474 koht 0
Kaitseministeerium ja Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum kuulutavad välja konkursi Hendrik Sepa sõjaajaloopreemiale Preemia antakse parimale 2022. aastal ilmunud Eesti sõjaajalugu käsitlevale uurimusele. 3000 euro suurune preemiafond jaguneb raamatupreemiaks ja artiklipreemiaks ning kandideerima oodatakse monograafiaid ja uurimistööde kogumikke, samuti teadusartikleid ja peatükke uurimistööde kogumikes. Artiklid ja peatükid peavad vastama Eesti Teadusinfosüsteemi klassifikatsioonile (klassifikaat
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja Slovakkia peaminister Robert Fico arutasid Ukraina Euroopa integratsiooni, energiakoostööd ja ühiseid jõupingutusi rahu saavutamiseks, edastas uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0 värske
Tarmo Lehiste MM-i kommentaar_ telepildis on näha arengut, kuid kohtunikukaamerat võiks põnevamalt kasutada Vaata lähemalt ›
0 värske
Bulgaaria on vastu Euroopa Liidu sanktsioonidele Venemaa patriarh Kirilli suhtes Vaata lähemalt ›
0 värske
Viljandi Jaani kogudus soovib Kondase keskuse kasutuses olevate ruumide eest linnalt edaspidi 60 protsenti kõrgemat renditasu põhjendusega, et poolteist aastat tagasi kokkulepitud hind pole enam majanduslikult mõistlik. Kondase keskuse juht ei näe tõsiseltvõetavat võimalust, et Eestis ainulaadset kunstimuuseumi saaks linnas mõnda teise majja kolida. Vaata lähemalt ›
0
Linnavalitsuse arhitektuuriamet on välja pakkunud idee laiendada Viljandi miljööväärtuslikke alasid ning sõnastada varasemast selgemalt reeglid, mida ja kuidas tohib seal teha. Vaata lähemalt ›
0
Kuresoo rabas helilooja Mart Saare majamuuseumi lähedal kulgevat Hüpassaare matkarada on juba teist aastat põhjalikult uuendatud. Vaata lähemalt ›
0
USAs, Kanadas ja Mehhikos peetavatel jalgpalli maailmameistrivõistlustel tegid neljapäeval Tšehhi ja Lõuna-Aafrika Vabariik 1 : 1 viigi ning Šveits alistas Bosnia ja Hertsegoviina 4 : 1. Eesti aja järgi öösel peavad teise alagrupivooru esimese kohtumise Kanada ja Katar ning Mehhiko ja Lõuna-Korea. Vaata lähemalt ›
0
Tuulikud toodavad elektrit, kuid koos sellega sünnib ka heli, mille kõiki mõjusid ei pruugi me veel täielikult mõista. Uppsala ülikooli teadlane Ken Mattson väidab, et suurte tuulikute puhul võib osa tuuliku «püütud» energiast hajuda väga madalatel sagedustel, mida tavapärased mõõtmised ei pruugi piisavalt täpselt tabada. Samal ajal räägivad paljud tuulikute läheduses elavad inimesed tervise- ja heaoluprobleemidest, mille põhjused jäävad sageli ebaselgeks. Kas nende kogemuste taga on seni uurimata füüsikali Vaata lähemalt ›
0
Aastate jooksul on Postimees vestelnud paljude kuld- ja hõbemedaliga lõpetanud noortega. Otsisime nad nüüd uuesti üles, et uurida, kuhu elu on neid viinud ja milliseid sihte seavad nad tulevikuks. Vaata lähemalt ›
0
TEATERUduvere villavabrikuskl 19 aleviteatri Rändtirtsud suvelavastus «Pühapäev on tore päev». Vaata lähemalt ›
0
Kliimaministeeriumi väide, et tuulikute infrahelil pole leitud kahjulikke tervisemõjusid, seisab savijalgadel: Tartu Ülikooli teadlased ei uuri tegelikult tuulikute mõju all kannatavaid inimesi ja punase tule sai ka nende huvi teha täpsemaid mõõtmisi. Vaata lähemalt ›
0
AJA VIIDE on Viimsi Uudiste rubriik, milles avaldame mõtteteri nii maailma kui Eesti kultuurivaramust mis ka tänast lugejat kõnetavad. „Vahel on mul ka sõbrad ja tütarlapsed kaasas, kusjuures harjutatakse oma sõrmi naiste ihuliikmete plastiliinil ja vesteldakse kübaratest, kingakontsadest ja kunstist.“ Hermann Hesse „Klingsori viimane suvi“ (1920) Tunnuspilt: freepik.com Loe samal teemal: “AJA VIIDE: Nikolai Berdjajev ... Vaata lähemalt ›
0
Šveitsi jalgpallikoondis alistas MM-finaalturniiril B-alagrupi teises voorus Bosnia ja Hertsegoviina 4:1. Vaata lähemalt ›
0
Neljapäevane kauplemispäev Wall Streetil tõi turgudele tugeva kergendusralli, kus suurimaks võitjaks kerkis tehnoloogiahiid Intel. Vaata lähemalt ›
0
Berliin – 16. juuni 2026 Saksa politsei Berliinis ajas jõuliselt laiali rahumeelse rongkäigu, mille korraldasid Poola Piirikaitseliikumise (Ruch Obrony Granic – ROG) liikmed, ning kasutas jõudu selle juhi Robert Bąkiewiczi ja mitme teise osaleja vastu. Grupp oli kogunenud, et austada natsi-Saksamaa ohvriks langenud poolakate mälestust, kandes suurt puidust risti ajutisse mälestuspaika Reichstagi lähedal – tegemist […] Vaata lähemalt ›
0
Kahekordne Euroopa meister Katrina Lehis kordas Niina Petrõkina haruldast saavutust Vaata lähemalt ›
0
Pärast Portugali 1:1 viiki Kongo vastu peetud maailmameistrivõistluste avamängu leidis Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Patrik Kristal, et Cristiano Ronaldo on koondisele endiselt vajalik, kuid tema roll ei pea enam olema selline nagu varasematel aastatel. Vaata lähemalt ›
0
Sirp
Möödunud laupäeval sai Viljandis uhkusekuud tähistada Eesti Filharmoonia Kammerkoori roosa-sinisel kontserdil – vihjan kavalehe triviaalsele värvikasutusele –, mis pakkus loodetavasti vikerkaarekanga lahtirullimisest kohkunutele hingelist tasakaalu. Raskemal juhul tegid muidugi ka hansapäevad oma töö. Siiski tahan uskuda, et aida saali tõi täis sõna otseses mõttes suur muusika, mitte vaid juunilõõma esimene näoleand. Eesti Filharmoonia Kammerkoori asutamisest möödub tänavu 45 aastat ning sel puhul tähistata Vaata lähemalt ›
0
28. detsembril 1895 avasid vennad Auguste ja Louis Lumière Pariisis Kaputsiinide bulvaril esimese avaliku kinosalongi. Seal näidati nende cinématographe’iga kümmet umbes 40sekundist filmi. Lumière’ide peamine saavutus ei seisnenud aga filmide loomises, vaid nende kvaliteetses suurele ekraanile projitseerimises, mistõttu sai neid vaadata korraga palju inimesi. Tegelikult ei olnud ka piltide projitseerimine XIX sajandil midagi enneolematut. Optilised õhtud ehk slaidiprogrammid kuulusid tollal populaarse meele Vaata lähemalt ›
0
Äsja ilmus Tallinna ülikooli kirjastuses saksa sotsioloogi Hartmut Rosa raamat „Maailma kontrollimatus“. Autor ise käis Tallinnas 2023. aasta juunis, kui ta oli üks peaesinejaid Tallinnas toimunud Euroopa kirikute konverentsil. Rosa andis siis ka intervjuu, kus ta tutvustas oma sotsioloogilise analüüsi põhimõtteid ja filosoofilisi ideid. Vestlus jäi vahetult pärast toimumist trükki toimetamata. Hartmut Rosa äsja ilmunud tõlkeraamatu puhul avaldame tookordse vestluse lühendatud kujul. Alustame modernsuse mõi Vaata lähemalt ›
0
Putukaväil ei olnud alguses park, vaid taristu. Väil kujunes endise raudteetammi ja kõrgepingeliinide koridori alla. See oli ala, mis jäi pikaks ajaks linna tavapärasest arendusloogikast välja. Piirangud, ligipääsu katkestused ja ehituskeelud hoidsid siin alles selle, mis tihendatavas linnas enamasti esimesena kaob: katkematu, poolmetsik, omaette elama hakanud ruum. Aja jooksul arenes tehnilisest jääkmaast ökoloogiline väärtus. Putukad, niidutaimed, isetekkelised kooslused ja rohealade katkendid olid kohal. Vaata lähemalt ›
0
„Suur Michael, ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea. Meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks õrnalt pead.“ Michael Jacksoni uus eluloofilm tahab vaatajat veenda paljus, ja nii häiriv, kui see ka polnud, ei suutnud ma kinosaalist väljudes vaigistada oma peas tosinat häält, kes kordasid pioneeri tublidusega seda kõigile teada tuntud luuletuse parafraasi. Olenemata sellest, et Jackson teda saatnud laste väärkohtlemise skandaalides kohtulikult õigeks mõisteti, mõjub „Michael“ katsena staari... Vaata lähemalt ›
0
Mirjam Mõttus (ERR 27. V) tõrgub kenasti selle vastu, et lapsesaamist vaadeldakse üha kulu- jm kalkulatsioone mängu tuues. Mõttuse meelest on „lapsesaamine või mittesaamine küll sügavalt isiklik otsus, mida keegi ei pea põhjendama“. Siiski arvab ta, et „ehk oleme end natuke üle optimeerinud – elu peab olema põhjendatud, kontrollitud ja valmis veel enne, kui see võib alata“. Mõttus lõpetab imeliselt: „Ei oska oma lastele küll hinnasilti külge panna ega mõista... Vaata lähemalt ›
0
Andmeid inimese religioossete veendumuste ja kuuluvuse kohta Eesti riik kohustuslikus korras ei kogu. Ka viimasel rahvaloendusel liigitus usk enesehinnanguliste näitajate hulka, mille kohta koguti andmeid valikuuringuga ja küsimustele vastamine oli vabatahtlik. Ametlik tulemus aastast 2021: „Võrreldes teiste Eestis elavate suuremate rahvusgruppidega on religioosseid inimesi eestlaste seas kõige vähem: mõnd usku peab omaks kõigest 17% eestlastest, seevastu usku mitte omaks pidajaid on 71%. [—] Suurem mõnd u Vaata lähemalt ›
0
Kui tõsisemad ajaloo- ja antropoloogiahuvilised kõrvale jätta, ei seostu enamikule eestlastest sõna „hutsuulid“ ilmselt just paljuga. Ega ka Bukoviina piirkonna ajalugu. Tuues pilti mõned esimesed vihjed – ukraina etniline rühm Karpaatides Tšernivtsi ja Ivano-Frankivski oblasti mägedes –, tekivad meie kultuuriruumi ja elulaadi taustal pigem eksootilised assotsiatsioonid. Seda hämmastavam on, et Maria Matiose mälestustest kantud Bukoviina hutsuulide külaühiskonna atmosfäär mõjub siiski nii tuttavalt. Olen ve Vaata lähemalt ›
0
Klassikaline raamatuarvustus on valdavalt ühehäälne. Arvustaja lähtub kas kirjaniku püstitatud eesmärgist, kirjandusloolisest ja teoreetilisest kontekstist või siis võimaliku lugejaskonna ootustest, aga kindlasti ka omaenda lugemiskogemustest. Olgugi et sündiv tekst peegeldab kriitiku dialoogi raamatuga, on see ainult üks võimalik vaade. Kui tahes mahukas ja mitmekihiline arvustus on ikkagi üksainus käsitlus. Järgnev arvustus on kahekõne, aga mitte traditsioonilises sokraatilises mõttes, kus üks vestluskaas Vaata lähemalt ›
0
Hoidsin seda raamatut esmakordselt käes rohkem kui aasta tagasi kirjandusfestivalil „Prima vista“, kui Tartusse oli tulnud esinema üks autoritest, kunstnik Lina Itagaki. Teose leedukeelne eksemplar käis kuulajate vahel sirvimiseks käest kätte ja teadsin kohe, et tahan seda kindlasti lugeda, kui see eesti keeles ilmub. „Tüdruk püssiga. Lugu väikesest metsavennast“ on pildikeeles jutustatud lugu vastupanust Teise maailmasõja järgses venelaste okupeeritud Leedus lapse silmade läbi. Raamatus kirjeldatud ajajärg Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
GoodNews
|
0% |
|
Sirp
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.06.2026 02:40
Viimane uuendus: 01:56.
Uudiste reiting uuendatud: 02:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
