3 koht 0
Kultuurkapital ootab taotlusi „Ela ja sära“ stipendiumile, mis on mõeldud kõrgvormis loovisikutele erialaseks pühendumiseks ja enesetäiendamiseks. Igal aastal antakse välja kuni 16 „Ela ja sära“ stipendiumi – igas Kultuurkapitali valdkonnas kaks. Stipendiumi suurus on 20 000 eurot ning see makstakse välja 12 kuu jooksul neljas võrdses osas. Stipendiumi saab taotleda ainult iseendale ja üks kord aastas. Taotlus tuleb esitada oma valdkonna sihtkapitalile e-kulka kaudu hiljemalt 20. maiks. „Ela ja sära“ stipen
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
KIA Seltos jõuab Euroopas müügile. C segmendi kõikjalsõitja esimene põlvkond on aidanud tootjal kindlustada oma positsioone Indias ja USA-s. Kui edukas võiks kujuneda kompaktse linnadžiibi müük Euroopas, kus seni on kõik kirsid noppinud KIA Sportage? Source Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Jari-Kalevi Andreev (23) meenutab istungisaalis, kuidas oli oma eluga pimedas augus ja mõtles ema tapmisele juba paar kuud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tallinnas Lasnamäel avati suur ringmajanduskeskus, mis pakub linnaelanikele võimalust jäätmetest vabanemiseks, esemete parandamiseks ning korduskasutamiseks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
22-aastane Molly Lambert on noor naine Inglismaalt, kes arvas seitse aastat, et ta on pedofiil. Siis sai ta teada, et kõige taga oli hoopis haruldane haigus, mis neid sobimatuid mõtteid põhjustas. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kuidas nimetada olukorda, kus omadele on lubatud see, mida teiste puhul taunitakse? Riigikogu viimane tubateater, kus aknaaluselt, eriti jõhkra rahakantimise süüdistusega Tõnis Mölderilt saadikupuutumatuse võtmisel ei saadud hääli kokku, on üks veidra ringkaitse ilmingutest. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Möödunud aasta 7. septembril saab häirekeskus kõne naise tapnud Elyar Isajevilt, kes tunnistab oma tegu ja palub politseil talle Tallinna bussijaama järele tulla. Hiljem selgub, et tegu pole suvalise bussijaama mõrvaga, vaid Dostojevski «Kuritöö ja karistuse» ainetel kavandatud tapatööga. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kui jäätmereform oleks muinasjutt, nagu väitis Sirje Potisepp oma arvamusloos (PM, 10.04.26), siis saaks katkine jäätmesüsteem võlukepiviibutuse saatel hetkega korda. Päriselu nii lihtne ei ole ning selle taga on põhjalik ja süsteemne töö, kus on kaasa rääkinud sadu valdkonnaga seotud inimesi. Muret teeb toiduliidu plaan tõsta jäätmereformi ettekäändega udutades toiduhindu, sest mingit põhjust selleks tegelikult ei ole, kirjutab kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
USA president Donald Trump suurendas kolmapäeval taas survet Föderaalreservi juhile Jerome Powellile, ähvardades keskpanga juhi vallandada, kui too oma ametiaega ületab. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Euroopa Komisjonil valmis äpp, mis lubab kasutaja vanust tõendada isikuandmeid kontrollides. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Internetiühendus peamiste maanteede ja raudteede peal peaks varsti paranema, kuna riigil on plaan rajada teede äärde internetisidet toetavate mastide võrgustik, mida rahastab Euroopa Liit. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Raietööd. Foto: Urmas Saard / Külauudised Ühispöördujad: MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing / MTÜ Eesti Metsa Abiks / SA Eestimaa Looduse Fond/ Fridays For Future Eesti / MTÜ Hoiame Loodust / MTÜ Päästame Eesti Metsad Lindude pesitsushooaeg on alanud. Mets võiks olla täis uut elu ja linnulaulu. Kahjuks toimuvad samal ajal raietööd, mis hävitavad pesi ja vaigistavad … Loe edasi: IGA LINNUPOEG TAHAB ELADA! LINNUPOEG EI SAA PÕGENEDA, SINA SAAD TEGUTSEDA! Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Oma senise juhendaja Irina Kononovaga koostöö lõpetanud iluuisutaja Mihhail Selevko hakkab harjutama kahekordse Euroopa meistri Niina Petrõkina treeneri Svetlana Varnavskaja näpunäidete järgi. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Briti ringhääling BBC kaotab viimase 15 aasta suurimas koondamislaines kuni 2000 töökohta. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
BFM-i koreograafia magistrandi Triin Kauberi installatiivne lavastus "Pisarakiskuja" uurib keha ja tehnoloogia vahelisi kummalisi suhteid. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
2020. aastal kokku tulnud poistebänd Pitsa ehk muusikud Kohver, Reket ja Boipepperoni avaldasid oma teise täispika albumi "Arbooze. Muusikakriitik Merit Maaritsa sõnul on selles mitmeid peegeldusi Pitsa eelmisele, 2021 aastal ilmunud plaadile. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Hiiumaa maakaitse ülem major Tanel Kapper annab teada, et kuni 23. aprillini viibivad Hiiumaal liitlaste üksused, kes osalevad erinevates väljaõppeharjutustes. Vaata lähemalt ›
0 värske
President Alar Karis rõhutas Leedus riigivisiidil Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga kohtudes Balti ja Põhjala koostöö tähtsust, märkides, et julgeolek tugineb tihedatele liitlassuhetele. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Galeriis Artrovert avataval näitusel "Ja head koerad keldris on." tuleb esitlusele Marleen Suvi uusim maaliseeria, milles kunstnik harutab lahti unenäomotiive. Näituse kuraator on Aleksander Metsamärt. Vaata lähemalt ›
0 värske
Plaanitud Eesti mereväe laevastiku uuendamine algab juba järgmisel aastal, kui mereväele antakse üle Saaremaal Baltic Workboatsi tehases ehitusel olevad kaks väekaitsekaatrit. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
„Kunsti regressioon tehisarupõhises kultuuritööstuses“, Ardo Ran Varres vestles Peeter Lauritsaga Eesti teatri auhindade laureaadid ja žürii esimeeste kommentaarid Tristan Priimägi vestles Maroko režissööri Kaouther Ben Haniaga Kadri Vaas Eesti režissööride huvikaitse barjääridest Triin Ojari, „Arhitektuurimaailma nobelist Smiljan Radić“ Anu Realo tulevikuteadlikkusest Mait Rungi, „Sõda ja rahu ehk Taimed, kes karistavad, ja putukad, kes riskivad“ Mirje Mändla märtsikuu kontsertidest Valle-Sten Maiste vestl Vaata lähemalt ›
0
Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Filharmoonia koostöös kultuurilehega Sirp kutsuvad 16–26-aastaseid noori osalema esseekonkursil klassikalisest muusikast. “Muusika, ka klassikaline või praegu tegutsevate heliloojate oma, ei pea jääma vaid vanemate onude-tädide mõtestada. Oluline on, et avalikkuses oleks kuulda ka seda, kuidas mõjub kontserdielamus nooremate, alles kujunevate isiksuste arvates,” ütles Sirbi muusikatoimetaja Maria Mölder. “Mul on hea meel, et Eesti Filharmoonia Kammerkoor on algatanu Vaata lähemalt ›
0
Paraja sammuga jõuavad Eestisse meie tunnustatud ja mitmekülgse loomingulise isiksuse Marius Petersoni sõpruskonnad, kus ta aktiivselt tegutseb. Paari aasta eest sai Nigulistes nautida Belgia ansambli Graindelavoix omanäolist ja kirgastavat kontserti. Nüüd jõudis aeg kätte, et tutvust teha lähemalt, mitte ainult tänu mitmekesisele plaadivirnale, prantsuse ansambli Organum arhailiste muusikatraditsioonide tõlgendamisega. Ansamblit Organum peetakse üheks mõjukamaks keskaegse liturgilise laulu tunnetatult esit Vaata lähemalt ›
0
Tehnikaülikooli tasub väisata kas või seepärast, et teha trett näitustel. Nimelt saab juba aastaid sealsetes koridorides ja fuajeedes, raamatukogus ja muuseumisaalis tutvuda kõrgkooli ajaloo, insener-tehnilise leidlikkuse ning disainiga. Uustulnukana on uudistada August Komendandi (1906–1992) valitud tööde kaudu ehitusinseneri tööviise ning väljakutseid avav ekspositsioon kuuenda korpuse aatriumis. Inseneriteaduse suurkuju Miks just Komendant? Nimelt on tegu meie inseneriteaduse, aga ka globaalses mastaab Vaata lähemalt ›
0
Kirjutan neid ridu 18. märtsil kell 15, mil üle Eesti üürgavad sõjasireenid, katseks. Vähemalt praegu katseks. Sireeni saatel müriseb pesumasin, puuride unnates vahetatakse kortermaja rõdusid, meilikast plingib ja kõliseb, telefon väriseb. Paks kevadtolm neid helisid ei summuta ja ma mõtlen: kui hea oleks mitte kuulda. Nii nagu Marian Leatherby. Marian Leatherby on praeguseks ühe tuntuma sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni romaani „Kuuldesarv“ (1974) 92aastane peategelane. Nimi Leatherby kõlab ühe. Vaata lähemalt ›
0
Mehhanistliku ja utilitaristliku maailmakäsitlusega rinda pistes puskleb saksa eetik Max Scheler ühtlasi Nietzschega. Erimeelsusi on neil kristliku ja modernse moraali olemuse ja seoste teemadel ning küsimuses, kas kõike mädandav „nõrkade võim tugevate üle“ on kristliku algupäraga või uusajale omane fenomen. Poolte sofistika on kõrgelennuline ning meelelaadi hindamiseks kasutusel pahedetektor ja mädandimargapuu pikantne: mõõdetakse nimelt, kuivõrd peidab üks või teine ajastu endas ressentiment’i ehk vimma. Vaata lähemalt ›
0
Pool aastat väldanud üleriigiline koolikius saab lõpuks otsa ning kui ministeerium väljastab „korduma kippuvatele küsimustele“ vastused, saavad koolid ja lapsevanemad tagasi õiguse vabatahtlikult raha koguda ja maksta laste õppekäikude eest kultuuriasutustesse. Kiusuajal kehtis tõlgendus, et laste ja raha liikumine kultuuri suunas on vastuolus põhiseadusega ning õiguskuulekad koolid hoidusidki nii lapsevanemate ahistamisest kui ka laste viimisest muuseumide ja teatrite patupesadesse, kus ühiskonna väetid j Vaata lähemalt ›
0
Märt Väljataga artiklile „Tõlgetest raamatuaastal“ (27. III) lisatud tabelis on jäänud märkimata, et 1990. aastal pälvis tõlkeauhinna Enn Soosaare kõrval ka Anu Saluäär „Skandinaavia kirjanduse eestindamise eest“. Niisiis on kaks korda auhinnatud tõlkijaid üheksa, mitte kaheksa, ning rootsi keelest tõlkimist on auhinnatud kolmel, mitte kahel korral. Vaata lähemalt ›
0
Keeruline on portreteerida kunstnikku, kelle omailm libiseb välja tavapärasest olmeloogikast. Enamgi veel, kui portreteeritavaks on linnalegendide saadik kunstnik Peeter Laurits, kelle puhul on tegemist täiesti omaette keskkonnaga, kus põimuvad loodus, mütoloogia, kehad ja usk loomingusse kui kõige ülevamasse. Johan Huimerinna tunnipikkune dokumentaalfilm „Laskumine orgu“ ei püüagi seda maailma ära seletada, vaid loob ruumi, kuhu vaataja saab ettevaatlikult siseneda: tajuda selle ruumi rütmi, vastuolusid ja Vaata lähemalt ›
0
Henri Hütt, teatriliigiüleste Auhindade Ühisžürii Esimees Kirjutan neid ridu mängleva kergusega. Otsused on tehtud, enam pole midagi kaalul ega saladuses. Ajalukku vaob oluline peatükk: möödunud aasta oli viimane, kui käis koos teatriliigiüleste auhindade ühisžürii. Vaatenurkade paljususe asemel saab edaspidi aasta lavastaja-lavastuse otsustamise (taas) enda kätte sõnalavastuste auhindade žürii. Liigiülesest perspektiivist ei paista see just võimaluste spektri laienemisena, ent seejuures ei leia viimase vii Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.04.2026 19:11
Viimane uuendus: 19:08.
Uudiste reiting uuendatud: 19:07.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
