2 koht 0 värske
Džässlaulja Hedvig Hanson (51) tõstatas oma sotsiaalmeediakontol olulise teema, tuues esile temast tehtud reklaamplakati. Nimelt on ta juba mõnda aega näinud kontserdireklaame, kus artist on fotol tundmatuseni muutunud ja nüüd jõudis kätte hetk, kus ka teda oli korralikult töödeldud ja tuunitud. „See on naeruväärne ja lubamatu,“ pahandab Hanson.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Õhtuleht
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ma kuuli raadiost, et egäpäävädse söögikraami hinna nakkasõ pääle jaanipäivä allapoolõ sadama. Vasta keväjät omma hinna iks korgõl olnu. Nigu uulidsa pääl lumi är sulli, sai jo verevit maaskit osta. Mis tuust, et kavvõst lämmält maalt tuudu, olli peris maask’a maiguga. Või-olla vähä raha maiku visas’. A üte karbikõsõ võidsõ meksämises iks lupa. Parhilla inne jaanipäivä saa egäst võrokõsõst gurmaan. Sa piä-i minemä turgu vai puuti, astut uma pindre mano... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
1. Üsälatsõ tundõ Väikene lats näütäs ummi tundmuisi läbi hindä hääolõmisõ. Ku latsõl om kõtt tühi, sis tä nakkas ikma, selle et taht süvvä. Niisama ku täl om külm vai kuum. Hirmu tekütäs võõra inemise nägemine, vai nigu tuu kotsilõ üteldäs: lats võõrastas. Niisama tulõ ikk haigusõ aigu, ja noid om säändsen iän pall’o. Ku iks kurk om vallus ja süvvä ei saa, sis õkvalt aja ikma. Vanõmbidõ kohus omgi... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Hitihoiatus! Õigõ pia om vällä tulõman vahtsõnõ võrokeeline laul «Sannalugu» üten videoga. Tegijä esi omma kimmä, et taast saa suvinõ hitt, miä jutustas maamehe kurblist luku, a om kimmäs tugi noilõ, kiä sannan käümisest häädmiilt tundva. Ütel harilikul pääväl kuulõ toimõndusõ ussõ takan kobinat. Paota ust ja sääl saisva kolm miist: Eliste Kaupo, Saarõ Evar ja Kaha Kaido. Nä tulli kõnõlõma, kuis vahtsõnõ laul valmis sai ja toolõ video tetti.... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Suvinõ püürüsaig om pia käen. Tuu om iks olnu aig, ku inemise võtva hinnäst umist egäpäävätegemiisist vabas, tähistäse võidupühhä, tegevä jaanituld ja käävä ütstõõsõl külän. Üts arotus käü aastagast aastakka kah tuu mano: kas jaaniõdagu satas vai ei. Kogõmusõ omma näüdänü, et tihtipääle iks satas. Ma tunnõ saost õnnõ häädmiilt, aiavili ei kuiu är ja ei tolma nii kõvastõ. Ku kaia timahavast aastakka, sis ilm om kasumisõ jaos väega helde... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ajami juttu kiränigu ja julgõolõgieksperdi KOORTI ERKKIGA. * * * Kuis lätt? Ei noh, ku Eesti om vaba ja perrega om kõrran, sis ülejäänü omma detaili. Nii et häste lätt. Sul om valmis saanu neläs raamat sõasulatsõst Markusõst. Minkast tuu kõnõlõs? Markusõ luu olli mõtõldu ku triloogia, a nüüd om kuigi triloogia saanu järe. Tuu kõnõlõs ütest säändsest kotussõst nigu Kursi. Inämbüs inemiisi tiidvä tuud ku Puurmani. Keskao paiku oll’... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Neo kats ilusat naasõnimme omma ka vana priinime, Miinal om Eestin 45 kandjat, nimekujul Mina 13 kandjat. Virvel om 47 kandjat. Pääle kõgõ muu omma naa nime Pindi mõisa juhtumisõl ütest suguvõsast tulnu. Pindi mõisan oll’ Tiri Jaan lännü peremehes Virve küllä, kon tedä naati kutsma Virve Jaan. Timä poigõ perre saiva sääl edimält priinime Miina (Mina), nii keriklikult ku hingelugõmisõn 1826. Vanõmbast pojast Hindrikust sai peremiis ja timä pere... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Mul oll’ veidükese aigu tagasi trehvämine pitä Laulasmaal Pärdi keskusõn perreettevõttidõ liidu kuunolõkit ja keskusõ tegemiisiga tsipa tutvas saia. Sai kullõlda Pärdi Arvo kujunõmisõ luku ja märgota, läbi määndside rassõhuisi tä um jõudnu maailma ütes tunnõtumbas eestläses. Ütest lihtsäst maapoisist um saanu inemine, kedä terve maailm tund ja kes viil täämbä mi seen eläs. Keskusõn sai kaia viiemeistri kirotõdut noodikirja. Mõtli inne uman pään, et mis tuu sis um, lihtsäle... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti läbi aigõ kõgõ kimmämb kergejoustiguvõistlus peeti 1986. aasta piimäkuul Kadrioro staadioni pääl. Tuu oll’ Saksa DV ja NSV Liidu maavõistlus, koh tetti kats ilmarekordit. * * * 1987. aasta jaanipäävä pidi iks kuivast säädüsest kinni pidämä. Müügilette pääl oll’ limmonaat ja pütüst sai kvassi osta. A inemise olli vällä mõtõlnu egäsugumaidsi knihve, et pido pidämädä es jäänü. Hans’a ajaminõ oll’ nii lakja lännü, et tsukrust nakas’ puudus tulõma. *... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
5.–7. piimäkuul peeti Tal’nan perimüsfestivali Baltica pääliinapäivi. Päivist võtt’ ossa päält 100 folkloorirühmä ja ütsikesinejä üle Eesti, päält tuu viil külälise vällämaalt. Ka Vana-Võromaa oll’ festivalil uma esindüse ja saatkunnatelgiga välän. Huvilidsõ saiva osta käsitüükraami ja võrokeelitsit raamatit ja oppi Karilatsi muusõumi inemiisi juhtmisõl langaketrüst. 6. piimäkuul oll’ hulga Baltica lavapäälitsit tegemiisi pühendet lõunaeesti kultuurilõ, näütüses sai üten Kalla Urmassõga Võromaa rahvalaulõ l Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kääpä kooli tõsõ kõrra iintarõn saa nätä aknõmaalõ, kon om kujotõt inemiisi, kink tegemise omma Võromaa kultuuri jaos tähtsä. «Klaasimaalõ tegemise mõtõ tull’ mi kooli oppajal Liisul. Et meil omma tõsõ kõrra iintarõn suurõ aknõ, kon vällänäüdüsse vaeldusõ, tundu hää mõtõ panda sinnä klaasimaali, selle et päävävalgusõn tegünes klaasimaalõst kinä värvemäng,» seletäs Kääpä kooli huvijuht Mihkelsoni Elen. Joba mõni aastak lüü Kääpä kuul üten projektin «Umakultuur mi ümbre». Tuu tsiht... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Seo nädälivaihtus, 20. ja 21. piimäkuul peetäs Vahtsõliinan maarahva laatu. Timahavadsõ laada kavan om üts pikemb maaelo-arotus. Nimelt saava puulpäävä kellä 13–15 meierei man piimäpuki-lava pääl kokko mi kandi maaelo tunnõdu tegijä. Arotusõkavan om kolm teemat. Küsümüsele, kiä katt su söögilavva, pruuvva vastust löüdä Viira Ants-Hannes Eesti põllumajandus-kaubanduskuast, Timmi Tarmo Jaagumäe talost, Rosenbergi Ivar Roosu talost ja mahhesöögi valdkunna edendäjä Kesküla Kaja Alt-Lauri talost. Tuust, kuis nä. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
«Tsiuhti!» tõmmas’ nuuri nõvvokabinetin tüütänü doktor Kann kondoomi kõllatsõlõ plastbanaanilõ pääle. Määne uskmalda hää mõtõ oll’ klassioppajal uma klassi tütrigu tervüseoppusõ tunnin polikliinikuhe tuvva! Esi tä pagõsi muidoki är, vast tundu tuu timä jaos liisnalt himolinõ. Kiibõrdi sõbrannadõga sohvanukan, mõista-s kuigi olla ega midägi üldä. Klassivelju arvatõn pidimi nigunii vanatütrikõs jäämä. Säänestmuudu nä meile hirmsa naaruga koolin rüüksevä. Olõminõ läts’ viil andsakumbas, ku tohtriprovva käve m Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
28. piimäkuul kell 12 uut Kreutzwaldi majamuusõum ummi sõpru ja tugõjit tähüstämä Eesti kõgõ vanõmba kiränigumuusõumi – Lauluesä muusõumi hällüpäivä. Muusõumi vallategemise pido peeti jo 28. piimäkuul 85 aastakka tagasi. Sünnüpääväl kõnõldas muusõumi kujonõmisõluust ja püsünäütüisi kokkosäädjist. Püsüvälläpanõk uut jäl vahtsõndamist ja ummi ettekujotuisi muudsast Kreutzwaldi muusõumist jagava Parhomenko Aadi ja Allasõ Annabel. Loetas ette opilaisi 2022. aastaga kirätöie võistlusõlõ saadõtuid kirju. Tujomuus Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Trüküst om tulnu Kürsa Ere vahtsõnõ võrokeeline luulõraamat päälkiräga «Aojõgi». «Põimsõ vahtsõs raamatus elojõõ päält üles tähendedü umakeelidse värsi luudusõst, inemiisist ja aost,» ütles luulõtaja uma raamadu kotsilõ. Umakandi rahvas saa raamatut nätä 26. piimäkuul Varstun Taga Vahi muro pääl (Kesk 28, Varstu), ku om Rõugõ valla edimäne hoovimüügipäiv. Teedüst saa hoovimüügipäävä kotsilõ Rõugõ valla kodolehe päält. UL Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kilki või võro keelen kutsu väega mitund muudu: kurukikas, viruskikas, tarõritsik vai saviritsik. Seo lugu juhtu väega ammu, sõa lõpuaastil vai õkva päält sõta, ku saviritsikit oll’ egä maaelämise aho takan. Kats pääliina koolipoissi tuudi suvõs maalõ vanaimä ja vanaesä mano. Õdagu, ku magama minti, kuuliva poiskõsõ, kuis saviritsiga aho takan tsiristämä naksi. Poissõ segäsi tuu tsirrin väega ja nä es jää magama. Poisi püüdsevä üte tsiristäjä kinni ja otsustiva,... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Karilatsi vabaõhumuusõum kuts suvõaol küllä vahtsit elämüisi saama. Pääle õigõ mitmõ luudusõst vaimopuhahust saanu näütüse ja muidoki püsüvälläpanõgi kaemist saa paigapääl mõnusalõ maaha istu ja kosutusõs krõbista «Karilatsi kõrnit», miä om muusõumi külaliidsi jaos Võromaa umast pekist tennü Jaagumäe söögikeskus. Muusõumi juhataja Lilosoni Kersti ütel’, et inemiisi lahkõ vastavõtu pääle om mõtõldu inämbki ja nii või muusõumin käüjä jovvuta hinnäst ka «Rehetarõ leeväkeisiga» – seo om näksiklassiga leeväst ü Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
VANA KULD! on rubriik, milles avaldatakse taas lugusid, mille tähendus aja möödudes on pigem kasvav kui kahanev. Avaldame taas loo, mis esmakordselt ilmus Viimsi Uudistes 4. juunil 2024. Oleme varasemal juhtinud tähelepanu Haabneemes Hundi teel eramu aeda juba aastaid kaunistavale tuntud tänavakunstniku Edward von Lõnguse teosele „Siil“. Nüüd on sama eramu aiaväravat kaunistamas järjekordne von ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Olla sama vana kui Põltsamaa linn ja näha oma sünnipäeva numbreid, mis on kirja pandud kolme arvuga – seda saavad kogeda väga vähesed. 1926. aasta tundub olevat väga raudkõva aastakäik, sest selliseid erilisi inimesi on sel aastal olnud meie linnas ja vallas juba mitu. Nende kohta saab öelda, et nad on tõesti läbi käinud veest, […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nagu alati, toimub ka selle aasta jaanipidu Londoni äärelinna heinamaal. Ühel Eesti Kooli liikmel on seal „kena pesake”. Täpselt selle kena pesa kõrval laiub hiiglaslik heinamaa. See kastene maalapp mahutab igal aastal vähemalt sada eestlast. Viimased saabuvad pikas kolisevas autokolonnis, ämbrites rappumas sibula ja äädikaga marineeritud sealiha, tagaistmel käratsemas lipuvärvides lapsed ning automakis mürtsumas “Jaanipäevaks […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õhtuleht
Moskvas plahvatas teisipäeval kaks autopommi. Ühes rünnakus hukkus tähtis Vene sõjaväeametnik Damir Davõdov, keda on meedias nimetatud Putini laskemoonaülemaks. Vaata lähemalt ›
0
Tallinna ringkonnakohus arutab Pärnu Tervise Paradiisis uppunud noore mehe asja ja hukkunu vanemate esitatud tsiviilhagi. Vaata lähemalt ›
0
„Tegelikult oleks võinud ju rohkem mõelda, aga ma ei kahetse varast emadust absoluutselt,“ räägib Mariell Paju. Noor naine jäi esiklast ootama vahetult pärast põhikooli lõpetamist. Vaata lähemalt ›
0
„Järjest rohkem meie ühiskonnast ja meie noortest saab aru, et kahte asja koos õppida on väga mõistlik, saab nii gümnaasiumihariduse kui ka oskused. Mõned erialad on hariduse nõudeta ning võimalused on kõigile, et igaüks saaks midagi õppida ja elus iseseisvalt toimetada.“ ütleb Tartu rakendusliku kolledži direktor Raini Jõks, kelle juhitava kooli ühele kohale kandideerib rohkem kui kaks õpilast. Vaata lähemalt ›
0
MÄLUMÄNG | Viiuldaja Hans Christian Aavik Vaata lähemalt ›
0
TV3 reporter Marie Metsur (34) ning Saksa-Prantsuse juurtega Vincent Kruse (33) panid pärast pea neli aastat kestnud kaugsuhet ning lõputut reisimist leivad ühte kappi. Abieluranda sõudis paar maagilisel kuupäeval 06.06.2026. „Kaugsuhtes on eriti näha, et kui sa ei sea teist endale prioriteediks, siis see lihtsalt ei toimiks,“ räägib Marie. Nüüd kannab ta abikaasa perenime Kruse. Vaata lähemalt ›
0
Tartu maakohus mõistis Võrumaal õpetajana töötanud Romet Pazuhanitši seitsmeks aastaks vangi. Vaata lähemalt ›
0
Täna algab kõigi aegade suurim spordipidu, kui Mehhikos, USAs ja Kanadas läheb käima jalgpalli MM. Ühes sellega alustab ka Õhtulehe jalgpallisaate „Kolmas poolaeg“ MMi eristuudio, mille esimeses episoodis käis külas Brent Lepistu. Vaata lähemalt ›
0
Me elame ajastul, kus senine maailm logiseb: Ukraina, Lähis-Ida, pinged Lõuna-Hiina meres. Meediat jälgides tundub, et inimkond on takerdunud lõpututesse konfliktidesse. Diplomaadid laiutavad käsi, poliitikud tellivad mürske ja tavakodanik küsib, kas me olemegi hukule määratud? Vaata lähemalt ›
0
Eelmise Tallinna linnavalitsuse suund on olnud pigem autosid tõrjuda – vähendada sõiduridu ja eelistada ühistransporti või rattaga liikumist. See ei ole praeguse linnapea Peeter Raudsepa hinnangul jätkusuutlik ja läheb ümbervaatamisele. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.06.2026 00:10
Viimane uuendus: 00:08.
Uudiste reiting uuendatud: 00:05.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)