261 koht 27
Näitus „Minu Tallinn. Aleksandr Wladovsky“ Tallinna vene muuseumis. Kuraator Deniss Jatsenko, kunstnik-kujundaja Jekaterina Poltavets. Avatud kuni 10. III 2024. Tallinna vene muuseum on algatanud vahva näituste sarja „Minu Tallinn“, mis tutvustab linna arenguloos oluliste inimeste loomingulist pärandit. Avaüritusel portreteeritu on kuldne valik. Aleksandr Wladovsky (1876 Peterburi –1950 Tallinn) oli Eestis tegutsenud poola-vene päritolu arhitekt, kes oli […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Eesti Loodusest ja Horisondist on huvitavaid teadusleide välja noppinud ajakirjade tegevtoimetaja Katre Palo. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ukraina droonirünnakute, naftajuhtme Družba töö häirete ja tankerite kinnipidamise tagajärjel on Venemaa kaotanud vähemalt 40 protsenti oma naftaekspordi võimekusest, edastasid neljapäeval uudisteagentuurid Reuters, AFP ja Unian. Vaata lähemalt ›
0 värske
Talv hoidis talivilju, aga kevad pole oma lõppsõna öelnud. Tänavune talv mõjus Eesti taliviljadele pigem soosivalt. Nii teadlaste kui ka põllumeeste esmane hinnang on mõõdukalt optimistlik, ulatuslikke talvekahjustusi pole näha, lumikate kaitses taimi suuremate külmade eest ning enamik põlde tuli lume alt välja rahuldavas või lausa heas seisus. Pilt ei ole siiski kõikjal ühesugune. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuu aja pärast, 23–25. aprillini toimuv Maamess toob Tartusse jälle rohkelt tehnikauudiseid ning võimaluse näha taluloomi- ja linde, kes mullu jäid taudiohu tõttu messist kõrvale. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas kolmapäeval, et Ukraina teeb aktiivselt koostööd usaldusväärsete Euroopa partneritega laiendamaks ühiseid relvatootmisprojekte ja keskendudes eelkõige droonidele, edastas uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0
Aiapidajate kogemused viitavad, et mullune vihmane suvi ja talv, mil paks lumi kattis kohati veel külmumata maad, lõid muttidele soodsad tingimused ja tänavu võib neid olla rohkem kui varasematel aastatel. Vaata lähemalt ›
0
Kevad tuleb suure hooga ja taliviljad on lume alt pääsenud. Rukkile oli möödunud talv soodne: vastupidava kultuurina talub ta külma hästi ja tuleb toime ka kevadise põuaga. Viimaste aastate halb ilm on sundinud põllumehi otsima võimalusi, kuidas kulutusi kokku hoida. Eesti rukkisordid pakuvad siinkohal mitmeid võimalusi. Vaata lähemalt ›
0
Poola välisminister Radosław Sikorski rõhutas kolmapäeval Ukraina ja Venemaa rünnakute asümmeetriat ehk Kiiev võtab sihikule sõjalised objektid ja Venemaa ründab tsiviilobjekte, mille hulgas kirikuid, edastas uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0
Aromaatne ja soojendav supp toob ühte kaussi kokku mereannid ja õrnalt idamaised maitsed. Õrn kala ja mahlased krevetid valmivad hõrgus puljongis, millele annab sügavust ja särtsu karripasta. Vürtsikama maitse austaja võib seda rohkemgi lisada, kui retseptis kirjas. Kala ja krevetid tahavad pigem hautamist nõrgal tulel, mitte keetmist – nii jäävad need mahlased. Supi võib valmistada nii kohvikoore kui kookosjoogiga. Tee nii, nagu rohkem meeldib. Vaata lähemalt ›
0
Valge Maja_ Trump kavatseb Iraani karmimalt lüüa, kui Teheran ei tunnista kaotust Vaata lähemalt ›
0
Valu trotsiv ja operatsiooni edasi lükkamist kaaluv Martin Dorbek_ keha on imeline asi Vaata lähemalt ›
0
Kalavõrku võib kirjeldada kui suurt hulka auke, mis on niidiga kokku seotud. Kui veidi edasi mõelda, on tulemuseks üsna hea võrdpilt sellest, kuidas me kujutame ette oma maailma – mitte ookeanide, mäg ... Vaata lähemalt ›
0
Kevadised päikeselised ilmad tekitavad soovi süüa midagi kergemat ja taljesõbralikku. Köögiviljad ei pea olema alati taldrikul lihatüki kõrval lisandina teist viiulit mängimas, vaid saavad ilusti hakkama ka peaosas. Lillkapsast saad nii «steigi» kui ka püree selle kõrvale. Vaata lähemalt ›
0
Möödunud kolmest talvekuust kokkuvõtet tehes torkab eelkõige silma sajuvaesus, mis jaanuaris ja veebruaris oli äärmuslik, aga ka detsembris sadas vaatamata valitsenud sulailmale veidi vähem kui tavaliselt. Vaata lähemalt ›
0
Hanede parved saabuvad esimeste soojadega ja võtavad põldudelt oma osa. Tartumaal püütakse neid suunata jahimehe abiga, Järvamaal sõidetakse hommikust õhtuni põldude vahet ning Võrumaal tuntakse, et ollakse jäetud sootuks ilma toimiva lahenduseta. Vaata lähemalt ›
0
Kui veel mõned aastad tagasi tähendas potipõllumajandus oma väiksel aialapil toidutaimede kasvatamist, siis nüüd teeb võidukäiku sõna otseses mõttes pottides taimekasvatus ja seda eelkõige linnades, kus taimedele jagub tihtipeale ruumi vaid rõdul. Paljusid vaevab seejuures küsimus, kas linnaõhus kasvanud viljade söömine on tervisele ohutu. Vaata lähemalt ›
0
Venemaa peab juba viiendat aastat Ukrainas täiemahulist vallutussõda. Ukraina rahvas on end teda tapma tulnud Venemaa eest vapralt kaitsnud ja püüdnud oma võimalustega tekitada agressorile võimalikult palju kahju, et vähendada nende võimekust sõda jätkata. Sealhulgas rünnanud Venemaa sõjaliste objektide kõrval ka energiaettevõtteid ja sadamaid, mille kaudu toimub naftaeksport, mis võimaldab Venemaa sõjamasinat töös hoida ning tapatööd jätkata. Vaata lähemalt ›
0
Ettepanek: viskame tõmbekeskuste otsimise ajaloo prügikasti ja proovime teha nii, et terve Eesti oleks eestlastele tõmbekeskus – koht, kus nad tahavad elada, kasvada, luua oma pered, kasvatada lapsi ... Vaata lähemalt ›
0
Kaks tartlast sõitsid Austraaliasse eesmärgiga teenida farmis aastaga 100 000 dollarit, kuid leidsid end peagi elamas autos, taskus ainult 50 dollarit, teadmata, kas nad üldse tööd leiavad. Lõpuks ... Vaata lähemalt ›
0
• Looduskaitseseaduse muudatus tõmbas vee peale sadadele mereäärsetele detailplaneeringutele. • Haapsalus puhkenud kohtuvaidlus näitab, kuidas keskkonnapiirangud, muutuv seadusruum ja erinevad tõlgend ... Vaata lähemalt ›
0
Sirp
„Kõik need asjad on kogemata juhtunud“, Juhan Raud vestles Alice Kasega Merle Karro-Kalberg, „Kas kopeerimine ongi loovus?“ Intervjuu geograafi ja õppejõu Andres Rõikaga Margus Maidla vestles Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehisaru professori Tanel Tammetiga Konstantin Kuningas vestles režissöör Evar Anveltiga Karl Pajusalu, „Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal“ Hannes Saarmets, „USA sattus riiki, mida keegi ei saa täielikult juhtida“ Priit-Kalev Parts, „Seksualiseeriv riik, steriilne inimene Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
17. märtsil möödus 100 aastat väljapaistva Eesti koorijuhi, pedagoogi ja helilooja Arvo Ratassepa sünnist. Väärika tähtpäeva puhul korraldas Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga piduliku juubelikontserdi „Arvo Ratassepp 100” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis. Samuti avati Tallinna Lauluväljakul Arvo Ratassepa nimeline mälestuspink. Juubelikontserdil ja mälestuspingi avamisel meenutati maestro Ratassepa tegevust dirigendi, pedagoogi ja heliloojana ning toodi esile t Vaata lähemalt ›
0
Riik kavandab Eesti ruumilisi plaane järgnevaks 25 aastaks läbi üleriigilise planeeringu. Selle siht on toetada Eesti arengut läbi tugevate keskuste ning see puudutab paljusid erinevaid valdkondi ettevõtlusest julgeoleku ja rahvastikuni. Kuidas planeering täpsemalt erinevaid kohti mõjutab, saab lugeda sellest nädalast avalikul väljapanekul olevast eelnõust. Planeeringu eesmärgiks on tasakaalustatud ruumiareng, mis pidurdab tänast iseeneslikku pea- ja valglinnastumist, kus Tallinn kasvab ja äärealad kahaneva Vaata lähemalt ›
0
Kuni 15. septembrini saab esitada kandidaate ettevõttenime võistlusele „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2026“. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Nimevõistluse auhind antakse välja üheteistkümnes kategoorias: Kandidaatide esitamine kestab 15. septembrini 2026 otselingil bit.ly/ehe-eesti-2026. Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub juba kümnendat korda. Nimevõistluse ühe e Vaata lähemalt ›
0
Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ kompab kummastavaid pingevälju ajutisuse ja püsivuse, sattumuslikkuse ja universaalsuse, erinevuse ja korduse vahel. Arsi kunstilinnaku showroom’i seinale kinnitatud väikestele riiulitele on paigutatud hulganisti uksehoidjaid (uksekiilud, -klotsid, -tõkestid), mille kunstnik on laenanud – kui nii võib öelda – kõikvõimalike Eesti kultuurivaldkonna institutsioonide uste vahelt. Vastasseina ekraanil mängib video Viru keskuse alaliselt jantivast pöörduksest, mille äkil Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
Mikk Titma (2. november 1939 Tallinn – 28. veebruar 2026 California, Redwood City) oli eesti sotsioloog, kelle teadustöö on Eestis kujundanud noorsoo-, haridus- ja mobiilsusuuringute arengut. Ta lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, kaitses 1968. aastal filosoofia kandidaadi ja 1974. aastal filosoofiadoktori kraadi, 1981. aastal omistati talle professori kutse. Suure osa oma akadeemilisest karjäärist töötas ta Tartu Ülikoolis, Eesti Teaduste Akadeemia instituutides ja. Vaata lähemalt ›
0
Venezuela diktaatori Nicolás Maduro tabamisele järgnenud tundidel valitses riigis ebatavaline vaikus. Üle riigi ilmusid patrullima relvastatud režiimimeelsed tsiviilisikute rühmad, kelle motiivid olid arusaamatud. Õhus oli ootus, et vallandub kas vastureaktsioon või kaos. Aga mitte midagi vägivaldset ei juhtunud ja riigi jõustruktuurid jäid nii passiivseks, nagu poleks keegi arugi saanud, mis oli toimunud. Maduro eemaldamine võis väljastpoolt paista jõulise välgulöögina, kuid see oli siiski kaua ja hoolikal Vaata lähemalt ›
0
7. märtsil lahkus meie seast kunagine Noorsooteatri näitleja Marje Loorits. Pärnus sündinud Marje Loorits õppis aastatel 1962–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat ning lõpetas seejärel 1970. aastal TRK Konservatooriumi lavakunstikateedris Voldemar Panso juhitud IV lennu. Samal aastal asus ta näitlejana tööle ENSV Riiklikku Noorsooteatrisse (nüüdsesse Tallinna Linnateatrisse), kuhu jäi kuni 1992. aastani. Tema meeldejäävamaid rolle olid Zina Mikk Mikiveri lavastuses „Orpheus“ (Žuhhovitski, 1973), Erik Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 04:55
Viimane uuendus: 04:02.
Uudiste reiting uuendatud: 04:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)