469 koht 0
Kui mulle tehti ettepanek kirjutada Loomingu Raamatukogu mullusest aastakäigust, meenus taas võrdpilt prantslaste veiniriiulite ja eestlaste LRi kirevate selgadega ehitud raamaturiiulite vahel1. Ühine pole neile mitte ainult aastakäikude rikkus ning väärikas vananemine, vaid ka kirjeldamis- ja hindamismeetodid: teoste silmatorkavamad, lihtsamini määratavad omadused ehk nende geograafiline päritolu, pakend (kaanekujundus või pudelisilt) ja žanriline kuuluvus (luule või […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Rekajuht Heugenie Kangurilt on küsitud, kas ta isaga tööl kaasas. Tegelikult juhib ta ise veoautot. Selle naise argipäev ei mahu tavalistesse raamidesse, aga poeg ütleb, et emme käib tööl nagu kõik teisedki. Vaata lähemalt ›
2,068
Ivo Linna tunnistab, et on Eurovisioni jälginud juba oma kuuskümmend aastat. Ja mida aasta edasi, seda keerulisem on võitjat ennustada. „Olen ikka püüdnud seda teha, aga ainuke lugu, millega täkkesse panin, oli ABBA „Waterloo“ 1974. aastal. Ise mõtlesin, et kui see lugu ei võida, siis on maailm hukka läinud. Aga võitis.“ Vaata lähemalt ›
1,188 värske
Soome teadlane selgitab, miks on kord kuus voodipesu vahetamine liiga harv ning milliseid haigusi võivad pesemata padjapüürid endas kanda. Samuti tuuakse välja ka see, kui tihti tuleks käterätte pesta, vahendab Ilta-Sanomat. Vaata lähemalt ›
1,151 värske
Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Sotsiaalteenuste Ministeerium (HHS) ning Toidu- ja Ravimiamet (FDA) teatasid 2025. aasta aprillis plaanist järk-järgult eemaldada kõik naftapõhised sünteetilised toiduvärvid USA toidutarneahelast hiljemalt 2026. aasta lõpuks. Selle sammu eesmärk on parandada rahvatervist, eriti laste heaolu, kuna mõned uuringud on seostanud sünteetilisi toiduvärve käitumishäirete, rasvumise ja diabeediga. Uuringud on näidanud, et värvaine Red ... Vaata lähemalt ›
1,045
Reformierakonna lekkinud seaduseelnõuga pole isegi koalitsiooniparteid ühel meelel Vaata lähemalt ›
878
Möödunud aastal külastas hambaarsti ligi kolmveerand Saare maakonna lastest, mis on taas Eesti parim näitaja. Vaata lähemalt ›
829 värske
Hyundai võistkonna jaoks oli Kanaari saarte ralli avapäev kõike muud kui roosiline: kuue kiiruskatse järel hoiavad nende sõitjad kohti kuus, seitse ja kaheksa. Vaata lähemalt ›
677 värske
Autoralli MM-sarja hooaja esimesel tõsisel asfaldietapil, Kanaari saartel, valitses reedet Kalle Rovanperä ja kogu Toyota tiim. Hyundai ässad Ott Tänak ja Thierry Neuville olid stabiilselt hädas autoga. Eestlastest on võistlustules veel Robert Virves, Georg Linnamäe ja Romet Jürgenson. Neist viimane tegi aga juba avakatsel avarii. Postimees vahendab sündmusi otseblogis. Vaata lähemalt ›
628 värske
Itaalia ajalehe Il Messaggero ingliskeelne väljaanne teatas, et 81-aastasel nunnal Geneviève Jeanningrosil lubati Vatikani Püha Peetruse basiilikas, kus paavst Franciscuse kirst on enne laupäevast matust väljas, protokollist kõrvale kalduda. Vaata lähemalt ›
424
Paavst Franciscus jäi truuks oma päritolule ja kutsumusele – ta püüdis viia kirikut lähemale vaestele, patustele ja hüljatutele. Tema teod väljendasid halastust, avatust ja empaatiat. Ta ei muutnud kiriku õpetust, kuid tõi sellele uue tooni: vähem rangust, rohkem inimlikkust. Ta uskus, et kirik on välihaigla, mitte tollipunkt, kirjutab emeriitprofessor Mihhail Lotman, Vaata lähemalt ›
367
Haapsalu volikogus on läinud suureks sagimiseks. Mitu volikoguliiget on avastanud äkki, et nende väärtused ei ühti enam eelmised valimised võitnud valimisliiduga HaRi ja ühtivad hoopis paremini HaRiga koalitsioonis oleva Isamaaga. See tüli ja vastandumine aga ei sega HaRi ja Isamaa koalitsiooni kestmist. Meediaga suheldes kasutavad poolte juhid Urmas Sukles ja Jaanus Karilaid klišeesid nagu pudrumägede lubamine ja kohvipaksu pealt ennustamine. Lääne Elu kasutab samuti üht klišeed: valmist tuntud loomade... Vaata lähemalt ›
353
[caption id="attachment_446759" align="alignnone" width="900"] Lääne-Nigula abivallavanemaks saab Aivo Hirmo. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu kinnitas ametisse kaks uut abivallavanemat: Katrin Viksi ja Aivo Hirmo. 1. maist on Lääne-Nigula vallavalitsus kolmeliikmeline. Sinna kuulub lisaks abivallavanemaile vallavanem Janno Randmaa. Vallavanema palk jäi praegusele tasemele. Viimati tõstis Lääne-Nigula volikogu Randmaa palka mullu detsembris ning ta teenib t Vaata lähemalt ›
351
MTÜ Vaba Ukraina juhatuse liige Andrus Rumm kinnitas Vikerraadio intervjuus Astrid Kannelile, et vabatahtlikku abi antakse Ukrainale täna Eestis rohkem, kui ametlikest andmetest välja paistab. Ukraina vajab relvastuse kõrval endiselt ka varjevõrke, ortoose, labidaid ja kirveid. Vaata lähemalt ›
258
Avatud kalasadamate päeval saab tutvuda kohalike sadamate ja kalandusega üle Eesti. 20 sadamas saab maitsta kohalikku kalatoitu, osta kaasa värsket kala ja kalatooteid ning võtta osa vahvast kogupereü ... Vaata lähemalt ›
243 värske
Kui Eestis maksud tõusevad, siis Soome valitsus plaanib langetada ettevõtete tulumaksu ja ministrite palku. Langeb ka toiduainete käibemaks. Ja nagu Eestis, vaieldakse ka põhjanaabrite juures, kas see ... Vaata lähemalt ›
241
Pireause Olympiakos ja AS Monaco teenisid reede õhtul kolme võiduni peetavate korvpalli Euroliiga veerandfinaalides teise järjestikuse võidu. Vaata lähemalt ›
203 värske
Sirp
Suurel reedel tulid dirigent Kaspar Männi juhatusel ettekandele Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, Benjamin Britteni „Sinfonia da requiem“ ja Andrew Lloyd Webberi reekviem. Kõigi kolme teose loomist on mõjutanud valu lähedase kaotuse pärast, olgu see siis hingesugulane nagu Pärdi puhul või lihane sugulane – ema Brittenil ja isa Lloyd Webberil. Kontserdimulje võib kokku võtta ühe sõnaga: „suurepärane“. Fantastilist Britteni tõlgendust nautides käis mul äkki peast läbi mõte, kuivõrd hea... Vaata lähemalt ›
175
Linnades elab juba praegu 70% Eesti elanikkonnast, ÜRO prognooside järgi saavutab muu maailm sama linnastumise taseme aastaks 2050. Kasvujärgses elus – elus, milles väärtustame kohalolu ja elurikkust rohkem kui efektiivsust ja kasumit – muutub linnades toidu kasvatamine mitte üksnes toimetulekumehhanismiks või poetoidu alternatiiviks, vaid kultuuripraktikaks, millega kaasneb epistemoloogiline ja esteetiline nihe – uutmoodi teadmine ja olemine. Linnaaiandus on selle uutmoodi teadmise ja olemise praktiseerimi Vaata lähemalt ›
108
Samm-sammult ekvaatori poole liikudes hakkavad interjöörides sagedamini silma kahhelplaadid. Need imbuvad salamisi peldikutest esikutesse, sealt edasi elutuppa-magamiskambritesse, tungivad ustest-akendest välja ja ronivad mööda seinu maja fassaadidele. Kellel on olnud Portugali asja, pole jätnud ahhetamast kirevate maalingutega seinte üle. Neid fajansitehnikas plaate nimetatakse azulejo’deks ja need on kaunistanud sealseid interjööre viimased viis sajandit. XIX sajandil hakkasid need dikteerima juba Portuga Vaata lähemalt ›
103
Institutsionaalset: kahe nädala eest valis kirjanike liit uue eestseisuse. See sai eelmisest noorem, ehkki mitte senistest üks nooremaid. Näiteks on nüüdse eestseisuse noorim liige märksa vanem kui oli Jan Kaus liidu esimeheks saades. Ent arvestades, et meie eestseisuse keskmine vanus on 49 ja EKLi liikme keskmine vanus 60,6 aastat, on tegu ikkagi vaat et noortevalitsusega. Suures maailmas on asjad teisiti: maakera elaniku mediaanvanus on Worldometeri andmetel 30,9, aga riigijuhtide keskmine... Vaata lähemalt ›
69
Viimaste põlvkondade puhul öeldakse mõnikord, et telefonikaamerate ja ühismeedia tõttu on nad veetnud terve oma elu avalikkuse ees. Nüüdseks hilisteismeline Roosi on olnud üle poole oma elust sõna otseses mõttes kaamera ees ja kinolinal: esmalt dokumentaalfilmis „Südamering“1 ja nüüd selle mõttelises jätkus, portreefilmis „Siit ta tuleb, Roosi“. Mõlema autor Margit Lillak on isegi dokumentalistiameti juurde kuuluvat muljetavaldavat järjepidevust arvestades panustanud oma tegelaste vaatlemisse jahmatavalt pi Vaata lähemalt ›
39
Tänapäeval areneb teadus ja tehnika ning koos sellega ühiskond tohutu kiirusega. Pidevalt tekib uusi mõisteid ja nende tarvis on vaja sõnu. Isegi selliste suhteliselt suure kasutajaskonnaga, üle miljoni kõnelejaga keelte puhul, nagu ka eesti keel, läheb vaja palju tööd ja raha, et oma keel kõigis valdkondades ajakohane hoida. Millised on siis üldse võimalused sellistel keeltel, mille kõnelejaid napilt mõnikümmend ja huvilisi mõnisada, nagu näiteks eesti keele lähedasel sugulaskeelel – liivi... Vaata lähemalt ›
29
Omaenda piiride või piiratuse tajumine võib olla keeruline, kuna piiritõmme on üürikesem, kui esmapilgul näib. Piir kui selline on laialivalguv, sattumuslik, ent ka turvaline, s.t turvatunnet kehtestav. Igasugune muutumine ja moondumine toimub aga paljuski just piiride vahealal, piire ületades, ning seda võib olla ootamatult raske, isegi ebameeldiv täheldada. Kõik meie ümber on pidevas muutumises (ja kadumises) nagu ka inimesed ise, ehkki seestpoolt vaadates oleme justkui kogu aeg samad – vähemasti... Vaata lähemalt ›
26
Kevadine pööripäev on liivlastel lindude äratamise püha, mis on tähistanud ka uue aastaringi algust. 2023. aastast peale on seda peetud liivi pärandi päevana esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, seda võrdse innuga mõlemas liivi rannas ehk peale Kuramaa ka ajaloolisel Liivimaal. Nii heisati selgi aastal liivi lipud mitmel pool muistse Metsapoole aladel Lätis ja Eestis. Riigipiiril Iklas tõsteti ajaloolisel rannateel lehvima liivi lipud laulude saatel, mida esitasid lauljad mõlemalt maalt. Pärast... Vaata lähemalt ›
5
Visuaalselt on Ivar Veermäe näitus päikeseloojangu toonis. See häälestab konfliktivabale ja rahulikule kohalolekule. Samal ajal tähendab päikeseloojang, et läheb järjest hämaramaks, Päikese mõju taandub. Hommikul on Päike muidugi tagasi, aga mis siis, kui hämardumine tuleb geoinseneride plaani rakendumisest ega olegi enam hommikuga tagasi pööratav? Selles vaates ei paista Veermäe sissevaade valgushulga piiramise tehnoloogiatesse enam kuigi muretu. Tehnoloogilised meetodid looduse mõjutamiseks võivad olla k Vaata lähemalt ›
5
Mohammad Rasoulof paistab väsinud. Ma leian ta eest diivanisse vajununa, seltsiks ta tõlk. Ja väsinud pole ta mitte reisist festivalile „Viennale“ Austria pealinna Viini, vaid pikast reisist Euroopasse. Selle pidi ta ette võtma umbes aasta eest, 2024. aasta kevadel, jalgsi üle Iraani mägede vabaduse poole, ees ootamas tema uue filmi „Püha viigipuu seeme“* oodatud maailma esilinastus Cannes’is. Pole vist vaja hakata taas pajatama tema põgenemise lugu. Võimalus kohata sellist lavastajat... Vaata lähemalt ›
3
Populaarsemad allikad
Postimees
|
17% 2 |
Õhtuleht
|
11% 1 |
Uued uudised
|
10% 2 |
Maaleht
|
7% 5 |
ERR
|
7% 6 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.04.2025 10:27
Viimane uuendus: 10:22.
Uudiste reiting uuendatud: 10:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
