Kultuuriministeerium ootab alates tänasest, 12. aprillist ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium on mõeldud toetamaks peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Aastas saab välja anda kuni 20 stipendiumit suurusega 2300 eurot. „Kultuur areneb kõige paremini dialoogis ning igasugune rahaline tugi rahvusvahelise kogemuse sidumisel Eesti kultuuriruumiga on meiesugusele väikesele riigile tähtis. Seda seadusest […] Vaata lähemalt
0
Inimesi, kes maakeelt kangelt ja paremini vene keelt oskavad, on Eestis sajandeid leidunud. Seda küll hoopis väiksemal määral kui 1980ndatel, mil Moskva aktiivse koloniseerimispoliitika tagajärjel venekeelsete immigrantide osakaal Eesti rahvastikus aegade tippu jõudis. Kahe sajandi eest, kohe pärast pärisorjuse ametlikku kaotamist ja talurahvaseaduste jõustamist, ei tulnud aga ühelgi vastutajal rüütelkonna peamehest kohaliku mõisniku ja kirikuõpetajani […] Vaata lähemalt
9
Selle jutuajamise sissejuhatuseks tahakski muidugi kohe hüüatada: „Ei saa me läbi Lätita!“ Vahel naljaga pooleks öeldu on siinse intervjuu peategelase puhul tõsi mis tõsi. Eestil ja eesti kirjandusel on vedanud, et meil on läti tõlkija Maima Grīnberga. Õnneks on tema tööd tõepoolest märgatud ja tunnustatud. Mõistagi ei saa siin kopeerida tema pea kümnel leheküljel CVd, […] Vaata lähemalt
114
Estonian Arti (EA) kolleegiumi kuuluvad Katrin Maiste (Eesti Instituut), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus / Kai kunstikeskus), Kadi Polli (Kumu), Triin Ojari (Arhitektuurimuuseum), Elnara Taidre (EKM), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Kaarin Kivirähk (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus) ja Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum). Ajakirja toimetaja on Annika Toots, kujundaja Jaan Evart. EA veebiaadress on estonianart.ee. […] Vaata lähemalt
0
Nii paradoksaalselt, kui see ka ei kõla, siis Eestil vedas, et koroonakriisi läinudkevadise laine ajal oli EKRE valitsuses, mitte opositsioonis. Selleks et seda mõista, tasub võrrelda EKRE käitumist mõne teise Euroopa parempopulistliku sõsarparteiga. Mis sobiks võrdlusaineks paremini kui Austria Vabaduspartei (FPÖ – Freiheitliche Partei Österreichs)? See üks edukamaid parempopulistlikke erakondi oli koroonapandeemia puhkemise ajaks siiski […] Vaata lähemalt
0
Ekspress Meedia teatas aasta alguses, et hakkab oma ökoloogilist jalajälge mõõtma ja vähendama.1 See on tervitatav ettevõtmine, ent milles õigupoolest seisneb meedia peamine roll keskkonnakriisiga hakkama saamises: kas otstarbekas paberikasutuses ja serverihalduses või täpses, asjakohases ja ausas käsitluses? Madis Vasser2 on tõdenud pärast kolme mõjuka uudistekanali põgusat meediavaatlust, et keskkonnateemade käsitlus on napivõitu ja ebaühtlane, […] Vaata lähemalt
92
XVIII sajandil avastati ühtäkki, et otsustused ilu jm esteetilise väärtuse üle on subjektiivsed. Ilu ei asugi esemes, vaid vaataja silmis. Tõsi, Kanti meelest pretendeerivad iluotsustused oma subjektiivsusele vaatamata siiski üldkehtivusele. Need pole nagu blondide või brünettide partnerite eelistamine, milles peetakse silmas kitsalt isiklikke huve ega eeldata üldisust. Esteetiliste otsustuste subjektiivsus avaldub aga nende kontseptuaalsusetuses. Üks […] Vaata lähemalt
0
Kui aasta tagasi koroonapandeemia esimeses laines ühiskond lukku läks, otsisid muuseumid, galeriid ja muud näitusepaigad uusi võimalusi eelkõige virtuaalsest keskkonnast. Kõik, kel vähegi digivõimeid oli, püüdsid oma veebilehed kujundada atraktiivseks, s.t pilkupüüdvaks, sisukaks ja teabeküllaseks. Mida enam sai selgeks, et uus, kogu maailma vallutanud viirus ei allu riigijuhtide eksortsistlikele seanssidele „kurjuse kehastuse“ seljatamisel, seda nutikamaks, […] Vaata lähemalt
0
Aasia sajandi kontekstis räägitakse üha sagedamini Hiina maailmakorrast, mis olevat kohe tulemas või juba tulnud.1 Kui vaadata üldisi majanduse näitajaid, siis tõepoolest, Hiina juhtivas osas nii Aasias kui ka kogu maailmas ei saa kahelda: Hiina RV ligi 15 triljoni Ameerika dollari väärtuses SKT ületab Jaapani oma umbes kolm korda, India oma üle viie korra ja […] Vaata lähemalt
48
Olen ikka mõelnud Jõhvi kontserdimajast kui inimesest, omaette isiksusest. Kohtusin temaga 1990ndate alguses, kui Nõukogude Liit hakkas lagunema ja kontserdimaja oli veel kultuuripalee Oktoober. Tema oli 12aastane ja mina kuueaastane. Ma kasvasin ja arenesin koos selle paleega. Oli tajutav, et ees seisavad muutused, uus aeg nii meie kui ka kogu riigi elus. Siis ma veel ei […] Vaata lähemalt
0
Kevade saabudes alustavad metsalinnud pesitsemisega, ettevalmistused algavad märtsis, mõnel liigil ka varem. Raierahu – igakevadine teema – saab üha rohkem ja rohkem tähelepanu, sõltuvalt vaadetest pooldatakse või laidetakse. Pooldajate argument on lihtne: lindude pesitsemise nurjamine ei ole eetiline ning häiringul on pikas plaanis laostav mõju metsade elustikule ning ka inimesele. Looduskaitses/-hoius kehtib tõesti põhimõte, et […] Vaata lähemalt
175
2019. aastal uuendatud muinsuskaitseseadus tegi kohustuseks nüüdisajastada kõigi muinsuskaitsealade eesmärgid, põhimõtted, reeglid, kitsendused ja leevendused. See andis ka võimaluse pidada dialoogi pärandihoiu, selle põhimõtete ning muinsuskaitsealade väärtuste üle pea pooleteise aasta jooksul Tartus, Pärnus, Kuressaares, Rebalas, Valgas ja Paides, kus nende dialoogidega oli alustatud. Ees ootavad arutelud Viljandis, Rakveres, Haapsalus, Lihulas, Võrus ja Tallinnas. Muinsuskaitse […] Vaata lähemalt
35
Ott Karulin, teatriliigiüleste auhindade ühisžürii ja etenduskunstide auhinna žürii esimees Eelmise teatriaasta võib auhindade poolest kokku võtta kahe tõdemusega. Esiteks: lavastaja ja kunstniku auhinna muudetud statuut, mille kohaselt moodustatakse kõikide liigižüriide ja Salme Reegi nimelise lasteteatriauhinna žürii põhjal ühisžürii, on ennast õigustanud. Arutelu all olid lavastused tõepoolest balletist draamani, nagu see võinuks olla juba aastakümneid. […] Vaata lähemalt
0
Muinsuskaitsealade uue kaitsekorra eesmärk on parandada muinsuskaitsealade olukorda ja toetada nende arengut. Selleks saab kaitsekord senisest selgem ja paindlikum, kuid oluline roll piirkonna väärtuste sõnastamisel ja nende hoidmisel on ka paikkonna elanikel. Esimene pääsuke on märtsi lõpust avalikul väljapanekul Tartu muinsuskaitseala uue kaitsekorra eelnõu või, nagu meile muinsuskaitseametis meeldib öelda, kokkulepete kogum muinsuskaitseala väärtuste hoidmiseks […] Vaata lähemalt
41
Prantsuse kunstnik, filmioperaator ja fotograaf Emmanuel Tussore (sünd 1984) peab ennast alles nooreks arenevaks kunstnikuks, kel pole etableerunud kunstimaailmas positsiooni, et otsustada, kus oma töid näidata, kus mitte. Seda huvitavam on aga tema loominguline käekäik, sest Berliini filmifestivali, Pariisi fotofestivali ja Lyoni biennaali kõrval on ta osalenud Havanna, Dakari ja Kairo biennaalil, Lagose ja Ateena […] Vaata lähemalt
0
See aasta on globaalsele sõltumatule filmitööstusele alanud kui business as (un)usual – kõik on nii, nagu (eba)tavaliselt. Koroonapandeemia, mis ei ilmuta siiani raugemise märke, on seisanud suurema osa sõltumatust ja ka riiklikust filmitootmisest, rääkimata kaasproduktsioonidest või väikeriikide tootjatele hädavajalikust reklaamitööst ja välismaale suunatud tootmisteenusest. Aset on leidnud ka kolm filmiaasta alguse suurt festivali – „Sundance“, […] Vaata lähemalt
113
Sel reedel Sirbis teemaks kultuurivahendus ning Eesti teatri auhindade laureaadid ja žüriiliikmete kommentaarid Ei saa me läbi Lätita, ammugi siis Maima Grīnbergata. Veronika Kivisilla vestlus tõlkija Maima Grīnbergaga. Maima Grīnberga: „Olen üsnagi traditsiooniline tõlkija, kes lähtub ikka kontekstist ning usub, et nii nagu tõlkes alati midagi kaduma läheb, on ka võimalik üht-teist leida.“ Selle jutuajamise sissejuhatuseks tahakski muidugi […] Vaata lähemalt
0
Näitus Eesti ühe tunnustatuma sisearhitekti Aulo Padari loomingust, mis avab teda inimese, õppejõu ja ruumiloojana, on külastajate rõõmuks avatud vähemalt 9. maini 2021. Kuniks terviseolukord lubab muuseumil taas uksed avada, pakume isutekitajaks videokülastuse, kus Padari näituse meeskond pakub üht võimalikku vaatenurka. Aulo Padari (80) projektidest tähtsaima osa moodustavad avalike hoonete ja endiste kolhoosikeskuste interjöörid. Koostöös […] Vaata lähemalt
0
Alates teisipäevast, 6. aprillist saab A-Galerii veebis ning aknal näha Ulrika Paemurru isikunäitust ÕRNAD AHELAD. Paemurru mängib oma töödes keti kujundiga, kuid võtab läbi oma materjalivaliku – savi – sellelt sümbolilt ära tema aheldava funktsiooni. Rasked tumedad ketid meenutavad vangistust, pimedaid rõskeid katakombe, ahistavaid kohustusi, suletust ja piiratust. Samal ajal on aga kett ka turvalisuse, […] Vaata lähemalt
0
Kolmapäeval, 14. aprillil algusega kl 18 peab Andres Kurg Elava ruumi sarjas järgmise loengu teemal „Kommunikatsioonist ja kollektiivsusest“. E-loengut saab jälgida Zoomi lingil https://us02web.zoom.us/j/88663010514 ja muuseumi Facebooki lehel. Loengus tuleb juttu Nõukogude arhitektuuri eksperimentaalsest küljest läbi kolme episoodi 1970. aastatest. Nende näidete kaudu püüab Andres Kurg kaardistada nihet nii arhitektuuri enesekirjelduses kui ka suhtes oma […] Vaata lähemalt
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 1 |
ERR
|
12% 0 |
Delfi
|
11% 3 |
Uued uudised
|
10% 3 |
Õhtuleht
|
8% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.04.2021 14:06
Viimane uuendus: 13:38.
Uudiste reiting uuendatud: 13:39.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии)
Uudis.net © 2021