Mulle kui teoloogile, vaimulikule ja kirikuajaloolasele on isiklikult vastumeelne kõneleda kirikutest kui vabaühendustest või mittetulundusühingutest. See ei ole eklesioloogiline või kanooniline, vaid ilmalik määratlus, mis näeb Kirikus üksnes inimeste poolt «usuliste vajaduste rahuldamiseks» asutatud ühingut. Erinevad kristlikud konfessioonid – õigeusklikud, katoliiklased, luterlased ja teised – tunnistavad Nikaia usutunnistuse sõnadega oma usku ühteainsasse, pühasse, katoolsesse ja apostlikku Kirikusse, m Vaata lähemalt ›
88
Issand Jumal! Ma usun ja tunnistan kindlalt kõiki tõdesid, mida Sinu püha Kirik õpetab uskuma, sest kõik selle oled ilmutanud Sina, Issand, igavene tõde ja tarkus, kes ei eksi ega eksita. Selles usus tahan elada ja surra. Aamen. Domine Deus, firma fide credo et confiteor omnia et singula quae sancta ecclesia Catholica proponit, quia tu, Deus, ea omnia revelasti, qui es aeterna veritas et sapientia quae nec fallere nec falli... Vaata lähemalt ›
26
Postimees jätkab «ristisõda» Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vastu. 9. juulil ilmus Postimehe eestikeelses väljaandes lehe venekeelse väljaande toimetaja Sergei Metlevi usutlus Joosua Raavega, kes, nagu selgub, on käesoleva aasta aprillis Tallinna Neeva Aleksandri katedraali seinu sodinud isik. Mäletatavasti soditi punase värviga kirikuseinale sõnad «Gen 4:10» (viide Kaini ja Aabeli loole Piiblis), «Ukraina veri» ja «Bucha» (viide Butša massimõrvale). Väärteo toime pannud loo «kangelast» esitletak Vaata lähemalt ›
45
Väljaanne Postimees kutsub oma juhtkirjas riiki sekkuma poliitilistel kaalutlustel kirikuasjadesse. Sihikule on võetud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK), mis on koos luteri kirikuga (EELK) liikmearvult üks suurimaid usuühendusi Eestis. See on sisuliselt üleskutse allutada kirikud sekulaarse riigi agressiivsele tahtele. Ettekäändeks on Ukraina küsimus, aga asi läheb palju, palju kaugemale. Kuigi juhtkirjas märgitakse, et «kiriku sulgemine või reformimine riikliku sunniga võib olla vastuolus in Vaata lähemalt ›
142
USA ülemkohtu otsus, millega eitati konstitutsioonilist abordiõigust, on ajaloolise tähtsusega ja on vägagi võimalik, et sellest räägitakse ka sajandite pärast kui ühest kõigi aegade kõige olulisemast kohtuotsusest, kirjutab oma kommentaaris Varro Vooglaid. Jaanipäeval USA ülemkohtu poolt kohtuasjas Dobbs v. Jackson Women's Health langetatud otsus on suure ajaloolise tähtsusega. Selle otsuse tuumaks on seisukoht, et USA konstitutsioonist ei tulene õigust abordile ja et seega on osariigid vabad ise abordiga Vaata lähemalt ›
107
Suvi on aeg täis aistinguid. Värvid, maitsed ja lõhnad on tugevalt kohal nii looduses kui ka söögilaual. Suvi paneb punkti töö- ja kooliaastale. Nüüd on aeg nautida sooja ilma ja liguneda ning sulistada vees. Aega jääb nii hobide kui abikaasa, laste, sugulaste ja sõprade jaoks. Suvine tuul tõotab lõõgastumist, hõrgutisi, mõnusaid hetki ja loodetavasti ka vaimset kosutust. Milline võiks olla puhkamise teoloogia 2022. aasta suvel? Esimene oluline asi on, et... Vaata lähemalt ›
3
Euroopa Liidu asjaajamistes «õigusriigi põhimõtteid» esikohale seadev ja Euroopa Kohtu ülimuslikust kaitsev Euroopa Parlament võttis vastu otseselt Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu tegevusse sekkuva resolutsiooni ettepaneku, milles kohtult nõutakse õigust tappa sündimata lapsi. Mai alguses lekkis Ameerika Ühendriikide Ülemkohtust otsuse mustand, mis näitab, et Kohus on otsustanud tühistada föderaaltasandil sündimata laste tapmist tagava Roe v Wade'i otsuse. Otsusega ei võeta kelleltki sündimata laste tapmis Vaata lähemalt ›
45
Kes eales tahab saada päästetud peab ennekõike katoolsest usust kinni hoidma. Kes ei hoia seda tervikliku ja rikkumatuna, läheb ilma kahtluseta igavesti hukka. Ehtne katoolne usk on aga see, et me austame üht ainsat Jumalat kolmainsuses ja kolmainsust ühtsuses, ning ei muuda ähmaseks nende isikuid ega lahuta nende ühtset olemust. Sest erinev on Isa isik, erinev on Poja isik, erinev on Püha Vaimu isik: aga Isa, Poja ja Püha Vaimu... Vaata lähemalt ›
8
Ilmalikus meedias pakub Ukraina kirikuküsimus jätkuvalt huvi üksnes või peamiselt poliitilisest (s.h geopoliitilisest) vaatepunktist – kas varem Moskva Patriarhaadi alla kuulunud kirik lööb lõpuks ometi venelastest lahku ja ühineb teiste Ukraina rahvuslastest õigeusklikega, kes on seda juba varem teinud? Seejuures tuntakse faktilisi asjaolusid üsna halvasti ning uudistes ja analüüsides korratakse tihtipeale ebatäpseid väiteid. Näiteks võis hiljuti Postimehest lugeda Wall Street Journalist tõlgitud artiklit Vaata lähemalt ›
40
Kes on Püha Vaim? – Tema on tõeline Jumal, nagu Isa ja Poeg, tema on Isa ja Pojaga üks Jumal, kes igavesest ajast Isast ja Pojast välja läheb. Kust sa tead, et Püha Vaim on tõesti Jumal? – Pühakirjast: «Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse» (Mt 28:19). Mispärast nimetatakse teda Pühaks Vaimuks? – Seepärast, et tema püha on ja patuseid pühaks... Vaata lähemalt ›
58
Täna, 31. Mail, on Pühima Neitsi Maarja, Kuninganna päev. See kroonib maikuud, mille katoliku kirik on tervenisti pühendanud Maarjale. Meie ajastule on mõte kuningavõimust võõras. Meelde tuleb üks kunagine vaidlus ametivennaga, kes oli siiralt veendunud, et kuningavõim korrumpeerib kõik alamad võimuastmed ning kogu võimusüsteem on rahva jaoks üle mõistuse kallis ülal pidada. Võrdlus praeguse täielise Eesti vabariigiga ning võimusüsteemi võimaliku korrumpeeritusega annab siin mõtteainet. Inglise ajaloolane Vaata lähemalt ›
147
Kas luterlastel on sobilik austada pühakuid? Ja keda võiksid pühakuna austada Eesti luterlased? Esimesele küsimusele leiame vastuse usutunnistuskirjadest. «Pühakute kultuse kohta õpetavad meie omad, et pühakuid tuleb meeles pidada, et selle läbi, kui me näeme, kuidas nemad on armu leidnud ja kuidas usk on neid aidanud, meie usku kinnitada, aga ka selle pärast, et me võtaksime nende head teod endale eeskujuks, igaüks vastavalt oma kutsumisel,» võib lugeda Augsburgi usutunnistuse XXI... Vaata lähemalt ›
30
«Kuidas see on võimalik?» – olen seda küsimust kuulnud viimase paari kuu jooksul õige sagedasti. Muidugi mitte ainult viimase paari kuu jooksul, vaid ka varem, ent sellgipoolest tuleb tõdeda, et praegu on seda küsimust kuulda märkimisväärselt tihti. Küllap igaüks saab aru, mille kohta see küsimus käib – loomulikult on see seotud Venemaa agressiooniga Ukrainas, mille võimalikkusesse, tunnistan, ka mina veel päev enne selle algust ei uskunud. Vastuseid sellele küsimusele on... Vaata lähemalt ›
19
14. mail 2022 andis ametivande Ungari uus president Katalin Éva Novák. Toome lugejateni tema kõne, mille ta pidas ametisse astumise tseremoonial ja milles ta rõhutas, et toetab presidendina ungarlasi elu edasiviimisel veendumuste järgi, milleks on kristlikud väärtused. Head kaasvõitlejad, head külalised! Seisan siin täna tänutundega südames. Olen tänulik, et minuga koos on siin minu perekonna noored ja vanad ning et saan pöörduda teie poole seistes nende kõrval. Ühtlasi olen tänulik,... Vaata lähemalt ›
178
Kirjastuselt Logos on tänavu ilmunud Kempise Thomase hingekosutusliku teose «Kristuse jälgedes» neljas raamat, pealkirjaga «Harras manitsus Kristuse pühast ihust osasaamiseks». Seni võis kristlik lugeja end vaimulikult kosutada sama teose esimese kolme raamatuga Walter Pabsoni tõlkes (1939), mida on toimetanud Anneli Sihvart (2003), ent ilma neljanda osata jäi teos paraku poolikuks. Jäi koguni mulje tõrksusest armulaua kui Issanda ihu ja vere sakramendi suhtes, mis iseloomustab teatud protestantlikke ringko Vaata lähemalt ›
44
Vähemalt 116 kirikut või muud palvepaika on purustatud või saanud kahjustusi alates Venemaa sõjalisest sissetungist Ukrainasse käesoleva aasta 24. veebruaril. Neist 77 pühakoda kuulub Moskva patriarhaadi Ukraina Õigeusus Kirikule. Üle poole hävinud või kahjustatud pühakodadest asub Kiievi, Donetski ja Harkivi oblastis. Vaata lähemalt ›
0
Möödunud aastal ilmus eesti keeles igati selgelt ning hästi kirjutatud teos: Richard Holloway, VÄIKE RELIGIOONI AJALUGU (2016). Tõlkinud Kalle Klein. Tallinn 2021: Postimehe Kirjastus. Richard Holloway (s 1933) on Šoti vaimulik ja kirjanik, kes oli aastatel 1986–2000 Edinburghi piiskop ning aastatel 1992–2000 Šoti piiskopliku kiriku esikarjane. Ametist lahkudes võttis ta aga omaks agnostilise maailmavaate, mis jätab Jumala olemasolu küsimuse lahtiseks. Tema enda teoloogiline positsioon on muutunud üha rad Vaata lähemalt ›
66
Kui palju kordi me oleme kuulnud, et Eestis on riik ja kirik lahutatud. Nüüd aga selgub, et riik kirjutab kirikujuhtidele ette, milliseid poliitilisi seisukohti nad peavad avaldama. Ja mis kõige kõnekam – võim teatab, et Eestis tegutsev kirik peab lähtuma «Eesti väärtusruumist». Praegu käib jutt kitsamalt Venemaa agressiooni hukkamõistmisest kirikute poolt. Eesti Vabriigi siseministeeriumi rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt ei varja, et riik nõudis Eesti Kirikute Nõukogult Uk Vaata lähemalt ›
269
Ristiusk, nõnda kui teda pühas kirjas õpetatakse, on meie ülem vaimu ja südame harimise põhi ja meie kõige kallim vara siin maa pääl. Kristlik kirik on meie vaimulik ema ja tema on Euroopa rahvad selle järje pääle kasvatanud, kus nad praegu seisavad ja muist rahvaist üle käivad. Tema on ka meie, Eesti rahva, vaimu ja südame harija olnud ja peab ka edaspidi see au ja ameti sisse jääma. Kes siis... Vaata lähemalt ›
120
Kes on vaga ja jumalakartlik, kosutagu end sellest kaunist kirkast pühast. Kes on ustav sulane, mingu rõõmuga oma Issanda rõõmudesse. Kes on end kurnanud paastumisega, võtku nüüd oma teenar. Kes on esimesest tunnist peale töötanud, saagu täna oma õiglane tasu. Kes on tulnud kolmandal tunnil, rõõmustagu tänades. Kes on tulnud kuuendal tunnil, ärgu kahelgu, ta ei pea midagi kaotama. Kes on tulnud pärast üheksandat tundi, astugu ligi ilma kõhkluse ja... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
19% 2 |
Õhtuleht
|
16% 0 |
ERR
|
13% 4 |
Delfi Sport
|
5% 0 |
Objektiiv
|
5% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.11.2024 21:48
Viimane uuendus: 21:40.
Uudiste reiting uuendatud: 21:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)