4 koht 0
India teatas esmaspäeval, et suurriik on maoistlikust vastuhakust vaba, täites sellega kaua aega tagasi seatud eesmärgi aastakümneid kestnud kommunistlik mäss ja punaterror maha suruda. Enamik relvastatud mässulisi tegutses peamiselt riigi keskosas asuva Chhattisgarhi osariigi Bastari piirkonnas, mis on maavaraderikas tihedate metsade ja küngastega ala. Siseminister Amit Shah ütles parlamendile, et India on naksaliitidena tuntud mässulistest […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Koiduaeg
Tiitlikaitsja USA alistas jäähoki maailmameistrivõistlustel A-alagrupi kohtumises lisaajale järgnenud karistusvisetest Saksamaa 4:3. Duo 5 ja Postimees tegid kohtumisest otseülekande. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti toidutööstus on viimastel aastatel pidanud toime tulema järjestikuste kriisidega. Kallinenud tooraine ja energia, muutunud tarbimisharjumused ning tihe konkurents on sundinud ettevõtteid otsima ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti korvpalli meistrivõistluste esimese, laupäevase finaalmängu vaheajal Tartus, kui kõva möllu teinud publik hinge tõmbas, astus platsile Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi (TÜASK) juhataja Gert Prants, et sõlmida pidulikult koostööleping Hiina korporatsiooniga Dahua Technology, mis on maailma suuremaid jälgimistehnoloogia tootjaid ning mille tegevust on mitmed lääneriigid piiranud ja keelanud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti kunstnike liidu arvelt peaaegu 700 000 euro kadumine jäi teisipäeval küll drooni allatulistamise varju, ent see juhtum on tähelepanuväärne. Õpetlik, kurb ja kõhedust tekitav. Seda enam, et liit ei jäänud mõne seni tundmatu skeemi küüsi, vaid arve tehti mitme päeva jooksul tühjaks, kasutades kõiki neid nõkse, millest on aastaid räägitud, ka Sakala veergudel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü kõrraldõdul konkursil «Vigurine värk» sai pääpreemiä tüü «QrPajakas», luuja Bergmanni Karille. Köögin söögitegemise man tarvilinõ paalapp om kirät kirjuga, miä omma Vana-Võromaa kruutligaisi hammõkirju muudu. Vikur om tan man sääne, et välläummõlus tüütäs nigu kruutkuud, midä saa nutiktelefoniga silmädä. Kuud vii ilmavõrgon lehe pääle, kost löüd võrokõisi köögi tiijuhi, retseptiraamadu, a ka hulgana tarviliidsi köögitarkuisi ni nippe. Eräpreemiä läts’ Alla Helvele, kink käe all oll Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Toda, et näet tulõvat aigu, juhtu-i egä päiv. 7. lehekuul Sännän tuu siski juhtu, Adsoni Arturi avvus peet latsi ja nuuri luulõpäiv lasksõ kõrrakõsõs hiitä pilgu mi maa, keele ja kultuuri tulõvikku. Mitte kavvõl helkeleväst Pärlijõõst sais Sännä kultuurimõis, suur kõllanõ maja uma ehidü saaliga. Kiä tiid joba mitmõs aastak saava sääl ütel keväjädsel pääväl kokko Vana-Võromaa noorõ, et lukõ hindäle ja tõisilõ ette võrokeelist luulõt. Timahava olli kokko tulnu... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Majandustiidläne, profesri RAUDSEPÄ VAMBOLA pidi Tarto ülikooli majandustiidüskunnan oppõjõuammõtit pia 40 aastakka. Pensionipõlvõn om Vambola naanu inämb huvvi tundma ao- ja kodoluu vasta, a märgotas iks ilmaelost laembalõ kah. Tä om pandnu kirja hulga perimüst täämbädse kodopaiga Koorastõ, a päält tuu viil uma sünnükihlkunna Urvastõ kotsilõ. 24. lehekuu pääväl tähüstäs tä 85. sünnüpäivä. * * * Kuis lätt, Vambola, määndse omma Su egäpäävädse tegemise? Uuri Osola kalmuaida edesi. Õkva aroti... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän om seost nimest kirutanu Fastrõ Mariko. Nimi panti hingelugõmiisi perrä kuvvõn mõisan. Kõgõ rohkõmb om nime Pang kandjit, kink edevanõmba saiva seo Harglõ kihlkunna Taheva mõisa Tilga talun. Tõsõn Tilga talun panti Pang ja tõsõn Poolik (Polik), nimi, minkal om alla kuvvõ kandja. Arvada, et neo kats nimme omma kõrraga vällä mõtõldu. 20. aastasaal ellivä Pangi nimega perekunna naabrusõn Saru külä... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Oll’ kuulda, et valitsus plaan vahtsõt säädüst inemiisi tervüse parandamisõ ja arstiabi parõmba kättesaamisõ hääs. Muidoki om kõgõ tähtsämb inemiisi hindä hariminõ tervüse hoitmisõ as’an, nigu egäpääväne liikmine ja muido tervüsele hää elämise muud. A ku inemine iks haigõs jääs, sis piät peretohtri vastavalt vahtsõlõ plaanilõ haigõ viie päävä joosul hindä mano kutsma, är kullõma ja ravi määrämä. Ja ku om vaia edesi eriarsti mano saata, tulõ perearstil tetä e-konsultatsioon... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
«Ku kavva sutt Võromaa hinnäst hoita õigõl tiil?» küsüti 39 aastat tagasi lehekuul, ku Tarto levimuusiga päivil laulti edimäst kõrda ütitselt Eestimaa luudusõ kaitsõs. Aasta innemb oll’ lehekuu algusõh Võrolt kah mito bussitäüt nuuri miihi viidü Tšornobõli tuumaasku kraamma. Nüüd oll’ alanu fosforiidisõda. Radokuul jõudsõ inemiisile tiidmine, et Moskvast om ant käsk Viromaal fosforiiti kaibma naada. Tulli kokko edimädse rahvakuunolõgi kaibmisõ vasta. Eski edimädse mai paraadil olli verevide lippõ vaihõl... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Üte turismiütehüse kuunolõkil arutõdi, kuis parõmbalõ mi piirkunda tutvas tetä. Pakuti vällä esi asju: kellel oll’ vaia sann, kellel vahtsõnõ tii ehitä, kellel kodulehte vahtsõnda. Mul tekkü küsümüs, kuis kõik nuu as’a piirkunna näütämise man üten avitasõ. Um jo sannu ja elämiisi muial maailman kah. A miä um tuu, miä pand inemist ütte kimmäle paika minemä, kotussõ vasta huvvi tundma? Mu meelest um tähtsä vällä näüdädä, määne um üte vai... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õkva seo kuu keskpaigan tull’ sääne tunnõ pääle, et kardohk tulõ maaha panda. Toomõ olli mõni päiv varrampa häitsemä lännü, mi maal vist usutas, et tuu om õigõ kardohkapandmisõ aig. Es hiidütä tuu, et minevä aastak sai vast sama pall’o saaki, ku maaha olli pandnu. Ka pikk keväjäne põvvaaig es hiidütä, selle et peräkõrd tull’ jo ka kõrralik vihm ja vali maa likõs. Egä kevväi tulõ mullõ kardohkapandmisõ aigu miilde... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
16. lehekuu muusõumiüü pääsündmüs Võro liinan oll’ raamadu «Valgusest ja tondipimedusest» vällänäütämine Võromaa muusõumin ja illatsõmb tiiõdak Kreutzwaldi majamuusõumin, kon sai trükülämmind raamatut sõrmitsa ja Võro liina ja Krümmeri kooliga köüdetüid mälehtüisi kullõlda-kõnõlda. Jansonsi Silvi kokko säet raamat «Valgusest ja tondipimedusest» tege eläväs üte Võro liina inneskidse uhkõ ja pall’o nännü maja, 19. aastagasaal tan haridusello kujondanu koolijuhi Krümmeri Heinrichi perrä nime saanu huunõ luu. Ü Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õigõ pia saa puutrõmängu Minecraft mängi võro keelen. Parhilla om valmis saanu proovivariants, midä viil tävvendedäs, a umbõs katõ kuu peräst pandas võro kiil Minecrafti mängu keelevalikidõ hulka. A miä tuu Minecraft täpsempä om? Seletäs mängu ümbrepandmisõ vidäjä Brauni Mihkli: «Taa om sääne liivakasti-tüüpi videomäng, kon mängjil olõ õi ütte ülesannõt, a nä võiva esi valli, midä nä tetä tahtva. Olkõ tuu sis ilmotsalda suurõ ja egä kõrd esierälidse maailma... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ma kuuli raadiost, et meil kaitstas eläjit inämb ku latsi. Tõtõstõ omma olõmah nii eläjäkaitsõ- ku latsikaitsõammõtnigu, a perämädse kammandasõ inämb vanõmbidõga, kiä latsõ ilma hoolõda omma jätnü. A kiä kaits koolilatsi, näütüses haridusministri iist? Tõist aastat tetäs keväjä latsiga inemkatsit. Oll’ aig, ku uibu ja tsireli häitsivä ni patsõ ja valgidõ põlvsukkõga koolilõpõtaja joosiva ümbre koolimaja. Sõs oll’ tutipäiv, pääle tuud naksi lõpueksämi. A parhilla om ütsändikel jo mahlakuust... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ei tiiäki, om taa lugu periselt juhtunu vai aolehehannast loetu. Uma tõõterä paistus siski seon jutun seen ollõv. Ütsik naistõrahvas pand’ lehte kuulutusõ, kon kirän, et taht tutvas saia kõrralidsõ mehega, kiä viina ei võta ja suitsu ei tii. Kuulutus ilmu lehen är ja järgmädsel pääväl kõlisigi naasõl ussõkell. Ussõ takan kõiksõ purjun miis, suits suun, ja ütel’: «Muti, ma tulli su kuulutusõ pääle!» Hiitünü naanõ naas’ ust kinni tougatõn... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Vahtsõmbal aol tüküs vägüsi päähä arvaminõ, et kõikõ saat poodist. Ja ku poodist ei saa, sis olt pahanu. Rahha om kõigil veidü, a nii pall’o iks, et kõrrakõnõ poodi mano minnä. Ja ku sis poodist ei anda toda, midä tahat, käänüs miil kur’as. Kuis nii, et ei saa, ma taha süvvä ja õkva parhilla! Niimuudu mõtõldõh olt iks väega võlssi liikmah. Tähtsä om kasvai veidükeses tagasi minnä juuri mano, sinnä,... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tallinna Sadam avas eile pidulikult Paldiski Lõunasadamas uue kai, mis mõeldud nii tankide ja muu soomusmasinate kui ka tuulepargidetailide veoks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Teisipäeva õhtul tabas Narva kortermaju vingugaasi häirete laine, mille kontrolli alla saamiseks suleti mitme maja või trepikoja gaasikraanid. Probleemi põhjustas soojalaine, mis tekitas ventilatsioonilõõridesse «õhukorgi». Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Koiduaeg
Möödunud nädalal püsis Ukraina rindel lahingutegevuse kõrge intensiivsus, kuid strateegilises plaanis oli endiselt väga vähe muutusi. Vene väed jätkavad mitmel suunal rünnakuid, kuid nende edenemine on valdavalt marginaalne ning saavutused ei vasta kulutatud inim- ja tehnikavarule. Moskva püüab hoida survet korraga kogu rinde ulatuses, et siduda Ukraina reserve, kuid ei suuda enam ühelgi põhisuunal saavutada […] Vaata lähemalt ›
0
Kui kevadpäike oma soojuse ja valgusega maa jälle elule äratab, tasub ikka ja jälle austada ka muistset pärandit ning pidada meeles iidseid traditsioone. Üks selline tähtpäev on maahingause püha, mis on ühtaegu Maaema sünnipäev. Maahingausel, mil maa puhkab ja rahu vajab, peaksime hoidma maad puutumatuna. Ligupäeval kogunesid inimesed üheskoos, et koristada ühiseid pesupesemise kohti. Need […] Vaata lähemalt ›
0
Läti poliitikat on tabanud enneolematu torm. Vaid ühe nädala jooksul on riik jäänud ilma peaministrist, kaitseministrist ja riigikantselei juhist, samal ajal kui juhtivaid poliitikuid raputab ulatuslik 50 miljoni eurone korruptsiooniskandaal. Selles kaoses on jõuliselt esile astunud hiljuti loodud rahvusmeelne erakond Tõusev Päike (Austošā Saule), mille juht Raivis Zeltīts näeb praeguses kokkuvarisemises selget tõestust: senine poliitiline […] Vaata lähemalt ›
0
Kuigi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajad on kuude kaupa häälekalt eitanud igasuguste pingete olemasolu erakonna juhtkonna ja Varro Vooglaiu vahel, leidis Koiduaja varasem analüüs nüüd ametliku ja lõpliku kinnituse. Varro Vooglaid teatas eile EKRE fraktsioonist lahkumisest, tuues lahkhelide tuumana välja just needsamad väärtuskonfliktid ning välispoliitilised erimeelsused, millele Koiduaeg juba veebruaris tähelepanu juhtis. Eile, 14. mail […] Vaata lähemalt ›
0
Käesoleva aasta mais jõudis lugejateni esimene tõeliselt mastaapne elulooraamat Itaalia filosoofist, esoteerikust ja traditsionalistist Julius Evolast. Uus 769-leheküljeline teos „Julius Evola: An Adventurous Life“ avab 20. sajandi ühe kõige kompromissituma mõtleja nüansirohke elutee ja intellektuaalse pärandi. Teose on kirjutanud Itaalia toimetaja, tõlkija ja ajakirjanik Andrea Scarabelli, kes juhib Euroopa Tsivilisatsiooni Uurimis- ja Õppegrupi (GRECE) Itaalia […] Vaata lähemalt ›
0
Täna tähistame Hando Ruusi, andeka kunstniku, vapra sõduri ja pataljon Narva kuulsaima ohvitseri sünniaastapäeva. Tema elulugu pakub suurepärase näite, kuidas ühe eestlase elu võib jätta märgi ajalukku ning innustada ka järgnevaid põlvkondi. Hando Ruus sündis Tallinnas 16. mail 1917, kui Eesti oli rahvusliku ärkamise laineharjal ja võitlus iseseisvuse saavutamiseks oli alles algamas. Noorena pühendus Hando […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvaheline teadlasterühm on vana-DNA abil lahendanud ühe ajaloo suurima keelelise ja geneetilise mõistatuse. Ajakirjas Nature avaldatud kaks märgiliselt olulist uuringut paljastavad, et üle 400 keelega indoeuroopa keeltekonna tõelised loojad olid umbes 6500 aastat tagasi elanud Kaukaasia ja Alam-Volga rahvad. See avastus tõstab senised teooriad uude valgusesse ja näitab, kuidas sündisid rahvad, kes muutsid alatiseks Euroopa […] Vaata lähemalt ›
0
Arhangelskis nägi ilmavalgust ainulaadne kolmekeelne väljaanne läänemeresoome ühiseeposest „Kalevala”, mis avaldati esimest korda ka neenetsi keeles. Ajalehe Pravda Severa teatel on raamatus tekst esitatud paralleelselt soome, vene ja neenetsi keeles ning väljaande valmimist vedas eest Arhangelski kirjandusmuuseumi direktor Boriss Jegorov. Selle mastaapse projekti elluviimine võttis aega lausa nelikümmend aastat. Tuntud luuletaja Vassili Ledkov pühendas eepose […] Vaata lähemalt ›
0
Läti transpordiministeerium on välja töötamas uut määrust, mis teeks lõpu kõikidele regulaarsetele ja transiitbussireisidele Venemaale ning Valgevenesse. Karmi otsuse peamiseks ajendiks on riigi julgeolekukaalutlused ja kaitse vaenulike eriteenistuste tegevuse eest. Kui praegu kehtib Lätis juba keeld rahvusvahelisteks juhuvedudeks üle Läti–Valgevene ja Läti–Venemaa piiri, siis uue eelnõuga laiendatakse piirangut ka igapäevasele regulaarliiklusele. Transpordiministeeriumi selgitusel hakkab riiklik […] Vaata lähemalt ›
0
Sisserändekriisi taustal on Suurbritannias esile kerkinud uus ja rahvuslik visioon riigi tulevikust. Rahvusmeelse mõttekoja White Papers Policy Institute (WPPI) analüütik Joseph M. Bright avaldas laiaulatusliku platvormi “The British Remigration Policy Platform“, mis näeb ette massilist migrantide tagasirännet. Plaanitav 12-aastane programm vähendaks Suurbritannia elanikkonda enam kui 11 miljoni inimese võrra ning kasvataks põlisbrittide osakaalu ühiskonnas märkimisväärselt. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
|
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.05.2026 00:13
Viimane uuendus: 00:10.
Uudiste reiting uuendatud: 00:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)