Mullu 20. sünnipäeva tähistanud Ööülikool hakkab looma ka raamatusarja Ööülikooli Raamatukogu! Sarja esimene raamat “Vaimu paik”, mis põhineb Jaan Kaplinski loengutel, on toetamiseks üleval Hooandjas: https://www.hooandja.ee/projekt/ooulikooli-raamatukogu-i. Ööülikoolist on saanud omamoodi vaimne allhoovus eesti kultuuriruumis. Lõpuks on võimalik kogunenud varamu ka kaante vahele saada. Esimese köite teeb eriliseks Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski kirjavahetus “Kahekõne üle […] Vaata lähemalt
0
Alates 20. jaanuarist kuni 18. aprillini on avatud skulptori ja paberikunstniku ANNE RUDANOVSKI raamatu kui formaadi tähendusi uurivate ja küsimusi püstitavate näituste seeria „Hinnatud ja hüljatud raamatud” neljas näitus, visuaalne kultuuriantropoloogiline uurimus, mille keskne teema on lugemine ja sellega kaasnev. Metodoloogiliseks aluseks on vaatlus, statistika ja valdkonna uurimused, samaväärselt isiklike kogemuste ja kunstnikupositsiooniga. Näituse konteksti […] Vaata lähemalt
0
Eesti Kunstnike Liidu, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse eestvedamisel algab kunsti valdkonna arengukava kokkupanek. Arengukava koostamine on hoolimata pikaajalisest vajadusest esmakordne ja on sündinud valdkonnasisese algatusena, valmides kunstiinstitutsioonide ja vabakutseliste tihedas koostöös. Kava koostamisse on oodatud panustama teemaplokkidega (vt altpoolt) seotud eksperdid ning need on kaasarääkimiseks avatud kõigile. 2021. aasta esimeses […] Vaata lähemalt
0
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Rahvusarhiivi poolt juhitud projekti „Dokumendipärandi digiteerimine: Jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks (1860-1920)” raames digiteeriti nii Eesti Ajaloomuuseumi kui Teatri- ja Muusikamuuseumi kogusid. Eesti Ajaloomuuseumi dokumentaalmaterjalide kogust digiti 103 arhiivifondi materjali ehk ligi 150 000 digikaadrit. Need sisaldavad mõisate kirjakogudes ning perekonnafondides olevaid materjale. Fondid moodustavad dokumentaalmaterjalide kogu olulisema osa ning puudutavad peamiselt endise Eestimaa […] Vaata lähemalt
0
Eesti saatus, mida määratakse esindusdemokraatia kaudu, taandub arvutamisele 101 piires. Seda on meile viimastel päevadel korduvalt kinnitanud uut võimukoalitsiooni loovate erakondade juhid. Kuigi algselt määravad iga liidetava suuruse justkui valijad, ei pruugi see saabuvale tegelikkusele üldse oluline olla. Toompeale pääsenud saadikutest nii mõnigi kaotab töö käigus meelekindluse, vahetab kuuluvust ja maailmavaadet. Igal ühekordsel sammul kas […] Vaata lähemalt
0
Eesti keeles kodanikupalgaks nimetatut tuntakse mujal teaduskirjanduses universaalse baassissetuleku või tingimusteta põhisissetuleku nimetuse all. Asja mõte on, et Universal Basic Income (UBI, eestikeelne lühend UBS1) tagab kõigile regulaarselt (nt kord kuus) ühesuguse inimesest ja staatusest (töötav, õppiv või töötu, jõukas või vaene) sõltumatu sissetuleku. Mõtet on teoreetilistes diskussioonides vilgutatud ka varem, viimastel aastatel on aga […] Vaata lähemalt
9
Universaalse baassissetuleku ideed (UBS) on finantsilisest küljest lihtne rünnata. Tirida voodis tekki ülespoole, kattes sellega pea, mis eriti külma ei karda, ja jättes sellega teki alt välja jalad, mis seda kardavad. Et tekki ei hakataks uuesti allapoole tirima, peame ostma täiendava teki jalgade katmiseks ja oleme jälle küsimuse ees, kust selleks raha saada. Unustame aga […] Vaata lähemalt
0
Sirbil on au tutvustada täna, Jaan Kaplinski 80. sünnipäeval tema järgmist raamatut. Aprillis ilmub sarja „Ööülikooli raamatukogu“ esimene raamat – Jaan Kaplinski „Vaimu paik“. Tegu on „Ööülikoolis“ peetud loengute koguga. Sarja eestvedaja Jaan Tootsen meenutab: „Paarikümne aasta jooksul on Jaan Kaplinski „Ööülikoolis“ kõnelemas käinud õige mitu korda. Tema esimene loeng „Eesti keel ja meel“ (2000) oli üks […] Vaata lähemalt
9
Näitlejad põlvnevad enamasti ahvidest, sellest ei jää kellelegi kahtlust. Näitlejannad on seevastu taevalikku päritolu. 1. Vanad kreeklased panid kirja sokumängu reeglid ja tegid riitusest teatrikunsti, kuid nad ei suutnud leiutada näitlejannat. Nende parimaks tulemuseks jäi deus ex machina, mille peal lasti liugu tuhat aastat ja mida parema puudumisel siiamaani tihti kasutatakse. Maskiga mehed ekslesid müütide […] Vaata lähemalt
0
Valitsus kukkus, see tähendab, EKRE-st saadi lahti, kriminaalasjas kahtlustatav Keskerakond jätkab. Asjaolu, et loomeliitudel sündmuste käiguga mingit pistmist polnud, vaevab kunstiteadlast Johannes Saart. „Kas te ei oleks tahtnud panustada?“ küsib ta, meenutades, kuidas 1988. aasta ühispleenum „pööras Toompeal riiki“. 2013. aastal sunniti vaid üks minister tagasi astuma, nüüdseks tegeldakse üldse vaid raha ja „tootetutvustusega“ (näitused, […] Vaata lähemalt
0
Ei mäleta, et ükski teine avaliku ruumi kunstiteos oleks meil pälvinud sellist meedia tähelepanu kui Mati Karmini Jaak Joala mälestusmärk Viljandis. Vahest ainult Vabadussammas. Aga see on esindusmonument ning (üldjoontes argumenteeritud) arutelu selle ümber hakkas peale pärast seda, kui oli selge, et just see teos oli (järjekordse) võistluse võitnud. Joala mälestusmärk on olnud kõrgendatud tähelepanu […] Vaata lähemalt
0
Tagakaaneteksti põhjal sisaldab klassiku sünnipäevaks välja antud Jüri Arraku joonistustega suveniirraamat autori valikut „oma kõige tähendusrikkamatest luuletustest“. Neid on välja nopitud kakskümmend üks. Gottfried Benn on ühes 1951. aasta loengus öelnud, et nüüdisaja suurimadki luuletajad suudavad poole sajandiga produtseerida kõigest kuus kuni kaheksa täiuslikku, eneseküllast luuletust, mis säravad ja veetlevad iseenesest nagu kalliskivid. Jaan Kaplinski on […] Vaata lähemalt
4
Mängufilm „Hõbedased uisud“ („Серебряные коньки“, Venemaa 2020, 130 min), režissöör Mihhail Lokšin (Michael Lockshin), stsenarist Roman Kantor, operaator Igor Grinjakin, helilooja Guy Farley. Osades Fjodor Fedotov, Sonja Priss, Juri Borissov, Kirill Zaitsev, Severija Janusauskaitė, Denis Lavant. Vene filmid Eesti kinoekraanile sageli ei jõua, ent eelmise aasta lõpus tuli Andrei Kontšalovski „Kallid seltsimehed“1 ja aasta alguses […] Vaata lähemalt
0
Küsisin oma eesti sõbralt, kas Jaan Kaplinski on tänapäeva kuulsaim eesti luuletaja. Tema aga kostis: „Kuidas sa ikka kuulsust mõõdad?“ Tõesti, kuidas? Ilmunud raamatute hulga ja nende trükiarvu järgi? Keelte arvu järgi, millesse need on tõlgitud? Arvustuste ja uurimuste järgi, mis on nendele raamatutele pühendatud? „Aga miks sa nii arvad?“ oli tema teine küsimus. Kui […] Vaata lähemalt
0
Kogu maailma praegu laastav kuri viirus viis meie seast 79. eluaastal teatri-, tele- ja filminäitleja, teatripedagoogi ning Ida tantsukooli kauaaegse direktori ja asutajaliikme Tiit Lilleoru. 1941. aastal Tartus Vanemuise teatri ooperisolisti Helga Lilleoru pojana sündinud Tiit Lilleorg jäi peaaegu kogu elu jooksul seotuks oma sünnilinnaga ja pikaks ajaks Vanemuise teatriga. Õpinguaastad viisid ta siiski mõneks […] Vaata lähemalt
0
Jaan Kaplinski „Helmemänni varju all“ Mari Kalkuni stuudiokontsert Talvi Nurgamaa noorte Euroopas õppivate heliloojate konkursist DYCE Sigrid Solnik, „Argikultuur ja linnaplaneerimine“ Intervjuu Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga Andrei Liimets, „Voogedastussõjas surma ei saa“ Mängufilm „Hõbedased uisud“ Kuressaare teatri „Shakespeare’i kogutud teosed“ Glüfosaadisaaga jätkub II Intervjuu lõhnateadlase Kristel Venega Kuidas vähendada kunstivaldkonna ökoloogilist jalajälge? Olesja Katšanovskaja-Mündi „Hetkes olemise […] Vaata lähemalt
0
Piparmünti peetakse Eestis üheks vanimaks kultuurtaimeks, aga kindlasti leidis maarahvas enne piparmündi ja ka rohemündi peenral kasvatamist üles meie omamaised mündiliigid. Tuntuim neist on põldmünt, tüütu umbrohi meie põldudel, sest ka tema kihutab maa sees edasi igast risoomijupist, mis välja rohimata on jäänud. Põldmündi lõhn kahvatub peenramüntide kõrval, aga tõeline lõhnaime on vesimünt, mida kohtab […] Vaata lähemalt
23
Täispikk animafilm „Hing“ („Soul“, USA 2020, 100 min), režissöörid Pete Docter ja Kemp Powers, stsenaristid Pete Docter, Mike Jones ja Kemp Powers, heliloojad Trent Reznor ja Atticus Ross. Kõlab natuke irooniliselt, et „Hing“, film, mis propageerib nn päeva püüdmise ideed, ilmus aastal, kus keegi ei saanud peaaegu ühtki päeva püüda. Me istusime oma tagumiku peal […] Vaata lähemalt
1
Pealinna elanikkond ning teadlikkus inimväärsest atraktiivsest elukeskkonnast kasvab, sellega koos paisuvad ka etteheited Tallinna jalakäija- ja jalgrattasõbralikule linnaruumile. Seoses nurinaga vestlesime Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga avalikust ruumist, rulatamisest ja linna aregustrateegiast „Tallinn 2035“. Kui palju te ise Tallinnas jalgsi liigute ja millised teekonnad on teile meelepärased? Linnapeana on mul kahetsusväärselt vähe aega jalutada või igapäevaseid […] Vaata lähemalt
52
Netflix võttis oma enam-vähem praeguse kuju 2007. aastal, kuid mõiste „voogedastusplatvorm“ (streaming platform) laialdasemalt käibesse minekuks kulus veel terve kümnend. Sealt alates pole tagasiteed olnud – üha uute konkurentide lisandumisel on hakatud rääkima hoopis voogedastussõjast. 2020. aasta kujunes selle sõja seni suurimaks lahinguks. Kui ühiskonnas keerlesid jututeemad piirangute, kriisi, seisaku ja kahanemise ümber, siis nõudlus […] Vaata lähemalt
0
Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Kristel Vene on lõhnateadlane, kes uurib peamiselt seda, millistest ühenditest mingi toidu lõhn ja maitse koosneb. Üleilmselt on lõhna- ja maitseteadlaste päevakorras näiteks küsimused, kuidas vähendada toidus ilma maitset mõjutamata soola- ja suhkrusisaldust, populaarsed uurimisteemad on taimsed toormed, laboriliha ja putukad (täpsemalt, putukajahu toiduainena, kuna putukad on väga […] Vaata lähemalt
0
Sall on vaja korralikult kaela siduda. Jahe tuul on armutu. Kõrvaklappidest kostub Alfa Misti album „Antiphon“. Mööda Pikka tänavat Tapa keskväljaku poole jalutades möödun kahekorruselistest värvilistest majadest, mis külalised rõõmsates värvides vastu võtavad. Tapa on kasvanud laiusesse, mitte kõrgusesse. See annab turvalise tunde: linn ei ole meist üle, vaid on koos oma inimestega. Tapa on […] Vaata lähemalt
33
Sattusin eelmisel suvel tõsise ülekuulamise ohvriks. Küsitlejaks teismeline tütarlaps, kelle maailm on täis kõige lemmikumaid asju. „Kätlin, mis su lemmikmuusika on?“ – „Ei ole sellist.“ „Kätlin, mis su lemmikraamat on?“ – „Ei ole sellist.“” „Kätlin, mis su lemmikfilm on?“ – „Ka ei ole.“ „Mingi lemmikasi on sul üldse või?“ „Jah, on. Thálassa.“ Θάλασσα, Vahemeri, just see Kreeka saarte […] Vaata lähemalt
0
Evi Gailiti, Maris Tuulingu ja Tõnis Kriisa ühisnäitus „Kolmpromiss” 23.jaanuarist Tartu Kunstimajas. Alates laupäevast, 23. jaanuarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Evi Gailiti, Maris Tuulingu ja Tõnis Kriisa ühisnäitus „Kolmpromiss”. Varemgi erinevates kooslustes koostööprojekte teinud kahe maalija ja ühe keraamiku ühisnäitus tegeleb peamiselt inimkeha temaatikaga. See on teiste inimeste jaoks kõige väljendusrikkam vormide kogum, […] Vaata lähemalt
0
Populaarsemad allikad
Uued uudised
|
24% 14 |
Postimees
|
10% 7 |
Õhtuleht
|
10% 3 |
Objektiiv
|
9% 5 |
ERR
|
8% 4 |
| Vaata allikaid » | |
26.01.2021 07:46
Viimane uuendus: 07:42.
Uudiste reiting uuendatud: 07:36.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии)
Uudis.net © 2021