Maailm on täis halbu uudiseid. Ebakindluse pitseriga on märgitud rahvusvaheline poliitika, suurriikide suhted, majandus ja ühiskondlikud olud. Nii mõnigi kaasmaalane mõtleb murega tulevikule: kuhu me oma rahvaga suundume – kas meil on lootust? Nii mõnigi ootab taolises olukorras, et meedia pakuks meile rohkem häid uudiseid. Kristliku ajalehena meil ongi pakkuda tõeliselt häid uudiseid. Me tahame kuulutada evangeeliumi ehk head uudist Jumala armust ja päästest. Samas ei saa me peita oma... Vaata lähemalt ›
0
Vend Aquino Thomase jutlus, mille ta esitas samal pühapäeval [2. detsembril 1268. aastal] Bolognas dominiiklaste majas kogu ülikoolipere juuresolekul. Heitkem kõrvale pimeduse teod ja rõivastugem valguse relvadega (Rm 13:12). Apostel, kristlaste õpetaja ja juht usus ja tões, õpetab meie armulise Issanda tulemise ajal nende sõnadega kahte asja: esiteks kõigi maiste plekkide ja pahede vaba ja õilsat põlgamist ning teiseks auväärset armastust ehk püüdlemist taevaste vooruste poole. Esimest teeb ta siis,... Vaata lähemalt ›
11
Möödunud aastal riigikogus vastu võetud, ent presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muudatused on jõudnud riigikohtusse, kes peab nüüd vaagima, kas need on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Riik tahaks julgeoleku huvides võtta endale õiguse sundida ohu korral Eestis tegutsevaid usuühinguid katkestama kõik sidemed välismaal asuva usujuhi või vaimuliku keskusega. Tegemist oleks olulise sekkumisega usklike usu- ja ühinemisvabadusse ning usuühingute enesekorraldusõigusesse. E Vaata lähemalt ›
153
Kreeka keeles on meeleparandus «metanoia». Sõnasõnalt tähendab see oma mõistuse, oma arusaamade muutmist. Teisisõnu on meeleparandus oma meeleolu, oma mõtteviisi muutmine, inimesega toimuv sisemine muutus. Meeleparandus on oma vaadete läbikatsumine, oma elu muutmine. Kuidas saab see toimuda? Samuti nagu siis, kui pilkane tuba, millesse inimene on kord sattunud, lööb helendama päikesekiirtes. Kui inimene vaatles tuba pimeduses, tundus see talle ühesugusena – paljusid asju, mis toas asusid, ta lihtsalt ei nä Vaata lähemalt ›
75
Luterlikud usutunnistuskirjad eristavad «evangeeliumi õpetust» ning «inimlikke traditsioone». Kumma juurde kuulub abielu? Milles kõiges peaks olema üksmeelne, et kirikut saaks nimetada ühtseks? See on oluline ja keeruline küsimus, millega maadlevad erinevad kirikud. Luterlikesse usutunnistuskirjadesse kuuluvas Augsburgi usutunnistuses (Confessio Augustana, CA) on sageli tsiteeritud lause: «Kristliku kiriku tõelise ühtsuse jaoks piisab sellest, et seal üksmeelselt ja õiges arusaamises evangeeliumi kuulutata Vaata lähemalt ›
12
Oleme harjunud elama vabariigis, mille aluseks on idee, et võim pärineb rahvalt. Põhimõtteliselt on Eesti Vabariigil rohkem ühist revolutsioonilise Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga kui sellise riigiga, kus tunnustatakse võimu pärinemist Jumalalt. Moodustis nimega Eesti NSV lihtsalt moonutas vabariigi ideed sellega, et tegelikult oli võim kommunistliku partei käes, mis väitis end esindavat rahvast ja arvas teadvat, mis rahvale vaja on. Eesti Vabariigi algusaastatel võeti ette kiriku lahutamine rii Vaata lähemalt ›
41
Meie kiriku seesmine külg, tema usualused ja õpetus, on alati samad olnud, mistõttu [Augsburgi] usutunnistuse uus väljaanne omab olulist tähtsust. Harald Põld kirjutab selle kohta juba mainitud sissejuhatuses: «See on üks kõige imelisemaist nähtusist ristikiriku ajaloos, et elava Kristuse koguduse õige õpetus aegade jooksul on ikka sellekssamaks jäänud, ja et vastuvaidlused sellele ka alati oluliselt ühesugused on olnud ja ühesuguseks jäänud, kuigi nad mitmel ajal mitmesugust väljendust leiavad.» Augsburgi Vaata lähemalt ›
78
Praegune aeg seab usuteele kolm takistust, mis puudutavad eriti linlaste ning haritud noorte täiskasvanute mõttemaailma. Kui tahame inimesi usuteele juhatada, tuleb meil aru saada kaasaja inimeste mõtteviisist. Misjonitöös on alati olnud oluline tunda enne evangeeliumi kuulutamist kohalikku kultuuri. Meie aega nimetatakse sageli postmodernseks ajaks. Kirjeldan järgnevalt kolme takistust, mida postmodernne maailm usuteele asetab. Loomulikult ei mõtle nõnda kõik inimesed, aga püüan kirjeldada suures linnas. Vaata lähemalt ›
35
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku juhtkonna poolt algatatud niinimetatud teoloogilised arutelud on külvanud vaimulike ja töötegijate seas üksjagu lõhesid ja usaldamatust. Dialoogi ja kuulamist jutlustav juhtkond on kangekaelselt keeldunud arvestamast pädeva teoloogilise kriitikaga EELK teoloogiliste arutelude strateegiadokumendi aadressil. Vähimatki soovi arvestada kõikide inimestega ei ole. Teoloogiliste aruteludega on algust tehtud, ent aastal 2026 seisab ees tõsine proovikivi. Kiriku juhtkond tahab, et. Vaata lähemalt ›
207
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulik Margus Kirja analüüsib dokumendi «Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teoloogilise arutelu strateegia aastateks 2024–2029» hermeneutilisi eeldusi. Ta leiab: EELK teoloogilise arutelu strateegia ja sellega kaasnevate lisatekstide keskne teoloogiline probleem seisneb süvenevas antropotsentrilisuses; Luterliku Maailmaliidu lähenemine allutab Pühakirja objektiivse autoriteedi lugeja subjektiivsele reaktsioonile ja sotsiaalsele kontekstile; konfessionaalne luterlus k Vaata lähemalt ›
47
Kristlik usk võib tunduda ilusa ja heana, aga paljudel meist on ka kahtlusi. Kas kristlik usk on loogiline ning mõistlik maailmavaade? Apologeet Miikka Niiranen vastab neljale levinud vastuväitele. Väide 1: Jumalat ei ole olemas, kuna maailmas on kannatust Seda väidet saab esitada kahte moodi. Esimene on valukarje, millega süda keset kannatust vaistlikult kisendab Jumala poole. Teine on intellektuaalsem ning keskendub Jumala-usu mõistlikkusele. Esimese puhul on abiks ligimesearmastus ning valu leevendamin Vaata lähemalt ›
7
Gröönimaa umbes 57 000 elanikust (2024) on umbes 52 000 luterlased. Taani luterliku kiriku koosseisu kuuluval Gröönimaa kirikul (Ilagiit – sõnasõnalt «kogudus») on teatav autonoomia. Nimelt on see 1993. aastal asutatud piiskopkond alates 2009. aastast sõltumatu Taani parlamendist, mis korraldab Taani riigikiriku elu. Lisaks piiskopile on piiskopkonnas toompraost ja kolm praostkonnapraosti, vaimulike arv on 22 (2024). Kiriku usualuseks on vanakiriklikud usutunnistused ja Augsburgi usutunnistus, Porvoo kokkul Vaata lähemalt ›
104
Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, … täis armu ja tõde. (Jh 1:14) Inimpõlved on sajandite vältel elanud targa Saalomoni sõnade järgi: «Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel – ei ole midagi uut päikese all» (Koguja 1:9). Kuid võib juhtuda, et see tavapärane elurütm mureneb. Toimub midagi nii ootamatut ja tähendusrikast, et sellest tulevad kuulutama taevased väed. Inimestele öeldi: «Ärge kartke!... Vaata lähemalt ›
50
Luterlik missa ja õhtupalvus Eisenachi frantsiskaanide kirikus aastal 1536, nähtuna luterliku reformatsiooni keskusesse Wittenbergi kõnelustele teel olnud reformeeritud jutlustaja ja teoloogi Wolfgang Musculuse (1497–1563) silmade läbi: [Hommikul] kell seitse me astusime kirikusse, kus peeti missateenistust, nagu nad seda nimetavad, järgmisel viisil. Wolfgang Musculus. Wikimedia Commons Esmalt laulsid poisid ja koolmeister täiesti paavstikiriku tava kohaselt kooriruumist ladina keeles Cantate-p Vaata lähemalt ›
7
Aastaks 2025 on Eesti – nii riik kui rahvas – jõudnud taasiseseisvusaja sügavaimasse kriisi. Fanaatilise ideoloogilise sõgedusega on võimulolijad hävitanud majanduskasvu ning inimeste heaolu, lammutatud on perekonnainstitutsioon ja sügavasse langusesse on viidud sündimus, kokku on jooksnud demokraatlik poliitiline süsteem. Julgeolekupoliitiliselt on samasuguse järjekindla sõgedusega osatud maha mängida praktiliselt kõik oma võimalused. Kõige selle aluseks on olnud erakordsest ülbusest ja kõrkusest kantud p Vaata lähemalt ›
95
Aastal 2025 tähistasid kristlased 1700 aasta möödumist esimesest Nikaia oikumeenilisest kirikukogust, kus sõnastati Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse algne tekst. Sellest lähtuvalt on Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekul 2025. aasta teemaks «Tunnistatud usk». Eesti Kirikute Nõukogu kutsus kõiki Eesti kirikuid ja kogudusi üles leidma ja kasutama viise, kuidas tunnistada avalikult usku Jeesusesse Kristusesse ja tähtsustada usu tunnistamist. Eenok Haameri matusetalitus. Foto: Illimar Toomet Eesti Vaata lähemalt ›
6
Armsad Eestimaa inimesed! Tervitame teid sel kaunil jõuluajal inglikuulutuse sõnadega Püha Luuka evangeeliumist: «Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.» (Lk 2:10-11) Taas on Jumala arm kandnud meid jõuluaega ning peatselt jätame seljataha käesoleva aasta ning sirutume vastu uuele Issanda aastale 2026. Need on päevad, mil saame peatuda ja vaadata tagasi.... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi jõululäkitus: «Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.» (Jh 1:14) Oleme iga päev ümbritsetud arvutul hulgal sõnadest. Keegi ei tea ka täpselt, kui palju on eesti keeles sõnu, sest meie keel võimaldab neid piiramatult juurde luua. Sõnarohkus tähendab seda, et palju kõneletakse ja kirjutatakse, vähem jääb aega kuulamiseks. Veel vähem kuulda... Vaata lähemalt ›
24
«Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.» Johannese 1:1 «Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, enne kui Aabraham sündis, olen mina.» Johannese 8:58 Apostlite kuulutusele ja pühakirja õpetusele tuginedes ütlevad erinevad kristlikud usutunnistused Kristuse kohta järgmist. 1. Jeesus Kristus on sündinud Jumal Isast enne kõiki aegu «…kes Isast on sündinud enne kõiki aegu, Jumal Jumalast, valgust valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast, sündinud, mitte loodud, olemuselt ühtne... Vaata lähemalt ›
17
On 1748. aasta pärast Issanda Jeesuse Kristuse sündimist. Keiserliku Saaremaa provintsi kirikuelus on juba mõnda aega kestnud rahutud ajad – nii talurahva kui sakslaste seas hakkas levima ketserlus, mistõttu ametivõimud on alustanud uurimist. Jõulukuu kaheteistkümnendal päeval – esmaspäeval pärast kolmandat Kristuse tulemise püha – jõuab maalt linna härra Karja kiriku pastor Johann Georg Holm. Tema tulek on aga viibinud, ehkki talle anti kõrgemalt poolt korraldus ilmuda keiserliku Saaremaa konsistooriumi ko Vaata lähemalt ›
35
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.03.2026 01:53
Viimane uuendus: 01:02.
Uudiste reiting uuendatud: 01:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)