18 koht 0
Vahtsõmbal aol tüküs vägüsi päähä arvaminõ, et kõikõ saat poodist. Ja ku poodist ei saa, sis olt pahanu. Rahha om kõigil veidü, a nii pall’o iks, et kõrrakõnõ poodi mano minnä. Ja ku sis poodist ei anda toda, midä tahat, käänüs miil kur’as. Kuis nii, et ei saa, ma taha süvvä ja õkva parhilla! Niimuudu mõtõldõh olt iks väega võlssi liikmah. Tähtsä om kasvai veidükeses tagasi minnä juuri mano, sinnä, kost kõik algusõ saa. Poodist ei saa mitte. Kõik saa algusõ siimnest. Om tä sis väikump vai suurõmp. Panõt te
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Uma Leht
1940 – Johannes Varese valitsus saatis Riigikogu laiali ja kuulutas välja Riigivolikogu uue koosseisu ennetähtaegsed valimised. Põhiseadust eirates jäeti Riiginõukogu moodustamata. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tallinna kiirabi viis haiglasse kaks naist, keda hammustasid koerad, neist ühte ründas võõras loom, kui naine jalutas oma koera. Vaata lähemalt ›
0 värske
Vähem kui kuu aja pärast ehk 1. augustil jõustuvad ehitusseadustiku muudatused, mis muudavad ehitustegevusega kaasneva asjaajamise lihtsamaks ja vähendavad bürokraatiat. Vaata lähemalt ›
0 värske
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1593. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis.2026/ukraina-kalender Vaata lähemalt ›
0 värske
PEAMINISTRIUURING | Michali toetus on kõigi aegade väikseim. Reinsalu tõusis taas ainuliidriks Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti suuremate kõrgkoolide cum laude’ga lõpetajate osakaal pole sarnane – sisekaitseakadeemias oli see tänavu viimase kümnendi suurim, maaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis (TLÜ) seevastu püsivad numbrid stabiilsena. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ukraina kaitseväe pikaajaline kampaania okupeeritud Krimmi poolsaarel asuvate sõjaliste, logistiliste ja energeetikaobjektide ründamiseks on toonud kaasa kriitilise võimsuste puudujäägi ja välisvalgustuse pea täieliku kadumise öisel ajal, vahendas täna portaal Unian. Vaata lähemalt ›
0 värske
USA iseseisvuspäeva pidustuste peamises toimumispaigas, Washingtoni National Malli pargis anti laupäeval korraldus inimesed läheneva ägeda äikesetormi tõttu evakueerida. Vaata lähemalt ›
0 värske
USA president Donald Trump vestles laupäeval telefonitsi Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi ja Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga, et arutada Ukraina sõda enne Ankaras toimuvat NATO tippkohtumist. Vaata lähemalt ›
0
Eestlased jälgivad sel aastal NBA suveliigat erilise huviga, kuna Salt Lake Citys peetaval turniiril teeb esimesi samme Atlanta Hawksi särgis Henri Veesaar. Debüütvõitu veel ei tulnud, punktid aga küll. Vaata lähemalt ›
0
Nelja aasta eest finaali jõudnud Prantsusmaa jalgpallikoondis alistas MM-i kaheksandikfinaalis Paraguay 1:0 ja kohtub kaheksa parema hulgas Marokoga. Vaata lähemalt ›
0
Võrdlemisi suurtes raskustes olnud Prantsusmaa alistas 1/8-finaalis Paraguay 1:0. Postimees tegi mängust otseblogi.. Vaata lähemalt ›
0
Põhja-Ameerikas toimuvatel maailmameistrivõistlustel on jäänud konkurentsi 16 tugevamat, kellest saab riburadapidi kaheksa. Esimesena jõudis veerandfinaali Maroko, kes alistas 3 : 0 Kanada. Vaata lähemalt ›
0
Prantsusmaa kohtub jalgpalli MMi kaheksandikfinaalis Paraguayga. Postimees vahendab ööl vastu pühapäeva kell 12 algavat mängu otseblogis. Vaata lähemalt ›
0
Põhja-Ameerikas toimuvatel maailmameistrivõistlustel on jäänud konkurentsi 16 tugevamat, kellest saab riburadapidi kaheksa. Esimesena jõudis veerandfinaali Maroko, kes alistas 3 : 0 Kanada. Vaata lähemalt ›
0
Prantsusmaa kohtub jalgpalli MMi kaheksandikfinaalis Paraguayga. Postimees vahendab ööl vastu pühapäeva kell 12 algavat mängu otseblogis. Vaata lähemalt ›
0
Anastassia Morkovkina MM-i kommentaar_ Maroko taktikaline distsipliin lõpetas Kanada muinasjutu Vaata lähemalt ›
0
Eile laupäeval, 4. juulil oli Valgas Vee tänaval suur üleujutus. Vett purskas kanalisatsioonikaevudest välja. Siin on video asja kohta: Vaata lähemalt ›
0
VeevalajaTervis.On aeg endale puhkust lubada. Sa vajad hetke, kus saad tempot maha võtta ja lihtsalt taastuda.Armastus.Peresuhetes võib sul olla keerulisem läbi saada just naissoost lähedastega. Püüa end talitseda ja ära lase väikestel pingetel suureks konfliktiks kasvada.Meeleolu.Päev võib tuua nii paremaid kui ka keerulisemaid hetki. Meeleolu võib kõikuda.Raha ja töö.Tööasjades tuled välja originaalsete algatustega, mis võivad peagi vilja kanda. Sinu ideed on värsked ja eristuvad teistest. Samas võib mõn Vaata lähemalt ›
0
Uma Leht
Vastas Võro maakunna aasta nuur SAARÕ HIPP. * * * Sinno nimmati Võro maakunna aasta noorõs. Midä taa kittüs Sullõ tähendäs? Seo oll’ kõgõpäält suur üllätüs, mu hindä 25. hällüpääväl anti tuu kätte, pidolikkust ja rõõmu oll’ hulga. Muidoki tähendäs tuu kimmüst, et ma aja õigõt asja, ja õkva umast kodokandist säänest tähelepandmist saia om kõgõ parõmb. Esieränis hää oll’, et sai seo kittüse noorõna ja tõisi nuuri siän, kelle... Vaata lähemalt ›
0
1986. aasta hainakuu edimädsel nädälil tekk’ 248 Võro kandi opilasmalõvlast kokko 1240 tüüpäivä, var’o ala panti 260 tonni hainu, kidsuti 112,4 hektääri põllumaad, keskmäne teenüsk oll’ 5 ruublit ja 86 kopkast. * * * 11. hainakuu pääväl 1987 sündü maailma viiemiljärdendäs elänik. 3.–5. hainakuul oll’ Tal’nah VI koolinuuri tandsupido «Aastatsõõr tandsutsõõrih» ja laulupido «Rahu ja sõprusõ vikatkaar». Tuu ao tundit ja Võro lauljidõ tegemiisi om nätä filmisäädjä Lepä Toomasõ filmih,... Vaata lähemalt ›
0
Üts sõbõr kõlist’ ja küsse, midä ma tii. «Pikuta,» kostsõ vasta, selle et nii jo oll’gi. Mõni päiv ildampa kõlist’ tõnõ sõbõr. Jäl sama jutt. Tuu hiitü peris är, et segäsi vai ai mu üles. Ma es nakka tälle ütlemä, et viga ei olõ pikutajan, a kõlistajan. Mille om näil kõigil sääne nõna, et ku ma kõrras pikäle olõ visanu, nakkasõ õkva kõlistama? Olõs sis viil midägi tähtsät kõnõlda. Õnnõs... Vaata lähemalt ›
0
Mõni päiv inne jaanipäivä tull’ trüküst raamat «Võru keele grammatika». Raamadu autor om keeletiidläne PLADO HELEN, välläandja Võro instituut. No kõnõlõs autor vahtsõst raamatust lähkümpä. * * * Midä tähendas võro keele grammatiga? Vai grammatiga ülepää. Grammatiga tähendäs keele sisemäidsi riiglit, mis juhtva tuud, kuimuudu tetäs keeleh hellest sõnno, sõnnost suurõmbit tervikit ja naist umakõrda lausit. Nii et võro keele grammatikan omma võro keele seeh olõja riigli, mille pääle võro... Vaata lähemalt ›
0
Miis om saadõt joba mitmõs kõrd tervüsekontrolli. Tohtrõ ei suta kuigimuudu vällä uuri, mis mehel hädä om. Küsüs sis tohtrõ mehe käest: «Kuis sul lugu meelenpidämisega om?» «Meelenpidämisega om kõik kõrran,» ütles miis. «A kõkkõ ilma lorra, midä kõnõldas, ma miilde ei jätä, muido olõs rassõ ilmaasjost arvo saia.» Tohtrõ kitt mehele takka. «A kuis om silmänägemine?» «Ei mõista kaivada,» kost miis. Edesi küsüs tohtrõ kõrvakuulmisõ kotsilõ. Miis seletäs, et... Vaata lähemalt ›
0
Olõ joba säändsen ean, et pia kirutama tuust, kuis mi, Oe külä latsõ, suviti Antsla sohvoosin tüüd vihtsõmi. Soomõl oll’ igähummukunõ kogunõmisõ kotus. Tüü alust’ kell katõssa, a mi pidimi joba kolmveeränd katõssa kohal olõma. Mi, naasõ ja latsõ, istsõmi vällän vundamendi veere pääl nigu tsirgukõsõ traadi pääl ja uutsõmi tüükäskü. Mehe olli tarõn. Ku mõni ildas jäi kasvai minutikõsõ, kärät’ brikatiir Nikolai, kedä kutsõmi Kooläs, tälle: «Ega sinnu siiä... Vaata lähemalt ›
0
15.–17. hainakuul Pähnin, Rõugõn ja Viitinän peetäväle festivalilõ «Aigu om!» tulõva küllä Läti muusigu, käsitüülise ja kunstnigu. Seokõrd tetäs kuuntüüd ka Valmiermuiža etnomuusiga festivali kõrraldajidõ ja kogokunnaga ja tuu tähendäs, et festivali perämädsel pääväl, 18. hainakuul saa ossa võtta Valmiermuiža festivalist. «Meil om piiriviirne kant, Läti om lähkül, a mi ei tiiä Lätimaast kuigi pall’o. Nii tull’gi mõtõ tetä seokõrd kuuntüüd lätläisiga. Õigõmbalõ teivä lätläse mullõ säändse ettepanõgi,» seletä Vaata lähemalt ›
0
9.–12. hainakuul peetäs Võro perimüstandsu festivali. Seo om joba 30. aasta, ku Võrol peetäs pito, miä tuu kokko folkloori-, tandsu- ja muusigahuvilidsõ inemise üle Eesti ja kavvõmbast ilmast kah. «Olõmi plaannu tulla seo aasta juuri mano tagasi: festivali alostus- ja lõppkontsõrt om jälki Kandlõ aian, nigu alostusõn oll’. Ka kavva olõmi võtnu säändsit asju, mis omma rahvalõ miildünü: uulidsatands, pikälavvapido, lõõtspilli võikimängmine. Vaba lava pääl saava Eesti rühmä ummi asju... Vaata lähemalt ›
0
Ku mul nakkas söögikraam koton otsa saama, jalota liinan puutõ piten. Kõik aig trehvä umma latsõpõlvõsõpra. Tä kuts minno umma maaelämist kaema. A kõrd om mul mõni tegemine poolõlõ, kõrd lätt meelest är. Ütskõrd õks olõgi tä värte takan. Kats suurt pinni nigu vask’a tulõva mullõ vasta, hindäl kur’a näo pään, ja lõrrasõ. Nä jagava mõttõn, kes must kõgõ parõmba tükü saa. Mul om karmanni tsusat peotäüs ribikontõ. Üteldäs, et... Vaata lähemalt ›
0
Plaani sõita Lätimaalõ Hopa liina, et osta poodist puul pätsi hääd leibä ja kaia, mis munakarp mass. Kõnõldas, et Lätin lastas pia söögikraami käübemassu madalambas ja taha nii poolõ aasta peräst kaia, pall’o sis karp munnõ mass. Tõnõ tsiht om taal sõidul viil: taha hindäle hanki Kürsa Ere vahtsõ luulõraamadu «Aojõgi». Rõugõ vallan om hoovimüügi päiv ja olõ lugõnu, et Ere näütäs tuupäiv Varstun ummi pütülavvamaalõ ja vahtsõt raamatut. Nii... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
ERR
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.07.2026 06:10
Viimane uuendus: 06:08.
Uudiste reiting uuendatud: 06:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)