Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulik Margus Kirja analüüsib dokumendi «Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teoloogilise arutelu strateegia aastateks 2024–2029» hermeneutilisi eeldusi. Ta leiab: EELK teoloogilise arutelu strateegia ja sellega kaasnevate lisatekstide keskne teoloogiline probleem seisneb süvenevas antropotsentrilisuses; Luterliku Maailmaliidu lähenemine allutab Pühakirja objektiivse autoriteedi lugeja subjektiivsele reaktsioonile ja sotsiaalsele kontekstile; konfessionaalne luterlus k Vaata lähemalt ›
47
Kristlik usk võib tunduda ilusa ja heana, aga paljudel meist on ka kahtlusi. Kas kristlik usk on loogiline ning mõistlik maailmavaade? Apologeet Miikka Niiranen vastab neljale levinud vastuväitele. Väide 1: Jumalat ei ole olemas, kuna maailmas on kannatust Seda väidet saab esitada kahte moodi. Esimene on valukarje, millega süda keset kannatust vaistlikult kisendab Jumala poole. Teine on intellektuaalsem ning keskendub Jumala-usu mõistlikkusele. Esimese puhul on abiks ligimesearmastus ning valu leevendamin Vaata lähemalt ›
7
Gröönimaa umbes 57 000 elanikust (2024) on umbes 52 000 luterlased. Taani luterliku kiriku koosseisu kuuluval Gröönimaa kirikul (Ilagiit – sõnasõnalt «kogudus») on teatav autonoomia. Nimelt on see 1993. aastal asutatud piiskopkond alates 2009. aastast sõltumatu Taani parlamendist, mis korraldab Taani riigikiriku elu. Lisaks piiskopile on piiskopkonnas toompraost ja kolm praostkonnapraosti, vaimulike arv on 22 (2024). Kiriku usualuseks on vanakiriklikud usutunnistused ja Augsburgi usutunnistus, Porvoo kokkul Vaata lähemalt ›
104
Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, … täis armu ja tõde. (Jh 1:14) Inimpõlved on sajandite vältel elanud targa Saalomoni sõnade järgi: «Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel – ei ole midagi uut päikese all» (Koguja 1:9). Kuid võib juhtuda, et see tavapärane elurütm mureneb. Toimub midagi nii ootamatut ja tähendusrikast, et sellest tulevad kuulutama taevased väed. Inimestele öeldi: «Ärge kartke!... Vaata lähemalt ›
50
Luterlik missa ja õhtupalvus Eisenachi frantsiskaanide kirikus aastal 1536, nähtuna luterliku reformatsiooni keskusesse Wittenbergi kõnelustele teel olnud reformeeritud jutlustaja ja teoloogi Wolfgang Musculuse (1497–1563) silmade läbi: [Hommikul] kell seitse me astusime kirikusse, kus peeti missateenistust, nagu nad seda nimetavad, järgmisel viisil. Wolfgang Musculus. Wikimedia Commons Esmalt laulsid poisid ja koolmeister täiesti paavstikiriku tava kohaselt kooriruumist ladina keeles Cantate-p Vaata lähemalt ›
7
Aastaks 2025 on Eesti – nii riik kui rahvas – jõudnud taasiseseisvusaja sügavaimasse kriisi. Fanaatilise ideoloogilise sõgedusega on võimulolijad hävitanud majanduskasvu ning inimeste heaolu, lammutatud on perekonnainstitutsioon ja sügavasse langusesse on viidud sündimus, kokku on jooksnud demokraatlik poliitiline süsteem. Julgeolekupoliitiliselt on samasuguse järjekindla sõgedusega osatud maha mängida praktiliselt kõik oma võimalused. Kõige selle aluseks on olnud erakordsest ülbusest ja kõrkusest kantud p Vaata lähemalt ›
95
Aastal 2025 tähistasid kristlased 1700 aasta möödumist esimesest Nikaia oikumeenilisest kirikukogust, kus sõnastati Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse algne tekst. Sellest lähtuvalt on Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekul 2025. aasta teemaks «Tunnistatud usk». Eesti Kirikute Nõukogu kutsus kõiki Eesti kirikuid ja kogudusi üles leidma ja kasutama viise, kuidas tunnistada avalikult usku Jeesusesse Kristusesse ja tähtsustada usu tunnistamist. Eenok Haameri matusetalitus. Foto: Illimar Toomet Eesti Vaata lähemalt ›
6
Armsad Eestimaa inimesed! Tervitame teid sel kaunil jõuluajal inglikuulutuse sõnadega Püha Luuka evangeeliumist: «Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.» (Lk 2:10-11) Taas on Jumala arm kandnud meid jõuluaega ning peatselt jätame seljataha käesoleva aasta ning sirutume vastu uuele Issanda aastale 2026. Need on päevad, mil saame peatuda ja vaadata tagasi.... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi jõululäkitus: «Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.» (Jh 1:14) Oleme iga päev ümbritsetud arvutul hulgal sõnadest. Keegi ei tea ka täpselt, kui palju on eesti keeles sõnu, sest meie keel võimaldab neid piiramatult juurde luua. Sõnarohkus tähendab seda, et palju kõneletakse ja kirjutatakse, vähem jääb aega kuulamiseks. Veel vähem kuulda... Vaata lähemalt ›
24
«Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.» Johannese 1:1 «Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, enne kui Aabraham sündis, olen mina.» Johannese 8:58 Apostlite kuulutusele ja pühakirja õpetusele tuginedes ütlevad erinevad kristlikud usutunnistused Kristuse kohta järgmist. 1. Jeesus Kristus on sündinud Jumal Isast enne kõiki aegu «…kes Isast on sündinud enne kõiki aegu, Jumal Jumalast, valgust valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast, sündinud, mitte loodud, olemuselt ühtne... Vaata lähemalt ›
17
On 1748. aasta pärast Issanda Jeesuse Kristuse sündimist. Keiserliku Saaremaa provintsi kirikuelus on juba mõnda aega kestnud rahutud ajad – nii talurahva kui sakslaste seas hakkas levima ketserlus, mistõttu ametivõimud on alustanud uurimist. Jõulukuu kaheteistkümnendal päeval – esmaspäeval pärast kolmandat Kristuse tulemise püha – jõuab maalt linna härra Karja kiriku pastor Johann Georg Holm. Tema tulek on aga viibinud, ehkki talle anti kõrgemalt poolt korraldus ilmuda keiserliku Saaremaa konsistooriumi ko Vaata lähemalt ›
35
Luterliku Maailmaliidu peasekretär Anne Burghardt väljendab ajalehes Eesti Kirik (10. detsember 2025) arusaamatust missakella kasutamise pärast luterlikul jumalateenistusel. Osundame: «Kas kogudusele on õigupoolest selgitatud, mis toimub siis, kui kelluke heliseb? Kui vastata, et sellel hetkel toimub andide substantsi muutus, on tegemist roomakatoliikliku sakramendikäsitlusega. Võib ju öelda, et tegu on vaid ühe väikese elemendiga, kuid üks element on vaid osa suuremast paradigmast, mis lõpuks viib välja k Vaata lähemalt ›
111
Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast. Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse. Lk 21:25j (Teisel Kristuse tulemise pühal.) Märgid peavad küll eel käima, aga mitte ainult Jeruusalemma, vaid kogu maailma kohta. Jüngrid teadku, et Kristuse riik ei ole sellest maailmast, et maailm kiusab ja rõhub Kristust, Tema... Vaata lähemalt ›
5
«Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!» Ps 106:1 Apostel Püha Andreas Esmakutsutu, apostel Peetruse venna ja oikumeenilise patriarhaadi kaitsepühaku püha eelõhtul täname meie, paavst Leo XIV ja oikumeeniline patriarh Bartholomeus, kogu südamest Jumalat, meie halastavat Isa, selle vennaliku kohtumise kingituse eest. Järgides oma auväärsete eelkäijate eeskuju ja järgides meie Issanda Jeesuse Kristuse tahet, jätkame otsusekindlalt liikumist armastuses ja tões (vrd Ef 4:15) dialo Vaata lähemalt ›
20
Kas Jumala sõna on suuline või kirjapandud sõna? Kas Vana ja Uus Testament on võrdselt Jumala sõna? Kas Piibel on ainus Jumala sõna allikas? Kas Piibel sisaldab Jumala sõna kõrval ka inimeste arvamusi? Laseme luterlikku arusaama pühakirjast selgitada konfessionaalsel luterlikul vaimulikul ja misjonitegelasel, piiblitõlkija Harald Põllul (1874–1939). Mis on Jumala sõna? Nagu me küsimusele: «Kuidas saame õndsaks?» vastasime: «Üksnes armust, üksnes usust», nii vastame küsimusele: «Kes ütleb meile, et me... Vaata lähemalt ›
65
Kas Jumala sõna on suuline või kirjapandud sõna? Kas Vana ja Uus Testament on võrdselt Jumala sõna? Kas Piibel on ainus Jumala sõna allikas? Kas Piibel sisaldab Jumala sõna kõrval ka inimeste arvamusi? Laseme luterlikku arusaama pühakirjast selgitada konfessionaalsel luterlikul vaimulikul ja misjonitegelasel, piiblitõlkija Harald Põllul (1874–1939). Mis on Jumala sõna? Nagu me küsimusele: «Kuidas saame õndsaks?» vastasime: «Üksnes armust, üksnes usust», nii vastame küsimusele: «Kes ütleb meile, et me... Vaata lähemalt ›
0
Meie ootame surnute ülestõusmist ning tulevase ajastu elu. Aamen. (Nikaia usutunnistus) Mis saab ihust pärast surma? Ihu saab jälle mullaks (1Ms 3:19). Mis saab hingest pärast surma? Usklike hinged kantakse hingamise paika, kus nad õndsas rahus oma ihu ülestõusmist ootavad; aga uskmatute hinged heidetakse valu paika ja nad ootavad seal suures valus oma ihu ülestõusmist. (Kristus kahetsevale kurjategijale: «Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis», Lk... Vaata lähemalt ›
12
«Kui Kristuse kuju mu südames ei ole patt, vaid hea, miks peaks siis olema patt hoida seda oma silmade ees?» (Martin Luther, 1525) Alljärgnevas loetelus on esitatud andmed kõikide Eesti Vabariigi õigusjärgsel territooriumil tegutsevate ja käesoleval hetkel iseseisvate Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koguduste pea- ehk kihelkonnakirikutes või peamistes kogunemiskohtades kasutuses olevate altarimaalide või nende puudumise kohta. Mainitud on ka vanu altarimaale, mida enam peaaltari juures ei eksponeerita. A Vaata lähemalt ›
38
Eessõna. Ehkki pealkiri viitab vabamüürlusele, ei ole «Murder in the 33rd Degree» vandenõuraamat. Ameerika preestri Charles Theodor Murri teos räägib jõujoontest ja intriigidest Rooma kuurias 1970. aastatel. Murr on ilmselt ainus elusolev tunnistaja neist turbulentsetest aegadest. Tänu oma kahele mentorile sattus ta noore preestrina sündmuste keerisesse, mis kulmineerusid 1978. aastal, nn «kolme paavsti aastal». Tavalugejale on ilmselt väheteada neid sündmusi saatnud massoonluse [vabamüürluse – toim.] vari. Vaata lähemalt ›
6
Kas oled kuulnud väidet, et kristluse algaegadel ei olnudki ühte «õiget õpetust», vaid hoopis kirev hulk üksteisest erinevaid kristlikke uskusid. Taolise väite kohaselt võitis õigeõpetuslik kristlus keisrivõimu abiga alles 4. sajandil, lämmatades kristluse teised vormid. Mida sellele vastata? Väide põhineb saksa teoloog Walter Baueri raamatul Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum (1934). Enne Bauerit eeldati, et kristlus põhineb Jeesuse algupärastel õpetustel ning eksiõpetused kerkisid esil Vaata lähemalt ›
21
Populaarsemad allikad
Delfi
|
77% 6 |
Kroonika
|
7% 5 |
Ärileht
|
4% 3 |
Eesti Ekspress
|
4% 2 |
Delfi Sport
|
3% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.01.2026 07:35
Viimane uuendus: 07:34.
Uudiste reiting uuendatud: 07:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)