14 koht 0
Puulpäävä, 11. hainakuu õdaguspuul. Antslan om kodokohvikidõ päiv ja õdagu tetäs pidolidsõlt vallalõ Nässmõisa vahtsõ näo saanu järv. Järv om kaivõt süvembäs, saanu hindäle tsuklõmisõsilla, kaldtii vii viirde ja kõrraligu kemmergu. Kõik, midä suvitsilõ tsuklõjilõ vaia. Ilmateedüs lupa tormi, vihma ja räüssä. A ma ei lasõ tuust teedüsest hinnäst är hiidütä. Edimäne piätüs tulõ sugulasõ Kadi man Soo kodokohvikun. Ildas jäi, mõtlõ, ku näe, et reklaamsilte võetas joba maaha. Sugulasõlõ löüdäs siski kipõstõ perr
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Kõige varajasemad köögiviljad – herned, redised, salatid – on juba nahka pistetud ja peenral tühjad kohad tekkinud. Pole mingit mõtet seal umbrohtu kasvatada. Mis muud kui taas külvama. Juuli keskel võib veel vabalt mõnd köögivilja külvata. Sügiseseks saagiks on soovitatav valida mõned vähem kasvatatavad köögiviljad ja ikka eri värvi ning maitseomadustega. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kes nimetas varem päeval ametisse ajutise kaitseministri, teatas neljapäevaõhtuses videopöördumises ühtlasi Ukraina saatkondade isikkoosseisu uuendamisest. Vaata lähemalt ›
0 värske
Vene okupatsiooniväed andsid neljapäeva õhtul Odessale raketilöögi, milles sai surma vähemalt kaks inimest, teatasid võimuesindajad. Vaata lähemalt ›
0 värske
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1605. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis.2026/ukraina-kalender Vaata lähemalt ›
0
President Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Ukraina järgmiseks peaministriks saab Serhii Koretskõi (pildil). Vaata lähemalt ›
0
Vaasas on kannatanud selle 8-aastase poisi pere turvatunne, kellele valati peale söövitavat vedelikku. Raske vahejuhtum, mida politsei uurib kui raske kehavigastuse tekitamist, toimus... Vaata lähemalt ›
0
Voogedastushiid Netflix teatas oodatust nõrgemast kolmanda kvartali prognoosist ja kasutajate aktiivsuse kasvu aeglustumisest, mis saatis aktsia järelturul enam kui 7-protsendilisse langusesse. Vaata lähemalt ›
0
Poola uus õigusraamistik peaks täitma lünga riigi rahuajal toimimise ja sõjaseisukorra ametliku kehtestamise vahel, teatasid neljapäeval uudistekanalid Defense 24 ja Unian. Vaata lähemalt ›
0
Kabila küla inimesi ähvardab 1. septembrist kuivale jäämine, sest senine veega varustaja loobub sellest. Kuigi külaelanike mittetulundusühing võtab veemajanduse korraldamise enda peale, ei ole seni selge, kust saada raha süsteemi ülalpidamiseks. Vaata lähemalt ›
0
Viljandis tegutseb vähemalt üks ilusüstide tegija, kes reklaamib oma Facebooki ja Instagrami kanalis esteetilise meditsiini protseduure, ilma et tal selleks vajalikku tervishoiuteenuse osutamise luba oleks. Vaata lähemalt ›
0
Viljandi koertepargis pole eraldi valgustust ning pimedal ajal tuleb ainus valgus eemalt tänavalaternatest. Vajalikud kaablid on pargis aga ootel ning tänavavalgustuse paigaldamiseks planeeritud rahast võib osa jõuda koertepargi heaks juba sel või järgmisel aastal. Vaata lähemalt ›
0
Sel suvel põhjalikult renoveeritud plekist kärbseseen Olustvere lähedal Viljandi ja Imavere vahelise maantee ääres valmis 1978. aasta juuni keskel kui joogikoht. Vaata lähemalt ›
0
„Oli vähk, enam ei ole. Tasub kontrollis käia.“ Andrus Ansip sõidab taas sajakilomeetriseid rattaringe Vaata lähemalt ›
0
Samal ajal kui ameeriklased eile õhtul mugavalt oma voodites puhkasid, pommitasid USA raketid sihtmärke üle kogu Iraani, ilma et oleks paistnud mingit kergendust.... Vaata lähemalt ›
0
Kuna Süüria konfliktile vaatamata on aktsiaturud valdavalt positiivselt meelestatud ning aktsiaindeksid tõusnud üha uutele rekordtasemetele, on ka teise samba pensionifondide käekäik olnud suurepärane. Tervelt 13 teise samba pensionifondi tootlused aasta algusest ehk teisisõnu kuue ja poole kuu tootlused olid üle kümne protsendi ja sama paljude fondide ühe aasta tootlused üle 20 protsendi. Enam kui kümneprotsendilise aastase tootlusega fonde on tervelt 17. Vaata lähemalt ›
0
Kaks Saarde tuulepargi naaberkülades elavat meest rajasid Pärnumaale oma unistuste kodu. Loodetud vaikuse asemel saadab nende päevi ja öid tuulikute undamine. Nüüd peavad nad võitlust selle nimel, et saada tagasi kodurahu. Vaata lähemalt ›
0
Sakala kirjutas 14. juulil pärimusmuusika festivali noortepassi ümber tekkinud vaidlusest ja tsiteeris festivali pressiesindajat Kristjan Priksi, kes olevat öelnud rõhutatult: "Kes ei õpi, sellele noortepass ei ole mõeldud." See lause kannab endas sõnumit, mille üle tasub järele mõelda – mitte ainult ühe festivalipileti kontekstis, vaid selles kontekstis, kellena me Eestis noort inimest üldse näeme. Vaata lähemalt ›
0
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0
Seod nimme kand Eestin 99 inemist. Kandjit om ka nimekujul Waaks, alla kuvvõ. Nimi panti õnnõ Vahtsõliinan, algkujul Waaks, küländ suurõlõ suguvõsalõ Tammõ, Tabina, Suurõ-Kolodavitsa ja Marga külän. Nime saajidõ esiesä oll’ Tammõ Jakob, kink kõgõ vanõmb poig oll’ Marga Juhan, nelläs poig Kersnä oll’ alussõpandjas perre Kolodavitsa harulõ, poja Andre, Jakob ja Tann’o elli Tammõ kandin. Jakobi poja olli sündünü 1735. ja 1750. aastaga vaihõl ja nimepandmisõ aos 1820... Vaata lähemalt ›
0
5. Keskmäne kooliigä Säändsen iän teküs opjil joba kohus ja tiidmine, et koolin piät käümä. Esiasi, kas tuu miildüs vai mitte. Ku hinde kõrran, sis iks miildüs. A ku opitust arvo ei saa ja esi väega ei opi kah, sis ei taha inämb kuuli minnä. Tuud, et latsõl om koolistress, piät nii vanõmba ku oppaja mõistma tähele panda, ja tedä tuust üle avitama. Päämine avitaminõ omgi latsõlõ koolitükü selges tetä.... Vaata lähemalt ›
0
1986. aasta 19. hainakuu Tüürahva Elo kirotas Võro müüblivabrikust. Sektsioonkappõ «Võro NEO» tetäs ütsät esi variantsi. Egä päiv tegevä meistri 28 täüsparti sainu, 25 sohvalauda. Võro tarõkraamil om välähpuul kodovabariiki kah hää minek. * * * 17. hainakuul 1987 kuuli katõkõrdnõ olümpiävõitja Palusalu Kristjan. Puhtõ olli 23. hainakuul ja Tal’nah sai tuust ärsaatmisõst rahvalik mälehtämise ja leinä teedäandminõ. 21. hainakuu Tüürahva Elo kirotas, et keväjä sai Varstu sovhoosi Krabi osakunnast... Vaata lähemalt ›
0
ARBMA ARHANNA SANDRA om 14-aastaganõ Räpinä tütrik, kiä noorõlõ iäle kaemalda om saanu umma lauluhellü ja esinemist vällä näüdädä mitmõl riikevaihõlisõl konkursil. No kõnõlõs tä umist tegemiisist ja umast ilmanägemisest lähkümpä. * * * Kost su laulmistii algusõ sai? Laulma naksi joba umbõs kolmõaastadsõlt. Imä laulsõ mullõ õdagist unõlaulõ, nii eesti ku inglüse keelen. Ku olli joba nelä-viieaastanõ, kai hulga Disney filme ja laulsõ noid laulõ, miä olli filmen. Noid... Vaata lähemalt ›
0
Raamatidõ lugõmisõga om nigu trenni tegemisega: ku tuud pikkä aigu tennü ei olõ, sõs lätt tujo kah kõrrast kehvembäs. Õkvalt ku trenni vai lugõmisõ lõpatat, tulõ jälki vahtsõt vunki mano. Parhilla om mul poolõlõ kolm raamatut. Pia lõpõta raamadu «Tõde ja õigus» neländä osa lugõmisõ. Seo raamat om huvitav tuuperäst, et esiki ku tegevüs käü sada aastakka tagasi, omma pall’o teemä täämbädsel pääväl kah tähtsä. Om seo sõs murõ rahaga... Vaata lähemalt ›
0
Seo luu vägimiist tiid egäüts meist. Seo om mi rahva kangõlanõ, kinkalõ või anda nimes Ants, Andres vai Toomas. Kuis tahati. Kasvai Nipõrnaadi! Timä vapa henge ei suta kiäki õga miski kinni pitä, timä tahtmiisi saa-i alla tsurmi, tälle saa-i sõnnu suuhtõ toppi, ammuki sõs mõttit päähä panda. Timä esi pidä hinnäst vannu ja õigidõ eestläisi võrdkujos, kink pääle olõs vana Lembitü esi uhkõ. Selle et timä esi om! Hingelt... Vaata lähemalt ›
0
Kangsti küläselts pedä hainakuu 25. pääväl umma 25. sünnüpäivä. Tuu omgi õkva jakapäiv ja tuul aol olõmi joba 12 aastat pedänu ütte küläpitu, kas kodukandipäivä, küläpäivä vai niisama tandsuõdakut. Sünnüpääväl kõnõlõmi, miä 25 aasta joosul seltsil tettü, tuud kimmäle võru keelen, ja kaemi, kullõmi tervitüisi, midä olõmi pallõlnu lava pääl lauldõn, tandsin, trummi lüvven vai muud muudu edesi anda. Pidu käänd rohkõmb tandsulisõs Varstu naisi rahvatandsurühm Pääsusilm, keä tähistäs 20.... Vaata lähemalt ›
0
12. hainakuul oll’ perämäst kõrda püüne pääl Tal’na Võro seldsi tiatritrupi Tungõl etendüs «Kreutzwaldi tii Kalõvipujani». Tükü om kokko säändü ja lavastanu Valgu Jaanis, teksti kundikava tegemise man om tä tarvitanu kunstmudsu api. Perämäne etendüs oll’ tähendüsega, selle et tükü mängmist alostõdi kah saman paigan: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumin. Tõistmuudu oll’ perämäne etendüs tollõ poolõst, et taad mängiti tarõn seen, õkva peris Lauluesä elotarõn. Nii sai õkva õigõn paigan... Vaata lähemalt ›
0
Suvi tuu Võro liina mitmit festivalõ ni tõisi suuri ettevõtmiisi. Minevä nädäli oll’ Võro perimüstandsu festival, 25–26. hainakuul tulõ latsifestival. Kolepi küläst peri katsigu sõsara Rätsepä Kristi ja Krista omma joba mitu aastat noil sündmüisil olnu priitahtligu abilidsõ. Uuri, kuis näge vällä priitahtligõ tüü. Priitahtligu tüüga alosti sõsara koolin. No omma nä uma kodokandi ettevõtmiisilõ üten avitanu joba aastit. «Opsõmi koolin turismindust, üts osa opmisõst om üritüisi kõrraldaminõ. Oppaja paksõ... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.07.2026 03:20
Viimane uuendus: 02:42.
Uudiste reiting uuendatud: 03:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)