1 koht 0 värske
Viimastel aastatel on Euroopas üha teravamalt esile kerkinud küsimus riikliku digitaalse jälgimise piiridest. Üheks keskseks vaidlusteemaks on Iisraeli ettevõtte NSO Group nuhkvara Pegasus, mis suudab kasutaja teadmata telefoni täielikult üle võtta. Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Poolas, on tehnoloogia väärkasutamine viinud poliitiliste skandaalideni, kuid eksperdid hoiatavad ka laiemate julgeolekuriskide eest: kas riigid suudavad kaitsta andmeid, mis […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Koiduaeg
Kolmapäeval suri 70-aastasena hinnatud ajaloolane ja kuraator Teet Veispak, kirjutas Postimees. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tartu korvpallimeeskond pole Kalev/Cramost Eesti meistrivõistluste finaalseerias mitte kunagi kaotuseta jagu saanud, palju kordi on tartlased tallinlastele alla jäänud. Homme võib see aga muutuda, sest Tartul on võimalus kodusaalis kindlustada 3:0 tulemusega kullavõit. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kallis naisuke, olen kohas, kus on sinu ja minu sitt ning kõigi teiste tartlaste oma ka – nii vastab Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp telefonile tünnis, kus tavaolukorras on 4300 kuupmeetrit püdelat massi ja selle kohal veel 300 kuupmeetrit metaani. Reoveemudast metaani kääritamise tünn see ongi. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tartu rattaringlusest on seitsme aastaga saanud oluline osa linna liikumiskultuurist. Rattaringlus jääb Tartusse ka edaspidi, kuid selle järgmine etapp vajab ausat otsustamist: kuidas pakkuda mugavat ja töökindlat teenust nii, et see oleks kasutajale mõistlik ning linnale rahaliselt kestlik. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Saame kogeda esmakordselt Päikese ühendust Uraaniga Kaksikutes, millega võivad kaasneda elektrilised ja ülikiired pöörded suhtluses, tegevuses ja plaanides. Loe lähemalt, keda see puudutab kõige enam. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Emori maikuu küsitluse järgi langes valitsusliidu koondtoetus rekordmadalale 12 protsendile, mis on madalaim tase viimaste aastate jooksul. Suurima löögi sai Reformierakond, kelle toetus kukkus 10 protsendile – see on erakonna sajandi madalaim tulemus. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kõik algab virvendavatest täpikestest. Või kolvikestest ... Need suurenevad ning hakkavad nägemist segama. Tasapisi kaob vaateväljast vasak pool, asemele vajub udu. Nii iseloomustab tartlane Martin Leiger oma «aurat», mis tal migreenihoole võib eelneda. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Reedel kell 12.00 annab kaitseministeeriumi pressikonverentsil ülevaate olukorrast Venemaa sõjas Ukraina vastu kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg. Vaata lähemalt ›
0 värske
Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas langeb elektri keskmine hind reedel neljapäevaga võrreldes 15,6 protsenti 76,47 eurole megavatt-tunnist. Vaata lähemalt ›
0 värske
i Nietzschet tuleb võtta tõsiselt. See tähendab: teda tuleb võtta mõtlejana. Iga tõeline mõtleja on teatavaks valgenemiseks või selgimiseks. Indoeuroopa mõtlemises laiemalt ning metafüüsikas kitsamalt tähendab selgus olemasolu taandamist Ühele. Nii on see Anaximandrosest alates ja sama kehtib Nietzsche puhul. Nietzsche võib jätta kuulipilduri mulje, aga tema eesmärk on tulistatavast alati aru saada, see selgeks teha, ühele alusele panna. Heidegger on öelnud, et arusaamine saab liikuda üksnes selgelt hämaral Vaata lähemalt ›
0 värske
Filmiuuringute alla mahuvad erinevad teemad, alljärgnevalt piirdun ennekõike filmiajalooga. See on kõige ulatuslikum osa meie filmiuuringutest, ülejäänu on tahes-tahtmata sõltunud ühe või teise uurija olemasolust ja tema huvidest (loe: esmasest tegevusvaldkonnast). Filmiajaloost rääkides keskendun omakorda rohkem selle kujunemisele (nii on mõistetav ajaline piirdumine üksnes mulluse sajandiga). Samas haarab filmiajaloo kujunemine mitmeid piiripealseid episoode, mille puhul võib küsida, miks need üldse peaks Vaata lähemalt ›
0 värske
Missugune on kunstiajaloo kirjutamine olnud minevikus ja mis iseloomustab seda täna? Missugune on ajalookirjutuse roll eriala ja kunstikultuuri auditooriumi jaoks? Nende küsimuste üle arutleti Tartus 10. aprillil Eesti humanitaarteaduste teisel aastakonverentsil toimunud vestlusringis. Krista Kodres: XX sajandi algul nimetas Wilhelm Worringer kunstiteadlast kunsti kärneriks ehk siis aednikuks. Meie kui „harijate“ rolliks on kunagi loodut taaskommenteerida. Loodetavasti aitab meie töö kaasa loomingu esteetil Vaata lähemalt ›
0 värske
EFTAdega parimaks Eesti sarjaks tituleeritud „Minu kallis ema“ tõesti seda ongi. Küllaltki õnnestunud stsenaariumis on lähtutud tõsielulistest sündmustest ega ole ära unustatud ka kunstilist kõrvalpilku. Kui vaadata mööda mõningasest kiirustamisest või üksikutest vähem põhjendatud liinidest, torkavad seriaalis silma tugevad näitlejatööd ning psühholoogiliselt täpne režii. Tänu sellele saab „Minu kallist emast“ ka austusavaldus päris kannatanutele. Tõsieluline taust Kõige tavalisemas krimisarjas ehitatakse l Vaata lähemalt ›
0 värske
Muusika on universaalne keel, millest saavad aru kõik, kuid selle sügavamate kihtide, struktuuri ja sotsiaalse dünaamika mõistmine nõuab pühendumist ja uurivat pilku, suurest kiindumusest rääkimata. EMTA kevadkonverentsi „Uurin muusikat“ keskmes oli just uudishimu – soov vaadata helide taha ja küsida „miks?“ ja „kuidas?“ või „mida see kõik üldse tähendab?“. Avaettekande pidas EMTA vanemteadur Brigitta Davidjants, kes rääkis noortele muusikauurijatele, miks tasub muusika ja teadusega üldse oma pead vaevata,. Vaata lähemalt ›
0 värske
Mõnikord ei jää kontserdist meelde mitte teosed ise, vaid nende füüsiline kohalolu: miski jääb kehasse edasi võnkuma ka siis, kui helid on ammu vaibunud. Ansambel U: oli seekord teejuhiks helide füüsilisuse maailma – mitte et muusika seda alati poleks, kuid seekordne rõhuasetus pani kuulama ja tajuma teisiti. Helid materialiseerusid aegruumis. Soovinuks neid käega katsuda. Õhtu jooksul kõlanud helid ei paigutunud abstraktsetesse struktuuridesse, vaid moodustasid pidevalt muutuva hõõrdumiste ja pindade välja Vaata lähemalt ›
0 värske
Lasnamäe Punase tänava kant on isevärki kooslus kõiksugu vajaliku kraami poodidest, ladudest, teatud viisil võluvast, ent ka häirivast kaootiliselt minnalaskmismeeleolust, hilisnõukogude ja postsovetlikust esteetikast. Sellesse mitte just ülemäära imetabasesse ümbrusesse on ehitatud võimas ringmajanduskeskus. See on ühtlasi ka kultuurimaja, ütleb väga hästi maja arhitekt Urmo Mets. Kolm Koma Arhitektidel on praegu hea aeg – nad on saanud teha olulisi asju. Lisaks pealinna eeskujulikke jäätmekäitluse võtte Vaata lähemalt ›
0 värske
Möödunud nädalavahetusel kogunesid Lätis Bikernieki rajal 2026. aasta teiseks etapiks Baltikumi parimad driftisõitjad, nende seas ka 19-aastane Siim Oskar Hääl, kelle jaoks oli antud võistlus väga olulise tähendusega. Nädalavahetus algas Häälel Viljandi lähedal Raassilla rajal testimisega, sest viimasel võistlusel Soomes sai auto korralikult kannatada. Siim Oskar Hääl: “Meil jäi vaid neli päeva, et Soomes tehnilise ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Tänavu Eesti filmi- ja teleauhindadel viie võiduga koju läinud „Minu kallis ema“ on üks viimaste aastate suuremaid kodumaise sarja edulugusid: see jõudis muuhulgas esimese Eesti sarjana ka „Berlinale“ seriaaliturule. Režissöör Doris Kartau sõnul valmis sari aga üsna piiratud tingimustes 25 võttepäevaga ning kõik õnnestus üles võtta vaid tänu põhjalikule prooviperioodile. „Minu kallis ema“ on kodumaal nähtav ja EFTAd pälvinud, ka rahvusvaheliselt on seda tunnustatud – mingis mõttes on ring peal.... Vaata lähemalt ›
0 värske
Uuringus leiti, et ei jõutreening ega raskusvesti kasutamine ei suutnud ära hoida kaalulangusega seotud puusaluu hõrenemist 65+ vanuses inimestel, küll aga ilmnesid muud positiivsed muutused. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuidagi on nii olnud, et ühel ajaperioodil jään kirglikumalt käima ühes kindlas teatris. See ei tähenda, et teistes ei käiks, ent see üks teater tõmbab – ja üha rohkem – vaatama iga lavastust, kujundama tervikpilti. Nõnda oli see mingil ajal Rakvere teatriga, on olnud mitmel korral Endlaga ning 1990. aastate keskpaigas muidugi Tallinna Linnateatriga. Paar aastat tagasi viis tööelu mu mõneks ajaks Viljandi lähistele. Kodu mul seal polnud, sõpru samuti... Vaata lähemalt ›
0 värske
Koiduaeg
Käesoleva aasta mais jõudis lugejateni esimene tõeliselt mastaapne elulooraamat Itaalia filosoofist, esoteerikust ja traditsionalistist Julius Evolast. Uus 769-leheküljeline teos „Julius Evola: An Adventurous Life“ avab 20. sajandi ühe kõige kompromissituma mõtleja nüansirohke elutee ja intellektuaalse pärandi. Teose on kirjutanud Itaalia toimetaja, tõlkija ja ajakirjanik Andrea Scarabelli, kes juhib Euroopa Tsivilisatsiooni Uurimis- ja Õppegrupi (GRECE) Itaalia […] Vaata lähemalt ›
0
Täna tähistame Hando Ruusi, andeka kunstniku, vapra sõduri ja pataljon Narva kuulsaima ohvitseri sünniaastapäeva. Tema elulugu pakub suurepärase näite, kuidas ühe eestlase elu võib jätta märgi ajalukku ning innustada ka järgnevaid põlvkondi. Hando Ruus sündis Tallinnas 16. mail 1917, kui Eesti oli rahvusliku ärkamise laineharjal ja võitlus iseseisvuse saavutamiseks oli alles algamas. Noorena pühendus Hando […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvaheline teadlasterühm on vana-DNA abil lahendanud ühe ajaloo suurima keelelise ja geneetilise mõistatuse. Ajakirjas Nature avaldatud kaks märgiliselt olulist uuringut paljastavad, et üle 400 keelega indoeuroopa keeltekonna tõelised loojad olid umbes 6500 aastat tagasi elanud Kaukaasia ja Alam-Volga rahvad. See avastus tõstab senised teooriad uude valgusesse ja näitab, kuidas sündisid rahvad, kes muutsid alatiseks Euroopa […] Vaata lähemalt ›
0
Arhangelskis nägi ilmavalgust ainulaadne kolmekeelne väljaanne läänemeresoome ühiseeposest „Kalevala”, mis avaldati esimest korda ka neenetsi keeles. Ajalehe Pravda Severa teatel on raamatus tekst esitatud paralleelselt soome, vene ja neenetsi keeles ning väljaande valmimist vedas eest Arhangelski kirjandusmuuseumi direktor Boriss Jegorov. Selle mastaapse projekti elluviimine võttis aega lausa nelikümmend aastat. Tuntud luuletaja Vassili Ledkov pühendas eepose […] Vaata lähemalt ›
0
Läti transpordiministeerium on välja töötamas uut määrust, mis teeks lõpu kõikidele regulaarsetele ja transiitbussireisidele Venemaale ning Valgevenesse. Karmi otsuse peamiseks ajendiks on riigi julgeolekukaalutlused ja kaitse vaenulike eriteenistuste tegevuse eest. Kui praegu kehtib Lätis juba keeld rahvusvahelisteks juhuvedudeks üle Läti–Valgevene ja Läti–Venemaa piiri, siis uue eelnõuga laiendatakse piirangut ka igapäevasele regulaarliiklusele. Transpordiministeeriumi selgitusel hakkab riiklik […] Vaata lähemalt ›
0
Sisserändekriisi taustal on Suurbritannias esile kerkinud uus ja rahvuslik visioon riigi tulevikust. Rahvusmeelse mõttekoja White Papers Policy Institute (WPPI) analüütik Joseph M. Bright avaldas laiaulatusliku platvormi “The British Remigration Policy Platform“, mis näeb ette massilist migrantide tagasirännet. Plaanitav 12-aastane programm vähendaks Suurbritannia elanikkonda enam kui 11 miljoni inimese võrra ning kasvataks põlisbrittide osakaalu ühiskonnas märkimisväärselt. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti tõenäoliselt legendaarseim elusolev arhitekt, näiteks Tartu Tigutorni projekteerinud Vilen Künnapu, jagas ERR-i kultuuriportaali toimetajale Karmen Rebasele antud intervjuus teravat kriitikat tänapäevaste arhitektuurisuundade aadressil. Tema hinnangul on läänelik mentaliteet muutunud liiga ratsionaalseks. Künnapu vaatab linna kui elavat organismi ning nendib, et “kogu kapitalismus on siin jälle ühtepidi läinud” ja ka Euroopa kummardamisega on mindud liiale. […] Vaata lähemalt ›
0
19. mail 1898 sündis Roomas mees, kelle nimi tekitab tänini vastakaid tundeid, ent keda ei saa eirata keegi, kes soovib mõista 20. sajandi ideelisi võitlusi nende sügavaimal tasandil. Julius Evola ei olnud filosoof tavapärases mõttes. Ta oli mõtleja, kes kuulutas sõja ajastule enesele: modernsusele, mis tema silmis oli kaotanud sideme püha ja igavikulisega. Evola kuulub […] Vaata lähemalt ›
0
Saksamaa kaitseb resoluutselt oma suveräänsust ja on otsustanud eirata hiljutisi kohtuotsuseid, mis kuulutasid riigisiseste piirikontrollide pikendamise Euroopa Liidu Schengeni reeglitega vastuolus olevaks. Valitsus, olles võtnud üha konservatiivsema kursi sisserändepoliitikas, peab piirikontrolli riigi julgeoleku tagamisel asendamatuks ning kavatseb otsused edasi kaevata. Siseministeerium kinnitas, et 2024. aasta septembris kehtestatud pistelised kontrollid kõikidel maapiiridel jäävad jõusse vähemalt 2026. Vaata lähemalt ›
0
Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi hiljutine visiit Pekingisse sümboliseerib USA globaalse mõjuvõimu hääbumist. Tuntud Ameerika rahvusmeelne mõtleja Greg Johnson nendib oma värskes analüüsis, et kui Hiina jaoks lõppes nende ajalooline „alandusajastu“ 1949. aastal, siis Trumpi Pekingi-kohtumine nägi välja nagu „Ameerika alandusajastu esimesed 36 tundi“. Johnsoni sõnul on USA langenud sügavasse geopoliitilisse kriisi, mida on märkimisväärselt […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Vormsi
|
0% |
Investor
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.05.2026 07:49
Viimane uuendus: 07:40.
Uudiste reiting uuendatud: 07:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)