547 koht 0
Piret Raua „Nimepanija“ kogumik „Igor Bezrodnõi. Kunst, mõtted, isiksus“ XXVII rahvusvaheline festival „Orient et occident“ Eesti Sinfonietta jõuluootuskontsert „Helendused“ kontsert „Sümfooniline Duke Ellington“ Enn Tegova näitus „Ajaviiped“ Hausi galeriis näitus „Põlev mees Peeter Mudist“ Eesti Rahva Muuseumis Vanemuise „Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö“ Pariisi sügisfestival Theatrumi „Mood“ dokumentaalfilm „Neidsaare hoo peal“ BFMi tudengite lõputööde kassett „Pilet […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Mitmele teatriauhinnale nomineeritud Tartu Uus Teater ulatub kaugele väljapoole oma saali. Nende lavastused sünnivad vana manufaktuuri müüride vahel, Peipsi ääres võsas ja Tartu südalinna pargis. Teatri tegevjuht Maarja Mänd on oma meeskonnaga viinud ellu ideid, mis esmapilgul näivad pöörased või isegi võimatud – ja ometi saavad need teoks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Saudi Araabias visiidil viibiv Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avaldas neljapäeval Kanadale tänu uue sanktsioonipaketi eest, mis on suunatud eelkõige 100 Venemaa varilaevastikku kuuluva tankeri vastu, vahendas uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0 värske
Üle mitme aasta Eesti vetes tekkinud raskete jääolude tõttu kaubalaevu abistanud ja sel talvel pea 50 alusele teed sadamatesse teinud jäämurdja Tarmo lõpetas hiljuti töö. Mis veterani ees ootab, on teadmata. Vaata lähemalt ›
0 värske
Linnades pesitsevad kajakad tekitavad palju küsimusi ja vastuseisu. Miks aga pesitsevad kajakad, kes on ju merelinnud, üldse rannikust ka sadade kilomeetrite kaugusel linnades ja millised on võimalikud kompromissid, mis sobivad nii lindudele kui ka inimestele? Vaata lähemalt ›
0 värske
Hansa kooli 6. klassis on juba pikemat aega õpilaste omavahelised suhted sassis. Lapsevanema (alaealise kaitseks jätame nii tema kui poisi ema nime loost välja – toim) sõnul kestab kiusamine klassis juba pikalt. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sõda Iraanis aitab Venemaal rahastada sõda Ukraina vastu ja Moskva suunab Lähis-Ida konflikti tõttu suurenenud naftamüügi tulud oma sõjamasinasse, avaldas neljapäeval arvamust Rootsi kaitseväe juhataja kindral Mikael Claesson. Vaata lähemalt ›
0 värske
Järgmisel nädalal alustab Tartu ringkonnakohtu esimehena tööd saarlane Mario Truu, kes viimased kaks aastat on töötanud sealsamas kohtunikuna ning teinud viimased aastad ka ülikoolis teadust. Uues ametis peab ta tegelema hakkama näiteks kohtunike töökoormuse ühtlustamisega ning Rootsi vangide tulek võib tuua uued proovikivid. Vaata lähemalt ›
0
Elektrilised tõukerattad on liiga kiired, hirmus ohtlikud, tohutult tüütud, oma rohkuses risustavad tänavaid. See loend kindlasti pole ammendav. Siia kõrvale võiks lihtsasti saada loendi, kuidas need aitavad kiiresti ühest punktist teise, võtavad vähe ruumi tänaval ja … jah, kasvõi töölaua kõrval, ei tekita müra ega heiteid, aitavad (asulates) liigutada inimesi, keda muidu peaks sõidutama. Vaata lähemalt ›
0
Järgmisel nädalal alustab Tartu ringkonnakohtu esimehena tööd saarlane Mario Truu, kes viimased kaks aastat on töötanud sealsamas kohtunikuna ning teinud viimased aastad ka ülikoolis teadust. Uues ametis peab ta tegelema hakkama näiteks kohtunike töökoormuse ühtlustamisega ning Rootsi vangide tulek võib tuua uued proovikivid. Vaata lähemalt ›
0
Kaks nädalat tagasi juhtus Hugo Trefnneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer olema koolihoovis, kui märkas seal üht võõrast, kes üritas erinevate võtmetega lahti keerata õpilaste jalgrataste lukke. Esmalt saatis direktor varga minema, kuid mõne minuti pärast pikanäpumees naasis. Vaata lähemalt ›
0
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles Reutersile antud intervjuus, et USA riigipea Donald Trump avaldab Ukrainale survet. Vaata lähemalt ›
0
Aleksandr Selevko kallim Emily Chan elas iluuisutamise MMil Prahas üle tõeliselt vastuolulise päeva. Esmalt sai ta kaasa elada elukaaslase üllatuslikule lühikava pronksmedalile, õhtul luhtus enda etteaste paraku aga täielikult. Vaata lähemalt ›
0
Märtsist alates korraldab Viljandi haigla naistekliinik huvilistele tuure sünnitusosakonnas, et tutvustada selle tööd ja võimalusi. Ühel sellisel ringkäigul käisid osakonna töö ja ruumidega tutvumas ka Sakala ajakirjanikud. Vaata lähemalt ›
0
Mulgi vallavolikogu võttis eilsel istungil vastu kaks olulist otsust. Esmalt tõsteti sünnitoetust kaks korda ning teisalt seoti vanemate makstav lasteaia kohatasu lahti alampalgast ja muudetakse sügisest ligi 15 euro võrra väiksemaks. Vaata lähemalt ›
0
INTERVJUU | „Oli rutiinne töö, kuni raketid lendama hakkasid.“ Hormuzi väinas tankeril töötanud tüürimees mõistab, mida seal lõksus olijad tunnevad Vaata lähemalt ›
0
Kolm aastat koolides kohustuslikuks olnud riigikaitseõpetust saadab endiselt tüli kaitseressursside ameti (KRA) ja Eesti sisuliselt ainsa riigikaitseõpetuse teenust pakkuva mittetulundusühingu (MTÜ) vahel. Vaata lähemalt ›
0
Droonid jõudsid meie ellu alguses peaaegu mänguasjadena. Nad olid lendavad kaamerad, mis avasid maailma uue ja põneva nurga alt. Oli põhjust rõõmustamiseks, korraga oli võimalik jäädvustada linna ja loodust sellisest kõrgusest, mida varem nägid ainult linnud või lendurid. Filmitööstus leidis neis kiiresti liitlase, aerokaadrid muutusid üha poeetilisemateks ja efektsemateks. Droonid aitasid jutustada lugusid ja lisasid neile uue mõõtme. Vaata lähemalt ›
0
Mulgi vallavolikogu otsused näitavad midagi, mida poliitika juures liiga tihti ei näe: perepoliitikast ei räägita ainult loosungil. Sünnitoetuse tõstmine 500 eurolt 1000-le ja lasteaia kohatasu lahtisidumine alampalgast on mõlemad sellised sammud, mis aitavad elu kergemaks teha. Lapse kasvatamine ei ole odav ega muutu sellest kuidagi lihtsamaks, et poliitik üksnes enne valimisi midagi veekalkvel silmadega räägib, kui oluline on perede toetamine. Vaata lähemalt ›
0
Koolist on saanud üks kummaline institutsioon. Ühelt poolt on see riigi poolt rangelt reguleeritud süsteem, millel on kohustused, standardid ja mõõdikud. Teiselt poolt nähakse seda üha enam klienditeenindusasutusena, kus iga rahulolematu lapsevanem võib esitada kaebuse – ja sageli ka esitab. Nende kahe rolli vahel laveerides on kool jäänud kaitsetuks. Töötame justkui miiniväljal: kunagi ei tea, millal ja mille eest järgmine kaebus "plahvatab". Vaata lähemalt ›
0
Sirp
Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ kompab kummastavaid pingevälju ajutisuse ja püsivuse, sattumuslikkuse ja universaalsuse, erinevuse ja korduse vahel. Arsi kunstilinnaku showroom’i seinale kinnitatud väikestele riiulitele on paigutatud hulganisti uksehoidjaid (uksekiilud, -klotsid, -tõkestid), mille kunstnik on laenanud – kui nii võib öelda – kõikvõimalike Eesti kultuurivaldkonna institutsioonide uste vahelt. Vastasseina ekraanil mängib video Viru keskuse alaliselt jantivast pöörduksest, mille äkil Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
Mikk Titma (2. november 1939 Tallinn – 28. veebruar 2026 California, Redwood City) oli eesti sotsioloog, kelle teadustöö on Eestis kujundanud noorsoo-, haridus- ja mobiilsusuuringute arengut. Ta lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, kaitses 1968. aastal filosoofia kandidaadi ja 1974. aastal filosoofiadoktori kraadi, 1981. aastal omistati talle professori kutse. Suure osa oma akadeemilisest karjäärist töötas ta Tartu Ülikoolis, Eesti Teaduste Akadeemia instituutides ja. Vaata lähemalt ›
0
Venezuela diktaatori Nicolás Maduro tabamisele järgnenud tundidel valitses riigis ebatavaline vaikus. Üle riigi ilmusid patrullima relvastatud režiimimeelsed tsiviilisikute rühmad, kelle motiivid olid arusaamatud. Õhus oli ootus, et vallandub kas vastureaktsioon või kaos. Aga mitte midagi vägivaldset ei juhtunud ja riigi jõustruktuurid jäid nii passiivseks, nagu poleks keegi arugi saanud, mis oli toimunud. Maduro eemaldamine võis väljastpoolt paista jõulise välgulöögina, kuid see oli siiski kaua ja hoolikal Vaata lähemalt ›
0
7. märtsil lahkus meie seast kunagine Noorsooteatri näitleja Marje Loorits. Pärnus sündinud Marje Loorits õppis aastatel 1962–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat ning lõpetas seejärel 1970. aastal TRK Konservatooriumi lavakunstikateedris Voldemar Panso juhitud IV lennu. Samal aastal asus ta näitlejana tööle ENSV Riiklikku Noorsooteatrisse (nüüdsesse Tallinna Linnateatrisse), kuhu jäi kuni 1992. aastani. Tema meeldejäävamaid rolle olid Zina Mikk Mikiveri lavastuses „Orpheus“ (Žuhhovitski, 1973), Erik Vaata lähemalt ›
0
Kui Brežnev hauda kolksatas, olid pungiliikumises meie rahva vabaduse alustalad juba rajatud. Tšornobõli tuumakatastroof ja süvenev hirm tuumasõja ees kuulutasid ette valge liblika suve, teisisõnu, maailma lõppu. Nimelt punkarid olid just need, kes julgesid sotsialistliku utoopia asemel maailmalõpust või ironiseerivalt NSV Liidu propagandistlikest loosungitest laulda. Pärast glasnostit ja perestroikat laulis rahvas käsikäes tänavanurkadel isamaa-armastusest, ometi kui punkarid olid juba ammu (seadusevastas Vaata lähemalt ›
0
Kuna tuntud eestlasi Jeffrey Epsteini kirjavahetusest ei leitud, on kurikuulsa finantspankuri seiklused siinses meedias vähe tähelepanu saanud. See on viga. Epsteini failid on parim võimalik õppematerjal kõigile, kes tahavad mõista meie ajastu rikaste ja võimukate inimeste mõtteilma. Neist meilidest leiab kõike inimlikku, ainult suure haardega: suhtenõuandeid ja alaväärsuskomplekse, totrat möödarääkimist ja filosoofilist mõttelendu, lastele koolikoha sebimist ja hilisõhtust vintis päi jauramist. Ennekõike. Vaata lähemalt ›
0
Pikaaegse kirjandusteadlasena defineerin (arvuti)mängu ennekõike ebalineaarse reaktiivse multimodaalse kirjandusena. See määratlus on rõhutatult kirjanduskeskne, olgugi et ilmselt leidub rohkem mänge, mille kirjanduslik ambitsioon ei ole märkimisväärselt suur. Teatud mängužanride puhul on labürintlik kirjanduslikkus aga põhiline ning neid teoseid kirjutavad just nimelt kirjanikud. Mida siis mängu kirjutades silmas pidada? Näiteks seda, et ebalineaarsus ja reaktiivsus käivad käsikäes. Ebalineaarsusega ürita Vaata lähemalt ›
0
2023. aasta suvel paigaldati Pühajärve rannaparki kuus pinki. Toimunust ei peaks kirjutamagi, kui see poleks vallandanud intellektuaalomandi alase kohtuvaidluste jada, mis praeguseks on jõudnud finišisse ja sätib vähemalt mõneks ajaks suunda. Kahjuks disaineritele ja loojatele mitte just soodsalt. Vaidluse all oli Extery linnamööbli kollektsiooni Prima pink (disainerid Martin Pärn ja Sven Sõrmus) ja see, kas parki paigaldatud pingid on selle piraatkoopia. Asja otsustas lõpuks pingi kolmas jalg. Mööblitootja Vaata lähemalt ›
0
17. märtsil kuulutati Tartus kirjandusmuuseumis välja tänavune Gustav Suitsu auhinna laureaat. Tunnustuse pälvis Carolina Pihelgas luulekoguga „Ikka veel“. Žürii esindaja Piret Põldver iseloomustab luulekogu „Ikka veel“ kui emotsionaalselt raputavat teost, mis on kirjutatud professionaalselt, vormiteadlikult ning mõjusalt. Gustav Suitsu auhinnaga tunnustatakse autorit, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kunstiliselt kõrgel tasemel luulekogu, mis kannab Suitsu luulele omaseid väärtusi.. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Forte
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.03.2026 03:12
Viimane uuendus: 03:10.
Uudiste reiting uuendatud: 03:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
