Pärast valimistulemuste võltsimist riigikogu 2023. aasta valimistel, täpsemalt elektroonilisel hääletamisel, puudub Eestis seaduslik riigivõim. Praegune riigikogu ei ole seaduslik ja kõik selle otsused on automaatselt tühised. Praegune Kaja Kallase juhitud valitsus on punt isehakanuid. Valitsust toetav riigiaparaat viib ellu omavoli. Kirik teeks targasti, kui hoiab ebaseaduslikust võimust eemale. Selles mõttes on arusaamatu soov jätkata 1. jaanuarist 2024 abielude riiklikku sõlmimist, ehkki võimuhaarajad m Vaata lähemalt ›
350
181. Mis on ristimise sakrament? Ristimine on sakrament, mille läbi me Jumala armus uuesti sünnime ja kristlasteks saame. 182. Millised on ristimise sakramendi mõjud? Ristimise sakrament kustutab pärispatu ning samuti senised isiklikud patud, kustutab kõik nende läbi teenitud karistused, jätab meile hinge Jeesus Kristuse Ihu liikme pitseri, teeb meid Jumala ja Kiriku lasteks ja Taeva pärijateks ning võimelisteks vastu võtma ülejäänud sakramente. 183. Kes on tavaliselt ristimise teener? Ristimise teener Vaata lähemalt ›
33
Kui aga Jumala, meie Päästja heldus ja inimesearmastus ilmus, siis ta päästis meid – mitte õiguse tegude tõttu, mida meie nagu oleksime teinud, vaid oma halastust mööda, uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu. Tt 3:4–5 Sest kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. Gl 3:27 Uue Testamendi kirjutised annavad tunnistust algkoguduse veendumusest, et Jumal on otsustanud kinkida maailmale uue, kadumatu elu, läkitades oma Poja Jeesuse Kristuse tegema... Vaata lähemalt ›
27
2017. aastal meenutasid Uus-Meremaa roomakatoliku kirik ja Uus-Meremaa luterlik kirik ühiselt reformatsiooni teemaga «konfliktist osaduseni». Kumbki kirik võttis oikumeenilisel jumalateenistusel endale viis kohustust. VIIS KOHUSTUST 1. Katoliiklased ja luterlased peaksid alati lähtuma ühtsuse, mitte lõhestumise vaatenurgast, et tugevdada seda, mis on ühine, kuigi erinevusi on kergem näha ja kogeda. 2. Luterlased ja katoliiklased peavad laskma end pidevalt muuta, kohtudes teineteisega ja tunnistades vasta Vaata lähemalt ›
6
29. septembril tähistatakse peaingel Miikaeli ja kõikide inglite püha. Kristliku arusaama kohaselt on inglid vaimsed, kehatud, nähtamatud, surematud ja isikulised loodud olendid, kel on mõistus ja tahe. Nad on Jumalaga vahetus osaduses ning ülistavad ja teenivad Teda – inglite tähtsaimaks tööks ongi lakkamatu Jumala kiitmine. Samuti täidavad nad Jumalalt saadud ülesandeid ning tegutsevad Tema käskjalgadena. Inglite tööks on ka kristlaste kaitsmine. «Iga uskliku kõrval seisab ingel kui tema kaitsja ja... Vaata lähemalt ›
52
Tänavu juulis heiskasid ajaloolane ja riigikogu liige Jaak Valge ning luuletaja Andres Aule Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinal asuva Juhan Smuuli bareljeefi juures Eesti NSV lipu, et väljendada sellega protesti nõukogude võimuga koostööle läinud küüditajast kirjaniku avaliku austamise vastu. Täna selgus, et Politsei- ja Piirivalveamet on otsustanud Aulet ja Valget trahvida väärteo toimepanemise eest. Väärtegu seisnevat nimelt avaliku korra rikkumises kolmandate isikute häirimise teel. Nendeks isikut Vaata lähemalt ›
24
I. Mina usun ainsasse Jumalasse... Esimene asi, mis kristlasel peab olema, on usk. Ilma selleta ei saa kellegi kohta öelda, et ta on tõeline kristlane. Usk annab neli head asja. Esiteks on usu kaudu hing seotud Jumalaga, sest kristliku usu kaudu heidab hing Jumalaga justkui abiellu: «Ma kihlan sind enesele usu pärast [ja sina pead tundma Issandat]» (Ho 2:22). Seepärast inimese ristimisel öeldakse talle esmalt: «Kas sa usud Jumalasse?», sest... Vaata lähemalt ›
3
Laupäeval, 16. septembril, pidas Eestis visiidil viibiv Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartolomeus Värska lauluväljakul jumalateenistuse, millest kujunes tema külaskäigu kõige rahvarohkem sündmus ning millega tähistati ühtlasi Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku autonoomia sajandat aastapäeva. Värskasse oli kokku tulnud tuhatkond õigeusklikku ja õigeusu sõpra Eesti eri paigust Saaremaast Setomaani. Iseäranis torkasid rahva seast silma rahvarõivais Kihnu naised. Liturgial teenisid kaasa Tallinna ja ko Vaata lähemalt ›
24
Pühapäeval, 10. septembril, tähistati Vastseliina piiskopilinnuse varemetes Valge risti ime 670. aastapäeva. Sel puhul loeti linnusekabelis ette asjakohased ajaloolised dokumendid, peeti ettekandeid ja pärastlõunal toimus ka «oikumeeniline» missa, kus teenis katoliku preester isa Miguel Tartust ning pühakirja luges kohalik luterlik vaimulik Jaak Pärnamägi. Keskpäeval kõneles palverändurite majas ajaloolane Aldur Vunk kokkutulnutele imedest ja palverännakute ajaloost, kuid samuti suhtumisest imedess Vaata lähemalt ›
51
Ida-Virumaa kiriku- ja kirjanduselu tabas kevadel kurb teade: 10. mail suri Narva Aleksandri (hilisema Narva Maarja) koguduse õpetaja emeeritus Oleg Sevastjanov (1948–2023). Tema ärasaatmine toimus 13. mail Narva Aleksandri kirikus, Eesti kõige suuremas sakraalehitises, kus ta pikka aega teeninud oli. Sevastjanov sündis 23. septembril 1948 Kesk-Aasias Aşgabatis (tollases Ašhabadis), Türkmenistani pealinnas, sakslaste peres. Ta hakkas teatris mängima kuueaastaselt. 1960. aastatel lõi kaasa kohaliku televisi Vaata lähemalt ›
3
Peapiiskop emeritus Andres Põderi sõnavõtt 26. augustil Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud üritusel «Elu kaitseks». Head mõttekaaslased, armas rahvas! Paljud meist mäletavad lastelaulu sõnu: «Kus on minu koduke, koduke nii armsake? Seal, kus isa, emake, sõsar, väike velleke.» Kas ei kõla see otsekui kaunis hümn perekonnale? Ei vaja tõestamist fakt, et lapse sünniks on vaja nii isa kui ema. Ja kui juba kellelegi on eostades elu antud, kannavad lapse käekäigu eest... Vaata lähemalt ›
307
Armu ja rahu Issandas. Sinu kiri, mu Georgius, jõudis minuni siis, kui ma oma kodus parajasti väga hõivatud olin, seetõttu olen sunnitud vastama lühidalt. Esiteks, kuna sa mõistad, et ilmselt on saatan see, kes sind selle kiusatusega vaevab, siis manitseb Issand sind, et sa vaimu ja palvega vastu paneksid, sest kui sa käed rüpes tahad istuda ja neid kuradi sisendusi kuulata, on tal lihtne sind rahutuks teha. Niisiis tõuse ja... Vaata lähemalt ›
62
Laupäeval, 9. septembril 2023 toimub oikumeeniline Püha Risti palverännak Vastseliinasse, mida korraldavad EELK Pärnu Eliisabeti kogudus ja RKK Pärnu Püha Apostel Johannese kogudus. Palverännutee kulgeb Pärnust Vastseliinasse, et austada kunagiste püha risti reliikviate – Pärnu Musta Risti ja Vastseliina Valge Risti – mälestust. Väljasõit toimub pärast hommikust missat nii Tallinnast kui Pärnust. Kell 16.30 peetakse Vastselinna piiskopilinnuse varemetes ristitee palvus, kl 17.30 toimub vesper Vastseliina. Vaata lähemalt ›
43
Alljärgnevad teesid on välja töötatud 1958. aasta talvel Rootsi kiriku piiskoppide sinodi palvel ja piiskoppide seas peetud arutelude käigus. Paljundatuna on need levinud laiemalt ning kuna autorilt on seda korduvalt palutud, on ta need lühendatuna avaldanud. 1. Piibel on Jumala Sõna. See tähendab, et Jumalale oli meelepärane ilmutada end pühade kirjutiste kaudu, mis said sellise kuju, nagu Jumal soovis. Jumal valis selle meetodi, et kõneleda kõikidele inimestele kõikidel aegadel. Piibel... Vaata lähemalt ›
76
Kuressaare piiskopilinnuses on avatud uus põnev näitus «Silmast silma keskaegse saarlasega», kus võib sõna otseses mõttes kohtuda väljakaevatud luustike uurimise põhjal rekonstrueeritud Valjala emanda ja Karja mehega. Valjala emandaks nimetatud naise luustik kaevati välja Valjala kiriku juurest. Praegust pühakoda Valjalas peetakse üheks vanimaks kivikirikuks Eestis, mida hakati öeldavasti ehitama kohe pärast 1227. aasta vallutust. Kõigepealt valmis kooriosa ehk altariruum (seda on nimetatud ka kivikabeliks Vaata lähemalt ›
150
Aastal 2003 pidas kuus protsenti rootslastest oma elu mõttetuks (sm. k tarkoitukseton – mõttetu, tähendusetu, eemärgitu). Käesolevaks aastaks on nende hulk neljakordistunud, nüüd arvab samamoodi 24 protsenti. Sellised andmed avaldati rahvusvahelise konsultatsiooni- ja analüüsifirma Kairos Future pikaajalises uurimuses Läget i Landet – tecken i tiden (Olukord riigis – märgid ajas). Pärast aastat 2003 on nende hulk, kes kogevad oma elu sisemiselt mõttekaks vähenenud 85-lt protsendilt 56-le protsendile. Noort Vaata lähemalt ›
71
Piiskop Jakob Kuke artikkel ajalehes Eesti Kirik nr 44, 5. novembril 1925. aastal Viimase kuu jooksul on Riigikogu vastu võtnud kolm tähtsat seadust, mis kiriku elu õige lähedalt puudutavad. Need seadused on: usuühingute, perekonnaseisu ja matusepaikade seadus. Tähtsam nendest on vastuvaidluseta usuühingute seadus, mis kiriku riigist lahutab. Ühendussidemed Eesti evang.-lut. kiriku ja Eesti vabariigi vahel ei ole kunagi väga kindlad ja soojad olnud. Eesti evang.-lut. kirik on harjunud riigivõimu poolt... Vaata lähemalt ›
46
Paavst Leo XIII hoiatus liberalismi kui tõelise vabaduse vaenlase kohta Modernistlikke, nii-öelda valgustusaja filosoofe ning Euroopa 17. ja 18. sajandi modernistlikku filosoofiat üldisemalt mõjutas tugevasti neile eelnenud teadusrevolutsioon. 16. ja 17. sajandi teadusrevolutsioon muutis täielikult seda, kuidas eurooplased mõistsid nii füüsilist reaalsust kui ka universumit ennast. Modernistlikud ja valgustusaja filosoofid soovisid rakendada teadusrevolutsiooni põhimõtteid ja meetodeid Euroopa poliit- ja s Vaata lähemalt ›
17
Tervet kiriku elu peab üheainsa palvena läbima viienda halleelpsalmi sõna: «Mitte meile, Issand, mitte meile, vaid oma nimele anna au» (Ps 115:1). Kirik ja keisririik Kolm ülesannet määravad kiriku eestpalve ülemate eest, ja need kolm lähtuvad kõik Uue Testamendi riigiteoloogiast (theologia Imperii). Riigivõim on Jumalast seatud korraldus kaose vägede tagasitõrjumiseks. Kirik palvetab seetõttu riigivõimu alalhoidmise eest (Tertullianus, Ad Scapulam 2). Poliitiline tegevus kätkeb endasse erilisel kombel pa Vaata lähemalt ›
176
27. juunil kirjutas president Alar Karis alla seadustele, mille koalitsioon nädal varem riigikogus usaldushääletustel läbi surus. Seda tehes lõi president templi peale vasakäärmuslaste valelikule poliitikale. Kas rahvas andis valimistel mandaadi paljulapselistele peredele paari kuu eest antud toetuste äravõtmisele, homoabielule ja ulatuslikele maksutõusudele? Ei andnud, sest need teemad vaikiti enne valimisi maha ja pandi lauale alles siis, kui võim oli peos. «Sellised keerulised valikud peabki langetama p Vaata lähemalt ›
196
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 4 |
Õhtuleht
|
19% 1 |
ERR
|
17% 6 |
Uued uudised
|
7% 3 |
Kroonika
|
4% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
04.12.2024 10:19
Viimane uuendus: 10:13.
Uudiste reiting uuendatud: 10:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)