Luterliku Maailmaliidu peasekretär Anne Burghardt väljendab ajalehes Eesti Kirik (10. detsember 2025) arusaamatust missakella kasutamise pärast luterlikul jumalateenistusel. Osundame: «Kas kogudusele on õigupoolest selgitatud, mis toimub siis, kui kelluke heliseb? Kui vastata, et sellel hetkel toimub andide substantsi muutus, on tegemist roomakatoliikliku sakramendikäsitlusega. Võib ju öelda, et tegu on vaid ühe väikese elemendiga, kuid üks element on vaid osa suuremast paradigmast, mis lõpuks viib välja k Vaata lähemalt ›
111
Alatasa võib kuulda ütlemist, et kristlus on alati muutunud ja olnud muutumises. Sellepärast tohib kirik ka tänapäeval muuta õpetust küsimustes, mille muutmist vajalikuks peetakse. Oleks hea küsida, mida taoline väide endas sisaldab. Esiteks on sageli selle taustal eeldus, et kristluse tõed ja õpetused ei ole mitte absoluutsed, vaid sõltuvad ajast ja kultuurist. Kui iga järgmine põlvkond saab loa kristlust täiesti ümber tõlgendada, arvestamata varasemate tõlgenduste seatud piiridega, jõuame peagi üksikisik Vaata lähemalt ›
14
Meie kiriku kodurahu on rikutud – kadunud on piiskoppide pöördumises väidetud «rahulik kord», kirjutab Sammeli Juntunen, Savonlinna koguduse juhtivvaimulik ja endine Helsingi ülikooli teoloogiateaduskonna süstemaatilise teoloogia õppetooli dotsent. Soome evangeelse luterliku kiriku piiskoppide äsjane avalik pöördumine «Kutse rahule» on tarvilik sõnavõtt, mis käsitleb rahu üksikisiku sisemise rahuna, kogukonnas valitseva rahuna ning riikidevahelise rahuna. Järgnevaga pööran tähelepanu rahule kirikukogukonn Vaata lähemalt ›
116
Olles Misjonipiiskopkonna vaimulike seas ametistaaži pikkuselt teisel kohal, on mul au tänada kirikupäevade eestvedajaid, eriti isa Harri Lammit ning kõiki vabatahtlikke abilisi. Paljud töökad ja osavad põlluharijad minu kodukandis saavad tänavu rekordilise saagi. Nende töö ja vaev pole olnud asjatu. Teie, kirikupäevade eestvedajad ja töötegijad, olete rühmanud töötada evangeeliumi põllul ning teie töö ja vaev pole olnud asjatu. See pole iial asjatu Issanda pühas, igaveses sõnas! Vanasti oli kristlastel tu Vaata lähemalt ›
81
Avaldame järgnevalt esmaavaldaja loal ühte koondatud artiklid, mis ilmusid 1995. aasta novembrist 1996. aasta jaanuarini ajalehes «Eesti Kirik». Toim. I. Alguse algus. Varane iiri kultuur (6.–10. saj) Olematuse raskus Keeruline on rääkida millestki, mida ei ole. Aga vahetult pärast 496. aastat, mil Rooma impeerium kokku varises ja mida seetõttu antiigi ja keskaja piiriks peetakse, näib, nagu ei olekski enam Lääne-Euroopas kultuuri. Ei vana (sest see oli peaaegu täielikult hävitatud) ega... Vaata lähemalt ›
67
Lugupeetud Riigikogu esimees härra Lauri Hussar! Soovin käesolevaga väljendada minu kui Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimuliku nördimust seoses Teie nõuniku Indrek Tarandi rünnakutega Moskva Patriarhaadiga kanooniliselt seotud Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku aadressil. Pean silmas 9. septembril väljaandes Postimees avaldatud artiklit «Kuidas mõista president Karise sõnumit Moskva patriarhaadi kohta?» Selles artiklis väljendab Indrek Tarand seisukohta, et vene õigeusklikele tuleks seadusega ette anda t Vaata lähemalt ›
143
10. septembril 2025 mõrvati USA kristlik-konservatiivne aktivist Charlie Kirk, kes oli tuntud eriti noorte seas. 31-aastane kristlane Charlie Kirk oli abielus ja kahe väikese lapse isa. Jäägu teda meenutama mõned vaimulikud mõtted, mida ta väljendas loetud päevad või kuud enne oma surma. «Jeesus võitis surma, et sina saaksid elada.» «Rist on Jumala vastus maailma kurjusele.» «Jeesuse ülestõusmine on ajaloofakt. See on tõesti aset leidnud. Jeesus tõusis surnuist üles.» «Jeesus on... Vaata lähemalt ›
157
Kui sada aastat tagasi oleks keegi ette näinud, et aastal 2025 kuulutatakse Tallinnas Vabaduse väljakul jesuiidist katoliku piiskop Eestimaa pühaks meheks ning roomakatoliku preestrid ja piiskopid eesotsas Viini kardinaliga marsivad välja Jaani kiriku peauksest, oleks seda peetud peatselt saabuva viimsepäeva märgiks. Teise maailmasõja eel suhtuti Eesti luterlikus kirikus katoliiklusse (jesuiitidest rääkimata!) äärmise umbusuga ning elati konfessionaalse konfrontatsiooni paradigmas. Luterlikus polee Vaata lähemalt ›
90
Universumis on septiljon ehk triljon triljonit tähte. Kas keegi on nad kõik kokku lugenud? Jah, Looja teab: «Tema teab tähtede hulka, annab igale nime» (Pirita Psalter, Ps 147:4). Teadlase kommentaar: «Jumalal ei ole puudust ei ajast ega ruumist» (Ian Barbour, Religioon teadusajastul, 1989–1991) Filosoofi kommentaar: «Kaks asja täidavad meele aina uue ja kasvava imetluse ja aukartusega, mida sagedamini ja tõsisemalt me nende üle mõtleme: tähistaevas minu kohal ja moraaliseadus minu... Vaata lähemalt ›
0
Juuni alguses andsid Soome luterliku kiriku piiskopid välja pastoraalse juhise, mis teeb võimalikuks samasooliste paaride abielu õnnistamise ja laulatamise, ilma et kirik oleks formaalselt muutnud oma õpetust abielust. Seepeale tegid kaksteist Soome misjoniorganisatsiooni ja äratusliikumist ühisavalduse, milles toodi välja kolm punkti: 1) Soome luterlik kirik ei ole otsustanud muuta oma ametlikku arusaama abielust kui mehe ja naise vahelisest liidust, 2) piiskoppide kogu pastoraalne juhis, mis kiidab heaks Vaata lähemalt ›
5
«Sest ta on vaadanud oma teenijanna tühisuse peale. Seepärast kiidavad mind õndsaks kõik inimlapsed.» Lk 1:48 Seega, kes tahab Maarjat õigesti austada, ei tohi vaadata mitte üksnes Maarjat, vaid peab ta asetama Jumala ette nii, et ta jääb Jumalast kaugele allapoole ja laskma tal seal seista ilustamata, vaatama teda tema tühisuses (nagu Maarja ise ütleb), seejärel imestama Jumala määratu armu üle, kes sellise väeti, tühise inimese peale nii heldelt ja... Vaata lähemalt ›
27
Martin Luther mainib «Magnificat’is» Jumala nelja nuhtlust, milleks on tema sõnul katk, hinnatõus, sõda ja kurjad valitsejad (Hs 14:21 alusel; sealses loetelus on mainitud kurje metsloomi, mis Lutheri tõlgenduses tähendavatki kahjulikke vürste). Näib nii, et viimastel aastatel on need neli nuhtlust ka meid mõjutama jõudnud – koroona (2020), hinnatõus (alates 2021), sõda (2022) ja kurjad valitsejad (2023), just selles järjekorras. Kas sellest on sündinud nähtavat meeleparandust? Ei paista olevat. Pigemini. Vaata lähemalt ›
45
Lubage mul teie käest küsida: mis on luterliku pühakirjaseletuse eripära? Arvatavasti te ütlete, et see on rõhuasetus Pühakirjale kui autoriteetsele Jumala Sõnale ning et Piibel on meie jaoks kristliku õpetuse ja elu ainus allikas ja norm. Kuid kas see on just meile ainuomane pühakirjakäsitus? Ka teised kristlikud konfessioonid rõhutavad Pühakirja autoriteeti. Ma arvan, et enamik luterlikke pastoreid vastaks pärast hetkelist mõttepausi, et selleks on seaduse ja evangeeliumi õige eristamine. See... Vaata lähemalt ›
26
Artikli aluseks on ettekanne, mis peeti konverentsil «Ühine tunnistus», pühendatud Nikaia kirikukogu 1700. aastapäevale, 5. juunil AD 2025 Tartu Ülikoolis. Sissejuhatuseks Oikumeenilised dialoogid ehk õpetuskõnelused luterlike kirikute ja teiste kristlike kirikute ning koguduste vahel on kestnud intensiivselt alates II Maailmasõja järgsest ajast, kuigi nende algus on paljuski Usu ja Kirikukorra (Faith and Order) ning Elu ja Töö (Life and Work) liikumiste konverentsides kahe maailmasõja vahel. Dialooge on. Vaata lähemalt ›
22
Kristliku usu seisukohalt on nii judaism kui islam väärõpetused või koguni väärreligioonid, sest nad kumbki ei tunnista ristiusu põhilisi, jumalikul ilmutusel põhinevaid õpetusi Jumalast kui Kolmainsusest, Kristusest kui Lunastajast ja lunastusest kui Jumala teost Kolgatal. Kui esmapilgul tundub, et judaism on kristlusele lähemal kui islam, sest peab pühakirjaks seda osa Piiblist, mida kristlaseks nimetavad Vanaks Testamendiks, siis islam näeb Jeesuses – keda judaistid üldse Jumala saadikuna ei tunnista –. Vaata lähemalt ›
101
Esmaspäeval, 7. juulil 2025 süütasid juudi asunikud Läänekaldal Taybehi linnas, umbes 15 kilomeetri kaugusel Jeruusalemmast, kristliku pühapaiga. Juudid edastasid kristlastele sõnumi: «Teil pole siin tulevikku!» 15. juulil külastasid kristlaste linna Jeruusalemmas asuvad kirikupead, nende seas Jeruusalemma kreeka-ortodoksi patriarh Theofilos III ja ladina (katoliku) patriarh Pierbattista Pizzaballa, et avaldada toetust juudi asunike pidevate rünnakute all elavale kohalikule kristlikule kogukonnale ning juht Vaata lähemalt ›
102
Jeesus Kristuse õpetuse ja islamiusu rajaja Muhamedi õpetuse võrdlus (ilmavõrgu tähelepanekute ainetel). Jeesus Kristus: «Armastage oma vaenlasi!» (Matteuse 5:44) – Muhamed: «Kui nad (uskmatud) ei võta kuulda teie kutset, siis rünnake ja tapke neid!» (Suura 4:89) Jeesus Kristus: «Õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!» (Luuka 6:28) – Muhamed: «Tapke neid… Niimoodi tasutakse uskmatutele. … Need, kes sõdivad Jumala ja tema sõnumitooja vastu … tapetakse või... Vaata lähemalt ›
32
Laulupeol oli ootuspäraselt palju ilusaid, liigutavaid ja rõõmustavaid momente. Ent olid ka mõned momendid, mis tekitavad tõsiseid küsimusi. Üheks selliseks momendiks oli Rein Rannapi poolt Hando Runneli tekstile kirjutatud tuntud ja armastatud laulust «Ilus maa» selle osa välja jätmine, mis kutsub üles täitma meie maad lastega. Vt https://kultuur.err.ee/.../vaata-uuesti-rein-rannapi-ilus... Pidades silmas, et Eestis on sündide arv juba pikemat aega kiires languses, et saja viimase aasta jooksul ei ole ku Vaata lähemalt ›
101
Suvi on laulatuste aeg. Meie Kirik avaldab uuesti kümne aasta eest ilmunud Juhana Pohjola artikli pühast abieluseisusest. Maailm läheb oma teed, ent Jumala sõna abielu kohta ei muutu. Öeldakse, et elus on kaks rasket asja. Esimene on elada üksi, vallalisena. Teine on elada abielus. Neid raskusi põhjustab pinge meisse loodud vajaduse ja pattulangemise vahel. Praegusel ajal muutub aga üha raskemaks mõista, mida abielu meie ühiskonnas ja kiriklikus arutelus tähendab. Kord... Vaata lähemalt ›
39
«Nii rändab Kirik oma palverännuteed sel ajastul, neil kurjadel päevadel, mitte alles Kristuse ja Tema apostlite ihuliku kohalolu ajast peale, vaid alates Aabelist endast, kelle kui esimese õige tappis tema jumalatu vend, ja sealt edasi kuni sellesinase ajastu lõpuni keset maailma tagakiusamisi ja Jumala lohutusi.» Püha Augustinus, De civitate Dei, XVIII, 51 «Paulus eristas kiriku seaduse rahvast [juutidest] sel kombel, et kirik … on tõeline, Püha Vaimu kaudu uuesti sündinud... Vaata lähemalt ›
46
Kahjuks on kuulda, et Iisraeli ja Hamasi (moslemi terroristide) vahelise sõja tõttu on paljud meie Missouri Sinodi Luterliku Kiriku kogudustes segaduses ja on tekkinud küsimus: kes on «kogu Iisrael»? Vastus on: «Teie! Teie olete «kogu Iisrael»!» Käesolev artikkel on lühike kokkuvõte Iisraeli tähendusest pühakirja järgi. Minu soovitus on, et laske oma pastoril selle kohta põhjalikum piibliuurimus teha. Alustame sellest, mida püha Paulus ütleb Ef 3:4–6, et me oleme «tõotuse kaaspärijad»... Vaata lähemalt ›
14
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 9 |
ERR
|
15% 2 |
Õhtuleht
|
12% 5 |
Uued uudised
|
7% 0 |
Virumaa Teataja
|
7% 7 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.12.2025 23:18
Viimane uuendus: 23:12.
Uudiste reiting uuendatud: 23:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne