15 koht 14
Äsja kuulutas Jõhvi vallavalitsus välja keskraamatukogu-kogukonnakeskuse ideekonkursi. Hoone peaks tulema kanti, kus mullu sai valmis uus põhikoolihoone (Kauss Arhitektuur). Kõrval asuvad riigigümnaasium, spordihoone, staadion, samuti kunstikool ühes noortekeskusega, lähedal on kaks lasteaeda – millest üks on Kalevipoeg, huvitav, kas Buratino- ja Potsataja-nimeliste tulevik) –, kortermajad, poed. Võib nõustuda korraldajatega, et hariduslinnaku üldilme on siiski juhuslik […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Üsna paljud tunnused on päritud ainult emalt või isalt. Saime vastused kaheksale pärimist puudutavale küsimusele. Inimestel esinevad tunnused Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Garaaž on sageli kodu kõige vähem organiseeritud ruum, kuhu kuhjuvad tööriistad, spordivarustus, jalgrattad ja hooajalised esemed. Kui ruum on täis, võib see muuta igapäevased tegevused raskeks ning takistada sõiduki parkimist. Õnneks on olemas praktilisi lahendusi, nagu näiteks garaažiriiulid, mis aitavad garaaži korrastada ja ruumi maksimaalselt ära kasutada. Garaaži korrastamise eeltingimused Enne hoiustamise lahenduste paigaldamist on ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Rahuliilia (Spathiphyllum) on populaarne toataim, mis on tuntud oma ilusate valgete õite ja läikivate roheliste lehtede poolest. Nõuetekohase Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Spatifillum. Seda lille on soovitatav kasvatada üksikul naisel, kes unistab pereõnnest. Samuti võib seda istutada ka naine, kes Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Meil on harjumus mitte raisata toitu ja kasutada seda isegi veel mitu päeva hiljem mõtlemata sellele, et uuesti Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Lihtsa puuviljakärbse nimi ilmestab, kuidas pealtnäha väikesed keelelised erinevused peegeldavad erinevusi ka lähedaste sugulasrahvaste maailmatajus, kirjutab akadeemik ja Tartu Ülikooli inimese füsioloogia professor Eero Vasar keelenõusarjas "Akadeemikute eri". Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Miks inimene upub? Asi on selles, et inimese keha kaal on harilikult suurem kui kogu keha poolt väljasurutud Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kõhugaasid on normaalne osa seedeprotsessist, kuid mõned toidud võivad põhjustada suuremat gaasitootmist ja ebamugavustunnet. See artikkel uurib, millised Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
1. Sibul alandab temperatuuriSee sobib ideaalselt lastele. Kui teie lapsel on kõrge palavik, lõigake sibul rõngasteks ja leotage Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Sibulakoori on aastasadu kasutatud erinevatel eesmärkidel, ulatudes rahvameditsiinist kuni värvaineteni. Paljud inimesed viskavad sibulakoori lihtsalt minema, kuid see Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
25. märts 2026 ei ole tavaline päev – Päikese ja Saturni kohtumine toob neljale tähemärgile olulise muutuse. Vaata, kas sina oled nende seas. foto : Canva25. märts võib esmapilgul tunduda täiesti tavaline päev. Üks kiri õigel hetkel, üks vestlus, mis paneb asjad paika, või otsus, mida oled kaua edasi lükanud. Aga taevas toimub samal ajal midagi palju suuremat. Sel päeval kohtuvad Päike ja Saturn Jäära märgis – ja see ühendus... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Vaimne vägivald ei ole mitte ühegi õnneliku suhte osa. Vaimset vägivalda on palju raskem märgata, mistõttu ei pruugi inimesed olla Vaata lähemalt ›
0 värske
Mida tähendab see, kui leiad maast raha?Raha leidmine maast on alati tore ning enamasti ei loe rõõmu puhul Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Peale kuid või aastaid kestnud suhted on truudusemurdmine ehk siis petmine ikka sama valus teema. Sageli tuleb teade Vaata lähemalt ›
0 värske
Karma on mõiste, mille järgi on igal teol tagajärg. Kõik see, mida sa teed, on siis tegemist hea Vaata lähemalt ›
0 värske
Täna kell 14.05 alustavad ETV+ ja ERR-i spordiportaal otseülekannet iluuisutamise MM-ilt Prahas, kus on esimese alana kavas naiste üksiksõidu lühikava. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti Olümpiakomitee (EOK) asepresident ja tippspordikomisjoni juht Gerd Kanter käis «Telehommiku» saates selgitamas nendepoolseid seisukohti viimaste nädalate tähtsamatel teemadel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Maailmas on suurel hulgal väga häid – ja väga halbu – artikleid selle kohta, mida tuleks naistele öelda, Vaata lähemalt ›
0 värske
Tänase kolmapäeva, 25. märtsi hommikul ründas Vene droon Kirde-Eestis Auvere elektrijaama, vahendab AFP. Meedia teatel sõitis droon vastu korstent. Teateid on tulnud ka Venemaa droonist teises Balti riigis Lätis. Läti kaitseministeeriumi andmetel kukkus Venemaa droon alla riigi kaguosas. Võimalikest vigastustest pole teatatud. Vaata lähemalt ›
0 värske
Tipptasemel kaalukirurg ja loodusfotograaf Ilmar Kaur rääkis "Ringvaates", et eelmise aasta kõige meeldejäävam fotoelamus oli karu pulm, kui nad karudele väga lähedale pääsesid. Näitusele jõudnud foto jäädvustas poeg Verner Kaur, kelle sõnul ta karudega kohtudes küll veidike pabistas, kuid adrenaliin hoidis teda paigal. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
„Kõik need asjad on kogemata juhtunud“, Juhan Raud vestles Alice Kasega Merle Karro-Kalberg, „Kas kopeerimine ongi loovus?“ Intervjuu geograafi ja õppejõu Andres Rõikaga Margus Maidla vestles Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehisaru professori Tanel Tammetiga Konstantin Kuningas vestles režissöör Evar Anveltiga Karl Pajusalu, „Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal“ Hannes Saarmets, „USA sattus riiki, mida keegi ei saa täielikult juhtida“ Priit-Kalev Parts, „Seksualiseeriv riik, steriilne inimene Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
17. märtsil möödus 100 aastat väljapaistva Eesti koorijuhi, pedagoogi ja helilooja Arvo Ratassepa sünnist. Väärika tähtpäeva puhul korraldas Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga piduliku juubelikontserdi „Arvo Ratassepp 100” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis. Samuti avati Tallinna Lauluväljakul Arvo Ratassepa nimeline mälestuspink. Juubelikontserdil ja mälestuspingi avamisel meenutati maestro Ratassepa tegevust dirigendi, pedagoogi ja heliloojana ning toodi esile t Vaata lähemalt ›
0
Riik kavandab Eesti ruumilisi plaane järgnevaks 25 aastaks läbi üleriigilise planeeringu. Selle siht on toetada Eesti arengut läbi tugevate keskuste ning see puudutab paljusid erinevaid valdkondi ettevõtlusest julgeoleku ja rahvastikuni. Kuidas planeering täpsemalt erinevaid kohti mõjutab, saab lugeda sellest nädalast avalikul väljapanekul olevast eelnõust. Planeeringu eesmärgiks on tasakaalustatud ruumiareng, mis pidurdab tänast iseeneslikku pea- ja valglinnastumist, kus Tallinn kasvab ja äärealad kahaneva Vaata lähemalt ›
0
Kuni 15. septembrini saab esitada kandidaate ettevõttenime võistlusele „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2026“. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Nimevõistluse auhind antakse välja üheteistkümnes kategoorias: Kandidaatide esitamine kestab 15. septembrini 2026 otselingil bit.ly/ehe-eesti-2026. Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub juba kümnendat korda. Nimevõistluse ühe e Vaata lähemalt ›
0
Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ kompab kummastavaid pingevälju ajutisuse ja püsivuse, sattumuslikkuse ja universaalsuse, erinevuse ja korduse vahel. Arsi kunstilinnaku showroom’i seinale kinnitatud väikestele riiulitele on paigutatud hulganisti uksehoidjaid (uksekiilud, -klotsid, -tõkestid), mille kunstnik on laenanud – kui nii võib öelda – kõikvõimalike Eesti kultuurivaldkonna institutsioonide uste vahelt. Vastasseina ekraanil mängib video Viru keskuse alaliselt jantivast pöörduksest, mille äkil Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
Mikk Titma (2. november 1939 Tallinn – 28. veebruar 2026 California, Redwood City) oli eesti sotsioloog, kelle teadustöö on Eestis kujundanud noorsoo-, haridus- ja mobiilsusuuringute arengut. Ta lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, kaitses 1968. aastal filosoofia kandidaadi ja 1974. aastal filosoofiadoktori kraadi, 1981. aastal omistati talle professori kutse. Suure osa oma akadeemilisest karjäärist töötas ta Tartu Ülikoolis, Eesti Teaduste Akadeemia instituutides ja. Vaata lähemalt ›
0
Venezuela diktaatori Nicolás Maduro tabamisele järgnenud tundidel valitses riigis ebatavaline vaikus. Üle riigi ilmusid patrullima relvastatud režiimimeelsed tsiviilisikute rühmad, kelle motiivid olid arusaamatud. Õhus oli ootus, et vallandub kas vastureaktsioon või kaos. Aga mitte midagi vägivaldset ei juhtunud ja riigi jõustruktuurid jäid nii passiivseks, nagu poleks keegi arugi saanud, mis oli toimunud. Maduro eemaldamine võis väljastpoolt paista jõulise välgulöögina, kuid see oli siiski kaua ja hoolikal Vaata lähemalt ›
0
7. märtsil lahkus meie seast kunagine Noorsooteatri näitleja Marje Loorits. Pärnus sündinud Marje Loorits õppis aastatel 1962–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat ning lõpetas seejärel 1970. aastal TRK Konservatooriumi lavakunstikateedris Voldemar Panso juhitud IV lennu. Samal aastal asus ta näitlejana tööle ENSV Riiklikku Noorsooteatrisse (nüüdsesse Tallinna Linnateatrisse), kuhu jäi kuni 1992. aastani. Tema meeldejäävamaid rolle olid Zina Mikk Mikiveri lavastuses „Orpheus“ (Žuhhovitski, 1973), Erik Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.03.2026 10:38
Viimane uuendus: 10:34.
Uudiste reiting uuendatud: 10:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)