7 koht 171
Kuidas sobituvad omavahel teadus ja aktivism? Mida kujutab endast teadlase-aktivisti roll ühiskonnas ja miks on see tähtis? Sageli leitakse, sealhulgas ka paljude teadlaste endi hulgas, et teadus ja aktivism ei sobi kokku. Selles artiklis arutleme, miks peetakse teaduse ja aktivismi koostööd vastuoluliseks ning kas see peab nii olema. Lisaks soovime rõhutada, et teadlase-aktivisti roll on […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Võidupüha paraad toimus sel aastal Raplas, tuues kokku kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kuigi hinnad on Soomes viimastel aastatel märgatavalt tõusnud, on ka keskmised palgad kasvanud peaaegu sama kiiresti. Seetõttu on osa kaupu ja teenuseid inimeste jaoks muutunud isegi taskukohasemaks, vahendab Yle. Vaata lähemalt ›
0 värske
Senegali jalgpallikoondise kapten Kalidou Koulibaly raputas pärast meeskonna 2:3 kaotust MM-finaalturniiril Norrale endale tuhka pähe. Vaata lähemalt ›
0 värske
Teisipäeval kella 17.24 ajal juhtus liiklusõnnetus Põltsamaa-Võhma tee 17. kilomeetril ehk Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Kõo lähistel, kus sõiduauto Toyota sõitis teelt välja kraavi. Vaata lähemalt ›
0 värske
«Kõik tahavad jaanideks saartele,» ütleb Elu24 toimetusega Rohuküla sadamast fotosid jaganud lugeja, kelle sõnul on osa autosid parkinud Vaata lähemalt ›
0 värske
Ligi iga viies eestlane on näinud suvepeol joobes sõitu tõuksi, ratta või ATV-ga Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Postimehe jalgpalliteemalise taskuhäälingu «KESKTORMAJAD» 85. episood oli teistest erinev, sest külas oli noor näitleja ja suur vutifänn Derek Leheste, kellega tuli juttu tema teekonnast, puhtalt kulgenud kulgenud jalgpalliteest ning käimasolevast MMist. Küsimusi küsis Tõnis Grepp. Vaata lähemalt ›
0 värske
Itaalia jalgpallikoondise peatreeneri positsioonilt lahkunud Gennaro Gattusost saab Rooma Lazio juhendaja. Vaata lähemalt ›
0 värske
VIDEO | 35maffia peab saavutuseks oma esimest esinemist_ lavale astudes nägid, et 1500 inimest karjub Vaata lähemalt ›
0 värske
Ujumiskohtades vette pissimine ei ole ainult viisakuse küsimus, vaid sellel on reaalsed ökoloogilised tagajärjed. Ekspertide sõnul toimib inimuriin vees väetisena, mis paneb vetikad kiiresti vohama. Suured veekogud suudavad selle koormuse lahustada, kuid väikestes ilma äravooluta järvedes rikub see ujumisvee. Vaata lähemalt ›
0 värske
Mullu kogus Eesti elektroonikaromu kokku 6,3 tonni kasutatud e-sigarette. Vaata lähemalt ›
0 värske
Politsei- ja Piirivalveameti teatel registreeriti Eestis kahel eelmisel aastal üle saja pommikahtlusega seotud väljakutset. Vaata lähemalt ›
0 värske
Paikusel avati pidulikult uus keskväljak ja jagati Pärnu maakonda laiali Võidupüha paraadilt pärit võidutuld. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ungari politsei vahistas 30aastase mehe, kes uurijate sõnul kogus inimkehaosi, mille ta oli saanud mahajäetud kalmistutelt ja oma töökohast haiglas. Vaata lähemalt ›
0 värske
USA rahandusministeerium kõrvaldas pikalt Iraani naftamüügile kehtinud sanktsioonid ja andis islamiriigile loa müüa naftat dollarite eest, sealhulgas USA ostjatele. Vaata lähemalt ›
0 värske
Meile on oluline, et suure täenäosusega uueks Suurbritannia peaministriks saav Andy Burnham suhtub positiivselt kaitsekulutuste kiiremasse kasvu, ta on NATO usku ja liitlassuhetesse pühendunud, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ühismeedias. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kaks ja pool aastat Tartu JK Tammeka rivistusse kuulunud Ghana poolkaitsja David Epton jätkab karjääri Kasahstani kõrgliigas. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
Merle Karro-Kalberg, „Kas arhitektuur on luksus?“ Arvi Anderson, „Gigastruktuuride teine elu. Kuidas elada hiiglasega?“ Maarja Matteus, „Eraomandis avalik ruum“ Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Filharmoonia esseekonkursi võidutööd Vestlusring Balti levimuusika ajaloost Juhan Raud vestles kunstnik Kristi Kongiga Maarja Pärtna, Lona Päll, Riin Magnus, „Miks kirjutada ja jutustada loodusest linnas?“ Marko Uibu, „Õiglane üleminek vajab ka õiglast suhete taristut“ Heldur Sander, „Loodusharuldane luuder Vaata lähemalt ›
0
Looduse märkamine ja tähelepanekute eri vormides üles tähendamine on kultuuritraditsioon, osa igapäevasest keskkonnaga suhestumisest. Selle näiteks võib tuua läbi aastate ilmamuutuste jälgimise logiraamatutes ja päevikutes, esimeste kuldnokkade saabumise märkimise seinakalendrisse, looduse, koosluste ja maastike kirjeldamise, joonistamise ning pildistamise folkloristide ja etnoloogide välitööpäevikutes, RMK matkaradade külalisraamatud, ühismeedias populaarsust koguva looduspäevikute pidamise või taimede joo Vaata lähemalt ›
0
On veel üks taevas – alati vaikne ja klaar. On veel üks päikesesära, ka siis, kui seal on pime Emily Dickinson Oma uuel isikunäitusel „Kromaatiline triiv“ on Kristi Kongi muutnud Kumu suure saali vägevaks veiklevaks paralleelmaailmaks, kus välja pandud maalid mõjuvad äkiliste mõtete, hajusate muljete või efemeersete fantaasiatena, mis kõik sähvivad sõgedalt ringi kunstniku teadvuses. „Kromaatiline triiv“ saab alguse käänulisest laskumisest suurde saali – Kumu siseõue poole vaatavad aknad on... Vaata lähemalt ›
0
„Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ – see vanasõna võiks ilmestada kainet talupojamõistust, mille puudust pidevalt välja tuuakse. Ütlus võiks silme ees olla ka organisatsioonide juhtidel, kes on väga agaralt asunud tegelema ruumiloomega, kavandama linnu ja kujundama arhitektuuri. Tallinna linnapea Peeter Raudsepa ERRile* antud intervjuust kumab läbi, et arhitektide maffia on süüdi ehitamise kalliduses, sest arhitektid muudkui suruvad peale oma rätsepaülikonnana tehtavaid lahendusi. Kordagi iseenda ja oma Vaata lähemalt ›
0
Mies van der Rohe auhinna pälvis tänavu Charlerois asuv Chapex (Palais des Expositions de la Ville de Charleroi), Joseph André projekti järgi 1948. aastal ehitatud hiiglaslik näitusepalee, millele arhitektuuribüroo AgwA on nüüd andnud uue elu. Kunagist tööstuslinna võimsust sümboliseerinud näitusehoone on hoolika rekonstrueerimise ja ajaloo väljapuhastamisega taaselustatud avaliku ruumina. AgwA juures sain võimaluse läbida erialase praktika aastatel 2018-2019, mil Chapexi hoone ümberprojekteerimine oli täie Vaata lähemalt ›
0
Kalarannas saab talvel meres ujuda ja suvel murul piknikku pidada – kedagi ei häiri seal tekil pikutaja ega laste hõisked. Noblessneris on mänguväljakud suletud väravate taga ja varba saab vette kasta vaid erasauna territooriumil. Rotermannis tähendab ajaveetmine peamiselt kohviku terrassil kohvijoomist ja poode pidi jooksmist. Need kolm esindavad Tallinna eraomandis avalikku ruumi, mis on pealtnäha loodud sarnastel alustel, kuid pakuvad linlasele väga erinevat kogemust. Omandireformi tulemusena (nüüdseks o Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on maalikunstnik Henn Soopalu, kes oli Valga üks tuntumaid autoreid ning kes osales aktiivselt näitustel kuni oma traagilise surmani. Soopalu sündis Tsirguliinas ning suundus pärast kohaliku kooli üheksandat klassi Tartu Kunstikooli, kus õppis aastatel 1964–1968. Selle lõpetamise järel suunati ta küll Tõrvasse kunsti õpetama, kuid peatselt asus ta tööle alles äsja uue kaasaegse hoone saanud Valga kultuurimaja kunstnikuna. See amet tähendas peamiselt ürituste ja nende reklaamide kujundamist ning näi Vaata lähemalt ›
0
Tunnetatav kliima soojenemine mõjutab taimi otseselt, nii kodu- kui ka võõramaiseid. Enam mõjutatuks saavad areaali piiril leiduvad Lääne-Eesti taimed, kes on seni kasvanud soodsamates oludes. Üheks neist on Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas kasvav haruldane harilik luuderohi (Hedera helix). Luuderohtu võivad ees oodata suuremad muutused, soojemas kliimas võib ta õitseda ja viljuda sagedamini, anda looduslikku järelkasvu ja muutuda invasiivseks. Niivõrd kuivõrd saab seda looduslike taimede kohta öelda. Luuderoh Vaata lähemalt ›
0
Kui Tallinna iseloomustavad kajakad, siis Lvivi pääsukesed, kes teevad hommikuti häält sama valjult. Tallinnast lahkudes mõtlesin, et hakkan merd ja kajakaid kindlasti taga igatsema. Paljud ukrainlased, kes on mul aastate jooksul Tallinnas külas käinud, imestavad, et kajakad tunnevad end linnas nii vabalt. Minule on nad linna loomulik osa, nagu ka meri. Üha enam mõtlen, kuidas selgitada ukrainlaste vabadust ja vabadustahet. Kas sellel on ka käegakatsutav mõõde, mõni joon, millega teised... Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaasta on küll läbi saanud, kuid rõõm eesti kirjakeele juubeliaasta vääriliste raamatute üle tahab jagamist. Ilmus ka kaks väljaannet, kus kajastub kirjasõna kujunemislugu selle murrangulisel ajal, XVII sajandi algusest kuni XVIII sajandi neljakümnendate aastate alguseni. See oli tollal peamiselt vaimuliku kirjakeele kahe variandi, tallinna ja tartu keele kujunemise aeg, mil tõlgiti piiblit, arutati kahel konverentsil piiblikeele üle ning võeti kasutusele lugema õppimiseks sobivam kirjaviis. Kirjakeel Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.06.2026 18:56
Viimane uuendus: 18:50.
Uudiste reiting uuendatud: 18:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
