1 koht 0
Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimunud Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi EHAK lõpetamisel anti üle tänavused Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste aastapreemiad. 5000 euro suurused preemiad pälvisid Margus Ott ja Kristiina Ross aastatel 2024–2025 valminud silmapaistva teadustöö eest. Tartu Ülikooli teadur, Eesti Maaülikooli nooremteadur ja Tallinna Ülikooli külalislektor Margus Ott pälvis tunnustuse tööde tsükli „Mõisted, mille järgi me oleme ja elame. Humanitaarteaduste ja filosoofiapärimuste.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Sel suvel võib Tartus kohata kariloomi kolmes paigas, kus nad aitavad hooldada rohealasid ja pakuvad kohalikele kohtumisrõõmu. Kolmapäeval jõudis kolm villakandjat Annelinna. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kenneth Iwamasa tunnistas 2024. aasta augustis süüd ketamiini levitamises, mis tõi kaasa näitleja surma, vahendas NBC News. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Millised väikesed kinnisideed ja nõrkused võivad sinu tähemärki kõige rohkem mõjutada? Mis juhtuks siis, kui paneksime kõik tähemärgid korraks kujuteldavale psühholoogi diivanile? Milline väike hirm, sisemine muster või liialdus võiks igale sodiaagimärgile kõige omasem olla? 27.05.2026, 22:31 Kristi Kodused lood autor foto : Canva... Vaata lähemalt ›
0 värske
TV3 telesaate „Naabrist parem“ 2026. aasta hooaja võitjateks krooniti Võrkpallurid, kes edestasid pingelises finaalis konkurente ning võitsid endale magusa hinnasoodustuse ja kogu korteri sisustuse kinnisvaraarenduses, koguväärtuses umbes 30 000 eurot. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Rallikrossisõitja Romet Tsirna tõusis Soomes Honkajokil sõidetud RallyX sarja kahel Põhjaliiga etapil kokku neljal korral pjedestaalile, ühel neist ka kõrgeimale astmele. Vaata lähemalt ›
0 värske
TV3 telesaate „Naabrist parem“ 2026. aasta hooaja võitjateks krooniti Võrkpallurid, kes edestasid pingelises finaalis konkurente ning võitsid endale magusa hinnasoodustuse ja kogu korteri sisustuse kinnisvaraarenduses, koguväärtuses umbes 30 000 eurot. Vaata lähemalt ›
0 värske
Rootsit peeti pikka aega liberaalse põhjamaa eeskujuks: moodne, digitaalne ja turvaline. Kuid see kuvand on nüüd omandanud täiesti uue tähenduse. Sest just see riik, mis on implanteeritud mikrokiipide aktsepteerimise poolest maailmas üks parimaid, soovib nüüd lapsi elektrooniliselt jälgida – isegi kui nad pole kuritegusid toime pannud. Ametlikult reklaamib valitsus meedet kui kaitset noorte kuritegevuse ja jõukude […] Vaata lähemalt ›
0 värske
Üks kuulsamaid tehisaru insenere Andrej Karpathy, kes oli OpenAI ja Tesla loomise juures, otsustas nüüd liituda Anthropicuga. See näitab, et Anthropicu käekäiku tasub vägagi jälgida. Vaata lähemalt ›
0 värske
Üks kuulsamaid tehisaru insenere Andrej Karpathy, kes oli OpenAI ja Tesla loomise juures, otsustas nüüd liituda Anthropicuga. See näitab, et Anthropicu käekäiku tasub vägagi jälgida. Vaata lähemalt ›
0 värske
Zelenskõi abipalve Trumpile_ vajame Patrioti rakette Venemaa raketirünnakute tõrjumiseks Vaata lähemalt ›
0 värske
Koomik ja näitlejanna Rosie O'Donnell jagas esimest korda fotosid tehtud näolõikusest. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sakslanna Tamara Korpatsch keeldus Prantsuse lahtiste teises ringis pärast mängu hiinlannale Wang Xinyule kätt andmast. Vaata lähemalt ›
0 värske
Vormsi valla, kogukonna ja saare külaliste meeleolukas 2026. aasta jaanituli toimub teisipäeval,... Vaata lähemalt ›
0 värske
Alates 29. maist on Tallinnas Vernissage galeriis avatud Jüri Mildebergi näitus „Hingedeusk“, mille põhiosaks on autoritehnikas arhailised ja humoorikad maskid. Teise osa moodustavad graafilised illustratsioonid Argo Moori samanimelisest raamatust, mida samuti avamise raames esitletakse. Paavo Matsin võrdleb Jüri Mildebergi kollektsionääri ja valgustatud kunstimonarhiga ning tema loomingut kurioosiumite kabineti ja alkeemilise laboratooriumiga, mille sihtmärgiks on sedapuhku animism. “Näituse tööd tegelevad Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuigi Putukaväila kõrgepingemastide lammutamise kooskõlastamine Tallinna linnaga on alles pooleli ning plaanide kohaselt pidi Elering nende mahavõtmiseni jõudma suve teisel poolel, tehti sellega algust juba kolmapäeval. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesolev planeediseis võib teha paljudel meele ja südame raskeks. Loe lähemalt, miks see nii on ja keda see puudutab kõige enam. Vaata lähemalt ›
0 värske
Maaülikooli seenekogus on üle 1200 limaku ehk limaseene eksemplari. Praegu on rahvapärased nimed ainult kolmel limakul: puugipask, hundipiim ja limasarvik. Maaülikooli seeneteadlased otsivad paarikümnele levinumale limakule eestikeelseid nimesid. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti sündimuskriisi arutelu keskendub sageli toetustele, lasteaiakohtadele või töö- ja pereelu ühitamisele. Vähem räägitakse aga kõige praktilisemast küsimusest – kas noorel perel on üldse võimalik endale kodu lubada. Postimees kirjutab Fookuse rubriigis «Riik ja rahvastik», kuidas eluaseme kättesaadavus on otseselt seotud noorte julgusega lapsi saada. Vaata lähemalt ›
0 värske
Neljapäeval päeval püüab madalrõhkkond Balti riikides taas ilma teha, samas merel seisab vastas kõrgrõhkkonna serv. Selles vastasseisus tõuseb loodetuul taas jõuliseks. Lisandub pilverünki ja üle maa liigub vihmahooge – enam mandrile, saartele eksib neid harva. Loodevool toob jahedust, Öine miinimum langeb 5 kraadi ümbrusse, päevane maksimum kerkib 15 kraadini, aga sajuhoog langetab alla 10 piiri. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
„Millal on vägivalla näitamine ekraanil õigustatud?“, Kaspar Viilup vestles Doris Kartauga Lauri Kärk möödunud sajandi filmi(ajaloo)uuringutest Kunstiajaloolased kunstiaias Reili Argus, „Eesti keel ja Ukraina põgenikud meie koolis“ Ingrid Ruudi vestles arhitekt Emma Cheatle’iga Rait Kallus, „Oma pesa“ Margus Maidla, „Viktor Mutt – Eesti suur nimi maailma biokeemias“ Taisto Raudalainen, „Veel kord „Süütust” ja süütusest direktiivide valguses“ Priit Põldma näitlejaportree Külli Teetammest Hasso Krull, „Luua. Vaata lähemalt ›
0
Kui otsida mängu olemust, siis selgub kiiresti, et mäng ei ole elu vastand. Vastupidi, mäng on sageli reaalsuse eelproov. Suur osa oskustest, mida inimene otstarbekalt rakendab, kujuneb esmalt simulatsiooni keskkonnas. Laps mängib enne, kui ta midagi täielikult valdab. Teadvus modelleerib võimalusi, katsetab, eksib ja õpib. Ka matemaatika tund on olemuselt mänguline protsess. Ülesanne antakse ette ning inimene otsib lahenduskäike. Sama toimub males, arvutimängudes või ehitusklotsidega konstrueerides. Kõigi Vaata lähemalt ›
0
i Nietzschet tuleb võtta tõsiselt. See tähendab: teda tuleb võtta mõtlejana. Iga tõeline mõtleja on teatavaks valgenemiseks või selgimiseks. Indoeuroopa mõtlemises laiemalt ning metafüüsikas kitsamalt tähendab selgus olemasolu taandamist Ühele. Nii on see Anaximandrosest alates ja sama kehtib Nietzsche puhul. Nietzsche võib jätta kuulipilduri mulje, aga tema eesmärk on tulistatavast alati aru saada, see selgeks teha, ühele alusele panna. Heidegger on öelnud, et arusaamine saab liikuda üksnes selgelt hämaral Vaata lähemalt ›
0
Filmiuuringute alla mahuvad erinevad teemad, alljärgnevalt piirdun ennekõike filmiajalooga. See on kõige ulatuslikum osa meie filmiuuringutest, ülejäänu on tahes-tahtmata sõltunud ühe või teise uurija olemasolust ja tema huvidest (loe: esmasest tegevusvaldkonnast). Filmiajaloost rääkides keskendun omakorda rohkem selle kujunemisele (nii on mõistetav ajaline piirdumine üksnes mulluse sajandiga). Samas haarab filmiajaloo kujunemine mitmeid piiripealseid episoode, mille puhul võib küsida, miks need üldse peaks Vaata lähemalt ›
0
Missugune on kunstiajaloo kirjutamine olnud minevikus ja mis iseloomustab seda täna? Missugune on ajalookirjutuse roll eriala ja kunstikultuuri auditooriumi jaoks? Nende küsimuste üle arutleti Tartus 10. aprillil Eesti humanitaarteaduste teisel aastakonverentsil toimunud vestlusringis. Krista Kodres: XX sajandi algul nimetas Wilhelm Worringer kunstiteadlast kunsti kärneriks ehk siis aednikuks. Meie kui „harijate“ rolliks on kunagi loodut taaskommenteerida. Loodetavasti aitab meie töö kaasa loomingu esteetil Vaata lähemalt ›
0
EFTAdega parimaks Eesti sarjaks tituleeritud „Minu kallis ema“ tõesti seda ongi. Küllaltki õnnestunud stsenaariumis on lähtutud tõsielulistest sündmustest ega ole ära unustatud ka kunstilist kõrvalpilku. Kui vaadata mööda mõningasest kiirustamisest või üksikutest vähem põhjendatud liinidest, torkavad seriaalis silma tugevad näitlejatööd ning psühholoogiliselt täpne režii. Tänu sellele saab „Minu kallist emast“ ka austusavaldus päris kannatanutele. Tõsieluline taust Kõige tavalisemas krimisarjas ehitatakse l Vaata lähemalt ›
0
Muusika on universaalne keel, millest saavad aru kõik, kuid selle sügavamate kihtide, struktuuri ja sotsiaalse dünaamika mõistmine nõuab pühendumist ja uurivat pilku, suurest kiindumusest rääkimata. EMTA kevadkonverentsi „Uurin muusikat“ keskmes oli just uudishimu – soov vaadata helide taha ja küsida „miks?“ ja „kuidas?“ või „mida see kõik üldse tähendab?“. Avaettekande pidas EMTA vanemteadur Brigitta Davidjants, kes rääkis noortele muusikauurijatele, miks tasub muusika ja teadusega üldse oma pead vaevata,. Vaata lähemalt ›
0
Mõnikord ei jää kontserdist meelde mitte teosed ise, vaid nende füüsiline kohalolu: miski jääb kehasse edasi võnkuma ka siis, kui helid on ammu vaibunud. Ansambel U: oli seekord teejuhiks helide füüsilisuse maailma – mitte et muusika seda alati poleks, kuid seekordne rõhuasetus pani kuulama ja tajuma teisiti. Helid materialiseerusid aegruumis. Soovinuks neid käega katsuda. Õhtu jooksul kõlanud helid ei paigutunud abstraktsetesse struktuuridesse, vaid moodustasid pidevalt muutuva hõõrdumiste ja pindade välja Vaata lähemalt ›
0
Lasnamäe Punase tänava kant on isevärki kooslus kõiksugu vajaliku kraami poodidest, ladudest, teatud viisil võluvast, ent ka häirivast kaootiliselt minnalaskmismeeleolust, hilisnõukogude ja postsovetlikust esteetikast. Sellesse mitte just ülemäära imetabasesse ümbrusesse on ehitatud võimas ringmajanduskeskus. See on ühtlasi ka kultuurimaja, ütleb väga hästi maja arhitekt Urmo Mets. Kolm Koma Arhitektidel on praegu hea aeg – nad on saanud teha olulisi asju. Lisaks pealinna eeskujulikke jäätmekäitluse võtte Vaata lähemalt ›
0
Tänavu Eesti filmi- ja teleauhindadel viie võiduga koju läinud „Minu kallis ema“ on üks viimaste aastate suuremaid kodumaise sarja edulugusid: see jõudis muuhulgas esimese Eesti sarjana ka „Berlinale“ seriaaliturule. Režissöör Doris Kartau sõnul valmis sari aga üsna piiratud tingimustes 25 võttepäevaga ning kõik õnnestus üles võtta vaid tänu põhjalikule prooviperioodile. „Minu kallis ema“ on kodumaal nähtav ja EFTAd pälvinud, ka rahvusvaheliselt on seda tunnustatud – mingis mõttes on ring peal.... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.05.2026 22:58
Viimane uuendus: 22:54.
Uudiste reiting uuendatud: 22:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
