Teoloogia ehk usuteadus on valdkond, millest eriti palju ei teata. Kirikuväliste inimeste jaoks on tegemist maagilise ritualismiga, millel teadusega palju pistmist ei ole. Kirikuinimesed kardavad, et teoloogia abil hiilib kirikusse kirikuvastane vaim, mis hävitab õige õpetuse. Need kartused võivad olla ka õiged, kuid ei pruugi. Segadust aitab süvendada ka see, et teoloogia mõistet kasutatakse erinevate mõistete seletamiseks. Teoloogial puudub ühene määratlus ja sellega on võimalik tähistada küllaltki erinev Vaata lähemalt ›
161
Ettekanne EELK vaimulike konverentsil 25. jaanuaril 2022. aastal Nelijärvel. Ettekande pealkiri on konverentsi juhatuse poolt antud ja paistab väljendavat arvamust, et liiga palju leidub tänapäeval hirmu, unustades, et kristlase elu on tegelikult armu all. Et armu puhul on mõeldud kahtlemata Jumala armu, tuleb ilmselt ka hirmu mõistet vaadelda Jumalaga seoses. Inimlik arm ja loomulik hirm või kartus konkreetsete ohtude ees, millest on samuti juttu Piiblis, ei tule käsitlemisele selles ettekandes.... Vaata lähemalt ›
88
17.sajandi algul ilmus Londonis raamatuke, mis kandis pealkirja: «A True Reporte of three straunge and wonderful Accidents, lately hapened at Pernaw, a Cittie in Liefflande. Wherein is conteyned a Prophesie of the greate Dearth & Famine, which (by reason of the warres in those partes) hath there come to passe in the yeare last past, 1602.» («Tõene teade kolmest kummalisest ja imepärasest juhtumist, mis hiljuti leidsid aset Liivimaa linnas Pärnus,... Vaata lähemalt ›
30
«Artiklid, mis on vastu võetud mõlema provintsi peapiiskopi ja piiskoppide ja kogu vaimulikkonna koosoleku poolt, peetud Londonis aastal 1562, et vältida arvamuste lahknemist ja saavutada üksmeel seoses õige usuga.» Ajalooline taust 16. sajandi usupuhastusliikumine jagas õhtumaise kiriku eri konfessioonideks, mis pidasid vajalikuks oma usku esitada mitmesugustes õpetusliku sisuga usutunnistuskirjades. Üheks esimeseks sedalaadi kirjutiseks tuleb pidada Augsburgi usutunnistust (Confessio Augustana, edaspid Vaata lähemalt ›
60
Võitle vildaka harjumuse vastu, patustamise harjumuse vastu sõdi kõigest väest. Võida lihalik pruuk kas või valuga; olgu või raskustega, võida ohtlik harjumus; olgu või valuga, seisa vastu halvale pruugile. Sea praeguse lihaliku palangu vastu tulevase karistuse leegid. Ületagu himu lõõma igavese põlemise meenutus, põrgutule mäletamine tõrjugu iharuse tuld. Raskema karistuse hirm võitku hooruse karistust, tugevam valu ületagu väiksemat. Talud kergemat kannatlikumalt, kui raskemat meeles pead. Seisku su sil Vaata lähemalt ›
27
Selle kohta, et esimesed kristlased oleksid Jeesuse sünnipäeva pühitsenud, ei ole andmeid. Kuid jõulud pole ka paganlik või ebapiibellik püha, nagu mõned arvavad. Algusest peale pühitsesid Jeesuse sündimist inglid ja karjased, kes teda kiitsid ja ülistasid (Lk 2:13,20) ning hommikumaa targad, kes tema ette kummardasid (Mt 2:11). Et Jeesuse sündimise «rõõmu» kuulutas ingel prohvetlikult «kogu rahvale» (Lk 2:10) ja ka meie kuulume jumalarahva hulka, siis pühitseme meiegi seda koos inglite,... Vaata lähemalt ›
74
Peapiiskop Carlo Maria Viganò, endine apostellik nuntsius Ameerika Ühendriikides, leiab oma jõulupöördumises USA elanike poole, et Covid-19 «pandeemia» haldamine ja «ökoloogiline kriis» on saatanliku uue maailmakorra kehtestamise vahendid. Peapiiskop Carlo Maria Viganò pöördus enne jõule Ameerika Ühendriikide inimeste poole ja hoiatas neid Covidi farsi varjus toimuva üleilmse võimupöörde kurjuse eest. Kallid Ameerika Ühendriikide inimesed, kallid sõbrad, Tänaseks on juba kaks aastat üle maailma toimunud Vaata lähemalt ›
39
31. detsember on ilmaliku kalendri järgi aasta viimane päev. Kirikukalendris on see silvestripäev ehk Püha Silvestri mälestuspäev. Sellekohane märge («Sylvester») sisaldub muide ka 1951. aasta «Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku Agendas» ja selle uustrükkides (lk 31). Paavst pöördelistel aegadel Silvester I oli Rooma piiskop ehk paavst aastatel 314–335. Tema elukäigust on teada üsna vähe. Tema pontifikaat langes ajalooliste muutuste aega riigi ja kiriku suhetes. Juba 313. aastal olid kaaskeisrid Constan Vaata lähemalt ›
6
«Rahvas, kes istub pimeduses, on suurt valgust näinud» (Matteuse 4:16). Armsad kaasmaalased! Jälle on kätte jõudnud jõulupühad. Peame neid pühi ajal, kui meie maad ja kogu maailma vaevab endiselt visa koroonapandeemia. Lisaks tõusevad hinnad ja paljudel inimestel pole kindlust oma tuleviku suhtes. Nii kohalikus kui ka maailmapoliitikas on mitmeid hirmutavaid märke. Maailm ja meiegi rahvas näib lõhestunum kui kunagi varem. Muidugi, kõik oleneb vaatenurgast – maailma paljude paikade ja ka... Vaata lähemalt ›
0
Jõulupühade lähenedes elavneb taas arutelu selle üle, millal Jeesus Kristus sündis. Kas see juhtus ikka talvisel ajal Petlemmas 2020 aastat tagasi, kristliku ajaarvamise esimesel aastal? Itaalia õpetlane dr Liberato De Caro osutab, et Jeesuse sünniaja saab kindlaks määrata, võttes arvesse juutide palverännupraktikat ja Luuka evangeeliumis esitatud andmeid, samuti uuemat astronoomilist infot. Mis kuus Jeesus sündis? Juutidel oli kolm palverännu- või palveteekonna püha, mil külastati Jeruusalemma. Need püha Vaata lähemalt ›
51
Maarja Kaplinski tõlge ladinakeelsest originaalist, publitseeritud: Arthur Motzki. Livonica aus den Suplikenregistern von Avignon (1342 Okt. 11 – 1366 Mai 9). – Mitteilungen aus dem livländischen Geschichte. Hrsg. von der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga. Bd. XXI, Riga, 1911–1928. Riia peapiiskop Vromolduse kiri paavst Innocentius VI-ndale, 30. jaanuaril 1354 (Erakorraline indulgents). Teie alandlik jutlustaja Vromoldus (Frommhold), Riia peapiiskop, annab Teie Pühadusele teada, olle Vaata lähemalt ›
87
Siis kuningas vastab: «…seda olete teinud minule.» (Matteuse evangeelium). Eestis kehtib eraldus- ehk apartheidirežiim. Kirik vaikib. (Ma ei mõtle kiriku all üht konkreetset organisatsiooni-konfessiooni, vaid pean silmas kirikuid üldiselt.) Vähemalt avalikult ei ole midagi öeldud selle kohta, et üks osa meie kaasinimestest on ilma veenva ratsionaalse põhjenduseta avalikkusest eraldatud ja mitmetest õigustest ilma jäetud. Sirvisin hiljuti Ian Kershaw’ teost «Hitler», kus kirjeldatakse muuhulgas natsionaals Vaata lähemalt ›
72
Prof. dr. Arne Hiobi ettekanne Oleviste kogudusekoolis 28.11.2021. Piibellikke ettekuulutusi Jeesuse kohta on loendatud umbes 50–100.[1] Ettekuulutustega on aga nii, et neid saabki tuvastada alles toimumisel. Enamasti kujutavad nad endast väikeseid viiteid, mis puudutavad üksikasju oodatava Messia saatuses ega ole algul üldse läbinähtavad. Selliseid ettekuulutusi leidub Piiblis rohkesti.[2] Jumal ootab, et me ettekuulutusi uuriksime ja tarkuses kasvaksime, sest lõpuajal mõistmine suureneb (Tn 12:4). Seepä Vaata lähemalt ›
65
Läheb igaveseks Eesti ajalukku, et omariikluse põlistumise päeval sulges valitsus Kalamajas tegutsenud rahumeelse kohviku, mis keeldus inimesi apartheidipassi alusel diskrimineerimast, ning lasi selle käigus rahumeelsele inimesele nuia anda. Kohviku omanik Elvis Brauer on postitanud sotsiaalmeedias video, kust on näha, et politseinik lööb tema kaaslast nuiaga. «Seal pimedas nurgas peksis politsei minu rahumeelset sõpra nuiaga,» tõdes Brauer. Omariikluse põlistumise päeval, mil vabaduses elatud aeg sai pik Vaata lähemalt ›
475
Möödunud nädalavahetusel toimusid paljudes Euroopa ja muu maailma linnades nagu Belfast, Brisbane, Budapest, Firenze, London, Melbourne, Milano, Napoli, New York, Oslo, Pariis, Perth, Praha, Rooma, Rotterdam, Tbilisi, Toronto, Torino, Vancouver, Viin, Zagreb ja Zürich suured meeleavaldused vaktsiinisunni ja piirangute vastu. Samas jätkab koroonatotalitarism mitmel pool edusammude tegemist. Vaktsineerimiskohustus kaitseb vabadust Eelmisel nädalal otsustas Austria valitsus, et alates 2022. aasta veebruarist Vaata lähemalt ›
18
Püha Tooli endine apostellik nuntsius Ameerika Ühendriikides peapiiskop Carlo Maria Viganò esines pöördumisega maailma riigijuhtide ja kõigi hea tahtega inimeste poole, milles kutsus üles looma õela ning julma globalistliku režiimi vastast rahvusvahelist liitu. Juba kaks aastat seisame me silmitsi üleilmse coup d'état’ga, mille abil on raha- ja ideoloogilisel eliidil osaliselt õnnestunud võtta oma kontrolli alla riikide valitsused, avalikud- ja erainstitutsioonid, meedia, kohtuvõim, poliitikud ja kõrged v Vaata lähemalt ›
180
Meie Kirik avaldab taas vene filosoofi ja kirjamehe Vladimir Solovjovi (1853–1900) jutustuse «Краткая повесть об Антихристе» (kirja pandud 1899. aasta kevadel) tõlke. Panmongolism! Nii metsik nimi, kuid minu kõrva paitab, ehk Jumalastki julmemini Saatust aimata mul aitab…[1] Daam: Kust pärineb see epigraaf? K (-k) Z: Arvan, et selle kirjutas jutustuse autor ise. Daam: Noh, lugege. K (-k) Z (loeb): «XX sajand peale Kristuse sündimist oli viimaste suurte sõdade, tülide ja... Vaata lähemalt ›
9
Pühakiri ühendab Kristuse tulemise ja maailma lõpu. Kõige selgemini ilmneb see loos, kus Jeesuse jüngrid esitavad oma õpetajale küsimuse: «Mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht?» (Mt 24,3). Vastus, mille Jeesus annab sellele küsimusele, ühendab samuti mõlemad sündmused. Ka Kristusele langevad tema taastulemine ja maailma lõpp teisti ühte: Kristus tuleb taeva pilvedel suure väe ja auhiilgusega ja siis algab kohus maailma üle, mis selle ära lõpetab (Mt 24–25).... Vaata lähemalt ›
57
Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi ettekanne «Jumala Sõnale rajatud abielu ja Balti piiskoppide seisukohavõtt seoses samasooliste partnerlusega» Pauluse Sinodi kirikupäevadel Kristiinankaupunkis 15. märtsil 2008. Homoseksualismi teema käsitlemisel oli minu jaoks kõige raskem otsustada mitte seda, mida rääkida, vaid millest rääkimata jätta. Teema on väga lai ja aeg on piiratud. Võib-olla olete märganud, et läänemaailmas on paljudes paikades juurutatud kolmeastmelist homoseksualismi programmi. Es Vaata lähemalt ›
141
Uskuge või mitte, kuid kõigi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kodumaiste piiskoppide (v.a Johan Kõpp ja Jaan Kiivit sen., kes jäid olude sunnil ametisse pühitsemata) katkematu pühitsusliin läheb tagasi 15. ja 16. sajandi renessansspaavstideni. Kõne all on Martin Lutheri vande alla pannud paavst Leo X otsene eelkäija Julius II ja tema onu paavst Sixtus IV. Kardinal Guillaume d'Estouteville’i pühitsusliin Olgu kõigepealt märgitud, et valdava osa (95%) tänapäeva roomakatoliku piiskoppide pühitsusliin läheb Vaata lähemalt ›
34
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 16 |
Õhtuleht
|
16% 8 |
Kroonika
|
13% 10 |
ERR
|
13% 2 |
Objektiiv
|
5% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.05.2024 15:39
Viimane uuendus: 15:34.
Uudiste reiting uuendatud: 15:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)