Luterlik teoloogiline positsioon suhtumises paavstiametisse on formuleeritud erinevates usutunnistuskirjades, millest peamistena tulevad antud küsimuses kõne alla Martin Lutheri «Kristliku õpetuse artiklid» (ehk Schmalkaldeni artiklid, 1537) ja Philipp Melanchthoni «Traktaat paavsti võimust ja meelevallast» (samuti 1537). Üldist kirikukogu silmas pidades kirjutatud Schmalkaldeni artiklites esitab Luther teoloogilise positsiooni, et paavst ei ole jumalikust õigusest ehk Jumala sõnast lähtuvalt kogu kristlas Vaata lähemalt ›
72
Aga me ei unista, nagu mõned jumalatult arvavad, mitte Platoni riigist, vaid ütleme, et see kirik on olemas, nimelt tõelised usklikud ja õiged, kes on hajutatud üle terve maailma. Ja me lisame tundemärgid: puhas evangeeliumiõpetus ja sakramendid – selline kirik on tegelik tõe sammas [1Tm 3:15]. Ta peab kinni puhtast evangeeliumist ja, nagu Paulus ütleb, alusest [1Kr 3:12], see tähendab tõelisest Kristuse tundmisest ja usust. Ja kuigi selles kirikus on... Vaata lähemalt ›
45
Kõigeväeline Jumal, taeva ja maa Issand, meie Isa Jeesuses Kristuses, Sinu isasüdamesse saadame oma igatsused ja palved. Varja ja hoia meie põlist kodu ja rahvast! Juhata oma Vaimuga valitsust ja kõiki, kes seisavad meie rahva teenistuses, et nad kõikumatult käiksid õiguse ja armastuse teel! Õpeta meid elama rahulist ja vaikset elu jumalakartuses ja aususes! Hoia ja õnnista meie rahva laialipillatud lapsi nende teedel ja kinnita meie hinge kahtlustes ning kannatustes!... Vaata lähemalt ›
94
Libertas ecclesiae ehk «kiriku vabadus» on kontseptsioon, mis rõhutab kiriku sõltumatust sekulaarsest võimust ja on asjahuvilistele tuttav keskaja kirikuloost. Mina kõneleksin sellest oma tänases ettekandes kui Kiriku huvist ja taotlusest täita takistamatult oma jumalikku missiooni, ja teen seda eeskätt kirikuajaloolisest perspektiivist. Augsburgi usutunnistus, luterlaste peamine usutunnistuslik ja õpetuslik dokument, defineerib Kiriku missiooni järgmiselt: et inimesed saaksid üldse jõuda päästva ehk õndsa Vaata lähemalt ›
23
«Kui piiskopid tahavad olla õiged piiskopid ja kanda hoolt kiriku ja evangeeliumi eest, siis olgu see pealegi armastuse ja üksmeele, mitte sunni pärast nii, et nad ordineerivad ja konfirmeerivad meid ja meie sõnakuulutajaid, kuid jättes kõrvale kogu mittekristliku eluviisi ja toreduse teeskluse ning pettuse,» kirjutas reformaator Martin Luther 1537. aastal Schmalkaldeni artiklites, mis olid mõeldud esitamiseks üldisele kirikukogule, kus kirikureformid pidid kõneks tulema. «Aga kuna nad ei ole õiged piiskop Vaata lähemalt ›
27
Aastal 325 kiitis Nikaia oikumeeniline kirikukogu heaks usutunnistuse, mida täiendati aastal 381 Konstantinoopoli oikumeenilisel kirikukogul ja mida tuntakse kui Nikaia usutunnistust või Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistust (ehk ususümbolit, kreeka keeles Σύμβολον τῆς Νικαίας). See üldkristlik usutunnistus leiab kasutamist nii õigeusu, roomakatoliku kui protestantlikes kirikutes (lääne traditsioonis koos filioque-lisandiga ehk sõnadega «ja Pojast») ning kujutab endast katoolse ristiusu kokkuvõtlikku esitu Vaata lähemalt ›
9
Meie ajal on kristlaste seas palju juttu kultuurisõdadest, [kiriku] suhtlemisest kultuuriga ja kultuurilisest teenimisest. Seetõttu on üsna oluline mõista, et luterlaste arusaam kultuurist ja kultuuriga seonduvatest küsimustest on teiste teoloogiatega võrreldes üsna erinev. (Kultuuri all mõistetakse siinses artiklis laiemalt ühiskonda ja selle elukorraldust, alusprintsiipe ja tegevusalasid. Tlk.) Kaks kuningriiki Luterlased usuvad kahe kuningriigi õpetusse. Jumal valitseb oma vaimuliku kuningriigi üle, mi Vaata lähemalt ›
48
Nelipühad on Püha Vaimu väljavalamise pühad ja ühtlasi kiriku sünnipäev. Kuidas on luterlike usutunnistuskirjade õpetuse kohaselt seotud Püha Vaim ja kristlik kirik? Kuidas Püha Vaim meie juures tegutseb ning meie südameid pöörab? Mida Püha Vaim kirikus ja kristlaste seas teeb? Mina usun, et ma ei suuda omaenda arust või jõust Jeesusesse Kristusesse, oma Issandasse, uskuda või tema juurde tulla, vaid Püha Vaim on mind evangeeliumi kaudu kutsunud, mind oma andidega... Vaata lähemalt ›
8
Jumala äravalitud sõpradele, kõikidele kristlasile Riias, Tallinnas ja Tartus Liivimaal, mu armsaile isandaile ja vendadele Kristuses. Martin Luther, jutlustaja. Wittenberg, 15. august 1523 Armu ja rahu Kristuses. Ma olen saanud teada kirjalikult ja suuliselt, armsad isandad ja vennad, et Jumal, meie Issanda ning Õnnistegija Jeesuse Kristuse Isa, on ka tee juures alustanud oma imesid ja teie südameid oma tõe armurikka valgusega läbi katsunud, lisaks teid nii rohkelt õnnistanud, et te... Vaata lähemalt ›
15
Tänavu möödub viissada aastat reformatsiooniga seotud sündmuste jõudmisest Eestisse. Tegelikult olid juba kaks aastat varem Riias ametisse saanud uue usu kuulutajad Andreas Knopken ja Sylvester Tegetmeyer ning 1523. aastal saatis Martin Luther liivimaalastele esimese kirja. Tallinna jõudis usupuhastusliikumine pildirüüste näol 1524. aastal. Juba 1523. aastal kirjutas reformatsiooni algataja Martin Luther liivimaalastele: «Kogu asi seisab usus Kristusse ja armastuses ligimese vastu. Patukustutus, pühakute t Vaata lähemalt ›
8
Ootuspäraselt võttis riigikogu õigeusklike teisel ülestõusmispühal häältega 75 : 8 vastu avalduse, millega kuulutas Moskva patriarhaadi Venemaa sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Sellist avaldust on soovinud eeskätt sotsialistist siseminister Lauri Läänemets, kes plaanib seda kasutada Eesti suurima kiriku – Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku – sundlõpetamiseks. «Arvestades kogu konteksti ei ole mul siseministrina võimalik midagi muud teha, kui teha ettepanek riigikogule, et nad kuuluta Vaata lähemalt ›
68
Homme (neljapäeval, 2. mail) tuleb Riigikogus hääletusele avaldus, mis kannab pealkirja «Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks» (420 AE). Kui seni olen Riigikogus hoidnud välispoliitiliste avalduste hääletustel osalemisest, sest need täidavad ennekõike meelsuskontrolli funktsiooni (vt lähemat selgitust siit), siis sel korral hääletan avaldusele vastu ja seda alljärgnevatel põhjustel. (1) Esiteks on kõnealusest avaldusest rääkides keskse täht Vaata lähemalt ›
54
Mõne aasta eest, kui olin väljumas St Louisi Ajaloomuuseumist, köitis mu tähelepanu kõnniteele paigutatud suur kiviplaat, millesse uuristatud kirjast torkasid silma intrigeerivad sõnad: ilu ja ike. Peatusin, et lähemalt vaadata, ja leidsin järgmise huvitava tsitaadi tuntud kohalikult autorilt Eddy L. Harriselt: «Minevik on ilu. Ja samas ka ike. Ta paneb paljusid meie seast küsima, kes me oleme, ja vahetevahel laseb meil seda isegi mõista.» Kiriku ajalugu on ilus ike. Niisugune... Vaata lähemalt ›
33
Austatud hr peapiiskop Urmas Viilma, Eesti Kirikute Nõukogu president! Kallid vennad ja õed Jeesus Kristuses! Kõigi kohalike kirikute kristlased, kelle jaoks Kristus on elus olev Jumal! Pöördume teie kui vendade ja õdede poole Kristuses. Meid innustas seda tegema äärmiselt murettekitav olukord, mis on antud hetkel kujunenud meie kloostri ümber. Maailmas – tolles maailmas, mis on väljaspool kloostri müüre – lõõmavad kired, tekivad vastuolud, lahvatavad sõjad, sealhulgas ka veel eilsete Venemaa... Vaata lähemalt ›
726
Jüripäeval, 23. aprillil, pühitseti Tallinna toomkirikus piiskopiametisse Ove Sander, Marko Tiitus ja Anti Toplaan. Meie Kiriku toimetus soovib äsja pühitsetud piiskoppidele Kristuse koguduse teenimisel rohkesti Jumala Vaimu juhatust ja tarkust ülevalt. Teeme seda sõnadega, mis on võetud meie usutunnistuskirjadest. Augsburgi usutunnistus, XXVIII: Niisiis õpetavad meie omad, et võtmete ehk piiskoppide meelevald tähendab evangeeliumi järgi meelevalda ja Jumala käsku evangeeliumi kuulutada, patte andeks anda Vaata lähemalt ›
42
Soome usulisest ajakirjast «Vartija» loeme, et Soomes kogu talve on vaidluse all olnud küsimus Kristuse ülestõusmisest. Vaidlus on alguse saanud sellest, et Soome peapiiskop Johansson keeldus kutsumast suvel ärapeetavale Turu Toomkiriku 700-aastasele juubelile Rootsi peapiiskoppi N. Söderblomi, sellepärast, et viimane oma uuemas teoses, «Kristuse kannatuse ajalugu» (Kristi pinas historia), on mahasalanud Kristuse ihuliku ülestõusmise surnuist. Küsimus on «Vartija» arvates veel seda imelikumaks kujunenud, et Vaata lähemalt ›
17
Soome evangeelse-luterliku kiriku piiskoppide kogu argumentatsioon uue abielukäsituse põhjendamiseks paistab teoloogiliselt nõrgana ning tundub juhatavat tõsisesse kristoloogilisse hereesiasse. Jeesus kinnitab Uues Testamendis mehe ja naise vahelise abielu: «Kas te ei ole lugenud, et loomise algul tegi Looja inimese meheks ja naiseks? Seepärast jätab mees oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks. Nõnda ei ole nad enam kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal... Vaata lähemalt ›
38
Stalini ajastut iseloomustasid nõiajahid ja riiklikud repressioonid nende suhtes, kes kaldusid Partei ametlikust kursist kõrvale. Eksinuid hurjutati ja mõisteti hukka parteipleenumitel, paljusid neist represseeriti. Ühiskonnas valitses hirmu- ja pealekaebamise õhkkond. Süü konstrueeriti enamasti loogikavabalt, suvaliselt – sa oled süüdi, sest sa oled süüdi – ning mitte keegi ei võinud olla kindel, et ühel heal päeval ei osutu ka tema kodanlikuks natsionalistiks või imperialismi agendiks. Sarnased mustreid. Vaata lähemalt ›
33
Eelkõige tahaksime selgitada meie Kiriku staatust Eestis ja suhet Moskva Patriarhaadiga. 1. Meie Kirik. Me oleme Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (lühendatult MPEÕK). Eesti keele grammatika sunnib meid sõnu selliselt seadma, et kõigepealt kuuleme-näeme MP ja siis EÕK. Tegelik pilt on ikkagi selline, et meie Kirik on ajalooliselt siin Eestis tegutsev Õigeusu Kirik, mis on nii ajalooliselt kui kanooniliselt seotud MP-ga. Kirikusse kuuluvad Eestis elavad inimesed. Nende seas on erineva... Vaata lähemalt ›
12
Hiljuti heaks kiidetud dokument «EELK teoloogilise arutelu strateegia aastateks 2024–2029» vajab lähemat tähelepanu. Dokumendi aluspõhimõtted ja lähtekohad on küsitavad ja vildakad, samas tahetakse selle abil reguleerida teoloogiliste arutelude pidamist meie kirikus. Saan ruumikitsikuse tõttu peatuda vaid mõnel aspektil. Dokumendi teine lõik algab väitega: «Meie kiriku liikmete vaheline osadus lähtub sellest, et Jumal on meid kõiki loonud». Kirikuliikmete vaheline osadus seisneb eeskätt osaduses õiges kris Vaata lähemalt ›
19
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Keila linn
|
0% |
Delfi Sport
|
0% |
Accelerista
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.06.2026 18:56
Viimane uuendus: 18:54.
Uudiste reiting uuendatud: 18:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)