557 koht 0
Eesti digiriik on hetkel kolimas - arvutist mobiili. Nii peakski olema, sest aina enam on ka meie Eesti riigi kodanikud nutitelefonides. Miks ei peakski sa siis saama suhelda riigiga sama mugavalt ...
TĂ€htsamad uudised sinu postkastis!
Saadame vÀlja 10 olulisemat Eesti uudist keskpÀeva paiku igapÀevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kÔige tÀhtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spÀmmi.
Pane LIKE Facebook-is ja Àra maga maha pÀeva kÔige tÀhtsamat uudist!
LihavĂ”ttĂ”pĂŒhĂ€ umma mu seen kĂ”gĂ” tekĂŒtĂ€nĂŒ esierĂ€liidsi mĂ”ttit. Periselt um kurb, ku kiĂ€ki risti lĂŒvvĂ€s ja tĂ”sĂ” tollĂ” pÀÀle pidutsĂ”sĂ” ja hinnĂ€st hĂ€ste tundva. PĂŒhĂ€kuan tulĂ”tâ pastoriherrĂ€ miilde, et palmipuiĂ”pĂŒhĂ€l, sĂ€idse pĂ€ivĂ€ inne toda kurba sĂŒndmĂŒst, tullâ Jeesus Kristus Jeruusalemma ja inemise vĂ”tiva tedĂ€ suuri juubĂ”lduisi ja hĂ”iskamiisiga vasta, et pĂ€stjĂ€ um tulnu. Ja kĂ”gĂ”st nĂ€tĂ€l ildampa ollâ tuusama rahvamass nii Ă€r sĂŒĂ€ndĂŒnĂŒ, et kĂ€skse pĂ€stjĂ€ risti lĂŒvvĂ€. Siist tulĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
7. lehekuul loetas SĂ€nnĂ€ kultuurimĂ”isan jĂ€l Adsoni Arturi avvus vĂ”rokeelist luulĂ”t. Umakeelidse luulĂ” ettekandmisĂ” mĂ”tĂ” um suurt vĂ”ro luulĂ”tajat miilde tulĂ”ta ja tĂ”isigi kirĂ€nige vĂ”rokeelist loomingut lugĂ”ma hĂ€rgĂŒtĂ€. LuulĂ”pÀÀvĂ€st oodĂ”tas ossa vĂ”tma latsiaialatsi ja opilaisi kooni gĂŒmnĂ€sisteni vĂ€llĂ€. EgĂ€ lugĂ”ja kand ette ĂŒte pala â Adsoni Arturi vai mĂ”nĂ” tÔÔsĂ” kirotaja vĂ”rokeelidse luulĂ”tusĂ”. LugĂ”misĂ” pikkus vĂ”issi jĂ€iĂ€ nelĂ€ minodi sisse. OsavĂ”tust tulĂ” teedĂ€ anda VĂ”ro instituuti RÔÔmusossa TriinulĂ” (triin. Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
Nigu egĂ€ kevvĂ€i, lei minevĂ€ puulpÀÀvĂ€ peet VĂ”handu maraton mi kandi elo kĂ”rralikult kiimĂ€. Ătes pÀÀvĂ€s teivĂ€ mitmĂ”l puul uma ussĂ” vallalĂ” söögitegijĂ€, et maratonirahvalĂ” ĂŒtenelĂ€jile kihĂ€kinnĂŒtĂŒst pakku. Pildi pÀÀl om kuulutustahvli, miĂ€ kuts rahvast Leevil supitelgi mano. UL Kuulutustahvli Leevil. Rahmani Jani pilt Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
KevĂ€jĂ€laatu peetĂ€s Vana-Koiola rahvamaja man pĂŒhĂ€pÀÀvĂ€, 26. mahlakuul kellĂ€ 10â14. Laadu pÀÀlt vĂ”i lĂ¶ĂŒdĂ€ kĂ€sitĂŒĂŒd, keraamikat, luudustuutit, talo- ja aiakaupa. Kell 13 om uuta kontsĂ”rti, vallalĂ” om kogokunna kodokohvik. UL Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
PĂŒhĂ€pÀÀvĂ€, 26. mahlakuul kell 11 peetĂ€s Kanepi rahvamajan Kanepi kihlkunna latsi laulupĂ€ivĂ€ «KevĂ€jĂ€ tsirgukĂ”nÔ». Ăles astva umakandi kogĂ”nu laululatsĂ” ja peris alostaja kah. LaulupÀÀvĂ€le om kĂŒllĂ€ uuta ka tunnĂ”tut latsilauluperet Lolala. UL Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
Om pĂŒhĂ€pĂ€iv, 12. mahlakuu ja paistus pĂ€iv, kuigi tuulĂ”kĂ”nĂ” kah puhk. OlĂ” Osolan ja kĂ”nni uma vana pĂ”hikooli poolĂ”. Kooli staadioni pÀÀl pidi olĂ”ma kettĂ€golfi-koolitus, midĂ€ vidĂ€ maailmameistri LĂ€ti Kristin. Ega ma vĂ€ega suur taldrĂ”gupildmise huvilinĂ” olĂ”ki-i, a ku sÀÀne kuulsus kodo kĂŒle ala tulĂ”, sis tuud piĂ€t nĂ€gemĂ€. JĂ”vva tsipa inne keskpÀÀvĂ€st alostusĂ”aigu. MĂ”ni minot oodĂ”tas, et ildasjÀÀjĂ€ kah Ă”igĂ”lĂ” paika jĂ”udnu. Uutmalda hulga inemiisi om kokko tulnu, nii... Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
VĂ€ega hirmsa uudis tullâ: PĂ”ltsamaa sinebi tegemine lĂ”pĂ”tĂ”das Ă€r. SĂ”nnost tulĂ” Ă”kva puudus. PĂ”ltsamaa sinep om jo ĂŒts osa mi elost. Taa om mi uma mekk, midĂ€gi sÀÀnest, minka ĂŒten Eesti rahvas ĂŒles om kasunu, kĂ”ik elo timĂ€ga kuun elĂ€nĂŒ. Kujota ette: vĂ”tat hapnĂ”kapstasupi seest lĂ€bikasunu lihatĂŒkĂŒ vĂ€llĂ€, sĂ€et leevĂ€muro pÀÀle, a sis Ă€kki⊠olĂ”-i Ă”igĂ”t sinepit pÀÀle panda! Proovit SoomĂ” makĂ”t, purgi seest mÀÀnestki terĂ€list ja vast midĂ€gi viil,... Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
Seol nimel om Eestin 23 kandjat. Nimi tegĂŒsi kolmĂ”n paigan, a pÀÀmidselt om edesi lĂ€nnĂŒ ĂŒts kolmĂ”st, Kanepi kihlkunnan pant nimi. Kanepin pandsĂ” opĂ”taja Roth perekunnanime Algus 1809. aastagal Vana-Piigandi mĂ”isa Karba Viidriki perrele, KĂŒrvitse Aado perrele ja Hino Mihkli kolmĂ”lĂ” perrĂ€jÀÀnĂŒle tĂŒtrele. NimĂ€ olli kĂ”ik Hino Mihkli latsĂ”. Sama nime saiva ka Mihkli vele MĂ”tsahoitja Jaani lĂ€sk ni latsĂ”. Ku kaia, mille just nimi Algus, sĂ”s Kanepi personaalraamatun 1804â1810... Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
âRemmelgas ja paju annavad Ă”ietolmu ja sooja ilmaga juba ka nektarit, varem Ă”itsejatest sarapuu, lepp ning igasugused koduaias Ă”itsevad sibullilled ja krookused,â sĂ”nas Olustvere teenindus- ja ... Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
Autode arv kasvab kĂ”ikjal ja ka meil Viljandis. Ei aita ussi- ega pĂŒssirohi â nende kuramustega vĂ”itlemisel pole abi autovaba elu propageerimisest ega muust. Kerkivatel kĂŒtusehindadel ehk mingisugune mĂ”ju on, ent ilmselt mitte kuigi suur. Nii et parkimiskohad on kĂŒsimus, millega peame tegelema. Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
Viljandimaa koolijuhid otsivad Ă”petajaid tulevaks Ă”ppeaastaks, kuid veel suurem mure terendab jĂ€rgmistel aastatel, kui pensioniikka jĂ”uab suur osa kogenud pedagoogidest. KĂ”ige raskem on leida Ă”petajaid vĂ”tmeainetes, nagu eesti keel, matemaatika ja loodusained. VĂ€ikestes maakoolides teeb olukorra keeruliseks see, et sageli pole vĂ”imalik pakkuda tĂ€iskoormust. Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
KĂ€ve Tartu II keskkoolin. Kolhoosnikest vanempa sai meile lĂ€bi hĂ€dĂ€ söögikraami ja sĂ€llĂ€rĂ”iva lupa. Vanempide klasse rahvas olli hendĂ€le maal pidusid kĂ”rraldĂ”n sĂ”iduraha tiinnĂŒ. Meil ollâ muusigakoolin opnu Larissa umba hÀÀ kĂ”rraldaja. Meid ollâ kokku 25, mis tuu sis kamba pÀÀle ĂŒts iiskava kokku sÀÀdi ja Ă€r oppi om. Ja lĂ€tsâ tĂŒĂŒs! Kava sai mĂ”istmisĂ” perrĂ€ tettĂŒ, teksti, sĂ”na ja noodi otsitu. Larissa pere, kel ollâ TĂ€he uulitsan korter ja... Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
RĂ€pinĂ€ kandi Zerno ökotalo vanapernaanĂ” KOKMANNI-KONSAPI TIIA om valmis saanu raamadu «Muhe sahver», kon om Ă€r trĂŒkit 88 tsipa kiiksuga kirja pantut lĂŒhkĂŒt nalâalist hoidussĂ”retsepti. Uuri perrĂ€, kuis raamat valmis sai ja midĂ€ autor tÀÀmbĂ€dse ao elost arvas. * * * Kuis Sul tekkĂŒ huvi naada hoidussit tegemĂ€? 2010. aasta paiku tullâ Maalehe hoidussĂ”konkurss, saadi sinnĂ€ uma mĂ”rksa pihlĂ”moosi «Pihlakapaitus» ja vĂ”itsĂ” tuuga konkursi Ă€r. Tuust saigi huugu ja naksi... Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
Ku ilma pite ĂŒmbre hulgit, jÀÀs iks midĂ€gi sÀÀnest silmĂ€, miĂ€ kodokandin kah olla vĂ”inu. Moldovan trehvsi sÀÀndse vahva kiigutsÔÔri pÀÀle. Tuu ollâ Ă”kva latsi mĂ€nguplatsi kĂ”rval, et imĂ€-esĂ€ saanu rahumeelen telefonin kiiku, ku latsĂ” kĂ¶ĂŒdsi pite turnva. Ăkva tullâ mĂ”tĂ”, et sÀÀne tsÔÔri kujuga kiiguplats sĂŒnnĂŒssi vĂ€ega hĂ€ste VĂ”ro liina! Ja viil: VĂ”ro om latsisĂ”bĂ”r liin. VĂ€ega vahvat latsisĂ”bĂ”r olĂ”mist nĂ€ie ma Ukrainan, kon egĂ€n bendsujaaman ollâ kempsun suurĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
Koorilauluhuviliidsil om ligembĂ€l aol vĂ”imalus mi kandin kattĂ” hÀÀd koorikontsĂ”rti kullĂ”lda. 28. mahlakuul and PĂ”lva kultuurikeskusĂ”n uma tegotsĂ”misĂ” 40. aastapÀÀvĂ€ kontsĂ”rdi segĂ€kuur Kevadised Hetked, 3. lehekuul pidĂ€ kontsĂ”rdiga VĂ”rol KandlĂ” kultuurimajan umma 35. sĂŒnnĂŒpĂ€ivĂ€ segĂ€kuur Hilaro. PĂ”lva segĂ€koori Kevadised Hetked dirigent Tammeoro Saidi kuts kĂ”iki huviliidsi tulĂ”va tĂ”sĂ”pÀÀvĂ€ kontsĂ”rdilĂ”. «Laulami ette kĂ”ik lemmiklaulu, miĂ€ lauljil seo 40 aasta joosul olnu omma,» lupa tĂ€. Tammeorg lĂ¶ĂŒd, et 40aas Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
1.â2. lehekuul tulĂ”va VĂ”ro vallan vallalidsĂ” turismipÀÀvĂ€, miĂ€ tĂ€hendĂ€s, et mitmĂ” turismiettevĂ”tja kutsva kĂŒllĂ€ ummi tegemiisi kaema: pakutas giidituurĂ”, lĂŒhkeisi tsÔÔrikĂ€ĂŒke, tĂŒĂŒtarri, maitsĂ”elĂ€mĂŒisi ja esierĂ€liidsi ettevĂ”tmiisi, midĂ€ egĂ€ pĂ€iv pruuki ei saa. KĂ”rraldaja lupasĂ” vĂ”imaluisi saia kokko kĂ¶ĂŒtvide inemiisiga, nĂ€tĂ€ pĂ”nĂ”vit paiku ja saia niimuudu umast kodokandist inĂ€mb teedĂ€. Tegemiisi pakutas nii seltskundĂ”lĂ”-sĂ”brulĂ” ku ka vanĂ”mbilĂ” latsiga, kosutust nii ĂŒĂŒmaja otsjilĂ” ku tĂŒhĂ€ kĂ”tuga rĂ€ndĂ€jile. K Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
Nalâapildiga tsuskas ĂŒtiskunda mĂ”nĂ”st hellembĂ€st kotussĂ”st RĂ”ugĂ” RebĂ€se kĂŒlĂ€ miis Varustini Andres, tunnĂ”t ka nimĂ”ga Parm. Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
KuuldusĂ”, et kunstmudso vai AI vĂ”tt kĂ”gĂ” mi egĂ€pÀÀvĂ€elo uma kontrolli ala, om mu meelest iks katĂ” otsaga asi. Ătelt puult om hÀÀ ja mukav. Ku esi ei mĂ”ista mÀÀnest ĂŒlesannĂ”t vai probleemi lahenda, sis annat AI-lĂ” hĂ€dĂ€ lĂ”ugu vaihĂ”lĂ” ja vastus saagi valmis. Esiasi om, mÀÀne tuu vastus tulĂ”, kas toda usku ja elon tarvita kah saa. Om kuulda mitmĂ”sugutsit arvamiisi. AI vĂ”i tark olla ja lahendusĂ” lĂ¶ĂŒdmises tsihi... Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
UnĂ”hta ikĂ€v olĂ”kĂŒpĂ€r! MTĂ Vana-VĂ”romaa KĂ€sitĂŒĂŒ esindĂŒspoodin om vallalĂ” nĂ€ĂŒtĂŒs, kon nĂ€et suvĂ”moodu Ă”igĂ”t korgust â heegeldedĂŒid kĂŒbĂ€rit, miĂ€ pandva pÀÀd kÀÀndmĂ€ ja pÀÀd katma. Neo kĂŒbĂ€rĂ€ omma esimuudu, selle et omma puhtani kĂ€sitĂŒĂŒ. Seo om aiglanĂ” muud uman ehtsĂ€n vormin. KĂŒbĂ€rĂ€ omma nĂ€ĂŒtĂŒsel vĂ€lĂ€n lehekuu tĂ”sĂ” nĂ€dĂ€lini. NĂ€ĂŒtĂŒsetarĂ” om valla iispÀÀvĂ€st riidini kellĂ€ 10â15. Kotus om Keskliina kooli hoovi pÀÀl VabadusĂ” 12/2 VĂ”rol. MTĂ Vana-VĂ”romaa KĂ€sitĂŒĂŒ HeegeldedĂŒ kĂŒbĂ€rĂ€ nĂ€ĂŒtĂŒsel.... Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
Globaalses piimanduses nihkub fookus suurema lisandvÀÀrtusega toodetele, samal ajal kui turu tasakaal muutub hapramaks. Eesti piimatoodang kasvab ja kvaliteet paraneb, kuid hinnas jÀÀdakse endiselt ... Vaata lĂ€hemalt âș
0 uustulnuk
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja Àra maga maha pÀeva kÔige tÀhtsamat uudist!
23.04.2026 00:18
Viimane uuendus: 00:14.
Uudiste reiting uuendatud: 00:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net nÀitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpÔhimÔttetest loe lÀhemalt KKK rubriigist.
Keele valik
ĐĄŃĐżŃĐșĐž / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Đ ŃŃŃĐșĐžĐč ŃĐ·ŃĐș (ĐœĐŸĐČĐŸŃŃĐž ĐŃŃĐŸĐœĐžĐž) ĐŁĐșŃаŃĐœŃŃĐșа ĐŒĐŸĐČа (ĐœĐŸĐČĐžĐœĐž ĐŃŃĐŸĐœŃŃ)