68 koht 61
Eesti Kultuurkapitali iga-aastane venekeelse autori kirjandusauhind moondub alates sellest aastast kord kahe aasta jooksul väljaantavaks võõrkeelse kirjanduse auhinnaks. Kirjanduse sihtkapitali esimees Piret Viires põhjendas otsust sellega, et „.. viimasel ajal on nende teoste hulk, mille hulgast vene autorite žürii valima pidi, liiga ahtakeseks jäänud. Seetõttu hakkasid nominentide ja laureaatide seas aastast aastasse korduma ühed ja samad […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Oma tänase tervituskõne lõpus Raplas ütles Alar Karis, et tervitab eesti rahvast riigipeana viimast korda jaanipäeva puhul. Mida see siis tähendab? On kolm varianti: Ta ei kandideeri septembris riigikogus toimuval presidendi määramisel teiseks tähtajaks. Ta kandideerib, aga teab täpselt, et teda tagasi ei määrata. Ta ei kavatse enam riigipeana kunagi inimesi jaanipäeva puhul õnnitleda, ainult […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Värskelt päevavalgust näinud dokumendid paljastavad, et samal ajal kui Teise maailmasõja suurim koodimurdja Alan Turing murdis natside koode, ehitas ta seadet, mis oleks võinud igaveseks muuta sõjalist kommunikatsiooni. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kui mõned peavad kalliks peretraditsioone ja veedavad pühi vanaema juures lõkke ääres, siis teised suunduvad sõpradega festivalidele või plaane ei pea ja otsustavad alles viimasel hetkel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
President Alar Karis andis võidupüha paraadil Raplas peetud kõnes tugeva vihje, et ta ei plaani kandideerida teiseks ametiajaks Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
President Alar Karis pidas teisipäeval Raplas võidupüha paraadil kõne, kus viitas, et esineb riigipeana viimast korda. «Riigipeana soovin teile viimast korda head võidupüha,» ütles ta. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Julian Alvarez kinnitas pärast Argentiina maailmameistrivõistluste mängu Austria vastu, et soovib sel suvel lahkuda Atletico Madridist. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
President Alar Karis viitas Võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Politsei palub abi, et selgitada välja 15-aastase Teodori asukohta, keda nähti viimati 21. juunil kella 17.10 ajal Tartus Jakobsoni tänava ümbruses. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
President Alar Karis viitas Võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
NATO valmistub sõjaks, mille mõlemal poolel osalevad tuhanded tehisaru juhitud droonid, ütles usutluses ajalehele The Times NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja (SACT) esindaja Euroopas kindralmajor Constantin-Adrian Ciolponea. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
President Alar karis andis võidupüha kõnes teada, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
President Alar karis andis võidupüha kõnes teada, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Vaata lähemalt ›
0 värske
Võidupüha algas Tartus pärgade asetamisega Vabadussõjas langenute mälestusmärkidele. Vabaduse puiestikus Kalevipoja monumendi juures said teisipäeva hommikul kokku vaid ametiasutuste esindajad, ehkki ka kõik linlased olid sinna kutsutud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
President Alar Karis viitas võidupüha paraadil Raplas, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Vaata lähemalt ›
0 värske
„Kodu kaitsevad ka need, kes hoiavad seda soojas,“ lausus president Alar Karis võidupüha paraadil Raplas. „Neid, kes õpetavad meie lapsi, loovad ettevõtteid, arendavad teadust ja tehnoloogiat, hoiavad töös elutähtsaid teenuseid ning kes aitavad kriisi ajal oma inimesi. Sest kodu ei kaitse ainult see, kes seisab väravas. Kodu kaitsevad ka need, kes hoiavad seda soojas.“ Vaata lähemalt ›
0 värske
President Alar Karis ütles Raplas võidupüha paraadil peetud kõnes, et viimase viie aastaga on Eesti riigikaitse muutunud hüppeliselt tugevamaks. Ta rõhutas, et riigikaitse keskmes on inimene. Eesti tugevus sünnib siis, kui kõik näevad oma osa riigikaitses. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kinnisvaraturg on juunikuus hakanud taaskord elavnema, kuid üha rohkem koduostjaid otsib uut elamispinda pealinnast väljaspool, sest viimaste aastate hinnatõus on viinud Tallinna kesklinna uusarenduste hinnad tasemele, mis jääb paljudele peredele kättesaamatuks. Vaata lähemalt ›
0 värske
USA ametiisik_ Gröönimaa annekteerimine tagaks ameeriklastele piiramatu koguse krevette Vaata lähemalt ›
0 värske
The world is in the midst of a global systemic transition from Western unipolarity to non-Western multipolarity. Western dominance over the world order is ending and gradually being replaced by non-Western countries finally obtaining a more equal role therein. The US is by far the most powerful Western country, while China is by far the […] Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
Merle Karro-Kalberg, „Kas arhitektuur on luksus?“ Arvi Anderson, „Gigastruktuuride teine elu. Kuidas elada hiiglasega?“ Maarja Matteus, „Eraomandis avalik ruum“ Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Filharmoonia esseekonkursi võidutööd Vestlusring Balti levimuusika ajaloost Juhan Raud vestles kunstnik Kristi Kongiga Maarja Pärtna, Lona Päll, Riin Magnus, „Miks kirjutada ja jutustada loodusest linnas?“ Marko Uibu, „Õiglane üleminek vajab ka õiglast suhete taristut“ Heldur Sander, „Loodusharuldane luuder Vaata lähemalt ›
0
Looduse märkamine ja tähelepanekute eri vormides üles tähendamine on kultuuritraditsioon, osa igapäevasest keskkonnaga suhestumisest. Selle näiteks võib tuua läbi aastate ilmamuutuste jälgimise logiraamatutes ja päevikutes, esimeste kuldnokkade saabumise märkimise seinakalendrisse, looduse, koosluste ja maastike kirjeldamise, joonistamise ning pildistamise folkloristide ja etnoloogide välitööpäevikutes, RMK matkaradade külalisraamatud, ühismeedias populaarsust koguva looduspäevikute pidamise või taimede joo Vaata lähemalt ›
0
On veel üks taevas – alati vaikne ja klaar. On veel üks päikesesära, ka siis, kui seal on pime Emily Dickinson Oma uuel isikunäitusel „Kromaatiline triiv“ on Kristi Kongi muutnud Kumu suure saali vägevaks veiklevaks paralleelmaailmaks, kus välja pandud maalid mõjuvad äkiliste mõtete, hajusate muljete või efemeersete fantaasiatena, mis kõik sähvivad sõgedalt ringi kunstniku teadvuses. „Kromaatiline triiv“ saab alguse käänulisest laskumisest suurde saali – Kumu siseõue poole vaatavad aknad on... Vaata lähemalt ›
0
„Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ – see vanasõna võiks ilmestada kainet talupojamõistust, mille puudust pidevalt välja tuuakse. Ütlus võiks silme ees olla ka organisatsioonide juhtidel, kes on väga agaralt asunud tegelema ruumiloomega, kavandama linnu ja kujundama arhitektuuri. Tallinna linnapea Peeter Raudsepa ERRile* antud intervjuust kumab läbi, et arhitektide maffia on süüdi ehitamise kalliduses, sest arhitektid muudkui suruvad peale oma rätsepaülikonnana tehtavaid lahendusi. Kordagi iseenda ja oma Vaata lähemalt ›
0
Mies van der Rohe auhinna pälvis tänavu Charlerois asuv Chapex (Palais des Expositions de la Ville de Charleroi), Joseph André projekti järgi 1948. aastal ehitatud hiiglaslik näitusepalee, millele arhitektuuribüroo AgwA on nüüd andnud uue elu. Kunagist tööstuslinna võimsust sümboliseerinud näitusehoone on hoolika rekonstrueerimise ja ajaloo väljapuhastamisega taaselustatud avaliku ruumina. AgwA juures sain võimaluse läbida erialase praktika aastatel 2018-2019, mil Chapexi hoone ümberprojekteerimine oli täie Vaata lähemalt ›
0
Kalarannas saab talvel meres ujuda ja suvel murul piknikku pidada – kedagi ei häiri seal tekil pikutaja ega laste hõisked. Noblessneris on mänguväljakud suletud väravate taga ja varba saab vette kasta vaid erasauna territooriumil. Rotermannis tähendab ajaveetmine peamiselt kohviku terrassil kohvijoomist ja poode pidi jooksmist. Need kolm esindavad Tallinna eraomandis avalikku ruumi, mis on pealtnäha loodud sarnastel alustel, kuid pakuvad linlasele väga erinevat kogemust. Omandireformi tulemusena (nüüdseks o Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on maalikunstnik Henn Soopalu, kes oli Valga üks tuntumaid autoreid ning kes osales aktiivselt näitustel kuni oma traagilise surmani. Soopalu sündis Tsirguliinas ning suundus pärast kohaliku kooli üheksandat klassi Tartu Kunstikooli, kus õppis aastatel 1964–1968. Selle lõpetamise järel suunati ta küll Tõrvasse kunsti õpetama, kuid peatselt asus ta tööle alles äsja uue kaasaegse hoone saanud Valga kultuurimaja kunstnikuna. See amet tähendas peamiselt ürituste ja nende reklaamide kujundamist ning näi Vaata lähemalt ›
0
Tunnetatav kliima soojenemine mõjutab taimi otseselt, nii kodu- kui ka võõramaiseid. Enam mõjutatuks saavad areaali piiril leiduvad Lääne-Eesti taimed, kes on seni kasvanud soodsamates oludes. Üheks neist on Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas kasvav haruldane harilik luuderohi (Hedera helix). Luuderohtu võivad ees oodata suuremad muutused, soojemas kliimas võib ta õitseda ja viljuda sagedamini, anda looduslikku järelkasvu ja muutuda invasiivseks. Niivõrd kuivõrd saab seda looduslike taimede kohta öelda. Luuderoh Vaata lähemalt ›
0
Kui Tallinna iseloomustavad kajakad, siis Lvivi pääsukesed, kes teevad hommikuti häält sama valjult. Tallinnast lahkudes mõtlesin, et hakkan merd ja kajakaid kindlasti taga igatsema. Paljud ukrainlased, kes on mul aastate jooksul Tallinnas külas käinud, imestavad, et kajakad tunnevad end linnas nii vabalt. Minule on nad linna loomulik osa, nagu ka meri. Üha enam mõtlen, kuidas selgitada ukrainlaste vabadust ja vabadustahet. Kas sellel on ka käegakatsutav mõõde, mõni joon, millega teised... Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaasta on küll läbi saanud, kuid rõõm eesti kirjakeele juubeliaasta vääriliste raamatute üle tahab jagamist. Ilmus ka kaks väljaannet, kus kajastub kirjasõna kujunemislugu selle murrangulisel ajal, XVII sajandi algusest kuni XVIII sajandi neljakümnendate aastate alguseni. See oli tollal peamiselt vaimuliku kirjakeele kahe variandi, tallinna ja tartu keele kujunemise aeg, mil tõlgiti piiblit, arutati kahel konverentsil piiblikeele üle ning võeti kasutusele lugema õppimiseks sobivam kirjaviis. Kirjakeel Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Läänlane.ee
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
Kaubandus.ee
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.06.2026 11:59
Viimane uuendus: 11:52.
Uudiste reiting uuendatud: 11:54.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
