Kristliku usu seisukohalt on nii judaism kui islam väärõpetused või koguni väärreligioonid, sest nad kumbki ei tunnista ristiusu põhilisi, jumalikul ilmutusel põhinevaid õpetusi Jumalast kui Kolmainsusest, Kristusest kui Lunastajast ja lunastusest kui Jumala teost Kolgatal. Kui esmapilgul tundub, et judaism on kristlusele lähemal kui islam, sest peab pühakirjaks seda osa Piiblist, mida kristlaseks nimetavad Vanaks Testamendiks, siis islam näeb Jeesuses – keda judaistid üldse Jumala saadikuna ei tunnista –. Vaata lähemalt ›
101
Esmaspäeval, 7. juulil 2025 süütasid juudi asunikud Läänekaldal Taybehi linnas, umbes 15 kilomeetri kaugusel Jeruusalemmast, kristliku pühapaiga. Juudid edastasid kristlastele sõnumi: «Teil pole siin tulevikku!» 15. juulil külastasid kristlaste linna Jeruusalemmas asuvad kirikupead, nende seas Jeruusalemma kreeka-ortodoksi patriarh Theofilos III ja ladina (katoliku) patriarh Pierbattista Pizzaballa, et avaldada toetust juudi asunike pidevate rünnakute all elavale kohalikule kristlikule kogukonnale ning juht Vaata lähemalt ›
102
Jeesus Kristuse õpetuse ja islamiusu rajaja Muhamedi õpetuse võrdlus (ilmavõrgu tähelepanekute ainetel). Jeesus Kristus: «Armastage oma vaenlasi!» (Matteuse 5:44) – Muhamed: «Kui nad (uskmatud) ei võta kuulda teie kutset, siis rünnake ja tapke neid!» (Suura 4:89) Jeesus Kristus: «Õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!» (Luuka 6:28) – Muhamed: «Tapke neid… Niimoodi tasutakse uskmatutele. … Need, kes sõdivad Jumala ja tema sõnumitooja vastu … tapetakse või... Vaata lähemalt ›
32
Laulupeol oli ootuspäraselt palju ilusaid, liigutavaid ja rõõmustavaid momente. Ent olid ka mõned momendid, mis tekitavad tõsiseid küsimusi. Üheks selliseks momendiks oli Rein Rannapi poolt Hando Runneli tekstile kirjutatud tuntud ja armastatud laulust «Ilus maa» selle osa välja jätmine, mis kutsub üles täitma meie maad lastega. Vt https://kultuur.err.ee/.../vaata-uuesti-rein-rannapi-ilus... Pidades silmas, et Eestis on sündide arv juba pikemat aega kiires languses, et saja viimase aasta jooksul ei ole ku Vaata lähemalt ›
101
Suvi on laulatuste aeg. Meie Kirik avaldab uuesti kümne aasta eest ilmunud Juhana Pohjola artikli pühast abieluseisusest. Maailm läheb oma teed, ent Jumala sõna abielu kohta ei muutu. Öeldakse, et elus on kaks rasket asja. Esimene on elada üksi, vallalisena. Teine on elada abielus. Neid raskusi põhjustab pinge meisse loodud vajaduse ja pattulangemise vahel. Praegusel ajal muutub aga üha raskemaks mõista, mida abielu meie ühiskonnas ja kiriklikus arutelus tähendab. Kord... Vaata lähemalt ›
39
«Nii rändab Kirik oma palverännuteed sel ajastul, neil kurjadel päevadel, mitte alles Kristuse ja Tema apostlite ihuliku kohalolu ajast peale, vaid alates Aabelist endast, kelle kui esimese õige tappis tema jumalatu vend, ja sealt edasi kuni sellesinase ajastu lõpuni keset maailma tagakiusamisi ja Jumala lohutusi.» Püha Augustinus, De civitate Dei, XVIII, 51 «Paulus eristas kiriku seaduse rahvast [juutidest] sel kombel, et kirik … on tõeline, Püha Vaimu kaudu uuesti sündinud... Vaata lähemalt ›
46
Kahjuks on kuulda, et Iisraeli ja Hamasi (moslemi terroristide) vahelise sõja tõttu on paljud meie Missouri Sinodi Luterliku Kiriku kogudustes segaduses ja on tekkinud küsimus: kes on «kogu Iisrael»? Vastus on: «Teie! Teie olete «kogu Iisrael»!» Käesolev artikkel on lühike kokkuvõte Iisraeli tähendusest pühakirja järgi. Minu soovitus on, et laske oma pastoril selle kohta põhjalikum piibliuurimus teha. Alustame sellest, mida püha Paulus ütleb Ef 3:4–6, et me oleme «tõotuse kaaspärijad»... Vaata lähemalt ›
14
Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (EKÕK) ja Pühtitsa klooster ei nõustu Riigikogu poolt 18. juunil 2025 vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) muudatustega ning on pöördunud oma esindajate kaudu nii Eesti Vabariigi presidendi kui rahvusvaheliste usuvabaduse kaitset tagavate institutsioonide poole. «Olukorras, kus president jättis seaduse muudatused esimesel korral välja kuulutamata ja tagastas need riigikogule, oleks sellisele erandlikule sammule pidanud järgnema täiendav sisulisem analüüs ja arutel Vaata lähemalt ›
0
Kristuse pühima ihu ja vere suurpüha ehk Corpus Christi püha (ld Sollemnitas Sanctissimi Corporis et Sanguinis Christi) tähistatakse kolmainupühale järgneval neljapäeval, see on 10 päeva pärast nelipüha ehk 60 päeva pärast ülestõusmispüha. Kirikuaasta liikuva pühana jääb Corpus Christi ülestõusmisaja 9. nädalasse ja toob uuesti esile suure neljapäeva tähenduse, mil meenutatakse püha armulauasakramendi seadmist viimsel õhtusöömaajal. Kuna suur neljapäev on paastuaja püha, mil suurtest pidustustest loobutakse Vaata lähemalt ›
105
Tänavu möödub 1700 aastat esimese oikumeenilise ehk üleilmse kirikukogu toimumisest. Aastal 325 maist juulini olid keiser Constantinuse kutsel Nikaias (tänapäeva İznik Türgis) koos kristliku kiriku piiskopid. Kirikute Maailmanõukogu kodulehel tõdetakse: «Nikaias said kristlased, keda alles hiljuti Rooma impeeriumis taga kiusati, keisri patronaaži all koguneda, et väljendada oma usku ja anda tunnistust laiemale ühiskonnale.»[1] Nikaia usutunnistus idas ja läänes Nikaia kirikukogu üheks olulisemaks tulemuse Vaata lähemalt ›
18
Riigikogu liikme Varro Vooglaiu (EKRE fraktsioon) kõne presidendi poolt tagasi lükatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel. Me teame kõik väga hästi, et eelnõu eestvedajad üritavad seda eelnõu raamistada sellisel viisil, et siin on eestimeelsed versus venemeelsed, Eesti Vabariigi julgeoleku poolt olevad versus Eesti Vabariigi julgeoleku vastu olevad. See kõik on üks valelik propaganda, sellel pole reaalsusega mingit pistmist. Tegelik raamistus seisneb selles, kas austatak Vaata lähemalt ›
157
Meie usume Pühasse Vaimusse, Issandasse ja Elavakstegijasse, kes lähtub Isast ja Pojast, keda Isa ja Pojaga üheskoos kummardatakse ja austatakse; kes on rääkinud prohvetite kaudu. Meie usume ühtainust, püha, kristlikku ja apostlikku Kirikut. Meie tunnistame ühtainust ristimist pattude andeksandmiseks ja ootame surnute ülestõusmist ning tulevase ajastu elu. Püha Vaim on Issand ja Jumal, mitte lihtsalt vägi, mida mingid kristlased valdavad või kes on Temaga ühes leeris. Ta on iseseisev isik... Vaata lähemalt ›
37
Soome evangeelse-luterliku kiriku piiskoppide kogu kiitis 3. juunil 2025 heaks pastoraalse juhise toomkapiitlitele samasooliste paaride abielu laulatamisest või õnnistamisest. Otsus võeti vastu häältega 8-2. Juhise vastuvõtmisele eelnes kirikukogu 7. mai 2025 otsus lükata tagasi piiskoppide kogu ettepanek tunnustada kirikus paralleelselt kahte arusaama abielust: abielu on (heteroseksuaalne) mehe ja naise liit ning abielu on (sõltumata soost) kahe inimese liit. Seejärel kiitis piiskoppide kogu heaks peapiisk Vaata lähemalt ›
173
Ja ühteainsasse Issandasse Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse, kes Isast on sündinud enne kõiki aegu, Jumal Jumalast, valgus valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast, sündinud, mitte loodud, olemuselt ühtne Isaga, kelle läbi kõik on loodud; kes on meie, inimeste pärast ning meie õndsuseks alla tulnud taevast ning lihaks saanud Püha Vaimu läbi neitsist Maarjast ja inimeseks saanud, Pontius Pilaatuse ajal ka meie eest risti löödud, kannatanud ja maha maetud ning kolmandal... Vaata lähemalt ›
27
Evangeelse-luterliku kiriku õpetus usutunnistuskirjade järgi. «Issanda püha armulaua kohta õpetatakse, et armulauas on Kristuse tõeline ihu ja veri leiva ja veini kujul tõeliselt kohal ning neid jagatakse ja võetakse vastu. Sellepärast heidetaksegi kõrvale vastupidine õpetus.» (Augsburgi usutunnistus, X) «Heaks kiidetakse kümnes artikkel, milles me tunnistame oma veendumust, et armulauas on Kristuse ihu ning veri tõeliselt ja olemuslikult kohal ja neid jagatakse sakramendist osasaajatele tõeliselt koos nä Vaata lähemalt ›
39
Meie usume ühteainsasse Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa, kõige nähtava ja nähtamatu Loojasse. Piibellik usk Loojasse, kes kõigeväelise Isana on parim ja kindlaim seletus, kuidas ja miks maailm on saadud. Loodu ja Jumal ei ole siiski üks. Teoloogias räägitakse traditsiooniliselt kolmest usuartiklist. See on tehniline termin, mis osutab usutunnistuse Isale, Pojale ja Pühale Vaimule omistatud osadele. Nikaia usutunnistuses kirjeldatakse kristliku usu sisu pisut laiemalt, kui enamusele rohkem tu Vaata lähemalt ›
112
Küsimus naiste ordineerimisest vaimuliku ametisse on veelahkmeks, mis toob esile paljude kristlaste suhte Piibliga. Praegu on kirikutes küll rohkem räägitud samasoolistest paaridest, kuid aruteluteemana on naasnud ka naiste toimimine karjaseametis. Peamine põhjus naisteordinatsiooni ning homoseksuaalsete suhete tunnustamisel on sama: kas Piibli juhiseid on vaja järgida, kui need jäävad mulle arusaamatuks? Soomes on traditsioonilised ärkamisliikumised jäänud kindlaks apostlikule ametimõistmisele. Kuna Soome Vaata lähemalt ›
53
Nikaia usutunnistus tõendab, et kristlus ei andnud järele ajastu valitseva filosoofia nõudmistele. Presbüter Areiose õpetus 4. sajandil, et Kristus on Isast madalam, viis kiriku tõsisesse kriisi. Selle tulemusena nägi ilmavalgust kristluse olulisim usutunnistus, mis määratles kristliku kolmainuõpetuse ning tõrjus sellele vastanduvad valeõpetused. Kustahes maailmas kirikusse astudes võid kuulda kohalikus keeles öeldavat: «Meie usume ühteainsasse Jumalasse, kõigeväelisse Isasse…» See, Nikaia usutunnistus, o Vaata lähemalt ›
44
Möödunud nädalal lükkas Soome luterliku kiriku kirikukogu tagasi piiskoppide ettepaneku kehtestada traditsioonilise abielukäsituse kõrval veel teinegi – sooneutraalne abielu. Ettepanek ei saavutanud nõutavat 3/4 häälteenamust. Tulemuse üle väljendas pettumust peapiiskop Tapio Luoma (vahendan ajalehest Eesti Kirik, 14. mai 2025): «Kirikuid, mis ei ole kunagi muutunud, ei ole olemas. Kui kirik ei võta maailma muutumist tõsiselt, ei suuda ta ka maailma ise muuta.» Mis on selle mõtteavalduse puhul valesti? 1 Vaata lähemalt ›
60
Tänavu juunis möödub 1700 aastat esimese üleilmse ehk oikumeenilise kirikukogu kogunemisest Nikaias. Sellel kirikukogul sõnastati Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse algne versioon. Väljaanne Meie Kirik tähistab seda kirikuajaloolist tähtpäeva artiklisarjaga. Enamus inimestest usub, et kristliku usu olemusse kuulub arusaam heast eluviisist või ligimesearmastusest. Miks usutunnistused neist asjust vaikivad? Dotsent Anni Maria Laato esitas ajakirja Perusta 2025. aasta teoloogilistel õppepäevadel küsimuse, Vaata lähemalt ›
64
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.06.2026 19:09
Viimane uuendus: 19:05.
Uudiste reiting uuendatud: 19:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)