3 koht 0 värske
UNESCO muusikalinn Tallinn ja Eesti Kontsert jätkavad ka sel aastal koolikontsertide programmiga, mille eesmärk on viia professionaalne elav muusika iga Tallinna õpilaseni. Aasta jooksul toimub koolides kuni 50 tasuta kontserti. Kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea Monika Haukanõmme sõnul on kultuuri kogemine harjumus, millele paneme aluse juba varajases nooruses. „Meie siht on avada lastele uksed muusikamaailma, et nad õpiksid kuulama ning mõistma eri ...
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
GoodNews
Reedel kell 12.00 annab kaitseministeeriumi pressikonverentsil ülevaate olukorrast Venemaa sõjas Ukraina vastu kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg. Vaata lähemalt ›
0 värske
Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas langeb elektri keskmine hind reedel neljapäevaga võrreldes 15,6 protsenti 76,47 eurole megavatt-tunnist. Vaata lähemalt ›
0 värske
i Nietzschet tuleb võtta tõsiselt. See tähendab: teda tuleb võtta mõtlejana. Iga tõeline mõtleja on teatavaks valgenemiseks või selgimiseks. Indoeuroopa mõtlemises laiemalt ning metafüüsikas kitsamalt tähendab selgus olemasolu taandamist Ühele. Nii on see Anaximandrosest alates ja sama kehtib Nietzsche puhul. Nietzsche võib jätta kuulipilduri mulje, aga tema eesmärk on tulistatavast alati aru saada, see selgeks teha, ühele alusele panna. Heidegger on öelnud, et arusaamine saab liikuda üksnes selgelt hämaral Vaata lähemalt ›
0 värske
Filmiuuringute alla mahuvad erinevad teemad, alljärgnevalt piirdun ennekõike filmiajalooga. See on kõige ulatuslikum osa meie filmiuuringutest, ülejäänu on tahes-tahtmata sõltunud ühe või teise uurija olemasolust ja tema huvidest (loe: esmasest tegevusvaldkonnast). Filmiajaloost rääkides keskendun omakorda rohkem selle kujunemisele (nii on mõistetav ajaline piirdumine üksnes mulluse sajandiga). Samas haarab filmiajaloo kujunemine mitmeid piiripealseid episoode, mille puhul võib küsida, miks need üldse peaks Vaata lähemalt ›
0 värske
Missugune on kunstiajaloo kirjutamine olnud minevikus ja mis iseloomustab seda täna? Missugune on ajalookirjutuse roll eriala ja kunstikultuuri auditooriumi jaoks? Nende küsimuste üle arutleti Tartus 10. aprillil Eesti humanitaarteaduste teisel aastakonverentsil toimunud vestlusringis. Krista Kodres: XX sajandi algul nimetas Wilhelm Worringer kunstiteadlast kunsti kärneriks ehk siis aednikuks. Meie kui „harijate“ rolliks on kunagi loodut taaskommenteerida. Loodetavasti aitab meie töö kaasa loomingu esteetil Vaata lähemalt ›
0 värske
EFTAdega parimaks Eesti sarjaks tituleeritud „Minu kallis ema“ tõesti seda ongi. Küllaltki õnnestunud stsenaariumis on lähtutud tõsielulistest sündmustest ega ole ära unustatud ka kunstilist kõrvalpilku. Kui vaadata mööda mõningasest kiirustamisest või üksikutest vähem põhjendatud liinidest, torkavad seriaalis silma tugevad näitlejatööd ning psühholoogiliselt täpne režii. Tänu sellele saab „Minu kallist emast“ ka austusavaldus päris kannatanutele. Tõsieluline taust Kõige tavalisemas krimisarjas ehitatakse l Vaata lähemalt ›
0 värske
Muusika on universaalne keel, millest saavad aru kõik, kuid selle sügavamate kihtide, struktuuri ja sotsiaalse dünaamika mõistmine nõuab pühendumist ja uurivat pilku, suurest kiindumusest rääkimata. EMTA kevadkonverentsi „Uurin muusikat“ keskmes oli just uudishimu – soov vaadata helide taha ja küsida „miks?“ ja „kuidas?“ või „mida see kõik üldse tähendab?“. Avaettekande pidas EMTA vanemteadur Brigitta Davidjants, kes rääkis noortele muusikauurijatele, miks tasub muusika ja teadusega üldse oma pead vaevata,. Vaata lähemalt ›
0 värske
Viimastel aastatel on Euroopas üha teravamalt esile kerkinud küsimus riikliku digitaalse jälgimise piiridest. Üheks keskseks vaidlusteemaks on Iisraeli ettevõtte NSO Group nuhkvara Pegasus, mis suudab kasutaja teadmata telefoni täielikult üle võtta. Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Poolas, on tehnoloogia väärkasutamine viinud poliitiliste skandaalideni, kuid eksperdid hoiatavad ka laiemate julgeolekuriskide eest: kas riigid suudavad kaitsta andmeid, mis […] Vaata lähemalt ›
0 värske
Mõnikord ei jää kontserdist meelde mitte teosed ise, vaid nende füüsiline kohalolu: miski jääb kehasse edasi võnkuma ka siis, kui helid on ammu vaibunud. Ansambel U: oli seekord teejuhiks helide füüsilisuse maailma – mitte et muusika seda alati poleks, kuid seekordne rõhuasetus pani kuulama ja tajuma teisiti. Helid materialiseerusid aegruumis. Soovinuks neid käega katsuda. Õhtu jooksul kõlanud helid ei paigutunud abstraktsetesse struktuuridesse, vaid moodustasid pidevalt muutuva hõõrdumiste ja pindade välja Vaata lähemalt ›
0 värske
Lasnamäe Punase tänava kant on isevärki kooslus kõiksugu vajaliku kraami poodidest, ladudest, teatud viisil võluvast, ent ka häirivast kaootiliselt minnalaskmismeeleolust, hilisnõukogude ja postsovetlikust esteetikast. Sellesse mitte just ülemäära imetabasesse ümbrusesse on ehitatud võimas ringmajanduskeskus. See on ühtlasi ka kultuurimaja, ütleb väga hästi maja arhitekt Urmo Mets. Kolm Koma Arhitektidel on praegu hea aeg – nad on saanud teha olulisi asju. Lisaks pealinna eeskujulikke jäätmekäitluse võtte Vaata lähemalt ›
0 värske
Möödunud nädalavahetusel kogunesid Lätis Bikernieki rajal 2026. aasta teiseks etapiks Baltikumi parimad driftisõitjad, nende seas ka 19-aastane Siim Oskar Hääl, kelle jaoks oli antud võistlus väga olulise tähendusega. Nädalavahetus algas Häälel Viljandi lähedal Raassilla rajal testimisega, sest viimasel võistlusel Soomes sai auto korralikult kannatada. Siim Oskar Hääl: “Meil jäi vaid neli päeva, et Soomes tehnilise ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Tänavu Eesti filmi- ja teleauhindadel viie võiduga koju läinud „Minu kallis ema“ on üks viimaste aastate suuremaid kodumaise sarja edulugusid: see jõudis muuhulgas esimese Eesti sarjana ka „Berlinale“ seriaaliturule. Režissöör Doris Kartau sõnul valmis sari aga üsna piiratud tingimustes 25 võttepäevaga ning kõik õnnestus üles võtta vaid tänu põhjalikule prooviperioodile. „Minu kallis ema“ on kodumaal nähtav ja EFTAd pälvinud, ka rahvusvaheliselt on seda tunnustatud – mingis mõttes on ring peal.... Vaata lähemalt ›
0 värske
Uuringus leiti, et ei jõutreening ega raskusvesti kasutamine ei suutnud ära hoida kaalulangusega seotud puusaluu hõrenemist 65+ vanuses inimestel, küll aga ilmnesid muud positiivsed muutused. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuidagi on nii olnud, et ühel ajaperioodil jään kirglikumalt käima ühes kindlas teatris. See ei tähenda, et teistes ei käiks, ent see üks teater tõmbab – ja üha rohkem – vaatama iga lavastust, kujundama tervikpilti. Nõnda oli see mingil ajal Rakvere teatriga, on olnud mitmel korral Endlaga ning 1990. aastate keskpaigas muidugi Tallinna Linnateatriga. Paar aastat tagasi viis tööelu mu mõneks ajaks Viljandi lähistele. Kodu mul seal polnud, sõpru samuti... Vaata lähemalt ›
0 värske
Vahetult enne Nobeli auhindade jagamise hooaega armastatakse meie ajakirjanduses arutleda, mitu korda on kirjandusauhinnale esitatud Jaan Krossi või Jaan Kaplinskit ja mis olid ikka need mõjutegurid, miks nad sellest ilma jäid. Vähem teatakse seda, et Nobeli keemia ja füsioloogia- või meditsiiniauhinnale on korduvalt esitatud üht eesti päritolu teadlast, peptiidiuurijat Viktor Mutti, kelle viljakam tegevus möödus Rootsis. Viktor Mutt (29. XII 1923 – 9. IX 1998) oli biokeemik ja arstiteadlane, kelle... Vaata lähemalt ›
0 värske
Enam Sa minult vist küll kirju ei oota. Aga mine sa neid taevaseid asju tea. Kirjutan Sulle siiski. Tunnen, et pean. Käisime tütre ja tütretütrega Pärnu Endlas vaatamas kogu pere muusikalist muinaslugu „Nösperi Nönni Natuke“. Sind ei ole enam 19 aastat, aga Su muinasjutust on Kristiina Jalasto-Kallas ja Tiina Mälberg teinud lavastuse. Sa ei usuks oma silmi ja kõrvu! Mäletan väga hästi, kui rääkisid oma raamatute kirjastamisest: kui kaua see... Vaata lähemalt ›
0 värske
Eestis räägitakse sündimusest tavaliselt toetuste ja perepoliitika kaudu, kuid üks oluline tegur jääb sageli tähelepanuta: ruum, milles inimesed elavad. Ruum ei tähenda ainult seinu ja katust, vaid kogu elukeskkonda: kui palju on kodus privaatsust, vaikust ja liikumisruumi, kas lastel on võimalik turvaliselt õues mängida, kas elada saab pideva müra, ülerahvastatuse ja ruumipuuduseta. Elukeskkond mõjutab otseselt stressitaset, suhte kvaliteeti, vaimset heaolu ning lõpuks ka valmisolekut lapsi saada ja neid k Vaata lähemalt ›
0 värske
Mikkeli muuseumis näidatakse arheoloog Heikki Pautsi keraamikakogu, mis keskendub XVII – XIX sajandil valminud Delfti linna ikoonilisele sinisemustrilisele fajansstoodangule. Need pole lihtsalt kauni mustriga taldrikud ja muud tarbeesemed, vaid tunnistavad kolmesaja aasta jooksul vormunud ihadehorisondi avardumist, kolonialistlikke võimuvahekordi ja esteetilisi arenguid. See on ühe väikese tähtsusetu linna tõus ja langus, muutudes pelgalt kohanimest ajastu sümboliks. Samal ajal on see taas üks näitus, mida Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti Sinfonietta alustas maikuu teist poolt sarja „Concerto grosso“ teise kontserdiga. Õigupoolest sai kontserdisari tõuke eesti muusikaloo märgilisest sündmusest 1977. aasta septembris, kui esiettekandena kõlas Arvo Pärdi „Tabula rasa“ ja Eesti esiettekandena Alfred Schnittke concerto grosso nr 1. Sarja kulminatiivse lõppkontserdini tuleva aasta septembris on veel küllalt aega, aga sel korral tõmmati lõpumärgid jooksvale hooajale, seda valdavalt kaaluka nostalgia ja mureliku heakõla võtmes. Kava seisis ko Vaata lähemalt ›
0 värske
Tänavust kirjandusfestivali „HeadRead“ väisab viljakas saksa kirjanik Ewald Arenz (snd 1965), kel on ilmunud kaksteist romaani ja kümmekond novellikogu. Eesti keelde on tõlgitud tema kõige menukamad romaanid „Suur suvi“ (2021, ee 2023) ja „Armastus halbadel aegadel“ (2023, ee 2025), mis on just sel aegadeülese ajaviitekirjanduse lemmikteemal: armastus. Mõlemad on ilmunud Varraku kirjastuses, tõlkijaks Piret Pääsuke. Esimene on klassikaline Bildungsroman, kus noormees elab läbi pöördelist suve esimese armast Vaata lähemalt ›
0 värske
GoodNews
Tallinna Teletornis ootab külastajaid interaktiivne näitus „Samal lainel. Teletorni füüsika“, mis viib meediat ja Teletorni puudutava teaduse, tehnoloogia ja leiutiste maailma. Näitus on osa Eesti Ringhäälingu 100. juubeliaasta tähistamisest ning Tallinna Teletorni näituste sarjast „Siin Tallinn! Sajand eetris“. Näitus avab ukse raadio, televisiooni ja kaasaegse kommunikatsiooni telgitagustesse ning aitab mõista, kuidas liigub heli, sünnib signaal ... Vaata lähemalt ›
0
Kanal 2-s esillinastub pühapäeval dokumentaalfilm „Niina: hüpped unistusest tippu”. Film räägib emotsionaalse loo Eesti tippiluuisutaja Niina Petrõkina erakordsest teekonnast Euroopa meistritiitlini ja võitlusest olümpiaunistuse nimel hetkel, mil kõik näib järsku käest libisevat. Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi magistrantide Katarina Mürgi ja Anna-Marija Ouertani dokumentaalfilm jälgib Niina Petrõkinat tema karjääri kõige olulisemal hooajal, avades nii ... Vaata lähemalt ›
0
Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ja Helsingi linnapea Daniel Sazonov kiitsid kolmapäeval Tallinnas heaks kaksiklinnade koostöö tegevuskava aastateks 2026–2029. Tegevuskava tugevdab kahe linna strateegilist partnerlust innovatsiooni, julgeoleku ja inimestevahelise koostöö valdkonnas ning seab selged eesmärgid järgnevateks aastateks. „Kaksiklinnade koostöö on palju enamat kui ühisprojektid. Tallinn ja Helsinki on strateegilised partnerid, kes jagavad ühist majandusruumi, ühist turundust ... Vaata lähemalt ›
0
Tartu linnaruum sai uue tänavakunstiteose „13. tund“, mis avati legendaarse Atlantise maja seinal Emajõe kaldal. Tegemist on Lõuna-Eesti tänavakunstiprojekti esimese teosega, mis hakkab tulevikus ühendama eri Lõuna-Eesti paiku ühise visuaalse keele kaudu. Teose autor on tänavakunstnik Sänk, kelle loodud töö keskmes on aeg, aga mitte kellaaeg tavapärases mõttes. „13. tund“ räägib lõunaeestilikust ajatunnetusest, kus aega ... Vaata lähemalt ›
0
Võrumaa suitsusauna rituaalid on igas saunas veidi erinevad, küll aga on nende sisu ühesugune – saunaskäik on pikk ja puhastav toiming, milleks võetakse aega, et puhastuda nii vaimselt, füüsiliselt kui meeleliselt. Saunapäev oli eriline, laupäev on võro keeles puulpäiv või puulpä ehk poolpäev, mil kogu pere valmistus saunaskäiguks. Saunaks pidi aega võtma ja teine pool ... Vaata lähemalt ›
0
Eesti bowlingu meistrivõistluste meeste finaalis krooniti teist aastat järjest Eesti meistriks Lauri Raadik. Finaal algas tema jaoks tugevalt – Raadik alustas mängu viie järjestikuse strike’iga, kuid tunnistas pärast võitu, et mängu lõpp kujunes pingeliseks. „Kui alustada viie strike’iga, siis loomulikult käib mõte 300 punktist peast läbi. Lõpp läks aga keeruliseks – närv oli sees, päev ... Vaata lähemalt ›
0
T1 keskuses on külastajatele avatud autsaiderkunsti näitus „Varjatud valgus“. Näituse avamine oli ühtlasi sissejuhatus 20.-24. maini toimuvale Tallinna linna toetatavale festivalile “Erisuste erinevused”. Näitus toob külastajateni intellektipuudega noorte ja psüühilise erivajadusega autorite eriilmelised teosed, mis ei järgi tavapäraseid kunstilisi väljendusvorme. Väljapaneku fookuses on isikupärane eneseväljendus, vahetu loomeprotsess ning omanäoline maailmatunnetus. Näitus on jaotatud kahte eraldi ... Vaata lähemalt ›
0
Podcasti “Julgus olla nähtav” seekordses episoodis on saatejuhil Olesija Sauel külas õpetaja, mentor ja coach Terje Äkke. Terje nähtavuse teekond ei alanud suurest soovist teiste seas silma paista, vaid vajadusest astuda oma tööga avalikkuse ette. Sellest, mis alguses tundus kohustusena, kasvas ajapikku välja julgus olla päriselt tema ise. Vaata lähemalt ›
0
14. mail 2026 toimus rahvusvahelise õdede nädala raames Regionaalhaigla traditsiooniline õendusvaldkonna teadus- ja arenduskonverents, mille tänavune fookus oli õenduse võimestamisel, teaduspõhisel praktikal ning tervishoiu arenduste päriselulisel mõjul. Konverentsil anti üle ka Regionaalhaigla õendusvaldkonna aasta tunnustused: “Aasta Õendustöötaja 2026” tiitli pälvis anestesioloogiakliiniku kvaliteediõde Andra-Maris Post, “Aasta Hooldustöötaja 2026” tiitli naistehaiguste osakonna hooldaja Sirle Lunts. Kon Vaata lähemalt ›
0
Kütiorg on üle Eesti tuntud suusakeskus, ent seal on palju muudki avastada. Ka nime Kütiorg sai see paik alles möödunud sajandi kuuekümnendatel ja seda ühe veski pere järgi, mis kandis Küti perenime. Mäeveskist algas aga kolme veski matk, mis Võru valla turismipäeva puhul oli lühendatud kolme ja poole kilomeetri peale. Mäeveski pärineb 17. sajandist “Tere ... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Vormsi
|
0% |
Investor
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.05.2026 07:31
Viimane uuendus: 07:26.
Uudiste reiting uuendatud: 07:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)