509 koht 0
Võib olla nii, et Siber ja sellele lähedased alad on osa Arktikast, unistuste maast, kus inimesed hoiavad kilde iidsest mõtlemise ja elamise viisist ning on õnnelikud mingil ürgsel moel.1 Mul on algusest peale olnud aimdus, et põhjapoolsete soomeugrilastega seob midagi erilist. Meil on oma soome-ugri sugulastega kokkukõlav keel, aga võib-olla näeme isegi ühtemoodi unenägusid. Kujunes […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Pärast Ukrainat puudutavaid arutelusid võttis Euroopa Ülemkogu 19. märtsil vastu otsused, kuid neile ei kirjutanud alla kõigi ELi riikide liidrid. Allkirja keeldusid andmast Ungari ja Slovakkia peaministrid Viktor Orbán ja Robert Fico. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kütusehindade kerkimisega seoses on paljud inimesed taas tõstatanud küsimuse, miks on nii, et kütuste hind Eesti tanklates reageerib halbadele uudistele kiire tõusuga, aga ei kipu turuhinna languse korral justkui sama kiirelt langema. Kütusemüüja toob vastuseks mitu põhjust. Vaata lähemalt ›
0 värske
ÜKS KÜSIMUS ⟩ Kui palju on Lõuna-Eesti kolmes maakonnas kriminaalhooldusaluseid? Vaata lähemalt ›
0 värske
Pärimusmuusikat viljelev MandoTrio saab tänavu kümneaastaseks. Praegu kuuluvad koosseisu Kiviõli kunstide kooli näppepillide õpetajad Kristjan Kuusmik ja Sten Aamer ning nende Tapa kolleeg Tanel Sakrits. Aga miks kandis mandoliiniansambel algul nime Ja Maikad Selga, kas noored muusikud peavad end kuulsaks ja miks nad on kinni sada aastat vanades tekstides? Vaata lähemalt ›
0 värske
Teise jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas hiljuti Võrus Taara linnakus oma taasloomise 34. aastapäeva. Vaata lähemalt ›
0 värske
Reede hommikul lõppes Osta.ee portaalis sihtasutuse Viljandi Haigla korraldatud oksjon, mille tulemusena leidis alghinna 5000 euroga endale järgmise omaniku uuena miljoneid eurosid maksnud magnetresonantstomograaf. Vaata lähemalt ›
0 värske
„1970. aastate alguses küsis Ameerika kirjastus Random House, kas ma ei tahaks kirjutada raamatut okultismist,“ meenutab inglise kirjanik ja filosoof Colin Wilson. „Ütlesin [inglise kirjanikule] Robert Gravesile, et mulle tehti selline pakkumine ja uurisin, mis nõu ta mulle annab. „Loobu sellest,“ vastas ta lühidalt. Õnneks ei võtnud ma teda kuulda,“ muheleb Wilson. Vaata lähemalt ›
0 värske
"Kõige armsamad hetked on minu jaoks need, kui võtan kodutalus suvisel varahommikul kätte kohvikruusi ja lähen istun terrassile. Meil on maja taga kuivendatud soo, päike alles tõuseb, udu langeb ja sookured häälitsevad. Ema küll ütleb: "Kallis laps, miks sa nii vara üles tõused, puhka ometi välja", aga vaat see ongi miski, mis on tõeline," räägib selle loo kangelane. Vaata lähemalt ›
0 värske
Aprilli alguses algab registreerimine Viljandi töömalevasse. Praegu on ettevalmistused täies hoos ning otsitakse ettevõtteid, kes sooviksid 15–18-aastastele noortele suvel tööd pakkuda. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ugala teatri näitleja ja lavastaja ning ühtlasi laulja ja laulukirjutaja Adeele Jaago sai valmis oma kaheksa aastat tehtud debüütalbumi "Eluga valssi". Vaata lähemalt ›
0 värske
„See on suur metafüüsiline kriis, mille peamine põhjus seisneb selles, et me oleme end oma valede loori täbaralt sisse mässinud ja tõe silmist kaotanud.“Mattias Desmet„„Totalitarismi psühholoogia“ jätab meditsiinilised vaidlusküsimused sinnapaika ja avab meile äärmiselt vajaliku vaatenurga ühiskondlikule fenomenile nimega COVID,“ kirjutab Charles Eisenstein belgia psühholoogi Mattias Desmeti raamatu kaanel. Minuni ja usutavasti paljude teisteni jõudis teadmine Eisensteini ja Desmeti olemasolust pandeemia-aa Vaata lähemalt ›
0 värske
18. märtsil möödus 98 aastat Jõhvist pärit Eesti tuntud helilooja Hans Hindpere sünnist. Vaata lähemalt ›
0 värske
Okultismi määratlemine sarnaneb uduses mäestikus kindla mäetipu otsimisega, kui iga otsija kaardid on isemoodi ebamäärased. Jälgi varjatud või salajastest (ld occultus) õpetustest võib hoolas ajaloolane leida vist kõikidest kultuuridest, võib-olla koguni kõikidest kunstidest, religioonidest ja teadustest. Tänapäeval liigitatakse okultismi alla tavaliselt müstikasse kalduvaid õpetusi, mida enamasti pole võimalik kokku sobitada ei läänemaailma teadustega ega organiseeritud religioonidega. Vaata lähemalt ›
0 värske
„Järgnes vaikus. Igaüks ootas, et mõni teine midagi ütleb. Üksikult olid kõik end viimaseil päevil läbi katsunud, kuhu ja kelle poole mõtted suunduvad, kuid surnute tagasitulek – selle tagasituleku soovitavus – jääb ikka keeruliseks ja raskeks asjaks. Ausalt öeldes pole seda soovitavust õigupoolest üldse olemaski; see on eksitus ja lähemal vaatlusel niisama võimatu kui asi ise, nagu kohe selguks, kui loodus kordki võimatust võimaliku teeks. Ja see, mida me leinaks... Vaata lähemalt ›
0 värske
Vera Savkina-Palaeva (66) jättis kogu oma maise vara ja lähedased ning kolis 54aastasena Venemaalt Eestisse samal aastal, kui Putini režiim okupeeris Krimmi ja Ida-Ukraina. Kui paljud arvavad, et Venemaal hakati inimeste vabadusi piirama alles pärast neid sündmusi, siis allolevast intervjuust selgub, et õhk muutus seal umbseks juba varem. Vaata lähemalt ›
0 värske
Okultne tähendab „varjatud“. See oli esiti täiesti tavaline ladinakeelne sõna ja sai alles aja jooksul terminiks millegi müstilise, maagilise ja isegi pahelise kohta. Keskajal tunti okultsete omaduste vastu vähe huvi, kuid varauusaja alguses huvi kasvas. Põhjuseid oli selleks palju, alates trükikunsti leiutamisest ja maadeavastustest kuni reformatsiooni ja Konstantinoopoli langemiseni välja. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kui viibisin 2018. aastal kirjanduslikus residentuuris Inglismaal, Thamesi suudmes asuvas Southend-on-Sea linnas, ööbisin igivanas Chalkwelli mõisahoones. See kolmekorruseline ajaloo jooksul korduvalt ümber ehitatud maja meenutas hilisel õhtul saabudes mulle tegevuspaika Sherlock Holmesi mõrvalugudest. Vaata lähemalt ›
0 värske
HARDO PAJULA ⟩ Neli saadet naljast ja naerutamisest Vaata lähemalt ›
0 värske
See juhtus Raadio Kuku stuudios aastal 2019, kui minu hea sõber ja võitluskaaslane Hardi Volmer tuli välja üllatava avaldusega, mis vapustas meid kõiki. Nimelt väitis tunnustatud multitalent, et pooluniversaalne ravim tõepoolest eksisteerib ja selleks uueks imerohuks ei ole mitte midagi muud kui tavaline HUUMORIMEEL – sensus humoris. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kui ma aasta tagasi Brasiilia Amazonases huni kuini hõimul külas olin, istusime ühe pärastlõunase päeva kuumuses perepea papai Txanaga jõe ääres puude varjus ning ootasime paati, mis meid tõusuveest paisutatud jõe teisele kaldale viiks. Kuna kedagi kohe tulemas polnud, tekkis aeg ja ruum, mida külaelu tavapärases saginas tihti ei leidnud. See oli meievahelise suhtluse olulisemaid hetki, mil ma papai Txanale elu ja suhete kohta ettevaatlikult isiklikke küsimusi esitada sain. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
Teisipäeval, 24. märtsil kell 18 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumi esimesel korrusel näitus „Las ma soojendan sind“. Tegemist on 2025. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni „Las ma soojendan sind“ jätkunäitusega, mille kaudu jõuab Veneetsias esitletud väljapanek nüüd ka Eesti publiku ette. Eesti paviljon tõusis Veneetsias esile selge ja ühiskondlikult tundliku käsitlusega, pälvides märkimisväärset rahvusvahelist tähelepanu ning erialameedia sisukat kajastust. Väljapanek pälvis ka Eesti Kul Vaata lähemalt ›
0
Kultuurkapital tähistas emakeelepäeva traditsiooniliselt kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaatide väljakuulutamisega. Kirjanike Maja musta laega saalis avalikustati 2025. aasta artikli-, esseistika-, näitekirjanduse, lastekirjanduse, võõrkeelse kirjanduse, mõttekirjanduse ja ilukirjanduse tõlke, vabaauhinna, luule- ja proosaauhinna laureaadid. Laureaatide valiku tegid Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid. Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2025. aasta auhinda Vaata lähemalt ›
0
A-Galerii akendel on avatud Maia Hellmani (SWE) ja Anne Reinbergi (EST) isikunäitused. Maia Hellman „Valgusega aktiveeritud“ Kolm materjali, üks protsess. Igaüks murrab valgust erinevalt. Näitusel olevad plaadid on käinud läbi liivapritsi alt, kiirendades protsesse, mis aja möödudes toimuks aeglaselt. Abrasiivne töötlemine kulutab pinda tehes nähtavaks materjalide vastupidavuse: klaas muutub iga töötlusega üha õhemaks, muutudes läbipaistvamaks ja nõrgemaks; keraamika, näiliselt tugev, on poorne ja vastuvõtl Vaata lähemalt ›
0
Prantsusmaal elab siiani vana komme, et kui peremees on oma viinamäelt või viljapõllult saagi koristanud, võivad ükskõik kes tulla järelkorjele. Filmimaailma grand old lady Agnes Varda võitis 2001.aastal Pärnu Filmifestivalil Eesti Rahva Auhinna dokiga, mis korjas üles kasutamata kaadreid tema enda varasematest filmidest. Nii toimetavad ka näituse „Järelnoppijad“ autorid, kes vaatavad tagasi oma 80 aasta pikkusele eluteele. Kõik nad said tiivad kõrglennuks Pärnu Koidula koolist. Karin Tisler (neiuna Ahtma Vaata lähemalt ›
0
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis on 11. märtsist avatud uus näitus „Arhiiv. Ellen Parro“, kus publiku ette jõuavad tekstiilikunstniku Ellen Parro arhiivimaterjalid. Muuseumid tegelevad kogude täiendamisega mitmel moel. Vahel on huvi keskmes teema, millest plaanitakse näitust. Siis suunatakse teravik huvipakkuvale materjalile ja otsitakse esemeid, mida veel kogudes ei ole. Vahel jääb silma midagi, millest omanik ei ole valmis loobuma, siis lepitakse kokku, et kui saabub õige aeg, pakub omanik s Vaata lähemalt ›
0
17. märtsil kuulutas Eesti Kirjandusmuuseumis Tartu linnapea Urmas Klaas välja selleaastase Gustav Suitsu luulepreemia laureaadi, mille pälvis Carolina Pihelgas oma luulekoguga „Ikka veel“. Žüriiliikme Piret Põldveri sõnul on luulekogu „Ikka veel“ emotsionaalselt raputav, samas kirjutatud professionaalselt, vormiliselt teadlikult ning mõjusalt. Ürituse avas tervitussõnadega Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid. Keeleteadlane Helle Metslang koos kolleeg Jaana Toomega tutvustas Kristian Jaak Peterso Vaata lähemalt ›
0
Kai kunstikeskuses avaneb Paul Kuimeti ja Magnhild Øen Nordahli näitus „Lahtivõetud vaade“ 21. märtsil avaneb Kai kunstikeskuses näitus „Lahtivõetud vaade“, mille kuraator on Johannesburgis tegutsev uurija ja kirjanik Anthea Buys. Näitusel osalevad eesti kunstnik Paul Kuimet ja norra kunstnik Magnhild Øen Nordahl. Pealkiri „Lahtivõetud vaade“ viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul objekti on kujutatud nii, et selle kõik osad on nähtavad. Mõlemad kunstnikud lähtuvad lahtivõetud vaate loogikast: Vaata lähemalt ›
0
Avatud on konkurss „Naised teaduses“ stipendiumitele, mida annavad välja Balti riikide teaduste akadeemiad ja UNESCO rahvuslikud komisjonid koostöös haridus- ja teadusministeeriumitega. Eestis on konkursi tähtaeg 30. aprill 2026. Kolmele 7000 euro suurusele stipendiumile on oodatud kandideerima naisteadlased, kes on doktorantuuris mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses või on doktorikraadi omandanud mitte enam kui seitse aastat tagasi ja töötavad mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses. Välja antakse kak Vaata lähemalt ›
0
„Kõik need asjad on kogemata juhtunud“, Juhan Raud vestles Alice Kasega Merle Karro-Kalberg, „Kas kopeerimine ongi loovus?“ Intervjuu geograafi ja õppejõu Andres Rõikaga Margus Maidla vestles Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehisaru professori Tanel Tammetiga Konstantin Kuningas vestles režissöör Evar Anveltiga Karl Pajusalu, „Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal“ Hannes Saarmets, „USA sattus riiki, mida keegi ei saa täielikult juhtida“ Priit-Kalev Parts, „Seksualiseeriv riik, steriilne inimene Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
|
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 00:48
Viimane uuendus: 00:44.
Uudiste reiting uuendatud: 00:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)