70 koht 0
Pandimajade keti Luutar juhi Luule Emmari sõnul toovad inimesed pandimajja varasemast rohkem uusi kalleid telefone ning ka kohvimasinaid ja televiisoreid.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Investor
Riigikogu EKRE fraktsioon tegi ettepaneku kalapüügiseaduse muudatus tagasi lükata, sest selle ette lugenud Siim Pohlaku sõnul ei täida see oma eesmärki. Pohlak: “Selle eelnõu eesmärk oleks justkui korrastada kalandussektorit ja eelkõige viia meie õigust kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega. Aga kui eelnõusse süveneda, siis näeme, kuidas riik muutub omaenda inimeste, antud juhul eelkõige kalameeste suhtes ülereguleerivaks ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Kolmapäeva õhtul selgus jalgpalli Meistrite liigas teine finalist, kui Pariisi Saint-Germain lõi võõrsil toimunud korduskohtumises Müncheni Bayernile ühe vastuseta värava. Vaata lähemalt ›
0 värske
Inimkonnale meeldivad sümbolid. Olgu Pelé ja Messi jalgpallis või Chanel ja Dior luust ja lihast edevuse vallas. On valdkondi, kus sümboli loovad naiselik ilu ja mehelikkus. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Põlva vallavanem Maris Neeno kohtus aprilli lõpus endise Vastse-Kuuste valla külade esindajatega, et võtta endaga kaasa kogukondade ootused ning anda teada, mis vallavalitsusel plaanis. Vaata lähemalt ›
0 värske
Võrokeelist vai hinnäst võrokeelitses nimmavat muusikat tulõ täämbädsel pääväl internetti keriden küländ tihtsäle ette. A inämbüisi om naidõ vahtsidõ laulõ man väega kõvva tunda kunstmudso kätt, miä tege laulu ümärikus, paiguldõ õkva säändses, nigu oodõtas, a ku nakkat täpsempä kaema ja kullõma, ei saa õigõlõ midägi arvo. Massin iks ei mõista periselt luulõta ja ei mõista timä kiiltki niipall’o, nigu hüvvi laulusõnnu jaos vaia olnu. Tuuperäst om Veriora Raudvara ildaaigu... Vaata lähemalt ›
0 värske
Edimädsel lehekuu pääväl Lasval olnul 23. Võro maakunna maatiatridõ pääväl tull’ päiv vällä ja ilm läts’ mõnusalõ lämmäs. Kas hulga tiatritükke mängmine ja pall’o kaemishuviliidsi võivaki olla säändse ilmamuutusõ põhjus? Timahavadsõl maatiatridõ pääväl jäi silmä mitu asja. Mitmõn tükün leivä päält vanno tegijide üten noorõ. Mullõ paistu, et tuu tõi tükkele õkva särtsü mano. Ka hindajilõ jäivä noorõ silmä, nii mitmõlõgi anti hää näütlejä preemiä. Esierälidselt jäi silmä Lasva latsiaia... Vaata lähemalt ›
0 värske
Egä massinaga, miä inemise asõmõlõ tulõ, jääs mi ütiskund kõrrast inemises olõmisõst kavvõmbalõ Olõ viimätsel aol nännü, et sääl, kon vanast inemine hellü tekk’, inämb hengekeist olõ õi. Ma ei kõnõlõ siin vannuinemiisi, kuiki jah, noid kah jääs veidembäs. A päält tuu, et Peetrus tutviid kõrrast hindä manu kuts, jätetäs inemiisi egält puult veidembäs, selle et nii ollõv keremb egäsugudsõ as’a tettüs saia. Vabahus, võrdsus ja üttemuudu olõminõ! A sis... Vaata lähemalt ›
0 värske
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ma kuuli raadiost, et seo aasta hõigatas üle Eesti vahtsõst vällä aasta imä. Tuu jaos piät olõma pere üles kasvatanu vähämbält neli last. Või jo targuta tuu üle, kas piät mõnõ imä tõisist korgõmbalõ nõstma. Muidoki omma inämbüs imä väärt, et näid tähele pantasi. A illos om iks kaia, ku latsõ ja latsõlatsõ umma immä tennäse ja kitvä. Tuud hääd sõnna om egäpäävätseh eloh niigi veidü. Massa-i sõs tuuperäst tunnustamist... Vaata lähemalt ›
0 värske
Valitsus otsustas ajakohastada lastelaagrite toitlustamise korda. Edaspidi on laagrites toitlustamisel rohkem paindlikkust.Uuendatud kord viib laste toitlustamist reguleeriva määruse kooskõlla 1. mail jõustunud rahvatervishoiu seadusega. Selle tulemusel kaotatakse seni püsi- ja projektlaagritele kehtinud eraldi toitlustamisnõuded. Vaata lähemalt ›
0 värske
22.–23. mahlakuuni oll’ Tarton Ahhaa keskusõn opilaisi tiidüstöie riikligu konkursi lõppvuur. Parõmbidõ töie hulka valiti timahavva kats Võromaa ja võro keelega köüdetüt tüüd. Tarto Waldorfgümnaasiumi opilasõ Iva Tuulõ põhikooli praktilidsõ tüü teema oll’ Saarõ Anti raamadu «Pärt ei oska saltot» tõlkminõ eesti keelest võro kiilde ja sisselugõminõ audioraamatus. Tuulõ tahtsõ, et timä 8. klassi praktilinõ tüü olõs köidet võro keelega, tuust tull’ mõtõ midägi ümbre panda. «Ütsindä ümbrepandminõ tundu terve... Vaata lähemalt ›
0 värske
Parhilla om väega muudsas aoviitmises kuulutõt mol’otaminõ. Ega hindälgi olõ õi mitä tuu vasta ku rassõ tüü vaihõlõ kipõn taivapilvi vahti. A ku tuu mol’otaminõ tüküs egäpäävätses laiskusõs vinnümä, om õks kuri kar’ah. Lännü suvi tahtsõ ma umah aiah juurigupindre viirde kipõn kunsti tsusata. Mul klaar pilt silmi iih, kuimuudu ilovikur mängmä panda, a tuu jaos oll’ vaia paar kõvva pulka maa sisse lüvvä. Kõmpsõ uma taadu mano, kiä pingi... Vaata lähemalt ›
0 värske
Joba viiendät kõrda tulõ vahtsidõ võrokiilside laulõ võistlus Uma Laul. Võistlusõlõ oodõtas umakiilsit ja umaluuduisi vahtsit laulõ vabal teemal. Laulu võiva olla nii vahtsõaolidsõ ku perimüsligu: tundõlidsõst viiest flamenkoni, regivärsist hiphopini. Muidoki või laulõn olla kokko köüdet vana ja vahtsõnõ (nt regilaul, miä kõnõlõs parhillatsõst aost). Laulõ oodõtas konkursilõ 23. süküskuus 2026. Üts autor või võistlusõlõ saata kooni viis laulu. Saadõtuisi laulõ hulgast valitas vällä nuu luu, miä saava edesi. Vaata lähemalt ›
0 värske
«Katõ latsõ esä, Vahtsõliina muusigakooli lüükpilli ja bassi oppaja, ansamblitegijä tan. Muid ammõtit om viil: dirigent Puiga segäkoorin ja muusigaoppaja Setomaa kuulõ Meremäe opikotussõn.» Õkva nii ja säändsen järekõrran kõnõlõs hindäst Talviku Ermo. Pillimehetüü jätt tä hoobis nimmamalda. Ermo käe all toimõndas Vahtsõliinan neli nuuriansamblit, miä olõ-i väikun kotussõn ja veeremaal peris harilik asi. Minevä kuu alostusõn kävevä kõik nuu bändi Põlvan nuuribände festivalil ja ansambli Krõps tull’ säält kod Vaata lähemalt ›
0 värske
Noorõn tüüti ja opsõ ma pääliinan ja kõik mu sõbra es kõnõlõ muust, ku et kuis nä suumlaisiga ärri teivä, ku odavalt nä midägi saiva ja miilidsä iist pagõsiva. Edesi kolisi ma elämä Võrumaalõ. Tihti sõitsõ siski pääliina, et ummi vannu sõpru nätä. Jutt oll’ näil iks sama ja keerel’ suumlaisiga äri tegemise ümbre. Inne bussi pääle minekit hulksõ niisama liina pite ümbre. Viru uulidsa pääl tull’ mu manu üts... Vaata lähemalt ›
0 värske
Jälki om käen luudusõ häitsemise aig, kon egä päiv tulõ mano midägi vahtsõt, miä süvvä sünnüs. Keväjä om hää tetä üts kõrralik kihäpuhastus ja tuu man avitasõ üten õkva neo edimädse kõgõ suurõmba võimuga ravihaina nigu karulauk, võiulill ja nõgõs. Karulauk kah’os egäüte hoovi pääl ei kasu, a võiulill tuuiist külh. Perän pikkä talvõ rõõmustas maapääline pääväkerä – võiulill – süänd ja ihho. Tunnõ mitte ütsindä tiidmisest, ku hulga tarviliidsi... Vaata lähemalt ›
0 värske
Minevä nädäli sõidi ütspäiv kodo ja näi, et suur tuul om ümbre touganu mi külä postkastihoitja var’oalodsõ. Puuposti olli maakorgudsõlt läbi määnü. Pruuvsõ tuud kaadõrvärki pistü aia, a maru rassõ oll’. Sis halgaht’ miilde: nädälivaihtusõl om «Teeme ära!» talgupäiv, vast saami ütenkuun taa as’a kõrda aia. Ja saimiki. No sais postkastihoitja vahtsidõ tsingitüisi kunstjalgu otsan ja vast tuul tedä inämb ümbre ei puhu. A kõgõ suurõmb avastus oll’, et ütenkuun... Vaata lähemalt ›
0 värske
Võro Instituudi 39. «Mino Võromaa» võistlusõlõ saadõti 49 kirätüüd säitsmest Vana-Võromaa koolist ja ütest keelepesärühmäst. Parõmba tüü avit’ välla sõklu hindajidõ kogo, kon olli Kreutzwaldi majamuusõumi juhataja Hollo Aimi, Võro latsiraamadukogo juhataja Solli Kristi, oppaja Kelbä Raivo ja nuuri iist kõnõlõja Vodi Kirke Lee. Parõmbit kirotajit tennätäs täämbä, 7. lehekuul Sännä kultuurimõisan. Ettevõtmisõ tugõja om Eesti Rahvakultuuri Keskus. Parõmba kirotaja: Kõgõ noorõmb ütentegijä Romeli Rüütli, «Vanav Vaata lähemalt ›
0 värske
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) on koolides ette võtnud ja tagant surunud nii arvukalt muudatusi, et need on tekitanud palju pingeid ja segadust nii õpilaste kui ka õpetajate seas. Kõike, mis plaani võetud, pole õnnestunud siiski lõpuni viia, mis paneb teda muretsema, mis saab olulistest asjadest, näiteks eestikeelsele koolile üleminekust pärast riigikogu valimisi järgmisel kevadel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Investor
President Trump ütles kolmapäeval, et ta kaalub osade USA sõjaväelaste väljaviimist saksamaalt – pärast seda, kui sealne kantsler kritiseeris USA kampaaniat Iraanis. Vaata lähemalt ›
0
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes esimeses kvartalis võrreldes 2025. aasta sama ajaga 1,3 protsenti, teatas statistikaamet. Vaata lähemalt ›
0
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks aprillis võrreldes aasta varasemaga 3,3 protsenti. Vaata lähemalt ›
0
Eesti inimesed on vägagi kinnisvara omamise usku, üürnikud on seejuures selges vähemuses. Neist ligi pooled ehk 45 protsenti vastasid Citadele panga küsitluses, et viimase aasta jooksul on nende igakuine üür tõusnud. Eurostati statistika kohaselt kasvasid Eestis 2010–2024 aastatel üürid 208 protsenti, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt 25 protsenti. Vaata lähemalt ›
0
Võidupüha paraad Moskva Punasel väljakul koos kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide ja tankidega on kujunenud president Vladimir Putini pika võimulviibimise keskseks sümboliks. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil «Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?» tõdeti, et tehisintellekt muudab lähiaastatel kogu kinnisvarasektorit. Vaata lähemalt ›
0
Kinnisvaraturu hetkeseisu ei peegelda ainult tehingute arv või hinnad, vaid üha enam ka see, kui palju ja keerulisi sisustustellimusi tehakse näidiskodude jaoks. Vaata lähemalt ›
0
Reedest, 1. maist vähendas Elron perioodipiletite hindasid kuni 36 protsenti. Vaata lähemalt ›
0
Tallinna endine linnapea, Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart levitab praegu sotsiaalmeedias videot, milles lubab pealinna südames müüma hakata põlevkivibensiini. Vaata lähemalt ›
0
Möödunud aastal teenis aasta peale kõige rohkem kokku peaminister, kelle aasta tulu oli rohkem kui 100 000 eurot. Ministrite lähimate abide seas osutus kõige kopsakama sissetulekuga nõunik, kelle aasta tulu kokku oli üle 55 000 euro. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.05.2026 00:29
Viimane uuendus: 00:24.
Uudiste reiting uuendatud: 00:23.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
