«Leia oma tõde.» «Ära lase teistel öelda, kes sa oled.» «Ole parem versioon iseendast.» Sotsiaalmeedia ning eneseabiraamatud on praegusel ajal täis selliseid juhtnööre. Need tunduvad võimestavana, kuid kätkevad endas tervet maailmavaadet: arusaama inimesest, kes ise loob ennast. Ilma, et seda ise märkaksime, on meist osaliselt saanud 19. sajandil tegutsenud filosoof Friedrich Nietzsche jüngrid. Nietzsche kuulutas, et «Jumal on surnud». Ta ei pidanud silmas mitte religiooni hääbumist, vaid kogu kristliku m Vaata lähemalt ›
0
In memoriam õpetaja emeeritus dr. Toomas Paul (29.10.1939–15.07.2026) Me peame kõik minema. Kui aga minnes võiksime taibata, mis meie rahule tarvis läheb, võiksime nägijaks saada. Kui see pilk ei ole see kabuhirm, millest Ilmutusraamat räägib, et kui inimesed näevad Inimese Poega tulevat, paluvad nad mägesid ja künkaid, et need neid kataks – vaid kui see on pilk, mis täidab meid lootusega ja ei jäta häbisse. See näitab: kui kõik otsa... Vaata lähemalt ›
0
Südamepeegel vaimuliku elu läbikatsumiseks katekismuse viie päätüki põhjal. ESIMENE PÄÄTÜKK 1. käsk Kelle päralt on sinu süda? Kas Jumala või maailma päralt? Kas sa elad ilma Jumalata? – Kas kardad Jumalat üle kõigi asjade või kardad sa oma seltsilisi ja nende pilget? – Kas armastad kõigest südamest Jumalat või raha või lõbu? – Kas loodad tõsiselt Jumala pääle või loodad oma enese jõu ja osavuse pääle? – Kas oled Jumala... Vaata lähemalt ›
0
Prantsuse filosoof René Girard on öelnud, et vaid vähesed tahavad tänapäeval saada pühaks inimeseks, aga kaalust maha võtta tahavad kõik. Püüdlemine pole kadunud, aga muutunud on selle eesmärk: pühaduse asemel taotletakse ideaalset keha. Vabadusest räägitakse meie ajal palju, aga vaid vähesed on vabad peegli ja vannitoakaalu kütkeist. Rannahooaja lähenedes häbenevad paljud oma keha. Kristlik usk annab selles küsimuses vabastava taipamise: keha ei ole mitte meie inimväärikuse mõõt, see pole ka... Vaata lähemalt ›
0
Miks lahkus Eesti Metodisti Kirik Ühinenud Metodisti Kirikust ja miks pühitsesid EMK piiskopi ametisse just EELK piiskopid? Eesti Metodisti Kiriku (EMK) lahkumine Ühinenud Metodisti Kirikust (ÜMK – United Methodist Church ehk UMC) oli eelkõige õpetuslik ja kirikukorralduslik otsus. Selle peamiseks ajendiks kujunesid süvenevad erimeelsused Pühakirja autoriteedi ning kristliku seksuaaleetika küsimustes. Aastaid õpetas ÜMK ametlikult, et abielu on ainult mehe ja naise vaheline liit, aktiivses homoseksuaalses. Vaata lähemalt ›
0
«Ubi Petrus, ibi Ecclesia.» Püha Ambrosius Milaanost Kus on Peetrus, seal on Kirik. Roomakatoliku kiriku õpetuse kohaselt on Rooma paavst apostel Peetruse ametijärglane. Sellest tulenevalt – kui ma õigesti aru saan – saab katoliiklane olla vaid see kristlane, kes on ametlikus kirikuosaduses «Peetrusega» ehk paavstiga. Luterlased ei ole osaduses Rooma paavstiga alates Leo X vandebullast «Decet Romanum Pontificem» (3. jaanuar 1521), s.t juba rohkem kui 500 aastat. Ortodoksid ei ole... Vaata lähemalt ›
0
Jaanipäeva keskmes on südasuvine valgus. Kristlased tuletavad sel päeval meelde meest, kes tunnistas valgusest nii kirkalt, et võimukandjad ei suutnud seda taluda. Ristija Johannes ei olnud usuline diplomaat. Ta ei tulnud inimestele kinnitama, et kõik on hästi. Tema sõnumiks oli: «Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!» Johannes oli teistest eristuv. Ta tuli kõnnumaalt, rõivastus kaamelikarvadest kuube ning elas askeetlikult. Ta ei hoolinud populaarsusest ega välisest edust. Tema elu oli vastandumine Vaata lähemalt ›
0
25. juuni on Augsburgi usutunnistuse esitamise päev (aastal 2030 möödub sellest 500 aastat). Evangeelne-luterlik kirik käsitab end Jeesus Kristuse poolt asutatud ja apostlikul õpetusel rajaneva kõikide aegade tõelise katoolse kirikuna. Arthur C. Piepkorn: «Kirikuid, mis määratlevad end luterlikuna, on õigem nimetada Augsburgi usutunnistuse kirikuteks. Sest luterlus ei tähenda Martin Lutheri õpetuste, veel vähem tema juhuslike ja mitteametlike ütluste aktsepteerimist autoriteetse või siduvana. See tähendab Vaata lähemalt ›
0
Kõigepäält tunnistab Õnnistegija oma sõnaga, et suremine mitte meie elu ära ei hävita, mitte meile otsa ei tee, nagu uskumata inimesed arvavad. Sellega kinnitab Jeesus ka omalt poolt seda ülivana usku, mis kõigil rahvastel igal ajal on olnud, et pärast maapäälist elu veel üks tõine elu on tõises ilmas. Nõnda uskusivad ka meie esivanemad ju pagana ajal. Vana Eesti usu järele läksivad hinged, kui nad surmas ihust lahkusivad, uude ilma,... Vaata lähemalt ›
0
Kristlik kuulutus kohtus antiikmaailmaga, kus seksuaalsel käitumisel puudusid piirid. Kristluse õpetus seksuaalsusest oli revolutsioon, mis raputas kogu ühiskonda. Paulus kirjutas oma kirju 1. sajandi kogudustele maailmas, kus kristlik moraal oli tundmatu. Pauluse sõnum Jumalast, kes kutsub inimesi pühadusele, sh seksuaalsuse valdkonnas, tabas kultuuri, mille jaoks taoline mõtteviis oli täiesti tundmatu. Armastus oli kreeka mõtlemises eelkõige esteetiline kogemus. Armastusejumal Erost kujutati noore mehena Vaata lähemalt ›
0
Baltic Pride’i rongkäigult jäi kõlama loosung: «Käi p…e, komisjon! Komisjon ei otsusta minu identiteedi üle.» Silmas peeti arstlikku komisjoni, kelle hinnangust sõltub soomuutmine. See on ropp, aga aus lause. Tavaliselt räägitakse «õigustest», «väärikusest» ja «ligipääsust teenustele». Siin öeldi otse välja, mida ideoloogiline kannatamatus meditsiinist arvab – arstlik kaalutlus on tüütu takistus. Tihti ütleb tänavakeel selgemalt välja seda, mida aktivistid ametkondades pole veel jõudnud sõnastada. See loo Vaata lähemalt ›
0
Austatud Piiskopliku Nõukogu liikmed! Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, meie vaimulik kodu, on «selle maa kirik». Soovimata pisendada teiste konfessioonide panust Eesti rahva toomisel Kristuse juurde, tuleb tõdeda, et sajandite jooksul õpetas evangeelne-luterlik kirik meie rahva lugema, kirjutama ja palvetama. Õp. dr. Voldemar Ilja on selle kohta tabavalt öelnud: «Katoliiklik kirik istutas, luterlik kirik kastis, aga Jumal laskis kasvada…» Tänaseks on meie Kirik aga kaotanud kunagise kultuurilis-vaimse juh Vaata lähemalt ›
0
Soolisuse arutelu vastalisi EELK vaimulikke on juba manitsetud, et saame valesti aru konsistooriumi taotlustest ja sõnad tähendavad midagi muud. Samas on vastalisus ennast näidanud argumenteeritud teoloogiliste, akadeemiliste artiklitega ja südamest tulnud mõislike üleskutsetega, mida ei ole kuulda võetud. Ilmselt on vaja üht poisikest, kes ütleks, et kuningas on alasti. Seniste artiklite lühike kokkuvõte võiks olla: soolisuse arutelu teema sõnastus välistab kriitika. Kui kriitika on välistatud, pole ka ar Vaata lähemalt ›
0
Ettekanne Vennastekoguduse XIII suvepäeval 6. juunil 2026 Pikaveres Tänane küsimus kõlab õigupoolest: kuidas mõista Piiblit kui Jumala Sõna? Kuidas lugeda seda kui Sõna, mille kaudu kohtume Jumalaga? I Mis on Jumala Sõna? Kui me räägime Jumala «Sõnast», siis on mõeldud Jumala Logost, kes on sama igavene kui Jumal ja tegutseb loomise algusest peale (Jh 1:1–18). Kui aga ütleme «Jumala Sõna», siis on mõeldud Tema Sõna inimeste sõna kaudu, s.t Pühakirja,... Vaata lähemalt ›
0
Filippo Tommaso Marinetti kuulutas 1909. aastal, et uue ajastu ilu ei ela enam marmoris, vaid mootoris. Futurismi manifestis kinnitas ta, et mürisev võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike. Selle esteetilise provokatsiooni eesmärk oli ümber korraldada inimese kogu vaimne elu. Futuristide meelest tuli mineviku pühapaigad – muuseumid ja raamatukogud – kuulutada üleliigseteks hauakambriteks ning asendada aeglus ja mälu kiiruse, jõu ja müraga. Sama innuga jõuti hiljem isegi pastani, futuristliku kokakunsti Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeva moraalne segadus ilmneb sageli üksikute vaidlusena väärtuste, identiteetide ja kommete üle. Viimselt on aga tegemist palju sügavama vastuoluga. Me ei ole eri meelt mitte üksnes selles, kuidas peaksime elama, vaid selles, millises tegelikkuses me üldse elame. Vaidlus pole peamiselt mitte moraali üle, vaid eksistentsi puudutav: kas tegelikkus on miski, mis meile antakse, või miski, mille inimene ise loob? Kristlik vastus on üheseltmõistetav. Maailm ei ole juhuste kokkulangemise tulemus ega... Vaata lähemalt ›
0
Kirikuvalitsuse eestvedamisel toimub käesoleval aastal Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus arutelu soolisuse ja seksuaalsuse üle. Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet on veendunud, et kirik ei vaja sellist arutelu. Üldkirikliku arutelu alustekstid on loetavad EELK kodulehel; põhjendusi, miks sellist arutelu kirikus vaja ei ole, leiab veebilehelt rahvakirik.ee. Ühiskondlikud arutelud samasooliste paaride partnerluse riikliku tunnustamise üle Eestis algasid ligi 18 aastat tagasi. Nagu me teame, o Vaata lähemalt ›
0
1923. aastal kaitses luterlik vaimulik ja teoloog Hugo Bernhard Rahamägi Tartu Ülikoolis oma doktoriväitekirja «Eesti rahva sündivuse vähenemise põhjused ja teed selle nähtuse kõrvaldamiseks: sotsiaal-eetiline käsitlus». Kuna teema on aktuaalne ka sada aastat hiljem, avaldame väitekirja juhtlaused (kirjaviis muutmata; leheküljed 1027–1035). Masinakirjas väitekirja hoitakse Tartu Ülikooli raamatukogus. 1. Eesti rahva sündivusse puutuv statistiline materjaal on väga puudulik. Tuleb pöörata selle peale tõsist Vaata lähemalt ›
0
Paljud meie aja vaidlused on taandatavad küsimusele Piibli autoriteedist. Tegemist pole kõrvalise õpetusliku teemaga, vaid millegagi, mis puudutab otseselt meie suhet Jeesusega. Kui Jeesus tõesti surnuist üles tõusis, siis ei ole Ta mitte lihtsalt üks vaimne õpetaja või moraalne eeskuju. Ta on Issand, kellel on meelevald taevas ja maa peal. See paneb meid Tema sõnu tõsiselt võtma. Siis pole Ta mitte pelgalt üks ekslik inimene, vaid keegi, kellel on meelevald... Vaata lähemalt ›
0
Professor Miikka Ruokaneni sõnul saab islamist 21. sajandi lõpuks maailmas kõige levinum religioon, põhjuseks suur sündimus. Kristlaste suhtarv kasvab samuti, ent vähem kui musulmanide oma. Seevastu mitteusklike osakaal rahvastikus kahaneb märgatavalt. Kui praegu moodustavad kristlased 32 ja musulmanid 25 protsenti maailma rahvastikust, siis aastaks 2075 on kristlasi umbes 36 ja musulmane 33 protsenti. Globaalses vaates kristlus kahaneb Euroopas – ka Venemaal – ja Põhja-Ameerikas ning edeneb Aasias, Aafri Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Koiduaeg
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Propastop
|
0% |
Kaitsevägi
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.07.2026 21:06
Viimane uuendus: 20:58.
Uudiste reiting uuendatud: 21:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)