4 koht 0
[caption id="attachment_470281" align="alignnone" width="1920"] Konn. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eestimaa looduse fond (ELF) teatas, et konnaränne toimub sel aastal väga hüppeliselt – mõnes Eesti piirkonnas on juba esimesed konnad teel, kuid mõnes rändepaigas pole veel liikvel ühtegi konna. „Märtsi soojemad ilmad justkui võinuks juba konnarännet tähendada, kuid liiga jahedad ööd ja kuivus rändeks ei sobi,“ ütles ELFi kampaania „Konnad teel(t)“ üks eestvedaja Birgit Purga. „Ilmaennustust vaadates on tõenäol
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Lääne Elu
Tiitlikaitsja USA alistas jäähoki maailmameistrivõistlustel A-alagrupi kohtumises lisaajale järgnenud karistusvisetest Saksamaa 4:3. Duo 5 ja Postimees tegid kohtumisest otseülekande. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti toidutööstus on viimastel aastatel pidanud toime tulema järjestikuste kriisidega. Kallinenud tooraine ja energia, muutunud tarbimisharjumused ning tihe konkurents on sundinud ettevõtteid otsima ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti korvpalli meistrivõistluste esimese, laupäevase finaalmängu vaheajal Tartus, kui kõva möllu teinud publik hinge tõmbas, astus platsile Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi (TÜASK) juhataja Gert Prants, et sõlmida pidulikult koostööleping Hiina korporatsiooniga Dahua Technology, mis on maailma suuremaid jälgimistehnoloogia tootjaid ning mille tegevust on mitmed lääneriigid piiranud ja keelanud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti kunstnike liidu arvelt peaaegu 700 000 euro kadumine jäi teisipäeval küll drooni allatulistamise varju, ent see juhtum on tähelepanuväärne. Õpetlik, kurb ja kõhedust tekitav. Seda enam, et liit ei jäänud mõne seni tundmatu skeemi küüsi, vaid arve tehti mitme päeva jooksul tühjaks, kasutades kõiki neid nõkse, millest on aastaid räägitud, ka Sakala veergudel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü kõrraldõdul konkursil «Vigurine värk» sai pääpreemiä tüü «QrPajakas», luuja Bergmanni Karille. Köögin söögitegemise man tarvilinõ paalapp om kirät kirjuga, miä omma Vana-Võromaa kruutligaisi hammõkirju muudu. Vikur om tan man sääne, et välläummõlus tüütäs nigu kruutkuud, midä saa nutiktelefoniga silmädä. Kuud vii ilmavõrgon lehe pääle, kost löüd võrokõisi köögi tiijuhi, retseptiraamadu, a ka hulgana tarviliidsi köögitarkuisi ni nippe. Eräpreemiä läts’ Alla Helvele, kink käe all oll Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Toda, et näet tulõvat aigu, juhtu-i egä päiv. 7. lehekuul Sännän tuu siski juhtu, Adsoni Arturi avvus peet latsi ja nuuri luulõpäiv lasksõ kõrrakõsõs hiitä pilgu mi maa, keele ja kultuuri tulõvikku. Mitte kavvõl helkeleväst Pärlijõõst sais Sännä kultuurimõis, suur kõllanõ maja uma ehidü saaliga. Kiä tiid joba mitmõs aastak saava sääl ütel keväjädsel pääväl kokko Vana-Võromaa noorõ, et lukõ hindäle ja tõisilõ ette võrokeelist luulõt. Timahava olli kokko tulnu... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Majandustiidläne, profesri RAUDSEPÄ VAMBOLA pidi Tarto ülikooli majandustiidüskunnan oppõjõuammõtit pia 40 aastakka. Pensionipõlvõn om Vambola naanu inämb huvvi tundma ao- ja kodoluu vasta, a märgotas iks ilmaelost laembalõ kah. Tä om pandnu kirja hulga perimüst täämbädse kodopaiga Koorastõ, a päält tuu viil uma sünnükihlkunna Urvastõ kotsilõ. 24. lehekuu pääväl tähüstäs tä 85. sünnüpäivä. * * * Kuis lätt, Vambola, määndse omma Su egäpäävädse tegemise? Uuri Osola kalmuaida edesi. Õkva aroti... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän om seost nimest kirutanu Fastrõ Mariko. Nimi panti hingelugõmiisi perrä kuvvõn mõisan. Kõgõ rohkõmb om nime Pang kandjit, kink edevanõmba saiva seo Harglõ kihlkunna Taheva mõisa Tilga talun. Tõsõn Tilga talun panti Pang ja tõsõn Poolik (Polik), nimi, minkal om alla kuvvõ kandja. Arvada, et neo kats nimme omma kõrraga vällä mõtõldu. 20. aastasaal ellivä Pangi nimega perekunna naabrusõn Saru külä... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Oll’ kuulda, et valitsus plaan vahtsõt säädüst inemiisi tervüse parandamisõ ja arstiabi parõmba kättesaamisõ hääs. Muidoki om kõgõ tähtsämb inemiisi hindä hariminõ tervüse hoitmisõ as’an, nigu egäpääväne liikmine ja muido tervüsele hää elämise muud. A ku inemine iks haigõs jääs, sis piät peretohtri vastavalt vahtsõlõ plaanilõ haigõ viie päävä joosul hindä mano kutsma, är kullõma ja ravi määrämä. Ja ku om vaia edesi eriarsti mano saata, tulõ perearstil tetä e-konsultatsioon... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
«Ku kavva sutt Võromaa hinnäst hoita õigõl tiil?» küsüti 39 aastat tagasi lehekuul, ku Tarto levimuusiga päivil laulti edimäst kõrda ütitselt Eestimaa luudusõ kaitsõs. Aasta innemb oll’ lehekuu algusõh Võrolt kah mito bussitäüt nuuri miihi viidü Tšornobõli tuumaasku kraamma. Nüüd oll’ alanu fosforiidisõda. Radokuul jõudsõ inemiisile tiidmine, et Moskvast om ant käsk Viromaal fosforiiti kaibma naada. Tulli kokko edimädse rahvakuunolõgi kaibmisõ vasta. Eski edimädse mai paraadil olli verevide lippõ vaihõl... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Üte turismiütehüse kuunolõkil arutõdi, kuis parõmbalõ mi piirkunda tutvas tetä. Pakuti vällä esi asju: kellel oll’ vaia sann, kellel vahtsõnõ tii ehitä, kellel kodulehte vahtsõnda. Mul tekkü küsümüs, kuis kõik nuu as’a piirkunna näütämise man üten avitasõ. Um jo sannu ja elämiisi muial maailman kah. A miä um tuu, miä pand inemist ütte kimmäle paika minemä, kotussõ vasta huvvi tundma? Mu meelest um tähtsä vällä näüdädä, määne um üte vai... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õkva seo kuu keskpaigan tull’ sääne tunnõ pääle, et kardohk tulõ maaha panda. Toomõ olli mõni päiv varrampa häitsemä lännü, mi maal vist usutas, et tuu om õigõ kardohkapandmisõ aig. Es hiidütä tuu, et minevä aastak sai vast sama pall’o saaki, ku maaha olli pandnu. Ka pikk keväjäne põvvaaig es hiidütä, selle et peräkõrd tull’ jo ka kõrralik vihm ja vali maa likõs. Egä kevväi tulõ mullõ kardohkapandmisõ aigu miilde... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
16. lehekuu muusõumiüü pääsündmüs Võro liinan oll’ raamadu «Valgusest ja tondipimedusest» vällänäütämine Võromaa muusõumin ja illatsõmb tiiõdak Kreutzwaldi majamuusõumin, kon sai trükülämmind raamatut sõrmitsa ja Võro liina ja Krümmeri kooliga köüdetüid mälehtüisi kullõlda-kõnõlda. Jansonsi Silvi kokko säet raamat «Valgusest ja tondipimedusest» tege eläväs üte Võro liina inneskidse uhkõ ja pall’o nännü maja, 19. aastagasaal tan haridusello kujondanu koolijuhi Krümmeri Heinrichi perrä nime saanu huunõ luu. Ü Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õigõ pia saa puutrõmängu Minecraft mängi võro keelen. Parhilla om valmis saanu proovivariants, midä viil tävvendedäs, a umbõs katõ kuu peräst pandas võro kiil Minecrafti mängu keelevalikidõ hulka. A miä tuu Minecraft täpsempä om? Seletäs mängu ümbrepandmisõ vidäjä Brauni Mihkli: «Taa om sääne liivakasti-tüüpi videomäng, kon mängjil olõ õi ütte ülesannõt, a nä võiva esi valli, midä nä tetä tahtva. Olkõ tuu sis ilmotsalda suurõ ja egä kõrd esierälidse maailma... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ma kuuli raadiost, et meil kaitstas eläjit inämb ku latsi. Tõtõstõ omma olõmah nii eläjäkaitsõ- ku latsikaitsõammõtnigu, a perämädse kammandasõ inämb vanõmbidõga, kiä latsõ ilma hoolõda omma jätnü. A kiä kaits koolilatsi, näütüses haridusministri iist? Tõist aastat tetäs keväjä latsiga inemkatsit. Oll’ aig, ku uibu ja tsireli häitsivä ni patsõ ja valgidõ põlvsukkõga koolilõpõtaja joosiva ümbre koolimaja. Sõs oll’ tutipäiv, pääle tuud naksi lõpueksämi. A parhilla om ütsändikel jo mahlakuust... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ei tiiäki, om taa lugu periselt juhtunu vai aolehehannast loetu. Uma tõõterä paistus siski seon jutun seen ollõv. Ütsik naistõrahvas pand’ lehte kuulutusõ, kon kirän, et taht tutvas saia kõrralidsõ mehega, kiä viina ei võta ja suitsu ei tii. Kuulutus ilmu lehen är ja järgmädsel pääväl kõlisigi naasõl ussõkell. Ussõ takan kõiksõ purjun miis, suits suun, ja ütel’: «Muti, ma tulli su kuulutusõ pääle!» Hiitünü naanõ naas’ ust kinni tougatõn... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Vahtsõmbal aol tüküs vägüsi päähä arvaminõ, et kõikõ saat poodist. Ja ku poodist ei saa, sis olt pahanu. Rahha om kõigil veidü, a nii pall’o iks, et kõrrakõnõ poodi mano minnä. Ja ku sis poodist ei anda toda, midä tahat, käänüs miil kur’as. Kuis nii, et ei saa, ma taha süvvä ja õkva parhilla! Niimuudu mõtõldõh olt iks väega võlssi liikmah. Tähtsä om kasvai veidükeses tagasi minnä juuri mano, sinnä,... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tallinna Sadam avas eile pidulikult Paldiski Lõunasadamas uue kai, mis mõeldud nii tankide ja muu soomusmasinate kui ka tuulepargidetailide veoks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Teisipäeva õhtul tabas Narva kortermaju vingugaasi häirete laine, mille kontrolli alla saamiseks suleti mitme maja või trepikoja gaasikraanid. Probleemi põhjustas soojalaine, mis tekitas ventilatsioonilõõridesse «õhukorgi». Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Lääne Elu
[caption id="attachment_473656" align="alignnone" width="1920"] Cipaxi tegevjuht Kaido Sasse. Malle-Liisa Raigla[/caption] Taeblas tegutseva plastitootja Cipax käive suurenes mullu seitse protsenti ja ettevõte maksis dividende heldemalt kui viimastel aastatel. Kui tavapäraselt on Cipax aastas dividende maksnud miljoni euro jagu, siis mullu maksti dividendideks neli miljonit eurot. „Aastatega on kogunenud raha, mida pole investeeringuteks kasutanud. Mis ta seisab, omanikel on ka hea meel,” ütles Cipaxi tegev Vaata lähemalt ›
0
[caption id="attachment_473657" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu põhikooli lapsed metsa istutamas. Kaire Reiljan[/caption] Eile hommikul sai sadakond Haapsalu põhikooli ja Rapla Vesiroosi kooli last oranži käepidemega labida kätte ja kuusetaimede istutamine võis vihma trotsides alata. „Istutasime taimi, et kunagi oleks siin võimas mets,” ütles Haapsalu põhikooli teise klassi õpilane Jordan Veide eile keskpäeval. Raske see töö ei olnud, ainult riided said mustaks, aga sellest polnud lugu. Veide klass Vaata lähemalt ›
0
[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski. Erakogu[/caption] Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamsoni vastus muinsuskaitseseltsile Tartu rahu aastapäeva riigipühana tähistamise kohta on tekitanud Eesti avalikkuses laineid. Ja ehkki tema ülemus, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) tõttas Adamsoni kirja sisu ümber lükkama, oli kahju juba sündinud. ERR on toonud tsitaadid Adamsoni kirjast: „Samas tuleb arvestada teem Vaata lähemalt ›
0
[caption id="attachment_472099" align="alignnone" width="1920"] Võrreldes aasta taguse ajaga vedas ekspordi kasvu märtsis masinaosade, kokkupandavate puitehitiste, plasttoodete ja kala suurem väljavedu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Statistikaameti andmeil kasvasid märtsis Läänemaa eksport ja import kiiremini kui Eestis keskmiselt. Mulluse märtsiga võrreldes kasvas Eestis kaupade eksport kaheksa ja import kuus protsenti. Läänemaal oli aga ekspordi kasv 12 ja impordi kasv 40 protsenti. „2026. aasta märt Vaata lähemalt ›
0
[caption id="attachment_473635" align="alignnone" width="1920"] Lihulas läheb ajaloolane ja arheoloog Anton Pärn tagasi keskaega, rääkides kell 18 mõisa saalis Lihula linnusest ja tsistertslaste nunnakloostrist. Kloostri kaevu puhastasid talgulised aegsasti võsast. Kaire Reiljan[/caption] Laupäeval avavad mäluasutused ja kirikud hilisõhtuni uksed, et võõrustada muuseumiöö külastajaid. 16. muuseumiöö kannab pealkirja „Öös on hääli” ja nii, nagu võivad hääled olla vaiksed ja valjemad, lähenevad ettevõtmisele. Vaata lähemalt ›
0
[caption id="attachment_444953" align="alignnone" width="1920"] Madis Müller. Erakogu[/caption] Eesti riigi võlg on viimase kuue aastaga neljakordistunud: kui veel 2019. aastal oli see umbes 2,5 miljardit eurot, siis 2025. aastaks oli see kasvanud kümne miljardi euroni. Tõsi, rahvusvahelises võrdluses on see endiselt mõõdukas, umbes 24 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, aga muret teeb võla kiire kasv. Tänavuseks planeeritud 4,5 protsendi suurune eelarve puudujääk tuleb katta täiendava võlaga ja kui rii Vaata lähemalt ›
0
[caption id="attachment_473638" align="alignnone" width="1920"] Draamaringi noorimatele oli see esimene ülesastumine ja noored näitlejad nautisid seda silmanähtavalt. Andra Kirna[/caption] Esmaspäeval toimus Haapsalu kultuurikeskuse saalis Ilon Wiklandi ja Barbro Lindgreni loo „Kartulilapsed” esiettekanne teatrilaval. Raamatukoguhoidja ja teatrigurmaani Krista Kumbergi dramatiseeringu tõid Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringi lastega lavale lavastajad Anne Suislep ja Triin Reemann. Draamaringi noorimatel Vaata lähemalt ›
0
[caption id="attachment_473666" align="alignnone" width="1920"] Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Elektrum ehitab järgmise aasta lõpuks Läänemaale 15 elektriautode laadimiskohta, neist kolm on valmis. Elektrum on laadimispunktid juba ehitanud Nõvale, Martnasse ja Haapsalu kaubamaja juurde. Järgmise aasta lõpuks on plaan ehitada veel 12 laadimispunkti üle Läänemaa kõigisse suurematesse keskustesse ning ka Lihulasse, Virtsusse, Kõmsisse ja Vatlasse. „Asukohapartnerid on meil Coop ja Olerex ehk asukohad tulen Vaata lähemalt ›
0
[caption id="attachment_466014" align="alignnone" width="1920"] Foto: Anu Pink[/caption] Eesti rahva muuseumi (ERM) Heimtali muuseumis avati kolmapäeval näitus „UKU. 60 aastat rahvakunstimeistrite koondise loomisest”, kus rahvakunstikoondise teiste jaoskondade tööde kõrval on esil ka Haapsalus ja Lihulas toodetu. Läänemaal oli Ukul kaks jaoskonda: Haapsalus ja Lihulas. Haapsalu põhiline toodang olid Haapsalu rätid. Lisaks tüüpilistele ruudukujulistele, pitsiliste nuppudega keskosale ja sakilise äärepitsiga. Vaata lähemalt ›
0
[caption id="attachment_456021" align="alignnone" width="1920"] Raudtee ja sidemuuseumi juht Talis Vare. Foto: Juhan Hepner[/caption] Sel suvel on raudtee ja sid Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.05.2026 00:14
Viimane uuendus: 00:10.
Uudiste reiting uuendatud: 00:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)