Iga kristlane, kes kandideerib Reformierakonna, sotside või Eesti 200 ridades, reedab oma usu. Need erakonnad taotlevad avalikult Jumala käsu tühistamist, lubades kooseluseaduse rakendusakte või koguni niinimetatud abieluvõrdsust. Jumalatu maailm võib teha ja lubada, mida soovib. Jumal on jätnud inimkonnale selle vabaduse. Kuid Ta tahab meid päästa igavesest hukatusest ja on seetõttu näidanud meile teed, mis viib igavesse ellu. Küsimus on selles, kuidas saab kristlasena, olles ehk isegi koguduses ametis,. Vaata lähemalt ›
125
Eelmises lehenumbris [Eesti Kirik, 25.02.2023] heitis Triin Käpp ühele siinkirjutajatest ette arvamust, justkui oleks Piiblis vastused kõigile küsimustele. Veebiajakirjas Meie Kirik 18. jaanuaril ilmunud artiklis sai öeldud vaid seda, et kristlased ei saa ilma pattu tegemata valida erakondi, mis lubavad abielu mõistele teise tähenduse anda või soovivad seadustada abistatud enesetapu. Piiblis ei ole vastuseid kõikidele küsimustele. Küll aga on Piibel Jumala Sõna, mis ilmutab meile Jumala tahet ning juhatab Vaata lähemalt ›
123
Sotsist siseminister Lauri Läänemets teatas meedia vahendusel: «Meie seisukoht on alati olnud selline: kiriku igasugune poliitiline tegevus Eestis on lubamatu, kirik ja poliitika peavad olema teineteisest lahus. Kui see toimub, siis see tuleb viivitamatult lõpetada.» Vale. Kirik võib Eestis tegeleda poliitilise tegevusega täpselt nii palju, kui tahab. Kui sotsid kujutavad ette, et nemad võivad kirikule öelda, millega kirik tegeleda tohib, siis kerigu Kuu peale. Eesti on kirjade järgi vaba maa... Vaata lähemalt ›
191
Rohkem kui kaks aastat tagasi, kui üle-eelmine valitsuskoalitsioon üritas EKRE eestvedamisel läbi viia referendumit abielu teemal, kutsus progressiivne leer esile ühiskondliku hüsteeria. Neid, kes tahtsid traditsioonilisele abielumääratlusele põhiseaduslikku kaitset, süüdistati ei rohkemas ega vähemas kui ühiskonna lõhestamises. Meenutagem, et selleks ühiskonda «lõhestavaks» küsimuseks, mida taheti rahvahääletusele panna, oli: «Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?» «EKRE soov on s Vaata lähemalt ›
18
Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 on lisanud oma valimisprogrammi lubadused vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid (Reformierakond) või legaliseerida samasooliste abielu (SDE, E200). Erakond Eesti 200 lubab seista ka abistatud enesetapu seadustamise eest. Meenutame kristlastele, et nii Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) kui enamikku Eestimaa kirikuid ühendav organisatsioon Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on aastate jooksul vastu võtnud selgesõnalisi seisukohti seoses abielu ja eutanaasiag Vaata lähemalt ›
334
Kristlased ei saa Jumala ilmutusest tulenevalt ilma pattu tegemata hääletada eelseisvatel Riigikogu valimistel ei Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ega Eesti 200 poolt, sest nende erakondade valimisprogrammis on punkte, mis lähevad vastuollu Piibli ja kristliku moraaliõpetusega. REFORMIERAKOND lubab oma valimisprogrammis vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid: «Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid. Eesti ei saa jääda diskrimineerima peresid, mis põhinevad kahe samast soost inimese kooselul. Kõ Vaata lähemalt ›
1,076
Kui ma vaatan sel oma elu hilisel tunnil tagasi läbikäidud aastakümnetele, siis näen ma kõigepealt, kui palju eest mul on põhjust tänada. Enne kõiki teisi tänan ma Jumalat ennast, kõigi heade andide jagajat, kes on kinkinud mulle elu ning mind mitmesugustest segadustest läbi juhtinud, mind alati üles tõstnud, kui olen hakanud libastuma, mulle ikka ja uuesti oma palge valguse kinkinud. Tagasi vaadates ma näen ja mõistan, et ka pimedad ja... Vaata lähemalt ›
78
Veebiajakirja Meie Kirik toimetuse liikmed Veiko Vihuri ja Enn Auksmann vaatavad tagasi paavst Benedictus XVI pontifikaadile. Veiko Vihuri: Benedictus XVI, sünninimega Joseph Ratzinger, oli minu arvates ennekõike teoloog ja ta jäi selleks ka paavstina. Eesti keelde on tõlgitud tema «Sissejuhatus kristlusesse. Loengud apostellikust usutunnistusest», mille esmatrükk ilmus saksa keeles juba 1968. aastal. Paavstina andis ta välja kolmeköitelise teose «Naatsareti Jeesus», mis ei ole kahjuks eesti keeles ilmunud Vaata lähemalt ›
30
Vatikan avaldas igavikku lahkunud emeriitpaavsti vaimse testamendi, mis on dateeritud 29. augustil 2006. aastal, s.t ajal, mil paavst Benedictus XVI oli alles veidi üle aasta ametis olnud. Osundame sellest mõnda lõiku, ingliskeelne terviktekst on leitav siit. «Seda, mida ma varem oma kaasmaalastele ütlesin, ütlen nüüd kõigile, kes on mu teenistuses Kirikus minu hoolde usaldatud: Olge kindlad usus! Ärge sattuge segadusse! Sageli tundub, nagu oleks teadusel – ühelt poolt loodusteadustel, teisalt... Vaata lähemalt ›
114
Miks me arvame aega Kristuse sündimisest, aga mitte näiteks maailma loomisest või Rooma linna asutamisest? Miks algab uus aasta 1. jaanuaril? Miks on peamiseks puhkepäevaks just pühapäev? Miks me tähistame Kristuse sündimist juba 24. detsembril, ehkki esimene jõulupüha on alles 25. detsembril? Meie tsivilisatsiooni ajaarvestuse põhimõtete lätteid tuleb otsida nii Vana-Roomast kui Oriendist. Sajandite jooksul on andnud olulise panuse ka kristlik kirik – kristlikku tsivilisatsiooni kandev ja kujundav institu Vaata lähemalt ›
28
Kristus sündis just sel ajal, kui esimest korda loendati juute ja nende vara keiser Augustuse all. Siis juba algas armas Issand Kristus oma valitsemist maailmas, ehkki veel salaja. Ja suur keiser Augustus peab teda terve oma riigiga teenima, kuigi teadmatult, ja põhjustab oma seadusega, et neitsi Maarja ühes oma kihlatud mehe Joosepiga matkab Petlemma, toob seal maailmale Lunastaja, nagu seda on ennustanud prohvetid. Muidu, kui seda poleks põhjustanud keisri käsk,... Vaata lähemalt ›
90
Evangeeliumid räägivad neitsistsünnist vastuvaidlematu selgusega: Mt 1:16, 18–23; Lk 1:34–36; võib-olla ka Jh 1:13, mida mõnede käsikirjade järgi tuleb lugeda tervikuna: kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast. Siis viitaks see selgelt nii Jumala Sõna igavesele sündimisele Kolmainsuses kui Tema sündimisele neitsist selles ajas. Sellest hoolimata kahtlevad mõned piibliseletajad ja teoloogid sündmuse ajaloolises tõepäras. Ime tundub tõeks tunnistamiseks liiga suurena. Aga k Vaata lähemalt ›
36
Joosep kuuletus täielikult inglilt saadud sõnumile ning tegi mida tal kästi. Ta oli tõepoolest õiglane mees, kes ei hakanud küsima inimeste arvamuse järele, vaid toimis nii, nagu pidi. Kuivõrd ta kõike lõpuni mõistis, ei ole meie arvata, küll aga on oluline rõhutada tema vankumatut ja alandlikku usaldust Jumala ja Tema sõna suhtes ühes sama vankumatu ustavusega oma kohustuste täitmisel. Vaata lähemalt ›
41
Kristlik teoloogia kasutab patust rääkides erinevaid mõisteid. Mida mõeldakse pärispatu ehk algpatu, põhipatu ja surmapatu all? Vaatleme lääne kiriklikus õpetustraditsioonis väljendatud seisukohti. Pärispatt ehk algpatt (peccatum originale) Katoliku kiriku õpetuse kohaselt «on kahte liiki pattu: pärispatt ja isiklik patt. … Pärispatt on patt, millega me kõik sünnime ja mille me saame kaasa pärandina meie esiisalt Aadamalt. … Isiklik patt on see, mille me ise toime paneme siis, kui me juba... Vaata lähemalt ›
3
Advendiaeg on liturgiline periood, mil Kirik valmistab meid ette jõuludeks. Nelja nädala jooksul kutsub Kirik meid jagama Iisraeli patriarhide ja prohvetite ootust, kes igatsesid Messia saabumist Tema kahekordses tulemises, nii armus kui auhiilguses. Kuid on veel kolmaski tulemine: Jeesuse Kristuse armurikas tulemine meie hinge. Kristus on tulnud ja tuleb taas Vana Testamendi prohvetid kuulutasid Kristuse tulemist. Kuid nende sõnad osutavad kahele erinevale ajaloosündmusele. Ühelt poolt on mõeldud halast Vaata lähemalt ›
106
Armsad usklikud, sõbrad ja toetajad, ajaloos on üsna sageli juhtunud, et maailm on oma hämmastuseks üles ärganud teistsugusena. Näiteks kristluse algsajanditel ärkas maailm ühel hetkel üles «ariaanlikuna», kui kasutada kuulsat Püha Hieronymuse väljendit. Samamoodi ärkas 16. sajandil kolmandik Euroopast üles protestantlikuna. Tegelikkuses ei tekkinud need nähtused üleöö, vaid neid valmistati ette järk-järgult. Sellegipoolest tundusid need üllatavana, sest kaasaegsed ei mõistnud neid katastroofe ette valmista Vaata lähemalt ›
110
Kristuse tulemise ehk adwendiaeg on kirikuaastas ajajärk, mis on rikkaim mitmesuguste tähenduste poolest. Kuna kõik teised kirikuaasta tähtpäewad, erandi moodustab siin waid pikk pühadeta aeg Pärast Kolmainu Jumala Püha, wihjawad m i n e w i k u l e, s.t. nad tuletawad meelde sündmusi, mis kord on olnud, siis tuletab adwendiaeg ka olnut meelde, aga mitte ainult seda. Adwendiaeg näitab ette tulewikule, aga ta haarab samahästi ka o l... Vaata lähemalt ›
33
Jumala juures on kogu kurjus ja valu viimaks möödanik, selle asemel on lõputu rõõm. «Mis tähendust asjul, mis proovimata ning lauludel, mis laulmata jäid, ei taevas meelt need paina,» laulab muusik Maria Lappi oma äsjase plaadi kaunis laulus Ei taevas ole leina. Ta suudab sõnadesse panna selle, kui palju enamat on taevas võrreldes selle maailmaga. See ületab kõik, mida siinses elus võib kogeda ja saavutada. Taevas ei oma enam tähendust... Vaata lähemalt ›
75
«Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!» Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.» – Jeesus Jeesus rääkis hukatusest üllatavalt palju ning jahmatavalt tõsisel toonil. Ta hoiatas inimesi, et kui nad päästet vastu ei võta, võivad nad sattuda põrgusse. Hukatus on inimajaloo jooksul paelunud ja hirmutanud lugematul hulgal inimesi. Tänapäeval kaaluvad mõned, kas nõrgematele inimestele, näiteks lastele, peaks sellest üldse rääkima. Teised omakorda leiavad, et kogu põrgut puudutav... Vaata lähemalt ›
56
Uues Testamendis on ligikaudu 300 Jeesuse tagasituleku teemat riivamisi või otseselt puudutavat kohta. Kristliku usu jaoks on tegemist keskse teemaga. Kreekakeelne sõna parousia on leitav evangeeliumide vahendatud Jeesuse kõnedes (Mt 24:3,27,37,39). Antiik-Roomas viidati paruusiaga keisri ametlikule külaskäigule mingis linnas. Keisri teenijatel tuli kiirustada teda vastu võtma, et ühineda piduliku protsessiooniga. Jeesuse teine tulemine ongi suur pidu- ja rõõmupäev just neile, kes juba on Tema teenijad, ni Vaata lähemalt ›
21
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 1 |
Õhtuleht
|
13% 7 |
ERR
|
12% 1 |
Maaleht
|
7% 6 |
Uued uudised
|
6% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.11.2024 00:09
Viimane uuendus: 00:04.
Uudiste reiting uuendatud: 00:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)