467 koht 0
Ühismeedias kurdeti muudkui, et jaanuar oli justkui pime ja hall omaette aasta, mille oleks võinud vahele jätta. Olen vist ainuke, kes nautis pikka aasta algust. Peale selle, et suve saabumise magusat ootusärevust jagub nii kauemaks, oli ka muusikamaailmas veidi teistmoodi kui tavaliselt ja vaheldus on ju tore. Esiteks ei olnud see kontserdimaastikul aeglane ja sündmustevaene […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Tartu mees Ahto Kalda pani paljudel senini hirmujudinaid tekitava koroonaaja enda kasuks tööle: ta tüüris oma ettevõtte edukalt läbi raske aja ning heitis endal samal ajal seljast ligi 40 üleliigset k ... Vaata lähemalt ›
2,203
Rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev leiab, et registreerimistasu on täitnud oma eesmärgi. Neile automüüjatele, kes ei leia oma masinale kosilast, soovitab Võrklaev müüa sõiduk välismaale ja registre ... Vaata lähemalt ›
1,263
Leidsin arvutist ühe arutluse, mis omal ajal miskipärast avaldamata oli jäänud. Neidsamu trafarettväljendeid kuritarvitatakse aga siiamaani, seega on mõttekas neid kasvõi tagantjärele analüüsida. Katkend ühest ammusest Kersti Kaljulaidi kõnest: “Me oleme Eestis võtnud samasooliste paaride suhete registreerimise suuna, see suund võib aidata ühiskondadel edasi liikuda. Ma võtan eeskuju Iirimast, kus ühe generatsiooni jooksul jõuti sellest, et ... Vaata lähemalt ›
1,148 värske
Ansambli The Swingers solist Birgit Sarrapi tütar Helin saavutas tantsuvõistlusel suurepärase tulemuse ja teenis välja auväärse kolmanda koha. Vaata lähemalt ›
1,067
Vestlussaates “Räägime asjast” võtavad EKRE juhtpoliitikutest saatejuhid Martin Helme ja Mart Helme ette taas aktuaalsed teemad poliitikas. EKRE fraktsioon korraldas neljapäeval olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal “Tuuletööstuse pahupool”. Tehakse ülevaade ettekannetest, mis käsitlesid sisukaid teemasid. Korratakse üle põhjused, miks ei või tuulikuid Eestisse teha ning veel kord saadi kinnitust, miks tuleb kõikvõimalike vahenditega takistada ... Vaata lähemalt ›
818
Ooperilaulja Elina Nechayeva ja tema koreograafist abikaasa Ahmed Moussa pisipoeg on juba kuuekuune. Poole aasta sünnipäeva puhul jagas Elina Nechayeva beebist armsat klippi. Vaata lähemalt ›
723
26. aprillil toimunud Gym for Life Finland harrastusvõimlemise festival oli Pärli jaoks väga edukas, koju naasti kahe kuldmedali ja ühe hõbemedaliga. Vaata lähemalt ›
691 värske
Dr Sergey Saadi Ennetusmeditsiini Kliinikust kirjutab oma vastuses dr Piret Rospu arvamusele seoses ennetava meditsiini ja uhhuunduse teemaga: “Arstieetika ei jäta siin ruumi kahtlusteks: arsti kõige tähtsam ülesanne on hoolida patsiendi tervisest. Mitte abstraktne “ühiskond“, mitte “statistika“, vaid konkreetne inimene, kes istub tema ees. See on kinnitatud nii Maailma Arstide Liidu Genfi deklaratsioonis kui ka ... Vaata lähemalt ›
612
PUUST JA PUNASEKS | Elektribörs läheb 15 minuti peale. Mida see kodutarbija jaoks tähendab? Vaata lähemalt ›
499
Tallinna hotelli külalised kutsusid Eestis viibivale Austraalia eurolaulikule Go-Jole politsei, kuna hotellitoast kostvad karjed valmistasid neile muret ning nad arvasid, et keegi võib olla hädas. Vaata lähemalt ›
483
DELFI KANAARIDEL | “Tore, et eestlased ikka kokku hoiavad.“ Kuidas kaasmaalased Tenerifel Henri Drellile kaasa elavad Vaata lähemalt ›
440
Proviisor, farmakognoosia professor ja ravimtaimede uurija Ain Raal andis koos loodusajakirjaniku Kristel Vilbastega välja raamatu "Meie mürgiseimad taimed". "Hommik Anuga" stuudios toonitas Raal, et vastupidiselt levinud väitele igast mürgist siiski ravimit ei saa ning kodus nendega eksperimenteerida ei tasu. Vaata lähemalt ›
434
Ukraina on tänu lääneriikide abile tõusnud maailma suurimate liikursuurtükkide tootjate hulka, kirjutas sõjauudiseid kajastav sotsiaalmeediakanal OSINTtechnical. Vaata lähemalt ›
361
27. aprillil 1995 tähistati Tallinnas McDonald’si jõudmist Eestisse. Kiirtoiduketi esimene müügikoht Viru tänavas oli valmis uksi avama. Vaata lähemalt ›
345
USA kodanik ja rokkmuusik Michael Travis Leake mõisteti möödunud aastal Moskva kohtus 13 aastaks vanglasse süüdistatuna narkootikumide salakaubaveo katses. Nüüd on ajakiri Rolling Stone avaldanud mitmed Leake kirjad, mis ta ajakirjale Venemaa vanglas viibides kirjutanud on. Vaata lähemalt ›
339
Koidula piiripunkti veokite ooteala lähistel avaneb männimetsa servalt vaade siit vähem kui kilomeetri kaugusel algavale Venemaale. Kuigi metsaviirg ei võimalda perve pealt näha selle taga olevat Petseri linna, on mõned piiritagused maamärgid siiski nähtaval. Vaata lähemalt ›
319
Rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev leiab, et registreerimistasu on täitnud oma eesmärgi. Neile automüüjatele, kes ei leia oma masinale kosilast, soovitab Võrklaev müüa sõiduk välismaale ja registre ... Vaata lähemalt ›
284
Riigikogu saadik Varro Vooglaid kirjutab sotsiaalmeedias sellest, kuidas poliitikud ja ajakirjandus mängivad nn kirikuseaduse teemaga. “Vabariigi Presidendi Kantseleist laekus mu postkasti kiri, milles tänati Vabariigi Presidendi nimel taotluse eest jätta kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus välja kuulutamata. Anti teada, et riigipea on minu hinnanguga tutvunud ning otsustas seadust mitte välja kuulutada, kuna see on ... Vaata lähemalt ›
260
„Aju oli nii segi dieeditamisest, et enam ei mõelnud selgelt...“ Ragne Pekarev pääses napilt buliimiast Vaata lähemalt ›
254
Sirp
Suurel reedel tulid dirigent Kaspar Männi juhatusel ettekandele Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, Benjamin Britteni „Sinfonia da requiem“ ja Andrew Lloyd Webberi reekviem. Kõigi kolme teose loomist on mõjutanud valu lähedase kaotuse pärast, olgu see siis hingesugulane nagu Pärdi puhul või lihane sugulane – ema Brittenil ja isa Lloyd Webberil. Kontserdimulje võib kokku võtta ühe sõnaga: „suurepärane“. Fantastilist Britteni tõlgendust nautides käis mul äkki peast läbi mõte, kuivõrd hea... Vaata lähemalt ›
175
Linnades elab juba praegu 70% Eesti elanikkonnast, ÜRO prognooside järgi saavutab muu maailm sama linnastumise taseme aastaks 2050. Kasvujärgses elus – elus, milles väärtustame kohalolu ja elurikkust rohkem kui efektiivsust ja kasumit – muutub linnades toidu kasvatamine mitte üksnes toimetulekumehhanismiks või poetoidu alternatiiviks, vaid kultuuripraktikaks, millega kaasneb epistemoloogiline ja esteetiline nihe – uutmoodi teadmine ja olemine. Linnaaiandus on selle uutmoodi teadmise ja olemise praktiseerimi Vaata lähemalt ›
108
Samm-sammult ekvaatori poole liikudes hakkavad interjöörides sagedamini silma kahhelplaadid. Need imbuvad salamisi peldikutest esikutesse, sealt edasi elutuppa-magamiskambritesse, tungivad ustest-akendest välja ja ronivad mööda seinu maja fassaadidele. Kellel on olnud Portugali asja, pole jätnud ahhetamast kirevate maalingutega seinte üle. Neid fajansitehnikas plaate nimetatakse azulejo’deks ja need on kaunistanud sealseid interjööre viimased viis sajandit. XIX sajandil hakkasid need dikteerima juba Portuga Vaata lähemalt ›
103
Institutsionaalset: kahe nädala eest valis kirjanike liit uue eestseisuse. See sai eelmisest noorem, ehkki mitte senistest üks nooremaid. Näiteks on nüüdse eestseisuse noorim liige märksa vanem kui oli Jan Kaus liidu esimeheks saades. Ent arvestades, et meie eestseisuse keskmine vanus on 49 ja EKLi liikme keskmine vanus 60,6 aastat, on tegu ikkagi vaat et noortevalitsusega. Suures maailmas on asjad teisiti: maakera elaniku mediaanvanus on Worldometeri andmetel 30,9, aga riigijuhtide keskmine... Vaata lähemalt ›
69
Viimaste põlvkondade puhul öeldakse mõnikord, et telefonikaamerate ja ühismeedia tõttu on nad veetnud terve oma elu avalikkuse ees. Nüüdseks hilisteismeline Roosi on olnud üle poole oma elust sõna otseses mõttes kaamera ees ja kinolinal: esmalt dokumentaalfilmis „Südamering“1 ja nüüd selle mõttelises jätkus, portreefilmis „Siit ta tuleb, Roosi“. Mõlema autor Margit Lillak on isegi dokumentalistiameti juurde kuuluvat muljetavaldavat järjepidevust arvestades panustanud oma tegelaste vaatlemisse jahmatavalt pi Vaata lähemalt ›
39
Tänapäeval areneb teadus ja tehnika ning koos sellega ühiskond tohutu kiirusega. Pidevalt tekib uusi mõisteid ja nende tarvis on vaja sõnu. Isegi selliste suhteliselt suure kasutajaskonnaga, üle miljoni kõnelejaga keelte puhul, nagu ka eesti keel, läheb vaja palju tööd ja raha, et oma keel kõigis valdkondades ajakohane hoida. Millised on siis üldse võimalused sellistel keeltel, mille kõnelejaid napilt mõnikümmend ja huvilisi mõnisada, nagu näiteks eesti keele lähedasel sugulaskeelel – liivi... Vaata lähemalt ›
29
Omaenda piiride või piiratuse tajumine võib olla keeruline, kuna piiritõmme on üürikesem, kui esmapilgul näib. Piir kui selline on laialivalguv, sattumuslik, ent ka turvaline, s.t turvatunnet kehtestav. Igasugune muutumine ja moondumine toimub aga paljuski just piiride vahealal, piire ületades, ning seda võib olla ootamatult raske, isegi ebameeldiv täheldada. Kõik meie ümber on pidevas muutumises (ja kadumises) nagu ka inimesed ise, ehkki seestpoolt vaadates oleme justkui kogu aeg samad – vähemasti... Vaata lähemalt ›
26
Kevadine pööripäev on liivlastel lindude äratamise püha, mis on tähistanud ka uue aastaringi algust. 2023. aastast peale on seda peetud liivi pärandi päevana esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, seda võrdse innuga mõlemas liivi rannas ehk peale Kuramaa ka ajaloolisel Liivimaal. Nii heisati selgi aastal liivi lipud mitmel pool muistse Metsapoole aladel Lätis ja Eestis. Riigipiiril Iklas tõsteti ajaloolisel rannateel lehvima liivi lipud laulude saatel, mida esitasid lauljad mõlemalt maalt. Pärast... Vaata lähemalt ›
5
Visuaalselt on Ivar Veermäe näitus päikeseloojangu toonis. See häälestab konfliktivabale ja rahulikule kohalolekule. Samal ajal tähendab päikeseloojang, et läheb järjest hämaramaks, Päikese mõju taandub. Hommikul on Päike muidugi tagasi, aga mis siis, kui hämardumine tuleb geoinseneride plaani rakendumisest ega olegi enam hommikuga tagasi pööratav? Selles vaates ei paista Veermäe sissevaade valgushulga piiramise tehnoloogiatesse enam kuigi muretu. Tehnoloogilised meetodid looduse mõjutamiseks võivad olla k Vaata lähemalt ›
5
Mohammad Rasoulof paistab väsinud. Ma leian ta eest diivanisse vajununa, seltsiks ta tõlk. Ja väsinud pole ta mitte reisist festivalile „Viennale“ Austria pealinna Viini, vaid pikast reisist Euroopasse. Selle pidi ta ette võtma umbes aasta eest, 2024. aasta kevadel, jalgsi üle Iraani mägede vabaduse poole, ees ootamas tema uue filmi „Püha viigipuu seeme“* oodatud maailma esilinastus Cannes’is. Pole vist vaja hakata taas pajatama tema põgenemise lugu. Võimalus kohata sellist lavastajat... Vaata lähemalt ›
3
Populaarsemad allikad
Postimees
|
24% 1 |
ERR
|
12% 4 |
Maaleht
|
10% 5 |
Delfi
|
9% 8 |
Uued uudised
|
9% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.04.2025 17:17
Viimane uuendus: 17:12.
Uudiste reiting uuendatud: 17:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
