538 koht 0
Näitus „Pindadest, piiridest ja omaruumidest“. Kuraator Britta Benno. Kujundaja Nelli Viisimaa. Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses 21. X – 12. XI. Graafikust kuraatori Britta Benno loomingu kõrval näeb näitusel Maria Eriksoni, Maria Izabella Lehtsaare, Helen Tago, Mari Prekupi, Lilli-Krõõt Repnau ja Kadri Toomi kunsti. Rapla endise autobaasi diskosaalis paikneval näitusel uuritakse graafika loomise protsesse ja võimalusi. […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Üksindus ei teki üleöö. See ei ilmu äkki, vaid hiilib vaikselt ligi – aastate jooksul, harjumuste kaudu, valikute Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Seekord ei läinud planeet keema ega lammuta kuri Putin, süüdi on pooletoobiste valitsuse sisuliselt olematu tervishoiupoliitika. Riigikontrolli järjekordse õõvastava paljastuse kohaselt on olukord kõrgvererõhu ravimisel katastroofiliselt halb. Ravi jääb tavaliselt pooleli ja kui ka ei jää pooleli, siis ei ole sellest suuremat abi. Probleem on väga tõsine, sest Eestis on kõrgvererõhktõve diagnoosiga ligi 400 000 ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Saatejuhid Reimo Sildvee ja Martha-Beryl Grauberg meisterdasid "Terevisioonis" vahvaid munakoorest murumunasid ning tõdesid, et töö on lihtne ja vaja läheb vaid mune, mulda, muruseemet, vett ja soovi korral lõbusaid kleepse. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Elupõlise Manchester Unitedi fännina on olnud vähe mänge, kus ma pole punaste kuradite poolt olnud. Kui Derby County ja Mart Poomi vastu määrati penalti ja Mart Mardisalu hääl hüüdis, et Mart Poom selle ära tõrjus, poetus meil tädipojaga pisar. Ja nüüd olen üks neist, kes teeb legendist filmi… Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Keskkonnaamet rahuldas MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu taotluse ning andis loa angerjate asustamiseks siseveekodesse. Alates järgmisest aastast on plaanis asustamise tingimusi rangemaks muuta. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et arutelud angerja kaitseks vajalike lisasammude üle käivad kogu Euroopas ning Eestis niisamuti. Seni pole aga klaasangerjate püüdmist Euroopa Liidus keelatud. “Kuni uusi kokkuleppeid Euroopas v Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ühelt poolt ootame, et noortega töötaksid professionaalsed ja hoolivad täiskasvanud, sealhulgas mehed. Teisalt tekitab noortekeskuses või huviringis töötav keskealine mees osades umbusku. Täiskasvanud mees, kes töötab oma vabal tahtel noortega – see on justkui metsas jalutades näha silmanurgast vilksatamas jetit. Kindel ei ole, aga tekitab küsimust. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tänapäeva raamatupidaja roll ulatub pelgast kannete tegemisest palju kaugemale – temast on saanud juhtkonna ja audiitori strateegiline partner. See tähendab oskust näha numbrite taga süsteeme ning rääkida audiitoriga samas keeles. Loe "Raamatupidajatele! Praktiline auditi ja sisekontrolli arenguprogramm" täispikka artiklit portaalist RMP. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kohtunike juht annab aru. Mis toimus Levadia – Paide mängu lõpus ja miks ei loetud Paide väravat? Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Aastaid viletsa mobiilileviga kimpus olnud Palade piirkonda võib lähiajal lisanduda uus mast. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti põllumehed tegid äsja eesotsas neid vaenava põllumajandusministri Terrasega naljaka performance`i, kuid reaalne elu hakkab neid veelgi rohkem hakkima, sest Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika hakkab farmereid lõplikult laostama. Euroopa farmerid kannatavad rängalt rohepöörde-meetmete all, mis tõid aastate eest näiteks Hollandi farmerid tehnikaga tänavatele – just selles riigis on kliimahüsteeria põllumehi kõige rohkem rusunud. Kuna Euroopa farmer ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Esmaspäeval kell 12.01 sai häirekeskus teate sissevajunud kõrvalhoone põlengust Mulgi vallas Ärikülas. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Moldova teatas teisipäeval, et öiste Venemaa rünnakute tõttu Ukrainale langes rivist välja riigi peamine Euroopaga ühendav elektriliin. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Leedu presidendi Gitanas Nausėda sõnul on Varėna rajoonis alla kukkunud droon Venemaa sõja tagajärg Ukraina vastu. Kahjuks, kuni sõda veel käib, ei saa keegi garanteerida, et selliseid intsidente tulevikus ei esine, ütles president. Eilse esmaspäeva 23. märtsi varahommikul lendas Leetu droon, võimalik, et Valgevenest. Droon kukkus Lavysose järve jääle ja plahvatas, kuid Leedu õhuruumi ületanud ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Järvamaa Laskespordiklubi laskurid on jaanuarist märtsini pannud end proovile kolmel mõõduvõtul, sh ka Bulgaarias toimunud U16 ja U18 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Inglismaal mainekas Mount Kelly kolledžis õppiv ja treeniv Eesti ujumise tulevikulootus Maari Randväli jätkab hoogsalt rekordite parandamist ja vaatab optimistlikult juunioride EMi poole. Vaata lähemalt ›
0 värske
Keskkonnaamet rahuldas MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu taotluse ning andis loa angerjate asustamiseks siseveekogudesse. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
17. märtsil kuulutas Eesti Kirjandusmuuseumis Tartu linnapea Urmas Klaas välja selleaastase Gustav Suitsu luulepreemia laureaadi, mille pälvis Carolina Pihelgas oma luulekoguga „Ikka veel“. Žüriiliikme Piret Põldveri sõnul on luulekogu „Ikka veel“ emotsionaalselt raputav, samas kirjutatud professionaalselt, vormiliselt teadlikult ning mõjusalt. Ürituse avas tervitussõnadega Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid. Keeleteadlane Helle Metslang koos kolleeg Jaana Toomega tutvustas Kristian Jaak Peterso Vaata lähemalt ›
0
Kai kunstikeskuses avaneb Paul Kuimeti ja Magnhild Øen Nordahli näitus „Lahtivõetud vaade“ 21. märtsil avaneb Kai kunstikeskuses näitus „Lahtivõetud vaade“, mille kuraator on Johannesburgis tegutsev uurija ja kirjanik Anthea Buys. Näitusel osalevad eesti kunstnik Paul Kuimet ja norra kunstnik Magnhild Øen Nordahl. Pealkiri „Lahtivõetud vaade“ viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul objekti on kujutatud nii, et selle kõik osad on nähtavad. Mõlemad kunstnikud lähtuvad lahtivõetud vaate loogikast: Vaata lähemalt ›
0
Avatud on konkurss „Naised teaduses“ stipendiumitele, mida annavad välja Balti riikide teaduste akadeemiad ja UNESCO rahvuslikud komisjonid koostöös haridus- ja teadusministeeriumitega. Eestis on konkursi tähtaeg 30. aprill 2026. Kolmele 7000 euro suurusele stipendiumile on oodatud kandideerima naisteadlased, kes on doktorantuuris mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses või on doktorikraadi omandanud mitte enam kui seitse aastat tagasi ja töötavad mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses. Välja antakse kak Vaata lähemalt ›
0
„Kõik need asjad on kogemata juhtunud“, Juhan Raud vestles Alice Kasega Merle Karro-Kalberg, „Kas kopeerimine ongi loovus?“ Intervjuu geograafi ja õppejõu Andres Rõikaga Margus Maidla vestles Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehisaru professori Tanel Tammetiga Konstantin Kuningas vestles režissöör Evar Anveltiga Karl Pajusalu, „Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal“ Hannes Saarmets, „USA sattus riiki, mida keegi ei saa täielikult juhtida“ Priit-Kalev Parts, „Seksualiseeriv riik, steriilne inimene Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
17. märtsil möödus 100 aastat väljapaistva Eesti koorijuhi, pedagoogi ja helilooja Arvo Ratassepa sünnist. Väärika tähtpäeva puhul korraldas Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga piduliku juubelikontserdi „Arvo Ratassepp 100” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis. Samuti avati Tallinna Lauluväljakul Arvo Ratassepa nimeline mälestuspink. Juubelikontserdil ja mälestuspingi avamisel meenutati maestro Ratassepa tegevust dirigendi, pedagoogi ja heliloojana ning toodi esile t Vaata lähemalt ›
0
Riik kavandab Eesti ruumilisi plaane järgnevaks 25 aastaks läbi üleriigilise planeeringu. Selle siht on toetada Eesti arengut läbi tugevate keskuste ning see puudutab paljusid erinevaid valdkondi ettevõtlusest julgeoleku ja rahvastikuni. Kuidas planeering täpsemalt erinevaid kohti mõjutab, saab lugeda sellest nädalast avalikul väljapanekul olevast eelnõust. Planeeringu eesmärgiks on tasakaalustatud ruumiareng, mis pidurdab tänast iseeneslikku pea- ja valglinnastumist, kus Tallinn kasvab ja äärealad kahaneva Vaata lähemalt ›
0
Kuni 15. septembrini saab esitada kandidaate ettevõttenime võistlusele „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2026“. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Nimevõistluse auhind antakse välja üheteistkümnes kategoorias: Kandidaatide esitamine kestab 15. septembrini 2026 otselingil bit.ly/ehe-eesti-2026. Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub juba kümnendat korda. Nimevõistluse ühe e Vaata lähemalt ›
0
Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ kompab kummastavaid pingevälju ajutisuse ja püsivuse, sattumuslikkuse ja universaalsuse, erinevuse ja korduse vahel. Arsi kunstilinnaku showroom’i seinale kinnitatud väikestele riiulitele on paigutatud hulganisti uksehoidjaid (uksekiilud, -klotsid, -tõkestid), mille kunstnik on laenanud – kui nii võib öelda – kõikvõimalike Eesti kultuurivaldkonna institutsioonide uste vahelt. Vastasseina ekraanil mängib video Viru keskuse alaliselt jantivast pöörduksest, mille äkil Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
100% 100 |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.03.2026 12:51
Viimane uuendus: 12:50.
Uudiste reiting uuendatud: 12:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)