Uue Kunsti Muuseumis Avamine 25. aprillil kell 14.00 „Kui rõivad räägiksid…“ on fotoseeria on fotoseeria, mis toob esile elukogenud inimeste avastamata lood ja rajab uue dialoogi põlvkondade ja kultuuride vahel. Näituse pealkiri on sümbol vaiksetele mälestustele ja omaette lubadus, et iga vana mantli, kleidi või mütsi lugu on kuulamist väärt. Paljude eakate inimeste riidekapis ripuvad nimelt rõivad – näiteks nooruspõlve pulmakleit või tädi kootud villane kampsun – mis peidavad endas... Vaata lähemalt ›
0
Eesti sõjamuuseumi uus näitus “Röövritsikast tiigrini: 20. sajandi sõjatehnika mudelid” tutvustab suurt valikut eri maade raskerelvi ja -tehnikat mudeli kujul. Näituse avamist tähistab pühapäeval, 19. aprillil toimuv perepäev koos kuraatorituuride ja heategevusliku kohvikuga kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetuseks. Erakogudel põhineval mudelinäitusel on väljas ligi 200 eri mõõtkavas militaarmudelit, peamiselt tankid ja liikursuurtükid, aga leidub ka laevu, lennukeid, autosid, mootorrattaid ja isegi f Vaata lähemalt ›
0
Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna elutööpreemia laureaat, arhitektuuriajaloolane Ants Hein vaatab mõisaajale tagasi suure uudishimuga. Arhitektuuri kõrval pakub talle ühtmoodi huvi nii mõisnik kui ka talupoeg. Kõrvuti mitme mõisa monograafiaga ongi nüüdseks ilmunud ülevaateid vanaaja pulmakommetest ning mõisate söögipoolisest ja -kommetest. Oma hubases Tallinna vanalinna kodus avab Hein auhinna saamise puhul pisut oma mõttekäike ja jagab entsüklopeedilisi teadmisi. Alustame algusest. Läksite Tartu Riik Vaata lähemalt ›
0
Juba aastaid on idamaiseid nn kausitoite (üsna naeruväärne sõna!) pakkuv firma reostanud suuremate ristmike äärseid puid pesakaste meenutavate roosade objektidega. Loomulikult ei ole seda tehtud lindude hüvanguks, sest kastid on mürarohketes kohtades, madalal, värvitud, suvalise vormiga. Valik on küüniline: linnusõbra kuvandi taga on soov olla heas kohas nähtav ja jääda meelde, ent usutavasti ka reklaami arvelt raha kokku hoida. Nimelt on pseudopesakastid paigaldatud kohati gerilja korras ja firma on suisa. Vaata lähemalt ›
0
Tänavune Tallinn Music Week algas nii tähtsa üritusega, et edasine jääb kultuuripoliitiliselt selle varju. Nimelt toodi Tallinna linnahalli laval kokku kõikvõimalikud huvirühmad, kes kõnelesid selle renoveerimise vajalikkusest ja võimalikkusest just sisu poole pealt. S.t seekord ei domineerinud vestluses arhitektid ja muinsuskaitsjad, kes näevad hoone väärtust eelkõige omapärase maamärgina – võib vist kokku leppida, et uut maamärki ei pea linnahalli koha peale otsima niipea. Veel kuu aega tagasi olid linnah Vaata lähemalt ›
0
Kuidas teha kõigile ligipääsetavat arhitektuuri nii, et lahendused ei oleks tehnilised, vaid ruumiga algusest peale orgaaniliselt seotud? Või õigemini, milline üldse oleks arhitektuur, kui selle kasutajana ei kujutleta tavapärast tervet inimkeha ega ka mitte eri vahenditega normaalseks n-ö järele aidatud keha, vaid kõikvõimalikke, füsioloogilises ja neuroloogilises mõttes üksteisest üsna erinevaid kehasid? 26. märtsil pidas Eesti kunstiakadeemias avaliku loengu legendaarne arhitektiharidusega aktivist Jos B Vaata lähemalt ›
0
Kui energeetikaminister Andres Sutt peaks sõna pidama, saabub selgus ehk ametlik poliitiline otsus kliimaseaduse tuleviku kohta aprilli lõpul. Siis saavad ametnikud ja kõikvõimalikud kaasatud ja kaasamõtlejad teada, kas tegid kolm aastat kasulikku või täitsa mõttetut tööd. Minister märgib küll, et kasu on analüüside, teekaartide ja arutelu kujul saadud niikuinii, aga mõtete seaduseks lõppvormistamise osas on sugenenud ebakindlus, mis võimaldas opositsioonil juba hõiskama hakata, et niikuinii see parlamendis Vaata lähemalt ›
0
Nii pole veel tuldud! Meie 148-liikmelisse Eesti lavastajate polku (just nii palju on liikmeid Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidus ning kuna peaaegu kõik dramaturgid juba lavastavad ja paljud lavastajad peavad end kirjanikeks, siis pole siin tõesti vahet). Nimetasin hiljuti ühes intervjuus, et kahest kõrgkoolist tuleb igal aastal kolm-neli lavastajat juurde, ja kui ajakirjanik küsis, kui palju meil praegu tegelikult lavastajaid on, siis järeldas pärast minu jäetud pausi ise, et …... Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaasta lõpukonverents „Eesti raamat – kaua võib?“ emakeelepäeval ajendas heitma uurivat pilku Eesti kirjandusteaduse hetkeseisule. Akadeemilise, sest kirjandusteadust on ka väljaspool akadeemilist sfääri, kuid siinne pilguheit on suunatud kirjandusteadusele, mida tehakse akrediteeritud teadus- ja arendusasutustes vastava kvalifikatsiooniga inimeste poolt (s.t neil on doktorikraad kirjandusteaduses). Mõistagi toimetavad samad inimesed tihti ka kultuuriväljal, kuid üldjuhul on tööpõld jaotatud: kultuuri Vaata lähemalt ›
0
Juba XVIII rahvusvaheline TMW pani taas linna pooleks nädalaks mõnusalt kihama. Rikkalikus muusikaprogrammis osales üle 200 artisti 39 riigist, samuti pakuti mitmekülgseid filmi-, kunsti- ja toiduelamusi. Festival sai õieti alguse juba kolmapäeva, 8. aprilli õhtul vestlusega linnahallis ning lõppes pühapäeval viimaste toidu-, kunsti- ja filminopetega. Sinna vahele jäi kolm päeva tihedat muusikakava ning reedel-laupäeval muusikatööstuse aktuaalseid teemasid lahkav konverents. Tänavu oli TMW fookuses muusika. Vaata lähemalt ›
0
Eesti lugeja lauale ilmus hiljuti mahukas kirjatöö „Vene ajaloo- ja religioonifilosoofiast“ Tomáš Masaryki sulest. Teose originaal ilmus aastal 1913, s.t enne „eilse maailma“, nagu tollast Euroopat määratles üks XX sajandi suurtest mõtestajatest Stefan Zweig, kokkukukkumist. Nüüdseks on see maailm juba üleeilne või isegi üle-üleeilne. Esimene maailmasõda ja sellega kaasnenu muutis senist maailmakorraldust kardinaalselt. Raamatu lõpus olev tutvustus algab tõlkija tõdemusega, mille järgi „see raamat on valit Vaata lähemalt ›
0
„Epp Maria. Elu maalides“ on režissöör Anu Auna värske portreefilm, või pigem audiovisuaalne maal. Nii nagu Epp Maria Kokamäe teoste koloriit, muutub ka filmi atmosfäär aastaaegade vaheldudes. Maalilised looduskaadrid segunevad Epp Maria muinasjutumaailma ja Mick Pedaja heliloominguga, moodustades sünergia, mis mõjub kohati sürreaalsena. Kunstniku puhul oodatakse ikka mingit sisemist võitlust või skandaali, kui süütud ta tööd ka poleks, kuid Auna filmi vaadates jääb mulje perekonnast idüllilises oaasis, kus Vaata lähemalt ›
0
Nüüdsama olid lihavõtted, mis paljudes, eriti katoliiklikes maades, tähendab mängulisi praktikaid, mille hulgas on nii protsessioonid kui ka etendused. Saksakeelses kultuuriruumis kasutataksegi nende kohta mõistet Osterspiele ehk lihavõttemängud. Nende käigus võidakse kaasa elada sellele, kuidas Kristus jõuab viirukipilvest ümbritsetuna eesli seljas Jeruusalemma. Mitmed keskaegsed puuskulptuurid, mis Jeesust eesli seljas kujutavad, on senini muuseumides säilinud. Samuti etendatakse ristilöödud Jeesuse sümbo Vaata lähemalt ›
0
Teatri eksport on raske. Seda tuleb ikka ja jälle tõdeda, kahes vestlusringis, kus istume publiku ees koos Mehis Pihla, Piret Jaaksi ja Andris Feldmanise-Livia Ulmaniga – terve rodu potentsiaalseid ekspordiartikleid – ning seletame Eesti teatrit umbes 50 huvilisele, kes on kuulama tulnud katkendeid meie näidenditest. Me oleme Jermyn Streeti teatri laval, mis on kiviviske kaugusel Piccadilly Circusest, prestiižses teatrite piirkonnas Off West Endil. Aga ei tasu lasta ennast petta tsentraalsusest.... Vaata lähemalt ›
0
Aga me olemegi ju ikka ja alati omas ajas, üha oleme. Päev päeva järel, ajastu ajastu järel. Aino Pervik1 Inimene on aheldatud oma aega ja bioloogilisse olemusse. Oma kehalisuses elab ta oma ajas, langetab otsuseid ja valikuid teadmata, mida toob tulevik, ja saades vaid Hamleti kombel tõdeda: „Kui see juhtub nüüd, ei juhtu seda enam pärast; kui see ei juhtu pärast, juhtub see nüüd; kui see ei juhtu nüüd, siis... Vaata lähemalt ›
0
Jüri Järvet: „Kadunud Paul Keres ütles, et noorena oli kergem malet mängida, sest ta ei näinud nii palju võimalusi, mida vastane võib teha – nüüd ta näeb nii palju võimalusi. Ja ma tunnen ise, võrreldes ajaga, kui ma teatrikoolist tulin – kui palju ma nüüd esitan rollile küsimusi. Ka enda suhtes muutud nõudlikumaks, kahtlusi on palju rohkem, kas nii teha või nii teha.“1 Vaatasin Nuutrumi esietendust „Paul – ettur ja... Vaata lähemalt ›
0
Rahvusooperi Estonia sümfooniaorkester on oma argises töös valdavalt nähtamatu ning teenib väärika ülemteenrina ooperi- ja balletietenduste muusikalist paleust. Õnneks on kujunenud traditsiooniks ka sümfooniakontsertide andmine, mis tõstab selle hästi varjatud kollektiivi orkestriaugust pealavale ja tähelepanu keskpunkti. Niisugused julged väljatulemised on ka orkestri taseme hea lakmuspaber – lavaalusest ei pääse alati kõik oma täies säras kuuldavale. Ja meeldiv-oluline on kuulajana endale uuesti meenutada Vaata lähemalt ›
0
„La traviata“ on Eesti ooperiteatrite suur lemmik juba enam kui sada aastat. Vanemuiseski on tegu vähemalt kuuenda lavastuskorraga – eelmisest on möödas ligikaudu kakskümmend aastat. Nüüdset võib naljaga pooleks pidada importlavastuseks, kuna kolmikkoosseisu kolmest võtmerollist, seega üheksast lauljast vaid üks (Pirjo Jonas) on vanemuislane, kõigis muis astuvad üles külalissolistid kas Estoniast või piiri tagant. Samuti on peaaegu kogu nähtava osa eest hoolt kandnud välismaine meeskond. Kas see iseenesest. Vaata lähemalt ›
0
Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Lennart Meri Kõik kes teevad sitta võtke siia ritta. Kermo Murel Enne ülejäänu juurde asumist ütlen otse välja, mida tahan kogu arvustusega tegelikult edasi anda: ma olen igal aastal väga õnnelik, et kevadnäitus toimub. Enamasti käin selle läbi möödaminnes, ainult enesele meeldivatele asjadele tähelepanu pöörates. Mitte et peaksin teisi teoseid halvaks, aga ma lihtsalt ei anna neile hinnangut. Selles negatiivsuseta pilgus... Vaata lähemalt ›
0
Üle kümne aasta tagasi käis Aare Pilv välja kaasaloova kriitika hüpoteesi1, lisades sellega kriitika tüpoloogiatele vastuvõtva, tõlkiva ja kaasaloova kriitika jaotuse. Need pole tema sõnutsi niivõrd tüübid, kuivõrd „kriitilise hoiaku võtmed“ või „kunstiteosega suhestumise viisid“. Kui haarata kinni viimasest ehk kunstiteosega suhestumisest, võiks kaasaloova lähenemise printsiibi sedapuhku üle kanda hoopiski (klassikalise) muusika interpretatsiooni konteksti, sest nii nagu kriitik saab kunstiteost kaasaloova Vaata lähemalt ›
0
Timotheus Poluse (1599–1642) 1639. aastal ilmunud raamatu „Lõbus vaatelava“ kohta sobib ehk kõige paremini kirjeldus „portselankujukeste kollektsioon, mis kujutab eri elualade inimesi“. Säärasest hinnalisest kogust ja kirevast seltskonnast võib lugeda Bruce Chatwini lühiromaanist „Utz“, kuid paraku hakati Meisseni portselani tootma alles XVIII sajandi algul ehk siis „Lõbusa vaatelava“ ilmumisaastast hoopis hiljem. Ent kindlasti sobib teosega metafoor „theatrum mundi“ ehk „maailmateater“, mis oli populaarne. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.04.2026 08:22
Viimane uuendus: 08:18.
Uudiste reiting uuendatud: 08:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)