487 koht 0
Oksjonil saab osaleda nii Tartu Kunstimajas kui ka kontaktivabalt internetis. Oksjonile registreerumiseks tuleb saata kiri aadressile oksjon@kunstimaja.ee hiljemalt 23. märtsiks, kuigi tõsiseid huvilisi ukselt tagasi ei saadeta. Kirjas märkida kindlasti eelistatav osalemisviis. Palun tutvu reeglite ja osalemisviisidega täpsemalt siin: https://oksjon.kunstimaja.ee/tartu-kunstioksjoni-reeglid-ostjale/ Oksjonile valiti 50 teost. Osalevad kunstnikud on: Eero Alev, Siim-Tanel Annus, Stanislav Antipov, Liisi Eelm
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Geopoliitilised sündmused ja häiritud naftatarne Lähis-Idast on fossiilkütuse haavatavuse toonud meie kütusetanklate tabloodele. Kui diisli hind on tänaseks ületanud 2 euro piiri liitri kohta, otsivad autojuhid viise kulude vähendamiseks. Samal ajal võtavad elektriautode juhid globaalsed halvad uudised naftaturul vastu rahulikumalt. Praegu on elektriautoga sõitmine muutunud kaks korda odavamaks võrreldes diiselautoga. Loe "Elektriauto vs diiselauto, hinnavahe aastas ulatub tuhandetesse eurodesse " täispikk Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tallinnasse saabusid täna esimesed kolm uut Škoda trollibussi, mis asuvad linnaliine teenindama alates 1. juulist. Aastal 2024 läbi viidud hanke tulemusel soetas Tallinn 40 uut moodsa tehnoloogiaga trollibussi, mis suudavad liikuda ka akutoitel. Loe "Piltuudis: Esimesed uued Škoda trollid jõudsid Tallinnasse" täispikka artiklit portaalist Autogeenius. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Foto on illustratiivne. Foto: pexels.com Valitsus kiitis heaks atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muudatused, millega vähendatakse väiksema keskkonnamõjuga katlamajade halduskoormust ning võetakse üle Euroopa Liidu uus õhukvaliteedi direktiiv. „Eesti õhk on üks puhtamaid Euroopas ja inimeste tervise heaks peame veenduma, et see nii ka jääks. Seejuures peab keskkonnalubade süsteem olema aga tasakaalus – väikese keskkonnamõjuga tegevuse puhul ei tohi bürokraatia. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kaitseväe meditsiiniüksused harjutavad omavahelist koostööd õppusel Varblaserünnak Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Möödunud kuul Eesti noortepealinna tiitli pälvinud Tartu linn pakub noortele täiendavaid eneseteostusvõimalusi. Esmakordselt toetatakse Tartu linnas tegutsevate 13-19aastaste noorte omaalgatusideid kuni 1000€ väärtuses. Tartu Noorsootöö Keskus on aastaid koordineerinud võimalust ellu viia noorte endi ideid ja omaalgatusprojekte. Selle kaudu toetatakse noori nende ideede elluviimisel, ettevõtlikkust ja kodanikuaktiivsust, et motiveerida noori märkama ja lahendama Tartu linna ja kogukonna kitsaskohti ning and Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Pärast rasket haigust lahkus kolmapäeval kauaaegne riigikohtunik Ants Kull (03.05.1961–25.03.2026). Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Hiljutise riigikohtu määrusega jõustus otsus, mis kohustas tantsukooli maksma autoritele litsentsitasu täiskasvanute treeningutes avalikult esitatud muusika eest. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Foto on illustratiivne. Foto: pexels.com Vabariigi Valitsus otsustas tänasel istungil kiita heaks energeetika- ja keskkonnaministri ettepaneku võtta kasutusele osa riigi strateegilisest vedelkütusevarust, et anda oma panus Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) ühisaktsiooni üleilmse kütuseturu stabiliseerimisse ning ennetada Lähis-Ida konfliktist tingitud võimalikke tarnehäireid. „Kuigi Eestis kütuste varustuskindlusega praegu ja ettenähtavas tulevikus probleeme pole, peame olema ootamatusteks valmis Vaata lähemalt ›
0 värske
Kolmapäeva, 25. märtsi õhtul tunnustas Võrumaa Arenduskeskus koostöös maakonna omavalitsustega Võru maakonna sotsiaal- ja tervisevaldkonna tegijaid. Võru linna ajaloolise pangamaja saalis aset leidnud tunnustusüritusel kuulutati välja laureaadid kuues erinevas kategoorias. „Meie maakonna üheks oluliseks väärtuseks on meie inimesed ning me kõik soovime, et need inimesed elaksid võimalikult kaua ja võimalikult tervena. Samas vajavad inimesed ka ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kultuurikriitik Emilia Kõiv mõtiskleb Von Krahli teatri kui oma põlvkonna ühe peegli tegemisrõõmu üle. “Millal sina viimati midagi ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Täna kell 20.45 alustavad ETV+ ja ERR-i spordiportaal otseülekannet iluuisutamise MM-ilt Prahas, kus jagatakse välja esimesed medalid paarissõidus. Võistlust kommenteerivad Anu Säärits, Liina-Grete Lilender ja Eva-Lotta Kiibus. Vaata lähemalt ›
0 värske
Pesumasin võib ühe pesukorra jooksul kulutada kümneid liitreid vett ning see sõltub otseselt valitud programmist ja kasutusviisist. Läbimõeldud pesurežiimide valik ja õige pesumasina täitmine aitavad kulusid märkimisväärselt vähendada, ilma et pesu kvaliteet kannataks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tänavu möödus 25 aastat valitsuse 13. märtsi 2001. aasta korraldusest, millega asutati Eesti geenivaramu. Pildil juubelit tähistav 1,80-eurose nimiväärtusega Omniva postmark. Päevatoimetaja Vabariigi Valitsus kinnitas määruse, millega lisatakse tervise infosüsteemi geneetiline andmestik. See on vajalik samm, et uue seaduse alusel saaks hakata geeniandmeid tervishoius kasutama. „Geenidoonorite panus Eesti teaduse arengusse on olnud hindamatu ning nüüd … Loe edasi: VALITSUS KIITIS HEAKS MÄÄRUSE, MIS TOOB GE Vaata lähemalt ›
0 värske
Diiselmootoriga auto ei sure niipea välja, hoolimata lakke hüpanud kütusehinnast, Euroopa Liidu direktiividest ja hübriidautode jõulisest pealetungist. Kasutatud autode turul on diiselmootoriga sõidukid populaarsed veel vähemalt järgmised kümme aastat, ennustas Longo Groupi Eesti tegevjuht Rainer Uukkivi. Kui vaadata Euroopa uute autode registreerimisstatistikat, võib tõepoolest jääda mulje, et diiselmootor on väljasurev liik. Euroopa Autotootjate Assotsiatsiooni andmetel ... Vaata lähemalt ›
0 värske
F1-sarja kõige kogenum sõitja, 44-aastane Fernando Alonso jõuab sel nädalal Jaapanis Suzukas toimuvale F1-hooaja kolmandale etapile väikese hilinemisega, sest sai koos ajakirjanikust elukaaslase Melissa Jiméneziga esimese lapse. Vaata lähemalt ›
0 värske
President Alar Karis tutvustas Londonis toimuval Briti suurimal avaliku sektori innovatsioonikonverentsil Global Government Forum Eesti digiriigi kujunemist ja tulevikusuundi. „Eesti digiriigi areng põhineb selgetel väärtustel. Meie digilugu räägib usaldusest, vastupidavusest ja veendumusest, et innovatsioon peab lähtuma inimesest,“ ütles ta. “Eesti digiriigi areng põhineb selgetel väärtustel. Meie digilugu räägib usaldusest, vastupidavusest ja veendumusest, et innovatsioon peab ... Vaata lähemalt ›
0 värske
„Siin on mitu tuttavat nägu. Ühe tüübiga kohtusin Tinderis ja nüüd vaatan, et siin üleval ning tegelenud lapsporno ja vägistamisega. Rõve lihtsalt,“ sõnab naine. Kui palju on Malluka loodud hoiatuslehelt inimesed leidnud tuttavaid ja isegi kõige lähedasemaid? Vaata lähemalt ›
0 värske
Kevadiste korrastustööde käigus tasub kindlasti üle vaadata maja või suvila seisukord. Pika talve järel vajavad erilist tähelepanu hoone katus, vihmaveetorud ja kütteseadmed. Katus ja vihmaveetorud korda Maja katust peaks kontrollima vähemalt kaks korda aastas: enne talve, et olla kindel, et katus kannab lund ja ei lase niiskust läbi, ning kevadel, veendumaks, et seda pole kahjustanud ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Uuesti riigikogu esimeheks valitud Lauri Hussar (E200) avaldas Postimehele antud intervjuus head meelt, et koalitsiooni hääled tema tagasivalimiseks pidasid. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
17. märtsil möödus 100 aastat väljapaistva Eesti koorijuhi, pedagoogi ja helilooja Arvo Ratassepa sünnist. Väärika tähtpäeva puhul korraldas Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga piduliku juubelikontserdi „Arvo Ratassepp 100” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis. Samuti avati Tallinna Lauluväljakul Arvo Ratassepa nimeline mälestuspink. Juubelikontserdil ja mälestuspingi avamisel meenutati maestro Ratassepa tegevust dirigendi, pedagoogi ja heliloojana ning toodi esile t Vaata lähemalt ›
0
Riik kavandab Eesti ruumilisi plaane järgnevaks 25 aastaks läbi üleriigilise planeeringu. Selle siht on toetada Eesti arengut läbi tugevate keskuste ning see puudutab paljusid erinevaid valdkondi ettevõtlusest julgeoleku ja rahvastikuni. Kuidas planeering täpsemalt erinevaid kohti mõjutab, saab lugeda sellest nädalast avalikul väljapanekul olevast eelnõust. Planeeringu eesmärgiks on tasakaalustatud ruumiareng, mis pidurdab tänast iseeneslikku pea- ja valglinnastumist, kus Tallinn kasvab ja äärealad kahaneva Vaata lähemalt ›
0
Kuni 15. septembrini saab esitada kandidaate ettevõttenime võistlusele „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2026“. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Nimevõistluse auhind antakse välja üheteistkümnes kategoorias: Kandidaatide esitamine kestab 15. septembrini 2026 otselingil bit.ly/ehe-eesti-2026. Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub juba kümnendat korda. Nimevõistluse ühe e Vaata lähemalt ›
0
Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ kompab kummastavaid pingevälju ajutisuse ja püsivuse, sattumuslikkuse ja universaalsuse, erinevuse ja korduse vahel. Arsi kunstilinnaku showroom’i seinale kinnitatud väikestele riiulitele on paigutatud hulganisti uksehoidjaid (uksekiilud, -klotsid, -tõkestid), mille kunstnik on laenanud – kui nii võib öelda – kõikvõimalike Eesti kultuurivaldkonna institutsioonide uste vahelt. Vastasseina ekraanil mängib video Viru keskuse alaliselt jantivast pöörduksest, mille äkil Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
Mikk Titma (2. november 1939 Tallinn – 28. veebruar 2026 California, Redwood City) oli eesti sotsioloog, kelle teadustöö on Eestis kujundanud noorsoo-, haridus- ja mobiilsusuuringute arengut. Ta lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, kaitses 1968. aastal filosoofia kandidaadi ja 1974. aastal filosoofiadoktori kraadi, 1981. aastal omistati talle professori kutse. Suure osa oma akadeemilisest karjäärist töötas ta Tartu Ülikoolis, Eesti Teaduste Akadeemia instituutides ja. Vaata lähemalt ›
0
Venezuela diktaatori Nicolás Maduro tabamisele järgnenud tundidel valitses riigis ebatavaline vaikus. Üle riigi ilmusid patrullima relvastatud režiimimeelsed tsiviilisikute rühmad, kelle motiivid olid arusaamatud. Õhus oli ootus, et vallandub kas vastureaktsioon või kaos. Aga mitte midagi vägivaldset ei juhtunud ja riigi jõustruktuurid jäid nii passiivseks, nagu poleks keegi arugi saanud, mis oli toimunud. Maduro eemaldamine võis väljastpoolt paista jõulise välgulöögina, kuid see oli siiski kaua ja hoolikal Vaata lähemalt ›
0
7. märtsil lahkus meie seast kunagine Noorsooteatri näitleja Marje Loorits. Pärnus sündinud Marje Loorits õppis aastatel 1962–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat ning lõpetas seejärel 1970. aastal TRK Konservatooriumi lavakunstikateedris Voldemar Panso juhitud IV lennu. Samal aastal asus ta näitlejana tööle ENSV Riiklikku Noorsooteatrisse (nüüdsesse Tallinna Linnateatrisse), kuhu jäi kuni 1992. aastani. Tema meeldejäävamaid rolle olid Zina Mikk Mikiveri lavastuses „Orpheus“ (Žuhhovitski, 1973), Erik Vaata lähemalt ›
0
Kui Brežnev hauda kolksatas, olid pungiliikumises meie rahva vabaduse alustalad juba rajatud. Tšornobõli tuumakatastroof ja süvenev hirm tuumasõja ees kuulutasid ette valge liblika suve, teisisõnu, maailma lõppu. Nimelt punkarid olid just need, kes julgesid sotsialistliku utoopia asemel maailmalõpust või ironiseerivalt NSV Liidu propagandistlikest loosungitest laulda. Pärast glasnostit ja perestroikat laulis rahvas käsikäes tänavanurkadel isamaa-armastusest, ometi kui punkarid olid juba ammu (seadusevastas Vaata lähemalt ›
0
Kuna tuntud eestlasi Jeffrey Epsteini kirjavahetusest ei leitud, on kurikuulsa finantspankuri seiklused siinses meedias vähe tähelepanu saanud. See on viga. Epsteini failid on parim võimalik õppematerjal kõigile, kes tahavad mõista meie ajastu rikaste ja võimukate inimeste mõtteilma. Neist meilidest leiab kõike inimlikku, ainult suure haardega: suhtenõuandeid ja alaväärsuskomplekse, totrat möödarääkimist ja filosoofilist mõttelendu, lastele koolikoha sebimist ja hilisõhtust vintis päi jauramist. Ennekõike. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Müürileht
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
DigiPRO
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 13:01
Viimane uuendus: 12:58.
Uudiste reiting uuendatud: 12:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
