509 koht 0
Jüri Saare ärksus (kesk)erakondlike sahkerdajate, Trumpi ja selle kohalike jäljendajate jt avantüristide peletamisel on olnud imetlusväärne. Saar (vt „Teine Eesti – müüt või tegelikkus?“, tänane Sirp lk 12-13) ei eksi, et lokkavat populismiprallet toidab frustratsioon. Destruktiivseid meeleolusid ei õnnestu aga mahendada eeldades, et nende põhjuseks on labane kadedus ja suutmatus vääriliselt hinnata kapitalismi võitu külmas […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Kreeka MM-rallil on alati juhtunud ja küllap jääb juhtuma ka edaspidi. Sedapuhku hoiab Õhtulehe blogi kätt pulsil, kuidas areneb tiitliheitlus ning mõistagi sellelegi, millega saavad Rally 2 arvestuses hakkama Robert Virves ja Romet Jürgenson. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eelseisva Motor Weekendi eel avab oma haruldase maailma uksed Fredy. Ta on mees, kellest on saanud rahvusvaheliselt tunnustatud eritellimus-mootorrataste meister. Fredy kodu ei ole tavaline elupaik, vaid koht, kus diivani asemel troonib elutoas üle saja haruldase Harley-Davidson V-Rod mudeli. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
F-alagrupi viimases voorus algab reede öösel Eesti aja järgi kell 2 mäng Tuneesia – Holland. Kohtumise kulgu saab järgida käesolevas uudises. Vaata lähemalt ›
0 värske
Nafta hind on langenud tagasi tasemele, kus see oli enne USA ja Iisraeli sõjalise operatsiooni algust Iraani vastu. Vaata lähemalt ›
0 värske
Tehnoloogiaettevõte Apple tõstis neljapäeval järsult iPadide ja MacBookide hindu. Hinnatõusu taga on taga mälukomponentide ja salvestuskiipide kallinemine, mille on põhjustanud massiline tehisintellekti andmekeskuste rajamine. Vaata lähemalt ›
0 värske
Juba 28.–29. juunil täitub Tartu kesklinn linna päeva rikkaliku programmiga. Kavas on limonaadipäev, loometänav ja moeetendus, ratta- ja jooksutuur, ühepäevakoor, hommikukohv, pidulik galakontsert „Tartu maailmakaardil“ ja palju muud. Selleks et pakkuda tartlastele sisukat päevast programmi, … Vaata lähemalt ›
0 värske
Autoralli MM-hooaeg ületab ekvaatori, kaheksas etapp peetakse kivistel Kreeka teedel. Nagu ikka, vahendab Postimees otseblogis nii Rally1 klassi, aga ka aste madalamal kihutavate eestlaste käekäiku. Esimene kiiruskatse on kavas neljapäeva õhtul. Vaata lähemalt ›
0 värske
Karlova kooli Lina tänava spordiväljaku ehitusööde riigihankel tunnistas linnavalitsus edukaks osaühingu Nordic Road pakkumuse kogumaksumusega 495 708 eurot. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Suvekuumus on mitmel pool Euroopas juba rekordilisi temperatuure toonud. Sünoptik Taimi Paljak selgitab, milline on lähiaja ilmastikupilt ning kas ka Eesti pea valmis olema rekordpalavuseks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Valgamaal juhi surma ja kolme vigastatuga lõppenud avarii eel oli politsei ohtlikult liikunud Läti numbrimärgiga halli Volvot juba otsimas. Enne kokkupõrget jõudis patrull peatada aga teise samale kirjeldusele vastanud auto. Vaata lähemalt ›
0 värske
Valgamaal juhi surma ja kolme vigastatuga lõppenud avarii eel oli politsei ohtlikult liikunud Läti numbrimärgiga halli Volvot juba otsimas. Enne kokkupõrget jõudis patrull peatada aga teise samale kirjeldusele vastanud auto. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Stefan Vaaksi hooaeg lõppes juba üle kolme kuu tagasi, ent andekas korvpallur pole vahepeal sugugi niisama aega surnuks löönuks. Vastupidi! Vaata lähemalt ›
0 värske
Soome disainibränd Iittala ja alumiiniumitootja Hydro lõid käed, tähistamaks kuulsa Aalto vaasi 90. sünniaastapäeva. Tähtpäeva puhul püstitati Kopenhaageni disainifestivalil 3daysofdesign hiiglaslik alumiiniumpaviljon. Tegemist on seitsme meetri kõrguse monumendiga, mis on loodud madala süsinikujäljega alumiiniumist ja jäljendab vaasi looja Alvar Aalto ikoonilist disaini. Vaata lähemalt ›
0 värske
Oma gümnaasiumi teekonna algul korraldasin ühte suuremat noortele suunatud rahatarkuse konverentsi. Tahtsin, et avasõnad ütleks Eesti peaminister, kirjutab 19-aastane noor Trevor Kaarde. Vaata lähemalt ›
0 värske
Gdanski W50 turniiril esimesena asetatud Elena Malõgina ja Tšehhi tennisist Ivana Sebestova said paarismängu veerandfinaalis kindla võidu. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kui me vaatame avalikku inforuumi, tundub see olevat marufeministide, seksuaalvähemuste, “pagulasabide”, “sallivuslaste” ja muude taoliste juttudest üle ujutatud, kuigi tegu on enamasti marginaalsete vähemustega. Miks on see nii? Sest nad on teadlikult aktiivsed, agressiivsed ja sõnakad, mistõttu tundub, nagu oleks nende narratiiv kogu ühiskonna peateema. Tegelikult aga surub seda võõrast pahna teadlikult peale väike kildkond ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Jaanilaupäeval korraldasid Pärnumaal ühispatrulli politsei- ja piirivalveamet (PPA) ja ohvriabi. Kuuest selle päeva lähisuhtevägivalla juhtumist ühe puhul sai ohvriabi töötaja kohe anda kannatanule nõu, kuidas olukorrast välja tulla. Vaata lähemalt ›
0 värske
JALKABLOGI | Kas Curaçao jalgpalliime jätkub või saadavad elavandid nad kohvreid pakkima? Vaata lähemalt ›
0 värske
Tarmo Tagametsa lavastatud «Päeva lõpus» Ihamaru kõrtsis avab Urmas Lennuki triloogia «Ükskord Eestimaal» keskosa tugeva näitlejatöö ja vaimukate leidudega, ent komistab hetkiti ajakajalise AI-jutu otsa, mis lõhub valus-humoorika tonaalsuse. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kui termomeeter näitab üle 40 kraadi, tundub lihtne süüdlane kiiresti leitud olevat. Tegelikult sünnib Euroopa kuumalaine mitme loodusliku ja inimtekkelise nähtuse koostöös, millest igaüks lisab oma osa. Mõned neist on hästi tuntud, teised aga jäävad avalikkuse tähelepanu alt sageli kõrvale. Miks on seekordne kuumus nii visa taanduma? Sellele küsimusele annab vastuse pilk atmosfääri ja ookeanide toimimisse. Vaata lähemalt ›
0 värske
Looduse märkamine ja tähelepanekute eri vormides üles tähendamine on kultuuritraditsioon, osa igapäevasest keskkonnaga suhestumisest. Selle näiteks võib tuua läbi aastate ilmamuutuste jälgimise logiraamatutes ja päevikutes, esimeste kuldnokkade saabumise märkimise seinakalendrisse, looduse, koosluste ja maastike kirjeldamise, joonistamise ning pildistamise folkloristide ja etnoloogide välitööpäevikutes, RMK matkaradade külalisraamatud, ühismeedias populaarsust koguva looduspäevikute pidamise või taimede joo Vaata lähemalt ›
0
On veel üks taevas – alati vaikne ja klaar. On veel üks päikesesära, ka siis, kui seal on pime Emily Dickinson Oma uuel isikunäitusel „Kromaatiline triiv“ on Kristi Kongi muutnud Kumu suure saali vägevaks veiklevaks paralleelmaailmaks, kus välja pandud maalid mõjuvad äkiliste mõtete, hajusate muljete või efemeersete fantaasiatena, mis kõik sähvivad sõgedalt ringi kunstniku teadvuses. „Kromaatiline triiv“ saab alguse käänulisest laskumisest suurde saali – Kumu siseõue poole vaatavad aknad on... Vaata lähemalt ›
0
„Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ – see vanasõna võiks ilmestada kainet talupojamõistust, mille puudust pidevalt välja tuuakse. Ütlus võiks silme ees olla ka organisatsioonide juhtidel, kes on väga agaralt asunud tegelema ruumiloomega, kavandama linnu ja kujundama arhitektuuri. Tallinna linnapea Peeter Raudsepa ERRile* antud intervjuust kumab läbi, et arhitektide maffia on süüdi ehitamise kalliduses, sest arhitektid muudkui suruvad peale oma rätsepaülikonnana tehtavaid lahendusi. Kordagi iseenda ja oma Vaata lähemalt ›
0
Mies van der Rohe auhinna pälvis tänavu Charlerois asuv Chapex (Palais des Expositions de la Ville de Charleroi), Joseph André projekti järgi 1948. aastal ehitatud hiiglaslik näitusepalee, millele arhitektuuribüroo AgwA on nüüd andnud uue elu. Kunagist tööstuslinna võimsust sümboliseerinud näitusehoone on hoolika rekonstrueerimise ja ajaloo väljapuhastamisega taaselustatud avaliku ruumina. AgwA juures sain võimaluse läbida erialase praktika aastatel 2018-2019, mil Chapexi hoone ümberprojekteerimine oli täie Vaata lähemalt ›
0
Kalarannas saab talvel meres ujuda ja suvel murul piknikku pidada – kedagi ei häiri seal tekil pikutaja ega laste hõisked. Noblessneris on mänguväljakud suletud väravate taga ja varba saab vette kasta vaid erasauna territooriumil. Rotermannis tähendab ajaveetmine peamiselt kohviku terrassil kohvijoomist ja poode pidi jooksmist. Need kolm esindavad Tallinna eraomandis avalikku ruumi, mis on pealtnäha loodud sarnastel alustel, kuid pakuvad linlasele väga erinevat kogemust. Omandireformi tulemusena (nüüdseks o Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on maalikunstnik Henn Soopalu, kes oli Valga üks tuntumaid autoreid ning kes osales aktiivselt näitustel kuni oma traagilise surmani. Soopalu sündis Tsirguliinas ning suundus pärast kohaliku kooli üheksandat klassi Tartu Kunstikooli, kus õppis aastatel 1964–1968. Selle lõpetamise järel suunati ta küll Tõrvasse kunsti õpetama, kuid peatselt asus ta tööle alles äsja uue kaasaegse hoone saanud Valga kultuurimaja kunstnikuna. See amet tähendas peamiselt ürituste ja nende reklaamide kujundamist ning näi Vaata lähemalt ›
0
Tunnetatav kliima soojenemine mõjutab taimi otseselt, nii kodu- kui ka võõramaiseid. Enam mõjutatuks saavad areaali piiril leiduvad Lääne-Eesti taimed, kes on seni kasvanud soodsamates oludes. Üheks neist on Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas kasvav haruldane harilik luuderohi (Hedera helix). Luuderohtu võivad ees oodata suuremad muutused, soojemas kliimas võib ta õitseda ja viljuda sagedamini, anda looduslikku järelkasvu ja muutuda invasiivseks. Niivõrd kuivõrd saab seda looduslike taimede kohta öelda. Luuderoh Vaata lähemalt ›
0
Kui Tallinna iseloomustavad kajakad, siis Lvivi pääsukesed, kes teevad hommikuti häält sama valjult. Tallinnast lahkudes mõtlesin, et hakkan merd ja kajakaid kindlasti taga igatsema. Paljud ukrainlased, kes on mul aastate jooksul Tallinnas külas käinud, imestavad, et kajakad tunnevad end linnas nii vabalt. Minule on nad linna loomulik osa, nagu ka meri. Üha enam mõtlen, kuidas selgitada ukrainlaste vabadust ja vabadustahet. Kas sellel on ka käegakatsutav mõõde, mõni joon, millega teised... Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaasta on küll läbi saanud, kuid rõõm eesti kirjakeele juubeliaasta vääriliste raamatute üle tahab jagamist. Ilmus ka kaks väljaannet, kus kajastub kirjasõna kujunemislugu selle murrangulisel ajal, XVII sajandi algusest kuni XVIII sajandi neljakümnendate aastate alguseni. See oli tollal peamiselt vaimuliku kirjakeele kahe variandi, tallinna ja tartu keele kujunemise aeg, mil tõlgiti piiblit, arutati kahel konverentsil piiblikeele üle ning võeti kasutusele lugema õppimiseks sobivam kirjaviis. Kirjakeel Vaata lähemalt ›
0
„Ta on oma enam kui poolesaja aasta pikkusel loometeel kasvanud algusaastate noorest, vihasest ja modernistliku helikeelega avangardsest autorist silmapaistvaks kunstnikuks omanäolise ja äratuntava helikeelega.“1 „Avastasin peagi, et avangardism oli egoistlik. See oli huvitav käputäiele spetsialistidele, kuid mitte publikule. [—] Ent sel moel oma ideaalidest, vabadusest, identiteedist rääkides ei saanud inimesed aru, see polnud lihtsalt võimalik.“2 Kuidas saavad inimesi mitte puudutada „Tihase sõnumi“ verd. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.06.2026 18:42
Viimane uuendus: 18:40.
Uudiste reiting uuendatud: 18:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)