5 koht 0 värske
Täna, 28. aprillil kuulutati Tallinna Kirjanike Majas välja Eesti naiskirjanduse auhinna laureaat. Tunnustuse pälvis Berit Petolai luulekoguga „Hele, tuisklev ja nimetu“ (Hunt). Raamatut on Sirbis arvustanud Brita Melts (29. VIII 2025). Auhinda annab välja Eesti Naiskirjanduse Selts ning selle suurus on 15 000 eurot. Esimene laureaat oli Carolina Pihelgas 2025. aastal romaaniga „Lõikejoon“, tänavu anti auhind välja teist korda. Žüriisse kuulusid Sirel Heinloo, Tiina Põldmaa, Eva Nooni, Maia Tammjärv ja Mari
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Pingestunud poliitiline õhkkond ja nädalavahetusel Washingtonis toimunud tulistamine tõid taas esile küsimuse, kuhu on liikumas avalik debatt ja kui turvaline on poliitika tegemine. Eesti peaminister Kristen Michal ütleb, et ükskõik kui erinevad on seisukohad, ei tohiks kunagi üle minna sõnadest tegudele ega jõuda vägivallani. Michal tunnistab saates „Väljast“, et ka talle ja tema lähedastele on saadetud ähvardusi. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Massitulistamisi on Ukrainas ajalooliselt harva esinenud, ent siiski. 18. aprillil avas 58-aastane mees Kiievi elamurajoonis tule. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kas korteriühistu esimehel on juriidilist õigust keerata omal volil keskküte korterites poole lahjemaks? Meie toad on nüüd päris külmad, aga ühistu esimees keeldub kütet juurde panemast. Kuidas keskkü ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
President Alar Karis on Soome riigipea Alexander Stubbi kutsel koos abikaasa Sirje Karisega kahepäevasel riigivisiidil Soomes. Lisaks ametliku delegatsiooni liikmetele oli vastuvõtule palutud ka Eesti-Soome kirjanik Sofi Oksanen. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Esialgu läheb see lünkade täitmisele, kommenteeris Riho Terras (EPP/Isamaa) värsket teadet, et põhipanus kogu maailma mullusesse järsku kaitsekulude tõusu tuli Euroopast. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Iraanlaste igivana lennuk jättis Kuveidis Ameerika sõjaväe häbisse. Kuidas see tal õnnestus? Vaata lähemalt ›
0 värske
Nädalavahetusel kogetud ootamatu tervisemure pani tuntud telenäo Jaanus Koorti abikaasa Marju Koorti jagama sotsiaalmeedias hoiatavat lugu – esmapilgul süütud iluripsmed võivad kaasa tuua tõsise silmapõletiku. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kersti Kaljulaidi mahavõtmist EOK presidendi kohalt saab seletada spordipoliitika, rahulolematuse ja kehva suhtlusega. Aga see juhtum räägib ka millestki laiemast. See näitab, kuidas Eestis hinnatakse võimukohal inimest mitte ainult tegude, vaid ka tooni, empaatia ja sobivuse järgi. Priit Pullerits nimetas Kaljulaidi kaotuse põhjuseks empaatiavõime puudumist. Kuid kas küsimus pelgalt empaatias või on küsimus selles, et kas sama puudus muutub mehe ja naise puhul sama kiiresti kohtuotsuseks. Vaata lähemalt ›
0 värske
Venemaa endist teivashüppajat Jelena Isinbajevat ähvardab võlgade tõttu tema pangakontode külmutamine. Vaata lähemalt ›
0 värske
Tallinna lähiümbruse kinnisvaraturg on viimastel aastatel teinud kiire arengu ning mitmes piirkonnas on hinnad jõudnud peaaegu samale tasemele pealinna omadega. Kui varem peeti linnast välja kolimist sageli kompromissiks eelkõige madalama hinna nimel, siis nüüd tehakse seda üha enam teadlikult elustiilivalikuna. Vaata lähemalt ›
0 värske
Iisraeli välisminister ütles teisipäeval, et Iisrael ei püüa hõivata Liibanoni territooriumi, samal ajal kui Iisraeli sõjavägi survestab relvarahu kiuste operatsioonidega riigi lõunaosas Iraani toetatud Hezbollah'd. Vaata lähemalt ›
0 värske
Madridis toimuval kõrgeima taseme tenniseturniiril ootab ees põnev veerandfinaal maailma esireketi Jannik Sinneri ning sel hooajal võimsalt pead tõstnud 19-aastase hispaanlase Rafael Jodari vahel. Vaata lähemalt ›
0 värske
Pärast päev läbi maailma asjade arutamist ootas Eesti presidenti Alar Karist ja tema Soome kolleegi Alexander Stubbi teisipäeva õhtupoolikul Helsingi keskraamatukogus Oodis toatäis kakskeelseid laps, kes lisaks raamatutele tahtsid riigipeadega kangesti rääkida ka nende tööst. Vaata lähemalt ›
0 värske
Donald Trump naasis 2024. aastal Valgesse Majja veenva võiduga ning vabariiklased haarasid kontrolli mõlema kongressikoja üle. Poolteist aastat hiljem on pilt muutunud. Tugev surve kaitsekulude tõstmiseks, ulatuslikud kaubandustariifid, kiirustamine Ukraina sõja lõpetamisega ja vaidlused NATO tuleviku üle on jätnud Euroopale ja Eestile rohkem küsimusi kui vastuseid, kirjutab endine poliitik ja sõjaväelane Jüri Toomepuu. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kaitsepolitseiamet (kapo) esitas politsei- ja piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo grupijuhile kahtlustuse, et too võttis tööalaste andmete avaldamise eest alkäemaksu. Lisaks kahtlustatakse politseinikku narkokuriteos ja jälitusandmete lekitamises. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ameeriklased ei tahtnud külma sõja ajal Kuud lihtsalt vallutada, vaid seal ka tuumapommi lõhata. See pidi USA võimude arvates kogu maailmale – eriti Nõukogude Liidule – tehnoloogiliselt koha kätte näitama. Selle mõtte najal sündiski hirmuäratav projekt A119, mille kasu pidi olema nii teaduslik, sõjaline kui ka poliitiline. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ajaleht Financial Times kirjutab, et Hiina elektrisõidukite tootja BYD kasum kukkus esimeses kvartalis poole võrra. Vaata lähemalt ›
0 värske
Robert Kitt_ neli aastat energiakriisi algusest, kuid Eestis pole ainsatki uue tuulepargi ehitusluba Vaata lähemalt ›
0 värske
Disainer Eve Roosna Tallinna külje all asuv eramu on paari aasta jooksul põlenud kolm korda. Kahju sellest on ligi miljon eurot. Proua enda versiooni kohaselt on tegemist naabrite vahelise tüliga ning hoonet on kõigil kordadel süüdatud. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
„Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik“, Juhan Raud vestles Merike Estnaga Tõnis Saarts, „Tehisaru ohustab kõiki demokraatia aluskomponente“ Ülo Mattheus, „Avage see kuradi väin!“ Rein Ruusalu, „Üleskutse majanduslikule õiglusele“ Jaanus Terasmaa, „Väike temperatuuritõus ei muuda midagi?“ Marje Ingel vestles helilooja ja dirigendi Bianca Rantalaga Ülar Mark, „Märkmed konverentsilt „Kuidas luua ligipääsetavat arhitektuuri?““ Maarja Tüür vestles maastikuarhitekt Ursula Wieser Benedettiga Vivian Vaata lähemalt ›
0
Kõige rohkem tuska teeb teadmatus, mis juhtus Alma ja Lainega Eesti kõige kuulsama teleseriaali viimases osas. Ringo Ramuli ja Indrek Koffi „Rõdul“ esietendus Endla teatri Küünis oli laupäeva õhtul, mistõttu Õnne tänava elanikele ei olnud mahti kaasa elada. Küll aga sai näha, kuidas elatakse Mõisavahe tänavas. Vähemalt ma arvan, et lavastuse kunstnik Arthur Arula on rõdude ehitamisel võtnud eeskuju okupatsiooni ajal Tartu Annelinna serva kerkinud kortermajadest. Lavakujundus surub näitlejad nelja... Vaata lähemalt ›
0
8. kuni 10. aprillini peeti Tartus Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi. Kümnetest ettekannetest oli kohalviibijatelgi raske täit ülevaadet saada. Teeme siinkohal lühikese kokkuvõtte konverentsi teravalt aktuaalsetest mälu- ja keskkonnateemalistest aruteludest. Mälu on tavapäraselt käsitletud eelkõige inimesekeskselt. Mäletamist on mõistetud protsessina, mis seostub individuaalse kogemuse ja narratiivse tähendusloomega. Viimastel aastatel on aga hakatud tähelepanu pöörama mälu materiaalsetele vormidele Vaata lähemalt ›
0
Bring the little fishes Bring the sharks1 Mike Scott On luulekogusid, mis ei näi esmapilgul nõudvat lugejalt kuigi palju. Selged, voolavad ja kergesti jälgitavad tekstid on pandud imeilusate kaante vahele. Need on kõnekeelsed või kirjutatud tavakohases, tuttavas kirjanduslikus keeles, ilma hirmutavate intellektuaalsete viideteta, mille otsa võiks komistada. Seesugune kergus on teatud mõttes ebamugav: kui tekst ei takerdu, ei sunni peatuma ega vastu töötama, siis mida selle lugemine annab? Martin Alguse... Vaata lähemalt ›
0
Prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty näitas 2013. aastal kiiresti bestselleriks saanud raamatus „Kapital 21. sajandil“, et kapital kipub ajas kasvama kiiremini kui kogu majandus, see viib aga rikkuse koondumiseni ning tulemuseks on kasvav ebavõrdsus. XX sajandi alguse Lääne-Euroopas ja USAs oli ebavõrdsus äärmiselt suur: Suurbritannias, Rootsis ja Prantsusmaal kuulus rikkaimale 10% elanikkonnast keskmiselt 84–91% kogu varast, vaesemale poolele aga vaid 1-2%. Ebavõrdsus kasvas nii riikide sees kui ka va Vaata lähemalt ›
0
Akadeemik Mart Saarma valimine Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks ei tähendanud lihtsalt ühe nimevahetuse vormistamist Eesti teaduse esindusinstitutsiooni tipus. See tähendas sisulist suunamuutust. Teaduste akadeemia presidendiks on inimene, kes räägib järjekindlalt mitte ainult teaduse väärikusest, vaid ka selle mõjust majandusele, ühiskonnale ja riigi tulevikule. Mart Saarma jaoks ei ole teadus intellektuaalne klaaspärlimäng, mille ülesanne on iseendas täiuslikkust otsida. Teadus peab sünnitama uut tea Vaata lähemalt ›
0
Demokraatia püsimise seisukohast seisame silmitsi eksistentsiaalse küsimusega: kas me suudame lähikümnenditel tehisaru rakendada ühishüve edendamise teenistusse, nõnda et see ei teeniks ainult käputäie tehnoloogiahiidude ärilist erahuvi, või lepime harjumuspärase demokraatiamudeli järkjärgulise kadumisega. Nõnda kirjutab hiljuti ilmunud raamatus1 Belgia filosoof ja meediaprofessor Mark Coeckelbergh. Poliitikateaduses on TI temaatika esiplaanile tõusnud ja asjaomast kirjandust ilmub palju, kuigi rohkem küll Vaata lähemalt ›
0
Arvestades saabuvaid vahevalimisi USAs selle aasta novembris on Hormuzi väina avamine kujunenud Trumpile ja vabariiklastele kõige pakilisemaks küsimuseks, kuna sellest sõltuvad kütuse hind ja valijate hääled. Kütuse hind turul hüpleb üles-alla vastavalt Trumpi sõnumitele, kas väin on nüüd jälle avatud või ei ole või kui edukalt kulgevad läbirääkimised Iraaniga. Kui esmatähtsaks sai sõja käigus Hormuzi väina probleem, sellele viitab Trumpi raevukas väljaütlemine Iraani liidrite aadressil Truth Sociali platv Vaata lähemalt ›
0
Vahetevahel, kui tõesti veab, on tervik midagi muud kui pelgalt oma osade summa.1 Tegelikult loodan ka ise selle tõdemuse järgi kulgeda, nii et elu viimsel hingetõmbel oleks võimalik sellele logisevale tervikule tagasi vaadates enam-vähem rahul olla. Iga objekti või nähtuse, sealhulgas ka elu (või kunsti), mõistmiseks on tarvis see mõnikord koost lahti võtta ning selle elemente, osi, kilde, tahke, külgi, etappe, jooniseid, kavandeid, mõõtmeid, kaardistusi, mudeleid jms läbi mõtestada. Ehk... Vaata lähemalt ›
0
Nädala jagu tagasi, aprilli keskpaigas, käis Eestis teist korda uue turnee raames kuulus Briti astrofüüsik ja teaduse populariseerija Brian Cox ning tegi suurele saalile uhke live show. Suure rõõmuga publiku seas istudes ja kuulates juttu Johannes Keplerist, Voyager 2st, müüonitest, Marsist ja Jupiteri kuudest, käis mul mitu korda peast läbi, et küll on ikka vahva, et niisugune suur publik on kogunenud kuulama midagi, mis on tegelikult füüsikaloeng. Kuid siin oli... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Naine
|
0% |
Finantsuudised
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.04.2026 20:29
Viimane uuendus: 20:24.
Uudiste reiting uuendatud: 20:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
