«Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!» Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.» – Jeesus Jeesus rääkis hukatusest üllatavalt palju ning jahmatavalt tõsisel toonil. Ta hoiatas inimesi, et kui nad päästet vastu ei võta, võivad nad sattuda põrgusse. Hukatus on inimajaloo jooksul paelunud ja hirmutanud lugematul hulgal inimesi. Tänapäeval kaaluvad mõned, kas nõrgematele inimestele, näiteks lastele, peaks sellest üldse rääkima. Teised omakorda leiavad, et kogu põrgut puudutav... Vaata lähemalt ›
56
Uues Testamendis on ligikaudu 300 Jeesuse tagasituleku teemat riivamisi või otseselt puudutavat kohta. Kristliku usu jaoks on tegemist keskse teemaga. Kreekakeelne sõna parousia on leitav evangeeliumide vahendatud Jeesuse kõnedes (Mt 24:3,27,37,39). Antiik-Roomas viidati paruusiaga keisri ametlikule külaskäigule mingis linnas. Keisri teenijatel tuli kiirustada teda vastu võtma, et ühineda piduliku protsessiooniga. Jeesuse teine tulemine ongi suur pidu- ja rõõmupäev just neile, kes juba on Tema teenijad, ni Vaata lähemalt ›
21
Piibli järgi on surm maise elu lõpp, aga see ei ole inimene täielik hävimine Paljude Piibli õpetuste puhul on meil olemas isiklik kogemus. Me teame, mis on rõõm, mis on kannatus, mis on armastus. Samas on surm müsteerium. Tõsi küll, mõned inimesed on surma piiril viibinud. Nad räägivad erinevatest kogemustest, mis on neid vapustanud või võtnud ära surmahirmu. Ometigi me ei tea, mida tähendab lõplikult siit maailmast lahkumine. Mis on... Vaata lähemalt ›
63
Osad inimesed usuvad, et pärast surma ei ole mitte midagi – ajutegevus lakkab ja surm lõpetab meie teadvustatud eksistentsi. Kui me sureme, siis meid pole enam olemas. Elule järgneb mitteolemine. Umbes nõnda arvavad näiteks materialistliku ja ateistliku maailmavaatega inimesed. Teised usuvad, et surres lõpetab meie maine, füüsiline keha funktsioneerimise, kuid inimese entiteet teadvuse, hinge vms näol jätab selle maha ning liigub edasi, et leida endale asupaik uues kehas ja hakata... Vaata lähemalt ›
98
Pole vast kirjanduslik liialdus öelda, et me elame murrangulisel ajal. Õhtumaa vaimses keskkonnas on toimunud «tektoonilised nihked», nii et «vaimsete mandrite» välispidised piirid ja kujud on tundmatuseni muutunud. Institutsionaalne kirik koos kõigega, mis on selle osa, on samuti teinud läbi ulatusliku metamorfoosi. Ma ei taha selle kirjutise sissejuhatust koormata liiga paljude näidetega – piirdun vaid kahe ilmeka seigaga muusikavaldkonnast. (1) Ma mäletan aega (möödunud sajandi 90ndad), mil kirikukontser Vaata lähemalt ›
114
Ukraina õigeusklikud on nii geopoliitiliste kui kirikupoliitiliste tõmbetuulte võimuses. Lisaks Konstantinoopoli ja Moskva patriarhaatide rivaalitsemisele mõjutavad neid Washingtoni ja Kremli geopoliitilised ambitsioonid, kirjutab kirikuajaloolane Veiko Vihuri algselt portaalis Objektiiv ilmunud pikemas ülevaates Ukraina kirikutüli kujunemisest ja käigust. Ukraina kirikutülist on Eesti väljaannetes kirjutatud peamiselt lääne vaatevinklist ja kooskõlas meil domineeriva narratiiviga ning on eiratud kanoonili Vaata lähemalt ›
0
Õigupoolest tuntakse seda eesti keeles pigem kui kahe riigi õpetust (Zwei-Reiche-Lehre; Lehre von den beiden Reichen (Regimenten)). Tegemist on arusaamaga, mille kohaselt on olemas kaks Jumala poolt seatud võimuvaldkonda: vaimulik (kiriklik) ja ilmalik (riiklik, ühiskondlik), millele inimene peab ennast allutama ja milles inimene peab tegutsema – vastukaaluks keskajal levinud seisukohale, mille kohaselt inimene, kes on üheaegselt nii Jumalariigi kui maise riigi kodanik, on nii ühes kui teises allutatud kiri Vaata lähemalt ›
44
Kiriku on rajanud Jumal, riigi on rajanud rahvas. Rahvas peab end allutama Jumalale, riik peab teenima Jumalat kui kõrgeimat võimu. Kui pühakiri ja põhiseadus lähevad konflikti, kehtib korraldus: «Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna» (Ap 5:29). Kes iganes Jumalale ja Tema kehtestatud korrale vastu hakkab, on mässaja ja revolutsionäär. Samas on Kiriku ülesanne kuulutada evangeeliumi ja talitada sakramente, pidades silmas igavest elu, riigi ülesanne on korraldada kodanike ja... Vaata lähemalt ›
160
Trükist on ilmunud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preestri Roland Tõnissoni, vaimulikunimega isa Romani teos «Retk uude ellu», mille tutvustuses öeldakse: «See raamat on pilguheit tulevasse ellu, kuhu me kõik ükskord astume». Veiko Vihuri: Isa Roman, Sa selgitad saatesõnas asjaolusid, mis ajendasid sind seda raamatut koostama. Ütle alustuseks, kellele see teos on mõeldud – kas ainult õigeusklikele või kõigile kristlastele või üldse kõigile inimestele, kes tunnevad huvi selle vastu, mis juhtub meiega... Vaata lähemalt ›
95
Juhtkiri: rünnak MPEÕK vastu on rünnak kogu Eesti kristlaskonna vastu Siseminister Lauri Läänemets (SDE) on esitanud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhile metropoliit Eugenile ultimaatumi: kui metropoliit ei ole 1) 12. oktoobriks esinenud patriarh Kirilli sõnavõtust taanduva avaldusega ja 2) ei veena nii siseministeeriumit kui Eesti avalikkust selles, et vastavat mõjutustegevust Moskva patriarhaadile alluvas Eesti kirikus ei tehta, tühistatakse tema elamisluba. Justiitsminister Lea Danilson-Järg Vaata lähemalt ›
63
Tänavu möödub 720 aastat paavst Bonifatius VIII bulla «Unam sanctam» väljakuulutamisest 18. novembril 1302. aastal. Seda bullat on nimetatud kõige kuulsamaks vaimuliku ja ilmaliku võimu vahekorda käsitlevaks keskaegseks dokumendiks. Väljaandes Meie Kirik ilmus bulla tõlge esmalt 2007. aastal. Toim. UNAM SANCTAM Bonifatius, piiskop Jumala sulaste sulane igaveseks meelespidamiseks Oma usu tõttu oleme kohustatud uskuma ja alal hoidma tõsiasja, et Kirik on üks, püha, katoolne ja apostellik. Me usume temasse. Vaata lähemalt ›
3
«Maarja psalter» on ajalooliselt püha Bonaventurale (1221–1274) omistatud Maarja ülistuslaulude kogu. Bonaventura Maarja-psaltreid on kaks – suurem ja väiksem. Suurem psalter (Psalterium maius beatae Mariae Virginis), millest tuleb siin allpooll juttu, koosneb Taaveti lauluraamatu eeskujul koostatud saja viiekümnest psalmist, mis on adresseeritud Emandale (Domina). Psaltri lõpus on kaheksa Vana Testamendi ainelist laulu (Cantica), Ambrosiuse Te Deum laudamus hümnist inspireeritud hümn (pühendatud samuti Nei Vaata lähemalt ›
1
Siin osundatud mõtted on reformaator Martin Lutheri isiklikud seisukohad, ehkki tema arusaama kohaselt Pühakirjaga põhjendatud. Ühes evangeelse-luterliku kiriku siduvas õpetuslikus alusdokumendis, nimelt Augsburgi usutunnistuses, öeldakse sel teemal lühidalt järgmist: «Avaliku korra ja ilmaliku valitsuse kohta õpetatakse, et iga valitseja siin ilmas, iga ametisse seatud valitsus ja kehtestatud seadus on Jumala loodud ja kehtestatud hea kord ja et kristlased võivad pattu tegemata valitseja-, vürsti ja kohtun Vaata lähemalt ›
12
«Kas Jumal on olemas?» See on niiöelda igavikuline küsimus. Arvatavasti kõik inimesed on seda kunagi küsinud ning võtnud selles asjas mingi seisukoha. Mõned vastavad «jah», mõned «ei» ja ülejäänud midagi nende kahe vahepealt. Nagu kunagi möödaminnes ütlesin, võib see iseenesest keskne küsimus olla eksitav. Põhjus on selles, et suur hulk inimesi tõlgendab seda läbi sellise jumalapildi ning selliste eksistentsi olemust puudutavate eelarvamuste kaudu, mis juba iseenesest moonutavad kogu küsimuse mõtet.... Vaata lähemalt ›
47
Mul on seda omajagu piinlik kirjutada, sest tagajärjeks on mõningane vaimne enesepaljastus. Aga kuna ma olen juhtunut nii reljeefselt kogenud ja minu meelest on see keskse tähtsusega küsimus kirikumuusikas, siis võtan julguse kokku ja kirjutan. Iga kirikumuusiku elus võib tulla «hetk», mil ta saab oma muusikalisest tegevusest nii tugeva emotsionaalse elamuse, et hakkab seda ekslikult pidama religioosseks ekstaasiks. Nii-öelda «mittekirikumuusik», eriti veel muusik, kellel puudub vaimulik ettevalmistus ja sp Vaata lähemalt ›
30
Täna, 8. septembril 2022, suri Šotimaal Balmorali palees 96 aasta vanuselt Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, kes valitses 70 aastat ja seitse kuud. Ta oli ühtlasi Inglismaa Kiriku kõrgeim maine valitseja. Kuidas Inglise monarhist kirikupea sai, sellest kõneleb järgnev artikkel, mis ilmus esmalt 2006. aastal ajalehes Eesti Kirik. Põhja-Euroopa protestantlikud monarhid on või olid minevikus ühtlasi kirikupead. See kehtib ka Inglismaa valitsejate kohta alates 1534. aastast. Riigikiriklikku korraldust põ Vaata lähemalt ›
33
1608. aasta suvel nägid Šiluva küla lähedal lambaid valvanud lapsed kohas, kus oli kord seisnud katoliku pühakoda, nutmas üht kaunist naist väikese lapsega. Järgmisel päeval pöördusid lapsed tagasi, nendega oli kaasas kalvinistist pastor. Kaunis emand näitas end taas. Kui pastor päris, miks emand nõnda kurvastab, vastas naine: «Oli aeg, mil mu rahvas kummardas siin mu armast Poega, kuid nüüd selles paigas vaid küntakse ja külvatakse.» Kalvinistid pidasid nägemust saatana silmamoonduseks,... Vaata lähemalt ›
104
Kõigest paari nädala eest oli mul au kohtuda doktor Stephen Davisega, Claremonti ülikooli endise religioonifilosoofia professoriga. Kohtumiseks ette valmistudes lugesin ma doktor Davise raamatut «Christian Philosophical Theology», kus muuhulgas võrreldakse kaht põhilist viisi, kuidas maailmas religioonile lähenetakse. Esimene – ning see on levinud suuresti Idas – on karmareligioon ning teine – mis on prominentne lääne aabrahamlikes religioonides – on armu religioon. Esimest lähenemist saab kaitsta mitmel m Vaata lähemalt ›
26
Luterlikes usutunnistuskirjades (Liber concordiae) kõneldakse neitsi Maarjast põhiliselt kristoloogilises kontekstis, kuid samuti seoses pühakute austamist, teeneid ja eestkostet puudutava vaidlusküsimusega. Usutunnistuskirjad peavad kinni vanaaja üleilmsete kirikukogude õpetusest Kristusest, nagu seda väljendavad vanakiriklikud usutunnistused. Seetõttu nimetatakse Maarjat katoolse õpetuse kohaselt Jumalaemaks ja Jumalasünnitajaks (Θεοτόκος) ning alati neitsiks (semper virgo).[1] Pühakute küsimuses pidas A Vaata lähemalt ›
75
Katkendeid Ungari peaministri Viktor Orbáni kõnest 4. augustil 2022 Texase osariigis Dallases USA konservatiivide aastakonverentsil (CPAC). Kallid sõbrad! Meie, ungarlased, alistasime kommunismi, mille Nõukogude väed ja relvad meile peale surusid. See võttis pisut aega. Me alustasime oma võitlust 1956. aastal ja võitsime 1990. Aga me saime hakkama. Meie isad tulistasid esimese lasu ja meie, nende pojad, võitsime sõja. Me teame, mille eest peame Ronald Reaganit tänama. Kuid kommuniste on raske... Vaata lähemalt ›
85
Populaarsemad allikad
Postimees
|
28% 7 |
Õhtuleht
|
18% 1 |
ERR
|
11% 5 |
Uued uudised
|
8% 1 |
Ärileht
|
3% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.12.2024 04:25
Viimane uuendus: 03:46.
Uudiste reiting uuendatud: 04:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)