391 koht 0
Lahkunud on metallikunstnik ja Eesti Kunstnike Liidu auliige Nora Raba. Nora Raba sündis 10. jaanuaril 1938. Aastatel 1957–1963 õppis ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis metallikunsti eriala. Tema õpetajad olid Albert Hansen, Ede Kurrel ja Salme Raunam. Aastatel 1963–1992 töötas Raba kunstitoodete kombinaadis Ars metalliosakonna kunstnikuna. Nora Raba oli Eesti Kunstnike Liidu liige 1967. aastast. Näitusetegevusega […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Teisipäeval, 24. märtsil kella 11.10 ajal toimus liiklusõnnetus Viljandis Leola ja A.Maramaa tänavate ristmikul. 34-aastane naine sõitis sõiduautoga Volvo V60 ette sõiduautole Volkswagen T-Cross, mida juhtis 57-aastane naine. Mõlemate sõidukite juhid toimetati haiglasse kontrolli. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Venemaa õhuruumist saabunud droon tabas ööl vastu kolmapäeva Auvere elektrijaama korstent, Eesti elektrisüsteem kahjustada ei saanud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Albu rahvamajas peetud XIII Aleksander Rudolf Laane mälestusvõistlusel ja tõstmise Järvamaa meistrivõistlustel osales 48 tõstjat kolmest Balti riigist. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ööl vastu tänast leidis aset tõsine vahejuhtum, kui varahommikul tabas droon Auvere elektrijaama korstent. Juhtum toimus kell 3.43 Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eile toimus 5 inimkannatanutega liiklusõnnetust. Juhtimiselt kõrvaldati 4 alkoholi või narko tarvitamistunnustega sõidukijuhti. Liiklusõnnetused 24.03.2026 kella 11.10 ajal toimus liiklusõnnetus Viljandis Leola ja A.Maramaa tänavate ristmikul, kus 34-aastane naine sõitis sõiduautoga Volvo V60 ette sõiduautole Volkswagen T-Cross, mida juhtis 57-aastane naine. Mõlemate sõidukite juhid toimetati haiglasse kontrolli. 24.03.2026 kell 13.04 toimus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Lemmatsi külas Riia. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
25. märtsil möödub 77 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest, mis oli Eesti ajaloo üks traagilisemaid sündmuseid, mil üle 20 000 süütu inimese viidi vägivaldselt Siberisse. Märtsiküüditamine on valus meeldetuletus totalitaarse võimu julmusest ning vabaduse haprusest. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul oli suur osa neist, kes 77 aastat tagasi küüdivagunisse viidi, naised ja lapsed. "Kõige selle vägivalla ja ebaõigluse kõrval on oluline mõista, et küüditamised ei olnud juhuslikud, vaid sihipäran Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuigi murdmaasuusataja Alvar Johannes Alev (32) valas olümpiamängude klassikamaratoni 15. koha järel rõõmupisaraid, ei pakkunud talv tervikuna talle väga suurt rahulolu. Vaata lähemalt ›
0 värske
Norra laskesuusataja Sturla Holm Lægreid lõpetas heitliku hooaja võidukalt, kuid tunnistas, et suurimad muutused toimusid temas endas. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli statistikaameti äsja avaldatud andmetel 2025. aastal 1,2 protsenti ja võlatase 24,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 490,5 miljoni euroga. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kolmapäev, 25. märts. Ukrainas on käimas Venemaa algatatud täiemahulise sõja 1491. päev. Vaata lähemalt ›
0 värske
26. märtsil kell 17 toimub Pallase galeriis Itaalia fotograafi Luca Berti fotoraamatu «Vana ja vahtsõnõ Setomaa» esitlus. Autoriga vestleb raamatu projektijuht Ode Oras. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
1949. aasta märtsiküüditamisega saadeti Eestist Siberisse ligi 21 000 inimest, peamiselt naised ja lapsed. Teadaolevalt oli noorim küüditatu kolmepäevane ja vanim 85aastane. Esimene loomavagunitest komplekteeritud ešelon läks teele Tapalt, viimane Võrust 29. märtsil 1949 kell 21.10. Vaata lähemalt ›
0 värske
Selleks, et taibata, et tänavapilti kleebitud suvalisi ruutkoode pole mõistlik nutifoniga skannida – või vähemalt mitte avada neisse peidetud linke, kui need ei viita just kindlalt tuvastatud, tuttavatele ja ohututele veebikohtadele –, ei pea olema IT-geenius. Veebi-petuskeemide turmtule all ägavas Eestis tundub politsei liba-ruutkoodidel põhinev n-ö narkoennetuskampaania seega enam kui kummaline. Vaata lähemalt ›
0 värske
Pikkade küünte ja puuteekraanide koostoime on seni olnud problemaatiline, tulenedes materjalide elektrijuhtivuse piirangutest. Uus uurimistöö pakub välja potentsiaalse lahenduse, mis ühendab kosmeetika ja keemia praktilisel viisil. Läbipaistva, elektrit juhtiva küünelaki arendamine viitab võimalusele muuta igapäevane kasutuskogemus märkimisväärselt mugavamaks. Samas tõstatab see küsimusi materjalide ohutuse, stabiilsuse ja tõhususe kohta. Teadlaste lähenemine erineb varasematest, keskendudes uudsele keemili Vaata lähemalt ›
0 värske
Eelmisel nädalal peeti Lõuna-Aafrika Vabariigis legendaarne maastikuratturite mitmepäevasõit Absa Cape Epic, kus osalesid ka eestlased Madis Kollo ja Martin Maasik. Vaata lähemalt ›
0 värske
Tallinna külje all Rae vallas ümbritsevad Jüri kooli liiklusmärgid ingliskeelse kirjaga „Kiss & fly“. Eesti seaduste kohaselt pole sellist märki olemas, mistap ei saa märk ka midagi keelata ega kohustada. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti taas üle suveajale. See tähendab seda, et kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra edasi. Vaata lähemalt ›
0 värske
Alzheimeri tõve varajased märgid võivad peituda meie kõneviisis. See pole aga tuttav «keeleotsal» fenomen, vaid midagi palju peenemat. Teadlased on leidnud, et see, kuidas me midagi ütleme, võib olla aju tervise kohta palju kõnekam kui see, mida me ütleme. Vaata lähemalt ›
0 värske
Tallinna linn pakub ka tänavu elanikele tasuta õigusnõu, mis toimuvad graafiku järgi igas linnaosas. Esimesed nõustamispäevad toimuvad 27. märtsil kella 9-13 Nõmme ning 31. märtsil kella 13-17 Lasnamäe linnaosa valitsuses. Linnasekretär Priit Lello sõnul pakub Tallinn elanikele tasuta õigusnõu mitmel viisil. „Aasta jooksul toimub kõikides linnaosades kokku 19 nõustamispäeva, lisaks saab õigustudengite ja Eesti Juristide ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
„Kõik need asjad on kogemata juhtunud“, Juhan Raud vestles Alice Kasega Merle Karro-Kalberg, „Kas kopeerimine ongi loovus?“ Intervjuu geograafi ja õppejõu Andres Rõikaga Margus Maidla vestles Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehisaru professori Tanel Tammetiga Konstantin Kuningas vestles režissöör Evar Anveltiga Karl Pajusalu, „Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal“ Hannes Saarmets, „USA sattus riiki, mida keegi ei saa täielikult juhtida“ Priit-Kalev Parts, „Seksualiseeriv riik, steriilne inimene Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
17. märtsil möödus 100 aastat väljapaistva Eesti koorijuhi, pedagoogi ja helilooja Arvo Ratassepa sünnist. Väärika tähtpäeva puhul korraldas Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga piduliku juubelikontserdi „Arvo Ratassepp 100” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis. Samuti avati Tallinna Lauluväljakul Arvo Ratassepa nimeline mälestuspink. Juubelikontserdil ja mälestuspingi avamisel meenutati maestro Ratassepa tegevust dirigendi, pedagoogi ja heliloojana ning toodi esile t Vaata lähemalt ›
0
Riik kavandab Eesti ruumilisi plaane järgnevaks 25 aastaks läbi üleriigilise planeeringu. Selle siht on toetada Eesti arengut läbi tugevate keskuste ning see puudutab paljusid erinevaid valdkondi ettevõtlusest julgeoleku ja rahvastikuni. Kuidas planeering täpsemalt erinevaid kohti mõjutab, saab lugeda sellest nädalast avalikul väljapanekul olevast eelnõust. Planeeringu eesmärgiks on tasakaalustatud ruumiareng, mis pidurdab tänast iseeneslikku pea- ja valglinnastumist, kus Tallinn kasvab ja äärealad kahaneva Vaata lähemalt ›
0
Kuni 15. septembrini saab esitada kandidaate ettevõttenime võistlusele „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2026“. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Nimevõistluse auhind antakse välja üheteistkümnes kategoorias: Kandidaatide esitamine kestab 15. septembrini 2026 otselingil bit.ly/ehe-eesti-2026. Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub juba kümnendat korda. Nimevõistluse ühe e Vaata lähemalt ›
0
Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ kompab kummastavaid pingevälju ajutisuse ja püsivuse, sattumuslikkuse ja universaalsuse, erinevuse ja korduse vahel. Arsi kunstilinnaku showroom’i seinale kinnitatud väikestele riiulitele on paigutatud hulganisti uksehoidjaid (uksekiilud, -klotsid, -tõkestid), mille kunstnik on laenanud – kui nii võib öelda – kõikvõimalike Eesti kultuurivaldkonna institutsioonide uste vahelt. Vastasseina ekraanil mängib video Viru keskuse alaliselt jantivast pöörduksest, mille äkil Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
Mikk Titma (2. november 1939 Tallinn – 28. veebruar 2026 California, Redwood City) oli eesti sotsioloog, kelle teadustöö on Eestis kujundanud noorsoo-, haridus- ja mobiilsusuuringute arengut. Ta lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, kaitses 1968. aastal filosoofia kandidaadi ja 1974. aastal filosoofiadoktori kraadi, 1981. aastal omistati talle professori kutse. Suure osa oma akadeemilisest karjäärist töötas ta Tartu Ülikoolis, Eesti Teaduste Akadeemia instituutides ja. Vaata lähemalt ›
0
Venezuela diktaatori Nicolás Maduro tabamisele järgnenud tundidel valitses riigis ebatavaline vaikus. Üle riigi ilmusid patrullima relvastatud režiimimeelsed tsiviilisikute rühmad, kelle motiivid olid arusaamatud. Õhus oli ootus, et vallandub kas vastureaktsioon või kaos. Aga mitte midagi vägivaldset ei juhtunud ja riigi jõustruktuurid jäid nii passiivseks, nagu poleks keegi arugi saanud, mis oli toimunud. Maduro eemaldamine võis väljastpoolt paista jõulise välgulöögina, kuid see oli siiski kaua ja hoolikal Vaata lähemalt ›
0
7. märtsil lahkus meie seast kunagine Noorsooteatri näitleja Marje Loorits. Pärnus sündinud Marje Loorits õppis aastatel 1962–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat ning lõpetas seejärel 1970. aastal TRK Konservatooriumi lavakunstikateedris Voldemar Panso juhitud IV lennu. Samal aastal asus ta näitlejana tööle ENSV Riiklikku Noorsooteatrisse (nüüdsesse Tallinna Linnateatrisse), kuhu jäi kuni 1992. aastani. Tema meeldejäävamaid rolle olid Zina Mikk Mikiveri lavastuses „Orpheus“ (Žuhhovitski, 1973), Erik Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Vormsi
|
0% |
Femme
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
Telegram
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.03.2026 08:32
Viimane uuendus: 08:30.
Uudiste reiting uuendatud: 08:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
