337 koht 11
Möödunud aastal tunnistati Soome parimaks romaaniks ja Finlandia auhinna laureaadiks Sirpa Kähköse „36 urni. Eksimiste ajalugu“. See on väga intensiivne tekst, sinavormis pöördumine lahkunud ema poole. Nüüd on romaani avaldanud Piret Saluri tõlkes kirjastus Koolibri. See napp romaan leidis palju tähelepanu Soomes ja leiab seda loodetavasti ka Eestis, kus Sirpa Kähköst tuntakse ajast, mil ta […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1487. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis. Vaata lähemalt ›
0 värske
Venemaa on tugevdanud survet mitmel rindelõigul ning viimastel päevadel on lahingkokkupõrgete arv olnud üle 200 päevas, ütles eile Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi. Vaata lähemalt ›
0 värske
Laupäeval, 21. märtsil toimuvad SEB pangas mahukad IT-süsteemide hooldustööd. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kohalik volikogu peaks ideaalis olema koht, kus valitud saadikud otsivad avalikkuse ees tõsiste arutelude kaudu oma linna jaoks parimaid arenguteid, millest tunneks kasu võimalikult palju elanikke. Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval kogunesid põllumajandustootjad üle Eesti traktoritega linnadesse, et juhtida tähelepanu sektori keerulisele olukorrale ja ebavõrdsetele konkurentsitingimustele Euroopa Liidus. Aktsioon toimus ka Võrus, mille servas asuval ringteel liikus kokku 63 põllumajandusmasinat ning läbiti ka Tartu ja Vilja tänav ning Räpina maantee. Ringteede äärde ja mujalegi kogunes meeleavaldust vaatama hulga inimesi, keda tõmbasid ligi nii suured põllumasinad kui ka nendele kinnitatud loosungid ning signaalitamine. Vaata lähemalt ›
0
Usun, et põhimõtteline otsus Balti riikide ründamiseks on tehtud, kirjutab väljaandes New Voice Ukraine sõjaline asjatundja Arkadi Babtšenko. Esiteks. Venemaa laiendab oma sõjaväeüksusi... Vaata lähemalt ›
0
Pärast Ukrainat puudutavaid arutelusid võttis Euroopa Ülemkogu 19. märtsil vastu otsused, kuid neile ei kirjutanud alla kõigi ELi riikide liidrid. Allkirja keeldusid andmast Ungari ja Slovakkia peaministrid Viktor Orbán ja Robert Fico. Vaata lähemalt ›
0
Kütusehindade kerkimisega seoses on paljud inimesed taas tõstatanud küsimuse, miks on nii, et kütuste hind Eesti tanklates reageerib halbadele uudistele kiire tõusuga, aga ei kipu turuhinna languse korral justkui sama kiirelt langema. Kütusemüüja toob vastuseks mitu põhjust. Vaata lähemalt ›
0
Pärimusmuusikat viljelev MandoTrio saab tänavu kümneaastaseks. Praegu kuuluvad koosseisu Kiviõli kunstide kooli näppepillide õpetajad Kristjan Kuusmik ja Sten Aamer ning nende Tapa kolleeg Tanel Sakrits. Aga miks kandis mandoliiniansambel algul nime Ja Maikad Selga, kas noored muusikud peavad end kuulsaks ja miks nad on kinni sada aastat vanades tekstides? Vaata lähemalt ›
0
Teise jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas hiljuti Võrus Taara linnakus oma taasloomise 34. aastapäeva. Vaata lähemalt ›
0
Reede hommikul lõppes Osta.ee portaalis sihtasutuse Viljandi Haigla korraldatud oksjon, mille tulemusena leidis alghinna 5000 euroga endale järgmise omaniku uuena miljoneid eurosid maksnud magnetresonantstomograaf. Vaata lähemalt ›
0
„1970. aastate alguses küsis Ameerika kirjastus Random House, kas ma ei tahaks kirjutada raamatut okultismist,“ meenutab inglise kirjanik ja filosoof Colin Wilson. „Ütlesin [inglise kirjanikule] Robert Gravesile, et mulle tehti selline pakkumine ja uurisin, mis nõu ta mulle annab. „Loobu sellest,“ vastas ta lühidalt. Õnneks ei võtnud ma teda kuulda,“ muheleb Wilson. Vaata lähemalt ›
0
"Kõige armsamad hetked on minu jaoks need, kui võtan kodutalus suvisel varahommikul kätte kohvikruusi ja lähen istun terrassile. Meil on maja taga kuivendatud soo, päike alles tõuseb, udu langeb ja sookured häälitsevad. Ema küll ütleb: "Kallis laps, miks sa nii vara üles tõused, puhka ometi välja", aga vaat see ongi miski, mis on tõeline," räägib selle loo kangelane. Vaata lähemalt ›
0
Aprilli alguses algab registreerimine Viljandi töömalevasse. Praegu on ettevalmistused täies hoos ning otsitakse ettevõtteid, kes sooviksid 15–18-aastastele noortele suvel tööd pakkuda. Vaata lähemalt ›
0
Ugala teatri näitleja ja lavastaja ning ühtlasi laulja ja laulukirjutaja Adeele Jaago sai valmis oma kaheksa aastat tehtud debüütalbumi "Eluga valssi". Vaata lähemalt ›
0
„See on suur metafüüsiline kriis, mille peamine põhjus seisneb selles, et me oleme end oma valede loori täbaralt sisse mässinud ja tõe silmist kaotanud.“Mattias Desmet„„Totalitarismi psühholoogia“ jätab meditsiinilised vaidlusküsimused sinnapaika ja avab meile äärmiselt vajaliku vaatenurga ühiskondlikule fenomenile nimega COVID,“ kirjutab Charles Eisenstein belgia psühholoogi Mattias Desmeti raamatu kaanel. Minuni ja usutavasti paljude teisteni jõudis teadmine Eisensteini ja Desmeti olemasolust pandeemia-aa Vaata lähemalt ›
0
18. märtsil möödus 98 aastat Jõhvist pärit Eesti tuntud helilooja Hans Hindpere sünnist. Vaata lähemalt ›
0
Okultismi määratlemine sarnaneb uduses mäestikus kindla mäetipu otsimisega, kui iga otsija kaardid on isemoodi ebamäärased. Jälgi varjatud või salajastest (ld occultus) õpetustest võib hoolas ajaloolane leida vist kõikidest kultuuridest, võib-olla koguni kõikidest kunstidest, religioonidest ja teadustest. Tänapäeval liigitatakse okultismi alla tavaliselt müstikasse kalduvaid õpetusi, mida enamasti pole võimalik kokku sobitada ei läänemaailma teadustega ega organiseeritud religioonidega. Vaata lähemalt ›
0
„Järgnes vaikus. Igaüks ootas, et mõni teine midagi ütleb. Üksikult olid kõik end viimaseil päevil läbi katsunud, kuhu ja kelle poole mõtted suunduvad, kuid surnute tagasitulek – selle tagasituleku soovitavus – jääb ikka keeruliseks ja raskeks asjaks. Ausalt öeldes pole seda soovitavust õigupoolest üldse olemaski; see on eksitus ja lähemal vaatlusel niisama võimatu kui asi ise, nagu kohe selguks, kui loodus kordki võimatust võimaliku teeks. Ja see, mida me leinaks... Vaata lähemalt ›
0
Sirp
Teisipäeval, 24. märtsil kell 18 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumi esimesel korrusel näitus „Las ma soojendan sind“. Tegemist on 2025. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni „Las ma soojendan sind“ jätkunäitusega, mille kaudu jõuab Veneetsias esitletud väljapanek nüüd ka Eesti publiku ette. Eesti paviljon tõusis Veneetsias esile selge ja ühiskondlikult tundliku käsitlusega, pälvides märkimisväärset rahvusvahelist tähelepanu ning erialameedia sisukat kajastust. Väljapanek pälvis ka Eesti Kul Vaata lähemalt ›
0
Kultuurkapital tähistas emakeelepäeva traditsiooniliselt kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaatide väljakuulutamisega. Kirjanike Maja musta laega saalis avalikustati 2025. aasta artikli-, esseistika-, näitekirjanduse, lastekirjanduse, võõrkeelse kirjanduse, mõttekirjanduse ja ilukirjanduse tõlke, vabaauhinna, luule- ja proosaauhinna laureaadid. Laureaatide valiku tegid Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid. Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2025. aasta auhinda Vaata lähemalt ›
0
A-Galerii akendel on avatud Maia Hellmani (SWE) ja Anne Reinbergi (EST) isikunäitused. Maia Hellman „Valgusega aktiveeritud“ Kolm materjali, üks protsess. Igaüks murrab valgust erinevalt. Näitusel olevad plaadid on käinud läbi liivapritsi alt, kiirendades protsesse, mis aja möödudes toimuks aeglaselt. Abrasiivne töötlemine kulutab pinda tehes nähtavaks materjalide vastupidavuse: klaas muutub iga töötlusega üha õhemaks, muutudes läbipaistvamaks ja nõrgemaks; keraamika, näiliselt tugev, on poorne ja vastuvõtl Vaata lähemalt ›
0
Prantsusmaal elab siiani vana komme, et kui peremees on oma viinamäelt või viljapõllult saagi koristanud, võivad ükskõik kes tulla järelkorjele. Filmimaailma grand old lady Agnes Varda võitis 2001.aastal Pärnu Filmifestivalil Eesti Rahva Auhinna dokiga, mis korjas üles kasutamata kaadreid tema enda varasematest filmidest. Nii toimetavad ka näituse „Järelnoppijad“ autorid, kes vaatavad tagasi oma 80 aasta pikkusele eluteele. Kõik nad said tiivad kõrglennuks Pärnu Koidula koolist. Karin Tisler (neiuna Ahtma Vaata lähemalt ›
0
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis on 11. märtsist avatud uus näitus „Arhiiv. Ellen Parro“, kus publiku ette jõuavad tekstiilikunstniku Ellen Parro arhiivimaterjalid. Muuseumid tegelevad kogude täiendamisega mitmel moel. Vahel on huvi keskmes teema, millest plaanitakse näitust. Siis suunatakse teravik huvipakkuvale materjalile ja otsitakse esemeid, mida veel kogudes ei ole. Vahel jääb silma midagi, millest omanik ei ole valmis loobuma, siis lepitakse kokku, et kui saabub õige aeg, pakub omanik s Vaata lähemalt ›
0
17. märtsil kuulutas Eesti Kirjandusmuuseumis Tartu linnapea Urmas Klaas välja selleaastase Gustav Suitsu luulepreemia laureaadi, mille pälvis Carolina Pihelgas oma luulekoguga „Ikka veel“. Žüriiliikme Piret Põldveri sõnul on luulekogu „Ikka veel“ emotsionaalselt raputav, samas kirjutatud professionaalselt, vormiliselt teadlikult ning mõjusalt. Ürituse avas tervitussõnadega Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid. Keeleteadlane Helle Metslang koos kolleeg Jaana Toomega tutvustas Kristian Jaak Peterso Vaata lähemalt ›
0
Kai kunstikeskuses avaneb Paul Kuimeti ja Magnhild Øen Nordahli näitus „Lahtivõetud vaade“ 21. märtsil avaneb Kai kunstikeskuses näitus „Lahtivõetud vaade“, mille kuraator on Johannesburgis tegutsev uurija ja kirjanik Anthea Buys. Näitusel osalevad eesti kunstnik Paul Kuimet ja norra kunstnik Magnhild Øen Nordahl. Pealkiri „Lahtivõetud vaade“ viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul objekti on kujutatud nii, et selle kõik osad on nähtavad. Mõlemad kunstnikud lähtuvad lahtivõetud vaate loogikast: Vaata lähemalt ›
0
Avatud on konkurss „Naised teaduses“ stipendiumitele, mida annavad välja Balti riikide teaduste akadeemiad ja UNESCO rahvuslikud komisjonid koostöös haridus- ja teadusministeeriumitega. Eestis on konkursi tähtaeg 30. aprill 2026. Kolmele 7000 euro suurusele stipendiumile on oodatud kandideerima naisteadlased, kes on doktorantuuris mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses või on doktorikraadi omandanud mitte enam kui seitse aastat tagasi ja töötavad mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses. Välja antakse kak Vaata lähemalt ›
0
„Kõik need asjad on kogemata juhtunud“, Juhan Raud vestles Alice Kasega Merle Karro-Kalberg, „Kas kopeerimine ongi loovus?“ Intervjuu geograafi ja õppejõu Andres Rõikaga Margus Maidla vestles Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehisaru professori Tanel Tammetiga Konstantin Kuningas vestles režissöör Evar Anveltiga Karl Pajusalu, „Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal“ Hannes Saarmets, „USA sattus riiki, mida keegi ei saa täielikult juhtida“ Priit-Kalev Parts, „Seksualiseeriv riik, steriilne inimene Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
|
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 04:04
Viimane uuendus: 03:06.
Uudiste reiting uuendatud: 03:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
