13 koht 408
Dokumentaalfilm „Kaks südant“ (Eesti Ratsaspordi Liit, Alexela, Eesti 2023, 103 min), režissöör-stsenarist Steiv Silm, operaator Taavi Arus, produtsendid Riina Pill ja Steiv Silm. Eesti Ratsaspordi Liidu 100. sünnipäeva film. Jupiter. Dokumentaalfilm „Kurvilise tee legendid“ (Sterotek, Eesti 2023, 135 min), režissöör Tarvo Mölder, stsenarist Kaidi Klein, produtsent Eero Nõgene. 2023. aasta kevad on toonud ekraanidele kaks […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Ettepanek: viskame tõmbekeskuste otsimise ajaloo prügikasti ja proovime teha nii, et terve Eesti oleks eestlastele tõmbekeskus – koht, kus nad tahavad elada, kasvada, luua oma pered, kasvatada lapsi ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ust-Luga ja Primorsk, kaks Venemaa suurimat naftaterminali, on töö peatanud. Droonirünnakud põhjustasid Soome lahe põhja- ja lõunaküljel asuvates sadamates ulatuslikke tulekahjusid. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kus toidule soodusmäära ei rakendata. Eestist kõrgem käibemaks toidule kehtib vaid Taanis, kus see on 25 protsenti. Kui ironiseerida, siis irvhambad saaksid seepeale öelda: siit on ainult hea edasi minna. Vaata lähemalt ›
0 värske
Aasta alguses jõustunud kutseõppeasutuste tegevustoetuse mudel on ohtu seadnud Räpina aianduskooli tuleviku, sest nende eelarvet vähendati 25 protsendi võrra. Vaata lähemalt ›
0 värske
Viiendat aastat kestev Venemaa ja Ukraina sõda ning veebruari lõpus alanud Iisraeli, Ameerika Ühendriikide ja Iraani sõda tähendab surma ja materiaalse hävingu kõrval suurt häda keskkonnale, kuid Eestis pole õhusaaste suurenenud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
REPLIIK | Ahti Kallikorm_ Auvere droon pani häirekella helisema, aga mitte seal, kus vaja Vaata lähemalt ›
0 värske
Nõukogude armees teeninud mehed mäletavad kavalaid kaasteenijaid lõunapoolsetest vabariikidest, kes esimesel aastal noorsõdurina vastasid sõjaväelaste korraldustele „Ne ponimaju!“ ja teisel aastal „Ne ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Pühapäeval peetakse Holstre-Polli spordikeskuse kunstlumeringil Heino Bergmani mälestusvõistlusi. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kolmapäeva pärastlõunal kogunes Viljandi mõisa parki paarkümmend inimest, et meeles pidada 77 aastat tagasi juhtunut, kui Eestist küüditati Siberisse üle 20 000 inimese. Vaata lähemalt ›
0 värske
Soomes Oulus peetud taliujumise maailmameistrivõistlustel oli sedapuhku rekordarv osalejaid: 1760 ujujat 50 riigist. Osalejatel tuli võistelda jäises Oulu jões, kuhu oli selle tarbeks paika pandud kümme 25 meetri pikkust rada. Vaata lähemalt ›
0 värske
Vaevalt sai president Donald Trump teist korda ametisse, kui tema teod andsid vaidlusainest rahvusvahelise õiguse apologeetidele, kelle hinnangul rikub ta seda järjepanu. Avalikustatud dokumentidest ilmnes, et Ühendriigid teevad seda sihilikult, olles veendunud oma isevalitsuslikus õiguses. Vaata lähemalt ›
0 värske
Juba neli aastat palliralliga diabeeti põdevatele lastele tuhandeid eurosid kogunud Lions-klubi Viljandi Fellin kavatseb pallid mai alguses lauluväljakul taas veerema lasta. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kunstnik Johann Kölerile pühendatud konverents 28. märtsil uurib tema loomingu ja poliitilise tegevuse tähendust praegusele põlvkonnale. Konverentsi toimumiskoht on esialgu väljakuulutatud Viljandi muuseumi asemel Temufi teatrisaal. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Valgamaa kutseõppekeskuse õpilane Anett Raat saavutas 11.–12. märtsil Kuressaare ametikoolis korraldatud rahvusvahelisel kokavõistlusel «Kokakunst Kuressaares» üldarvestuses teise koha. Tugeva tulemuse tegi ka Angela Tamela, kes tuli neljandaks ning pälvis mitu eripreemiat. Vaata lähemalt ›
0 värske
Aasta tagasi tõstis toonane linnavõim Viljandi linnasauna pileti hinna nii kõrgele, et suur osa saunalistest loobus seal käimisest või hakkas käima harvemini. Käesoleva aasta algusest taastas uus linnavõim varasemad hinnad ja see on klientuuri taas kasvatanud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Rõuge rahvamajas saab laupäeva õhtul kogeda killukest Setomaad, sest Kultuurikohviku seekordne peakülaline on Setomaa juurtega Matis Leima ja ansambel Kiiora. See on sündmus, kus muusika, pärimus ja tänapäev ning erinevad kultuuriruumid põimuvad, tuues Setomaa hõngu otse Rõuge südamesse. Vaata lähemalt ›
0 värske
Postimehe Elu24 ajakirjanikud Katrin Lust, Uku Adrian Ilves ja Triin Roos on 21. märtsil avaldanud loo „TELEFONIKÕNE ⟩ Ärimees Margus Valdes intervjuu andmisest: kui mulle maksad 1000 eurot tunnis, võin tulla küll”. Tsiteerime muuhulgas Viimsis kinnisvaraäri ajava Valdese soovmõtlemist kajastavat lugu lubatud mahus: “Katrin Lust esitas seepeale Valdesele konkreetse üleskutse, et mees tuleks “Kuuuurijasse” ja räägiks oma ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0 värske
Vanaimä lätt latsõlatsõga rohopuuti ja ütles, et tohtri käskse latsõlõ vitamiine osta. Aptiikri küsüs: «Määndsit vitamiine ma anna, kas A, B, C vai mõnt muud?» «Ütskõik, lats ei mõista jo viil lukõ,» kitt vanaimä. Vaata lähemalt ›
0 värske
Riidi, 13. urbõkuu pääväl tähistedi Mõnistõn imäkeelepäivä. Ütenkuun tulõtõdi miilde, mia om imäkiil ja mille taad päivä õkva seol aol tähistedäs. Imäkeeleoppaja Lepä Marika kõnõl’ võru keelest ku väärt perändikandjast ja pidepunktist. Niisõma arutõdi piirkondligu keele eriperä üle ja kuimuudu keski om köüdet Mehka murdõga: kinkalõ om seo imäkiil, kiä om ildampa kõnõlõma oppinu ja kiä viil mõista ei. Päält tuud esidi ütsendä klassi opilasõ kirändüse tunnõn tettüid kodukotussõst ja... Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
„Kõik need asjad on kogemata juhtunud“, Juhan Raud vestles Alice Kasega Merle Karro-Kalberg, „Kas kopeerimine ongi loovus?“ Intervjuu geograafi ja õppejõu Andres Rõikaga Margus Maidla vestles Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehisaru professori Tanel Tammetiga Konstantin Kuningas vestles režissöör Evar Anveltiga Karl Pajusalu, „Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal“ Hannes Saarmets, „USA sattus riiki, mida keegi ei saa täielikult juhtida“ Priit-Kalev Parts, „Seksualiseeriv riik, steriilne inimene Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
17. märtsil möödus 100 aastat väljapaistva Eesti koorijuhi, pedagoogi ja helilooja Arvo Ratassepa sünnist. Väärika tähtpäeva puhul korraldas Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga piduliku juubelikontserdi „Arvo Ratassepp 100” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis. Samuti avati Tallinna Lauluväljakul Arvo Ratassepa nimeline mälestuspink. Juubelikontserdil ja mälestuspingi avamisel meenutati maestro Ratassepa tegevust dirigendi, pedagoogi ja heliloojana ning toodi esile t Vaata lähemalt ›
0
Riik kavandab Eesti ruumilisi plaane järgnevaks 25 aastaks läbi üleriigilise planeeringu. Selle siht on toetada Eesti arengut läbi tugevate keskuste ning see puudutab paljusid erinevaid valdkondi ettevõtlusest julgeoleku ja rahvastikuni. Kuidas planeering täpsemalt erinevaid kohti mõjutab, saab lugeda sellest nädalast avalikul väljapanekul olevast eelnõust. Planeeringu eesmärgiks on tasakaalustatud ruumiareng, mis pidurdab tänast iseeneslikku pea- ja valglinnastumist, kus Tallinn kasvab ja äärealad kahaneva Vaata lähemalt ›
0
Kuni 15. septembrini saab esitada kandidaate ettevõttenime võistlusele „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2026“. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Nimevõistluse auhind antakse välja üheteistkümnes kategoorias: Kandidaatide esitamine kestab 15. septembrini 2026 otselingil bit.ly/ehe-eesti-2026. Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub juba kümnendat korda. Nimevõistluse ühe e Vaata lähemalt ›
0
Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ kompab kummastavaid pingevälju ajutisuse ja püsivuse, sattumuslikkuse ja universaalsuse, erinevuse ja korduse vahel. Arsi kunstilinnaku showroom’i seinale kinnitatud väikestele riiulitele on paigutatud hulganisti uksehoidjaid (uksekiilud, -klotsid, -tõkestid), mille kunstnik on laenanud – kui nii võib öelda – kõikvõimalike Eesti kultuurivaldkonna institutsioonide uste vahelt. Vastasseina ekraanil mängib video Viru keskuse alaliselt jantivast pöörduksest, mille äkil Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
Mikk Titma (2. november 1939 Tallinn – 28. veebruar 2026 California, Redwood City) oli eesti sotsioloog, kelle teadustöö on Eestis kujundanud noorsoo-, haridus- ja mobiilsusuuringute arengut. Ta lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, kaitses 1968. aastal filosoofia kandidaadi ja 1974. aastal filosoofiadoktori kraadi, 1981. aastal omistati talle professori kutse. Suure osa oma akadeemilisest karjäärist töötas ta Tartu Ülikoolis, Eesti Teaduste Akadeemia instituutides ja. Vaata lähemalt ›
0
Venezuela diktaatori Nicolás Maduro tabamisele järgnenud tundidel valitses riigis ebatavaline vaikus. Üle riigi ilmusid patrullima relvastatud režiimimeelsed tsiviilisikute rühmad, kelle motiivid olid arusaamatud. Õhus oli ootus, et vallandub kas vastureaktsioon või kaos. Aga mitte midagi vägivaldset ei juhtunud ja riigi jõustruktuurid jäid nii passiivseks, nagu poleks keegi arugi saanud, mis oli toimunud. Maduro eemaldamine võis väljastpoolt paista jõulise välgulöögina, kuid see oli siiski kaua ja hoolikal Vaata lähemalt ›
0
7. märtsil lahkus meie seast kunagine Noorsooteatri näitleja Marje Loorits. Pärnus sündinud Marje Loorits õppis aastatel 1962–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat ning lõpetas seejärel 1970. aastal TRK Konservatooriumi lavakunstikateedris Voldemar Panso juhitud IV lennu. Samal aastal asus ta näitlejana tööle ENSV Riiklikku Noorsooteatrisse (nüüdsesse Tallinna Linnateatrisse), kuhu jäi kuni 1992. aastani. Tema meeldejäävamaid rolle olid Zina Mikk Mikiveri lavastuses „Orpheus“ (Žuhhovitski, 1973), Erik Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 00:32
Viimane uuendus: 00:30.
Uudiste reiting uuendatud: 00:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)