Euroopa Liidu ideoloogilistel suundumustel on hämmastav sarnasus iidse piibliajaloo müüdiga, mis tekitab ilmset déjà-vu-tunnet. Piiblis – Vana Testamendi Koguja raamatus – on kirjas kuldsed tarkusesõnad: Mis on olnud, see saab olema ja mis on tehtud, seda tehakse veel – ei ole midagi uut päikese all. Või on midagi, mille kohta võiks öelda: Vaata, see on uus? Kindlasti oli see olemas juba muistsetel aegadel, mis on olnud enne meid. Ei ole... Vaata lähemalt
6
Viimase pooleteise aasta jooksul oleme kuulnud tohutus koguses kõikvõimalikku juttu sellest, kui väga meie ühiskonnas võimupositsioonil olevad inimesed hindavad inimelu ning kui mures nad inimeste elu ja tervise pärast on. Ometi on see jutt olnud üks suur silmakirjalikkuse manifestatsioon. Ja seejuures väga suure silmakirjalikkuse manifestatsioon. Seda väidet ei ole raske põhjendada. Küsigem, kui palju inimesi suri 2020. aastal Covid-19 tõttu? Vastus: 203 ehk keskmiselt 0,55 inimest päevas. Sellest pasundas aasta... Vaata lähemalt
174
Kuigi võib arvata, et mu ettekande teemast lähtuvalt ootavad kuulajad, et kõnelen eeskätt Maarjast ja pühakutest, pean ma hädavajalikuks alustada siiski hoopis sellest, mis õigupoolest on üldse palve. Vahest kõige tuntum palve definitsioon pärineb pühalt Aquino Thomaselt, kelle sõnul on palve «meele – ehk hinge ja südame – pühendunud ülendamine Jumala poole täiuslikus andumuses». Niisiis ei ole palve tegelikuks sisuks, tähenduseks ega eesmärgiks mitte Jumala n-ö informeerimine meie vajadustest või... Vaata lähemalt
78
Ettekanne neitsi Maarja sündimise pühale pühendatud konverentsil EELK Märjamaa Maarja koguduse majas 11. septembril 2021. Sissejuhatus Käesolev ettekanne sai tõuke juubilar Illimar Toometi soovist rääkida neitsi Maarjast eesti luterlikes laulu- ja palveraamatutes. Kuna olen mingil määral tegelenud meie kiriku vanema vaimuliku kirjanduse uurimisega, siis jätsin kohe kõrvale palveraamatud. Põhjus on lihtne: eesti luterlikes palveraamatutes puuduvad Maarjaga seotud palved. Seevastu meie lauluraamatutes on Maarjal kindel koht. Käsitleda oleks saanud ka luterlikke... Vaata lähemalt
49
Ajakirjandus on pühendanud äsja palju tähelepanu kiriku ühiskondlikule rollile Eestis. Kuidas aga Eesti luterlik kirik ise näeb ja mõtestab oma ühiskondlikku rolli ja taotlusi? Avaldame katkendeid 2005. aastal heaks kiidetud dokumendist «Kiriku sotsiaalne sõnum. Eesti Evangeelse-Luterliku Kiriku ühiskondlik-poliitilised taotlused». Kiriku sotsiaalne sõnum (2005) Kirik on kutsutud ja seatud teenima inimest – nii igavest kui ajalikku, nii taevast kui maist silmas pidades. Seetõttu ei saa kirik olla ükskõikne ka rahva elukorralduse... Vaata lähemalt
44
Olen luterliku kiriku liige ja vaimulik. Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus on mind ristitud, leeritatud ja laulatatud. Selle kiriku vaimulike hulka on mind ka ordineeritud. Minu jaoks on loomulik, et ma armastan seda kirikut. Nii nagu abielludes anname tõotuse oma abikaasale olla truu, nii olen mina andnud ka tõotuse olla oma kirikule truu. Vahel abielumehena võib tekkida kiusatus vaadata teisi naisi, kuid kohe tuleb oma südames meelde tuletada tõotused oma abikaasale.... Vaata lähemalt
199
Kaugel ääremaal asuva kiriku ette keeras buss. Selle küljele oli kirjutatud suurelt: «Riigibuss». Bussist hakkas välja tulema inimesi. Kirikuõpetaja läks neile rõõmsa näoga vastu. Juba ammu polnud siinkandis kaugeid külalisi nähtud. «Tere-tere! Rõõmustav on näha nii palju inimesi! Mis teid siia toob? Kas tahate kirikuga tutvuda?» küsis kirikuõpetaja. «Tere päevast! Tahame tõesti vaadata, kas siin kolkas ka seadustest kinni peetakse. Mina olen päästeametist ja tahaksin kontrollida, kuidas teil on täidetud... Vaata lähemalt
497
Judaismi, kristlust ja islamit on nimetatud Aabrahami usunditeks. Kõigi kolme religiooni aluseks on monoteism ja usk väidetavalt samasse Jumalasse. Meie Kirik avaldab taas kaks meie portaalis varem ilmunud artiklit, milles võrreldakse islami ja kristluse arusaama Jumalast. Risto Soramies: JUMAL ISLAMIS JA KRISTLUSES Kuidas on võimalik Jumalast midagi rääkida? «Ma nägin suurt valget trooni ning seda, kes sellel istub, kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ning neile ei leidunud aset»... Vaata lähemalt
109
2016. aasta kevadel pidasin Põhja-Ameerikas asuvate eesti koguduste palvel ettekande, milles püüdsin selgitada paljudele aastakümneid Eestist kaugel elavatele eestlastele üsna arusaamatuna ja võõrana tunduvaid arenguid Eesti luterlikus kirikus. Viimastel päevadel Eesti ajakirjanduses ilmunut vaadates tundub, et too viie aasta vanune ettekanne kulub marjaks ära ka siin ja praegu Ettekanne Põhja-Ameerika Eesti koguduste sinodil 21. V AD 2016 Nagu sageli, nii käib ka selle ettekandega kaasas teatav kimbatus: kuidas ja kust... Vaata lähemalt
5
Eesti Päevalehes on ilmunud esimene pikem lugu artiklisarjast, mis on pühendatud Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK). Tegemist on Eesti Päevalehe ja Levila ühise projektiga, mille tulemusena sündinud lood ilmuvad vaheldumisi nii ühes kui teises väljaandes. Avalöögis keskendutakse peapiiskop Urmas Viilma püüdlusele n-ö tükkida poliitikasse. Üldsegi mitte üllatuslikult jõutakse loo lõpus ka konservatiivse kristliku portaalini Meie Kirik, mille sisu kohta on tellitud lausa «meediaanalüüs». Sellest võib lugeda: «Meie Kiriku kajastustes on... Vaata lähemalt
126
Esmaspäeval, 23. augustil kell 19 toimub Balti keti ajaloolisel marsruudil meeleavaldus ühiskonda lõhestava koroonapoliitika vastu ning vabaduse ja ühtsuse poolt. Vahendame korraldajate info nende kodulehelt: Kolmkümmend kaks aastat tagasi seisime kõik üheskoos, õlg õla kõrval, ühinedes tollase rõhumise vastu ja demonstreerides maailmale Balti inimeste ühtsust. Sel ajal liitusid inimesed üksmeelse rindena ja näitasid koos, et on valmis võitlema oma õiguste ja vabaduse eest. See oli kursimuutus meie armsate rahvaste jaoks.... Vaata lähemalt
19
Väike ülevaade armastatud Taaveti psalmi tõlgetest alates esimesest eestikeelsest Piiblist kuni tänapäevaste tõlgeteni. Biibli Ramat (1739)[1]: 1 Taweti laul. Jehowa on mo karjane, ei mul põlle ühtegi waia. 2 Nore rohho made peäl laseb ta mind maas seista, ta sadab mind hingamisse wee jure. 3 Ta jahhutab mo hinge, ta sadab mind õigusse jälgede peäle, omma nimme pärast. 4 Ka siis, kui ma käin surma warjo orgus, ei karda ma... Vaata lähemalt
108
Läti Evangeelne Luterlik Kirik langetas otsuse liituda konfessionaalsete ja konservatiivsete luterlike kirikute koostööorganisatsiooniga, mis kannab nime Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu (International Lutheran Council). 6. augustil toimunud Läti luterliku kiriku sinodi 219 liikmest toetas liitumist ILC-ga koguni 210 liiget. Samal koosolekul otsustati ka lahkuda luterlasi ja kalviniste (reformeerituid) ühendavast Leuenbergi osaduskonnast (praeguse nimega EKOE ehk Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas) – seda otsust toetas 198 saadikut. Läti luterliku kiriku sinodi otsus lahkuda EKOE-st... Vaata lähemalt
0
Maarja taevassevõtmist ei tule mõista nõnda, nagu ta ei olekski surnud. Vastupidi, me võime olla kindlad, et Maarja, kes järgnes oma Pojale kõiges, läks läbi ka surmast. Kuidas oleks ta võinud käia teist teed kui Jeesus? Kuidas oleks Jumal keelanud talle seda, mida on vagalt oodanud kõik pühakud: et nad võiksid saada Tema surma sarnaseks (Fl 3:10)? Surm on küll patu tagajärg, kuid Jeesus tegi sellest veel viimase võimaluse. Alates... Vaata lähemalt
207
Luterlaste rahvusvaheline hukkamõist ebaõiglase kriminaalmenetluse asjus õp dr Pohjola ja dr Räsäneni vastu ja üleskutse kõikidele hea tahtega inimestele toetada usulist väljendusvabadust Soomes «Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust. Kui me ütleme: «Meil ei ole pattu», siis me petame iseendid ja tõde ei ole meis. Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.» (1Jh... Vaata lähemalt
23
Esmaspäeval viidi Eestis sisse apartheidi- ehk eraldusrežiim, mis võimaldab kohelda erinevalt vaktsineerituid ja mittevaktsineerituid. See puudutab ka kirikuid – kui kiriku uksel küsitakse nn koroonapassi, võib sisse astuda rohkem inimesi. On täiesti võimalik, et varsti lubatakse avalikele üritustele, sealhulgas jumalateenistusele, üksnes vaktsineeritud või äsja testitud inimesi. Teised kui võimalikud nakkuselevitajad peavad ukse taha jääma. Kuidas on see kooskõlas Jeesuse sõnadega: «Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud»? Korrakem... Vaata lähemalt
459
Mõte, et hiigelkasumeid tootvate ravimikorporatsioonide eksperimentaalsete tehnikate poolt manipuleerimata immuunsüsteemiga (ehk omaenda loomuliku immuunsusega) inimene kujutab endast oma pelga olemise ja liikumisega ülejäänud ühiskonnale otsest ohtu, oleks veel mõni aasta tagasi tundunud kui mitte täiesti hullumeelse, siis vähemalt äärmuslikuna. Seda jubedam on näha, et piisas vähem kui kahest aastast surmahirmu süstimisest massidesse, kui sama mõte on muutunud mitte üksnes legitiimseks, vaid uueks imperatiiviks, mille järgi hinnatakse inimese kuulumist «heasse seltskonda»,... Vaata lähemalt
143
Juba käesoleva aasta aprillis pöördus hulk Briti usutegelasi Ühendkuningriigi peaministri Boris Johnsoni poole «vaktsiinipasside» kehtestamise ettepaneku ja sellega kaasneva terviseapartheidi küsimuses. Kuna Eestis hakkab kujunema sarnane olukord, avaldame alljärgnevas pöördumise tõlke. Peaminister Boris Johnsonile Aprill 2021 Austatud peaminister! Erinevate konfessioonide kristlike juhtidena palvetame püsivalt teie valitsuse «ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses» (1Tm 2:2). Kuid me kirjutame teile seoses tõsist... Vaata lähemalt
11
Avaldame uuesti õp Argo Oleski 2013. aastal portaalis Meie Kirik ilmunud artikli, milles vaadeldakse Joseph Ratzingeri (paavst Benedictus XVI, 2005–2013) teost «Kristlus ja kultuuride kriis». Meie, eestlaste, ajalugu on tihedalt seotud kristlusega ja kristliku usu mõjud on sügaval meie sees ning meie ümber. Ometi on suurem osa meie rahvast tänapäeval kirikukauge ja kristlus pole usuks, mille järgi teadlikult ja veendunult oma elu püütakse seada ja elada. Oleme statistika järgi kõige... Vaata lähemalt
0
Käesoleva aasta 16. juulil andis paavst Franciscus välja apostelliku kirja (motu proprio) «Traditionis custodes», millega tühistatakse tema eelkäija paavst Benedictus XVI korraldused aastast 2007 ja piiratakse oluliselt traditsioonilise ladinakeelse missa – mida käsitati niigi missa erakorralise vormina – kasutamist roomakatoliku kirikus. Milliseid reaktsioone on paavsti kõnealune motu proprio pälvinud katoliku kiriku iidset traditsiooni hindavatest ringkondadest? Katoliku kirikust lahknenud Püha Pius X Preestrite Vennaskonna veebilehel juhitakse tähelepanu asjaolule, et kiriku õpetust... Vaata lähemalt
0
Euroopa Komisjon alustas Ungari ja Poola konservatiivsete valitsuste vastu rikkumismenetlust seoses väidetavalt LGBT kogukonda diskrimineerivate seaduste ja meetmetega. Konservatiivsel Ungaril ja valdavalt katoliiklikul Poolal on aega vastata kaks kuud, enne kui nende vastu käivitatakse järgmine etapp. Kui Ungari puhul on üleliidulistele organitele pinnuks silmis hiljuti vastu võetud seadus, mis kaitseb alaealisi LGBT propaganda eest, siis Poolas nähakse probleemi LGBT ideoloogiast vabade tsoonide loomises. Nimelt on sadakond Poola linna ja alevit... Vaata lähemalt
0
Populaarsemad allikad
Õhtuleht
|
35% 23 |
ERR
|
15% 4 |
Postimees
|
9% 8 |
Uued uudised
|
8% 4 |
Delfi
|
8% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.09.2021 01:51
Viimane uuendus: 01:50.
Uudiste reiting uuendatud: 01:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии)
Uudis.net © 2021
populaarne