Meie aeg armastab sõnu «ühtsus» ja «kaasamine». Need kõlavad ülesehitavalt ja isegi kristlikult, kuid sisult ei ole need mõisted neutraalsed. Nendega kaasneb alati võimu kasutamine. Pole kaugeltki ükskõik, kelle tingimustel ühtsust luuakse ning mida selle nimel nõutakse. Ühtsuse rõhutamine toob sageli kaasa tõe kaotamise. Kõik on teretulnud seni, kuni keegi ei hakka rääkima, mis on tõde ja mis mitte. Et ühtsus säiliks, ei tohi esitada liiga keerulisi küsimusi. Taoline ühtsus... Vaata lähemalt ›
0
Mis on rooma keisriusk? Aastal 44 eKr tapeti Gaius Julius Caesar Rooma senati istungitesaalis. Pisut aega hiljem tegi seesama senat üliametliku dekreediga teatavaks, et Caesar on vastu võetud jumalate hulka. Sellest peale kandis tema adoptiivpoeg ja järeltulija Octavianus lisanime Divi Filius, kreeka keeles Hyies Theou, eesti keeles «jumala poeg». Aastal 27 eKr sai seesama Octavianus aunimetuse Augustus, kreeka keeles Sebastos, eesti keeli «jumalik». Mõlemad aunimed – Jumalapoeg ja Jumalik –... Vaata lähemalt ›
0
«Kui mitu diviisi on Rooma paavstil?» olevat Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin küsinud Briti peaministrilt Winston Churchillilt. Kui poliitik astub välja Kiriku vastu, peab ta selle rehkenduse ära tegema. Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on Iraani sõja ja ähvarduse taustal vajadusel terve Iraani-Pärsia tsivilisatsioon minema pühkida sattunud vastamisi ameeriklasest paavsti Leo XIVndaga, kes väljendas toetust rahule. Vastasseis sai alguse möödunud nädalavahetusel, kui paavst Leo kutsus üle Vaata lähemalt ›
0
Nelikümmend aastat on Soome evangeelset-luterlikku kirikut lõhestanud naiste ordineerimine. Erimeelsusi ei saa lahendada apelleerides võrdõiguslikkusele või naiste võimekusele, sest küsimus puudutab ameti olemust, loomiskorda ja Kristuse koguduse olemust.. Tänavu, aastal 2026, möödub nelikümmend aastat sellest, kui kirikukogu avas vaimuliku ameti naistele. Paljud arvasid toona, et arutelu selle üle vaibub peagi. Vastuseis hääbub mõne aastaga vaidlused jäävad ajalukku. Nii ei ole siiski läinud. Miks selle. Vaata lähemalt ›
0
EELK kodulehel rubriigis «Teoloogilise arutelu strateegia» on üllitatud tekst, mis juhatab ühe 2026. aasta aruteluteema, nimelt teema «Soolisus ja seksuaalsus» juurde. Kõnealune tekst peaks andma eelseisvale teoloogilisele arutelule kammertooni. Vaatame, kuidas EELK ametliku tasandi arvates tuleks soolisuse ja seksuaalsuse teemadel kirikus arutleda. Kirikus tuleb ühist teed alles otsida? Tekst esitab väite, et kirik asub traditsiooniliste piibellike arusaamade ning kaasaegsete ühiskondlike ja teaduslike k Vaata lähemalt ›
0
Eesti evangeelne-luterlik kirik hakkab tänavu arutlema soolisuse ja seksuaalsusega seonduvate küsimuste üle. Kiriku kodulehel on avaldatud aruteluteemat selgitav ja põhjendav liberaalteoloogiline ja uusmarksismi ideoloogilistest kontseptsioonidest mõjutatud dokument. Vastuseid otsitakse viies valdkonnas. Kristlik suhtumine soolisusse ja seksuaalsusse, selle piibellik alus Soolisuse ja seksuaalsuse teema ühiskonnas Soolisuse ja seksuaalsusega seotud hingehoidlikud küsimused Seisukohtade paljusus kirik Vaata lähemalt ›
0
Meie Kiriku toimetus soovib käesoleva jutustusega kõigile lugejatele õnnistatud ülestõusmispühi! «Pärast neidsinaseid asju ilmus Jeesus jüngritele veel Tiberia järve ääres. Aga Ta ilmus nõnda: Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja Naatanael, kes oli Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks Tema jüngritest olid seal koos, Siimon Peetrus ütleb neile: «Ma lähen kalale.» Nad ütlevad talle: «Meie tuleme sinuga kaasa.» Nad väljusid ja astusid paati. Ent sellel ööl... Vaata lähemalt ›
0
«Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud [ja koormatud, ja mina annan teile hingamise.» Mt 11:28 Ma olen juba alguses öelnud, et nende sõnadega kutsutakse meid söömaajale, risti juurde ja puhkama. Söömaajale kutsutakse meid suurel neljapäeval, risti juurde suurel reedel, puhkama aga vaiksel laupäeval. See hingamispäev on hingamispäevade hingamispäev. Mida tahes maailma algusest peale on kõneldud hingamispäeva pidamisest, seda on kõneldud puhkamisest. Peale kõige loomist puhkas Issand seitsmendal päeval. Vaata lähemalt ›
0
«Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat, sest päike pimenes. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki.» Lk 23:44j Kolm esimest evangeeliumi mainivad, et Jeesuse surres kärises Jeruusalemma templis keskelt lõhki vahevaip või eesriie, mis varjas pühakoja kõige pühamat paika. Sellesse ruumi tohtis minna vaid ülempreester üks kord aastas, lepituspäeval. Seal piserdas ta patuohvri verd iseenda ja rahva pattude lepitamiseks. Selleks toiminguks pidi ülempreester... Vaata lähemalt ›
0
Saksa protestantlik teoloog Ethelberg Stauffer (1902–1979) avab allikate põhjal Naatsareti Jeesuse vastu algatatud ketseriprotsessi kulgu. Kogu Iisraeli kõrgeim vaimulik kohus mõistis valeprohvet Jeesus Naatsaretlase Jumala nimel ühel häälel surma. Jumala Poeg Jeesus Kristus suri kui juutide poolt usutaganejaks kuulutatud ja kogudusest välja heidetud nõiduja, taganemisele õhutaja ja Iisraeli eksitaja (יֵשׁוּ כִּישֵּׁף וְהֵסִית וְהִדִּיחַ אֶת יִשְׂרָאֵל). Lahtiütlemine Toorast Jeesuse tegevuse kõrgperioodi Vaata lähemalt ›
0
Soome ülemkohus mõistis pärast seitse aastat kestnud menetlust ja protsessi läbi kahe kohtuastme kristliku poliitiku Päivi Räsäneni, luterliku piiskopi Juhana Pohjola ja Lutheri ühingu (Luther-säätiö) süüdi vaenu õhutamises inimrühma vastu seoses algselt 2004. aastal ilmunud brošüüriga «Ta lõi nemad meheks ja naiseks», kus Räsänen nimetas homoseksuaalsust psühhoseksuaalse arengu häireks. Ülemkohus jättis kõrvale muud süüdistused, mis puudutasid Räsäneni kriitilisi postitusi ja sõnavõtte 2019. aastal seoses Vaata lähemalt ›
0
Piibel, Jumala sõna, õpetab selgesti, et tõeline Jumala rahvas ja Iisrael on Jeesus Kristuse kogudus, kelles täitub esiisa Aabrahamile antud tõotus. Jumala tõotus ja leping Jumal tõotas Aabrahamile: «Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!» (1Ms 12:2j)... Vaata lähemalt ›
0
Kristliku ühtsuskultuuri lagunemisega mitmel pool läänemaailmas on tema koha haaranud kummaline väärtusvaakum. Ühiskonna keskmesse on hiilinud nihilism. See ei ilmuta end suurte filosoofiliste deklaratsioonidena, vaid argise hoiakuna, mille kohaselt ei tohi elul olla viimselt mõtet ega väärtustel kindlat alust. Kõiki püüdeid ehitada või kaitsta ühist moraalset vundamenti tõlgendatakse sellises õhkkonnas võimuhaaramisena või sildistatakse teisi hukkamõistvaks või tõrjuvaks. Kui mitte millelgi ei tohi olla Vaata lähemalt ›
0
Kas juutidel õnnestub Jeruusalemmas tempel uuesti üles ehitada? Kaks templit on neil seal olnud, kuid ligi kaks tuhat aastat on nad oma usuelus pidanud läbi saama ilma templita. Koht, kus juutide tempel kunagi seisis, on juba sajandeid moslemite valduses. Templiteenistus Jeruusalemmas Templiteenistuse aeg kestis Iisraeli koguduses umbes tuhat aastat. Esimese templi püstitas kuningas Saalomon 960. aastatel enne Kristust ning see hävis aastal 586 või 587, kui kaldealased vallutasid Jeruusalemma ja... Vaata lähemalt ›
0
Kristluse ilmalikustumine ei alga tavaliselt Jumala eitamisest. Sagedamini algab see vastupidisest: kristluse tähendust laiendatakse nii, et seda tahetakse näha peaaegu kõiges. Lammutatakse piir usu ja maailma vahel, kõik tahetakse teha kristlikuks ning koos sellega tehakse kristlikust usust miski, mis ei eristu enam millestki. Kui kõik kuulutatakse pühaks, kaotab pühadus tähenduse. Kui kristluse definitsioon venitatakse katma mida iganes, on tulemuseks kristliku usu tühistamine. Kristlust ei ole võimalik. Vaata lähemalt ›
0
Maailm on täis halbu uudiseid. Ebakindluse pitseriga on märgitud rahvusvaheline poliitika, suurriikide suhted, majandus ja ühiskondlikud olud. Nii mõnigi kaasmaalane mõtleb murega tulevikule: kuhu me oma rahvaga suundume – kas meil on lootust? Nii mõnigi ootab taolises olukorras, et meedia pakuks meile rohkem häid uudiseid. Kristliku ajalehena meil ongi pakkuda tõeliselt häid uudiseid. Me tahame kuulutada evangeeliumi ehk head uudist Jumala armust ja päästest. Samas ei saa me peita oma... Vaata lähemalt ›
0
Vend Aquino Thomase jutlus, mille ta esitas samal pühapäeval [2. detsembril 1268. aastal] Bolognas dominiiklaste majas kogu ülikoolipere juuresolekul. Heitkem kõrvale pimeduse teod ja rõivastugem valguse relvadega (Rm 13:12). Apostel, kristlaste õpetaja ja juht usus ja tões, õpetab meie armulise Issanda tulemise ajal nende sõnadega kahte asja: esiteks kõigi maiste plekkide ja pahede vaba ja õilsat põlgamist ning teiseks auväärset armastust ehk püüdlemist taevaste vooruste poole. Esimest teeb ta siis,... Vaata lähemalt ›
11
Möödunud aastal riigikogus vastu võetud, ent presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muudatused on jõudnud riigikohtusse, kes peab nüüd vaagima, kas need on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Riik tahaks julgeoleku huvides võtta endale õiguse sundida ohu korral Eestis tegutsevaid usuühinguid katkestama kõik sidemed välismaal asuva usujuhi või vaimuliku keskusega. Tegemist oleks olulise sekkumisega usklike usu- ja ühinemisvabadusse ning usuühingute enesekorraldusõigusesse. E Vaata lähemalt ›
153
Kreeka keeles on meeleparandus «metanoia». Sõnasõnalt tähendab see oma mõistuse, oma arusaamade muutmist. Teisisõnu on meeleparandus oma meeleolu, oma mõtteviisi muutmine, inimesega toimuv sisemine muutus. Meeleparandus on oma vaadete läbikatsumine, oma elu muutmine. Kuidas saab see toimuda? Samuti nagu siis, kui pilkane tuba, millesse inimene on kord sattunud, lööb helendama päikesekiirtes. Kui inimene vaatles tuba pimeduses, tundus see talle ühesugusena – paljusid asju, mis toas asusid, ta lihtsalt ei nä Vaata lähemalt ›
75
Luterlikud usutunnistuskirjad eristavad «evangeeliumi õpetust» ning «inimlikke traditsioone». Kumma juurde kuulub abielu? Milles kõiges peaks olema üksmeelne, et kirikut saaks nimetada ühtseks? See on oluline ja keeruline küsimus, millega maadlevad erinevad kirikud. Luterlikesse usutunnistuskirjadesse kuuluvas Augsburgi usutunnistuses (Confessio Augustana, CA) on sageli tsiteeritud lause: «Kristliku kiriku tõelise ühtsuse jaoks piisab sellest, et seal üksmeelselt ja õiges arusaamises evangeeliumi kuulutata Vaata lähemalt ›
12
Oleme harjunud elama vabariigis, mille aluseks on idee, et võim pärineb rahvalt. Põhimõtteliselt on Eesti Vabariigil rohkem ühist revolutsioonilise Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga kui sellise riigiga, kus tunnustatakse võimu pärinemist Jumalalt. Moodustis nimega Eesti NSV lihtsalt moonutas vabariigi ideed sellega, et tegelikult oli võim kommunistliku partei käes, mis väitis end esindavat rahvast ja arvas teadvat, mis rahvale vaja on. Eesti Vabariigi algusaastatel võeti ette kiriku lahutamine rii Vaata lähemalt ›
41
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.04.2026 08:22
Viimane uuendus: 08:18.
Uudiste reiting uuendatud: 08:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)