9.â12. hainakuul peetĂ€s VĂ”ro perimĂŒstandsu festivali. Seo om joba 30. aasta, ku VĂ”rol peetĂ€s pito, miĂ€ tuu kokko folkloori-, tandsu- ja muusigahuvilidsĂ” inemise ĂŒle Eesti ja kavvĂ”mbast ilmast kah. «OlĂ”mi plaannu tulla seo aasta juuri mano tagasi: festivali alostus- ja lĂ”ppkontsĂ”rt om jĂ€lki KandlĂ” aian, nigu alostusĂ”n ollâ. Ka kavva olĂ”mi vĂ”tnu sÀÀndsit asju, mis omma rahvalĂ” miildĂŒnĂŒ: uulidsatands, pikĂ€lavvapido, lÔÔtspilli vĂ”ikimĂ€ngmine. Vaba lava pÀÀl saava Eesti rĂŒhmĂ€ ummi asju... Vaata lĂ€hemalt âș
0
15.â17. hainakuul PĂ€hnin, RĂ”ugĂ”n ja ViitinĂ€n peetĂ€vĂ€le festivalilĂ” «Aigu om!» tulĂ”va kĂŒllĂ€ LĂ€ti muusigu, kĂ€sitĂŒĂŒlise ja kunstnigu. SeokĂ”rd tetĂ€s kuuntĂŒĂŒd ka ValmiermuiĆŸa etnomuusiga festivali kĂ”rraldajidĂ” ja kogokunnaga ja tuu tĂ€hendĂ€s, et festivali perĂ€mĂ€dsel pÀÀvĂ€l, 18. hainakuul saa ossa vĂ”tta ValmiermuiĆŸa festivalist. «Meil om piiriviirne kant, LĂ€ti om lĂ€hkĂŒl, a mi ei tiiĂ€ LĂ€timaast kuigi pallâo. Nii tullâgi mĂ”tĂ” tetĂ€ seokĂ”rd kuuntĂŒĂŒd lĂ€tlĂ€isiga. ĂigĂ”mbalĂ” teivĂ€ lĂ€tlĂ€se mullĂ” sÀÀndse ettepanĂ”gi,» seletĂ€ Vaata lĂ€hemalt âș
0
OlĂ” joba sÀÀndsen ean, et pia kirutama tuust, kuis mi, Oe kĂŒlĂ€ latsĂ”, suviti Antsla sohvoosin tĂŒĂŒd vihtsĂ”mi. SoomĂ”l ollâ igĂ€hummukunĂ” kogunĂ”misĂ” kotus. TĂŒĂŒ alustâ kell katĂ”ssa, a mi pidimi joba kolmveerĂ€nd katĂ”ssa kohal olĂ”ma. Mi, naasĂ” ja latsĂ”, istsĂ”mi vĂ€llĂ€n vundamendi veere pÀÀl nigu tsirgukĂ”sĂ” traadi pÀÀl ja uutsĂ”mi tĂŒĂŒkĂ€skĂŒ. Mehe olli tarĂ”n. Ku mĂ”ni ildas jĂ€i kasvai minutikĂ”sĂ”, kĂ€rĂ€tâ brikatiir Nikolai, kedĂ€ kutsĂ”mi KoolĂ€s, tĂ€lle: «Ega sinnu siiĂ€... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Miis om saadĂ”t joba mitmĂ”s kĂ”rd tervĂŒsekontrolli. TohtrĂ” ei suta kuigimuudu vĂ€llĂ€ uuri, mis mehel hĂ€dĂ€ om. KĂŒsĂŒs sis tohtrĂ” mehe kĂ€est: «Kuis sul lugu meelenpidĂ€misega om?» «MeelenpidĂ€misega om kĂ”ik kĂ”rran,» ĂŒtles miis. «A kĂ”kkĂ” ilma lorra, midĂ€ kĂ”nĂ”ldas, ma miilde ei jĂ€tĂ€, muido olĂ”s rassĂ” ilmaasjost arvo saia.» TohtrĂ” kitt mehele takka. «A kuis om silmĂ€nĂ€gemine?» «Ei mĂ”ista kaivada,» kost miis. Edesi kĂŒsĂŒs tohtrĂ” kĂ”rvakuulmisĂ” kotsilĂ”. Miis seletĂ€s, et... Vaata lĂ€hemalt âș
0
MĂ”ni pĂ€iv inne jaanipĂ€ivĂ€ tullâ trĂŒkĂŒst raamat «VĂ”ru keele grammatika». Raamadu autor om keeletiidlĂ€ne PLADO HELEN, vĂ€llĂ€andja VĂ”ro instituut. No kĂ”nĂ”lĂ”s autor vahtsĂ”st raamatust lĂ€hkĂŒmpĂ€. * * * MidĂ€ tĂ€hendas vĂ”ro keele grammatiga? Vai grammatiga ĂŒlepÀÀ. Grammatiga tĂ€hendĂ€s keele sisemĂ€idsi riiglit, mis juhtva tuud, kuimuudu tetĂ€s keeleh hellest sĂ”nno, sĂ”nnost suurĂ”mbit tervikit ja naist umakĂ”rda lausit. Nii et vĂ”ro keele grammatikan omma vĂ”ro keele seeh olĂ”ja riigli, mille pÀÀle vĂ”ro... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ăts sĂ”bĂ”r kĂ”listâ ja kĂŒsse, midĂ€ ma tii. «Pikuta,» kostsĂ” vasta, selle et nii jo ollâgi. MĂ”ni pĂ€iv ildampa kĂ”listâ tĂ”nĂ” sĂ”bĂ”r. JĂ€l sama jutt. Tuu hiitĂŒ peris Ă€r, et segĂ€si vai ai mu ĂŒles. Ma es nakka tĂ€lle ĂŒtlemĂ€, et viga ei olĂ” pikutajan, a kĂ”listajan. Mille om nĂ€il kĂ”igil sÀÀne nĂ”na, et ku ma kĂ”rras pikĂ€le olĂ” visanu, nakkasĂ” Ă”kva kĂ”listama? OlĂ”s sis viil midĂ€gi tĂ€htsĂ€t kĂ”nĂ”lda. ĂnnĂ”s... Vaata lĂ€hemalt âș
0
1986. aasta hainakuu edimĂ€dsel nĂ€dĂ€lil tekkâ 248 VĂ”ro kandi opilasmalĂ”vlast kokko 1240 tĂŒĂŒpĂ€ivĂ€, varâo ala panti 260 tonni hainu, kidsuti 112,4 hektÀÀri pĂ”llumaad, keskmĂ€ne teenĂŒsk ollâ 5 ruublit ja 86 kopkast. * * * 11. hainakuu pÀÀvĂ€l 1987 sĂŒndĂŒ maailma viiemiljĂ€rdendĂ€s elĂ€nik. 3.â5. hainakuul ollâ Talânah VI koolinuuri tandsupido «AastatsÔÔr tandsutsÔÔrih» ja laulupido «Rahu ja sĂ”prusĂ” vikatkaar». Tuu ao tundit ja VĂ”ro lauljidĂ” tegemiisi om nĂ€tĂ€ filmisÀÀdjĂ€ LepĂ€ ToomasĂ” filmih,... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Vastas VĂ”ro maakunna aasta nuur SAARĂ HIPP. * * * Sinno nimmati VĂ”ro maakunna aasta noorĂ”s. MidĂ€ taa kittĂŒs SullĂ” tĂ€hendĂ€s? Seo ollâ kĂ”gĂ”pÀÀlt suur ĂŒllĂ€tĂŒs, mu hindĂ€ 25. hĂ€llĂŒpÀÀvĂ€l anti tuu kĂ€tte, pidolikkust ja rÔÔmu ollâ hulga. Muidoki tĂ€hendĂ€s tuu kimmĂŒst, et ma aja Ă”igĂ”t asja, ja Ă”kva umast kodokandist sÀÀnest tĂ€helepandmist saia om kĂ”gĂ” parĂ”mb. EsierĂ€nis hÀÀ ollâ, et sai seo kittĂŒse noorĂ”na ja tĂ”isi nuuri siĂ€n, kelle... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Karilatsi vabaĂ”humuusĂ”um kuts suvĂ”aol kĂŒllĂ€ vahtsit elĂ€mĂŒisi saama. PÀÀle Ă”igĂ” mitmĂ” luudusĂ”st vaimopuhahust saanu nĂ€ĂŒtĂŒse ja muidoki pĂŒsĂŒvĂ€llĂ€panĂ”gi kaemist saa paigapÀÀl mĂ”nusalĂ” maaha istu ja kosutusĂ”s krĂ”bista «Karilatsi kĂ”rnit», miĂ€ om muusĂ”umi kĂŒlaliidsi jaos VĂ”romaa umast pekist tennĂŒ JaagumĂ€e söögikeskus. MuusĂ”umi juhataja Lilosoni Kersti ĂŒtelâ, et inemiisi lahkĂ” vastavĂ”tu pÀÀle om mĂ”tĂ”ldu inĂ€mbki ja nii vĂ”i muusĂ”umin kĂ€ĂŒjĂ€ jovvuta hinnĂ€st ka «RehetarĂ” leevĂ€keisiga» â seo om nĂ€ksiklassiga leevĂ€st ĂŒ Vaata lĂ€hemalt âș
0
Kilki vĂ”i vĂ”ro keelen kutsu vĂ€ega mitund muudu: kurukikas, viruskikas, tarĂ”ritsik vai saviritsik. Seo lugu juhtu vĂ€ega ammu, sĂ”a lĂ”puaastil vai Ă”kva pÀÀlt sĂ”ta, ku saviritsikit ollâ egĂ€ maaelĂ€mise aho takan. Kats pÀÀliina koolipoissi tuudi suvĂ”s maalĂ” vanaimĂ€ ja vanaesĂ€ mano. Ădagu, ku magama minti, kuuliva poiskĂ”sĂ”, kuis saviritsiga aho takan tsiristĂ€mĂ€ naksi. PoissĂ” segĂ€si tuu tsirrin vĂ€ega ja nĂ€ es jÀÀ magama. Poisi pĂŒĂŒdsevĂ€ ĂŒte tsiristĂ€jĂ€ kinni ja otsustiva,... Vaata lĂ€hemalt âș
0
TrĂŒkĂŒst om tulnu KĂŒrsa Ere vahtsĂ”nĂ” vĂ”rokeeline luulĂ”raamat pÀÀlkirĂ€ga «AojĂ”gi». «PĂ”imsĂ” vahtsĂ”s raamatus elojÔÔ pÀÀlt ĂŒles tĂ€hendedĂŒ umakeelidse vĂ€rsi luudusĂ”st, inemiisist ja aost,» ĂŒtles luulĂ”taja uma raamadu kotsilĂ”. Umakandi rahvas saa raamatut nĂ€tĂ€ 26. piimĂ€kuul Varstun Taga Vahi muro pÀÀl (Kesk 28, Varstu), ku om RĂ”ugĂ” valla edimĂ€ne hoovimĂŒĂŒgipĂ€iv. TeedĂŒst saa hoovimĂŒĂŒgipÀÀvĂ€ kotsilĂ” RĂ”ugĂ” valla kodolehe pÀÀlt. UL Vaata lĂ€hemalt âș
0
28. piimĂ€kuul kell 12 uut Kreutzwaldi majamuusĂ”um ummi sĂ”pru ja tugĂ”jit tĂ€hĂŒstĂ€mĂ€ Eesti kĂ”gĂ” vanĂ”mba kirĂ€nigumuusĂ”umi â LauluesĂ€ muusĂ”umi hĂ€llĂŒpĂ€ivĂ€. MuusĂ”umi vallategemise pido peeti jo 28. piimĂ€kuul 85 aastakka tagasi. SĂŒnnĂŒpÀÀvĂ€l kĂ”nĂ”ldas muusĂ”umi kujonĂ”misĂ”luust ja pĂŒsĂŒnĂ€ĂŒtĂŒisi kokkosÀÀdjist. PĂŒsĂŒvĂ€llĂ€panĂ”k uut jĂ€l vahtsĂ”ndamist ja ummi ettekujotuisi muudsast Kreutzwaldi muusĂ”umist jagava Parhomenko Aadi ja AllasĂ” Annabel. Loetas ette opilaisi 2022. aastaga kirĂ€töie vĂ”istlusĂ”lĂ” saadĂ”tuid kirju. Tujomuus Vaata lĂ€hemalt âș
0
«Tsiuhti!» tĂ”mmasâ nuuri nĂ”vvokabinetin tĂŒĂŒtĂ€nĂŒ doktor Kann kondoomi kĂ”llatsĂ”lĂ” plastbanaanilĂ” pÀÀle. MÀÀne uskmalda hÀÀ mĂ”tĂ” ollâ klassioppajal uma klassi tĂŒtrigu tervĂŒseoppusĂ” tunnin polikliinikuhe tuvva! Esi tĂ€ pagĂ”si muidoki Ă€r, vast tundu tuu timĂ€ jaos liisnalt himolinĂ”. KiibĂ”rdi sĂ”brannadĂ”ga sohvanukan, mĂ”ista-s kuigi olla ega midĂ€gi ĂŒldĂ€. Klassivelju arvatĂ”n pidimi nigunii vanatĂŒtrikĂ”s jÀÀmĂ€. SÀÀnestmuudu nĂ€ meile hirmsa naaruga koolin rĂŒĂŒksevĂ€. OlĂ”minĂ” lĂ€tsâ viil andsakumbas, ku tohtriprovva kĂ€ve m Vaata lĂ€hemalt âș
0
Seo nĂ€dĂ€livaihtus, 20. ja 21. piimĂ€kuul peetĂ€s VahtsĂ”liinan maarahva laatu. TimahavadsĂ” laada kavan om ĂŒts pikemb maaelo-arotus. Nimelt saava puulpÀÀvĂ€ kellĂ€ 13â15 meierei man piimĂ€puki-lava pÀÀl kokko mi kandi maaelo tunnĂ”du tegijĂ€. ArotusĂ”kavan om kolm teemat. KĂŒsĂŒmĂŒsele, kiĂ€ katt su söögilavva, pruuvva vastust lĂ¶ĂŒdĂ€ Viira Ants-Hannes Eesti pĂ”llumajandus-kaubanduskuast, Timmi Tarmo JaagumĂ€e talost, Rosenbergi Ivar Roosu talost ja mahhesöögi valdkunna edendĂ€jĂ€ KeskĂŒla Kaja Alt-Lauri talost. Tuust, kuis nĂ€. Vaata lĂ€hemalt âș
0
KÀÀpĂ€ kooli tĂ”sĂ” kĂ”rra iintarĂ”n saa nĂ€tĂ€ aknĂ”maalĂ”, kon om kujotĂ”t inemiisi, kink tegemise omma VĂ”romaa kultuuri jaos tĂ€htsĂ€. «KlaasimaalĂ” tegemise mĂ”tĂ” tullâ mi kooli oppajal Liisul. Et meil omma tĂ”sĂ” kĂ”rra iintarĂ”n suurĂ” aknĂ”, kon vĂ€llĂ€nĂ€ĂŒdĂŒsse vaeldusĂ”, tundu hÀÀ mĂ”tĂ” panda sinnĂ€ klaasimaali, selle et pÀÀvĂ€valgusĂ”n tegĂŒnes klaasimaalĂ”st kinĂ€ vĂ€rvemĂ€ng,» seletĂ€s KÀÀpĂ€ kooli huvijuht Mihkelsoni Elen. Joba mĂ”ni aastak lĂŒĂŒ KÀÀpĂ€ kuul ĂŒten projektin «Umakultuur mi ĂŒmbre». Tuu tsiht... Vaata lĂ€hemalt âș
0
5.â7. piimĂ€kuul peeti Talânan perimĂŒsfestivali Baltica pÀÀliinapĂ€ivi. PĂ€ivist vĂ”ttâ ossa pÀÀlt 100 folkloorirĂŒhmĂ€ ja ĂŒtsikesinejĂ€ ĂŒle Eesti, pÀÀlt tuu viil kĂŒlĂ€lise vĂ€llĂ€maalt. Ka Vana-VĂ”romaa ollâ festivalil uma esindĂŒse ja saatkunnatelgiga vĂ€lĂ€n. HuvilidsĂ” saiva osta kĂ€sitĂŒĂŒkraami ja vĂ”rokeelitsit raamatit ja oppi Karilatsi muusĂ”umi inemiisi juhtmisĂ”l langaketrĂŒst. 6. piimĂ€kuul ollâ hulga Baltica lavapÀÀlitsit tegemiisi pĂŒhendet lĂ”unaeesti kultuurilĂ”, nĂ€ĂŒtĂŒses sai ĂŒten Kalla UrmassĂ”ga VĂ”romaa rahvalaulĂ” l Vaata lĂ€hemalt âș
0
Eesti lĂ€bi aigĂ” kĂ”gĂ” kimmĂ€mb kergejoustiguvĂ”istlus peeti 1986. aasta piimĂ€kuul Kadrioro staadioni pÀÀl. Tuu ollâ Saksa DV ja NSV Liidu maavĂ”istlus, koh tetti kats ilmarekordit. * * * 1987. aasta jaanipÀÀvĂ€ pidi iks kuivast sÀÀdĂŒsest kinni pidĂ€mĂ€. MĂŒĂŒgilette pÀÀl ollâ limmonaat ja pĂŒtĂŒst sai kvassi osta. A inemise olli vĂ€llĂ€ mĂ”tĂ”lnu egĂ€sugumaidsi knihve, et pido pidĂ€mĂ€dĂ€ es jÀÀnĂŒ. Hansâa ajaminĂ” ollâ nii lakja lĂ€nnĂŒ, et tsukrust nakasâ puudus tulĂ”ma. *... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Mul ollâ veidĂŒkese aigu tagasi trehvĂ€mine pitĂ€ Laulasmaal PĂ€rdi keskusĂ”n perreettevĂ”ttidĂ” liidu kuunolĂ”kit ja keskusĂ” tegemiisiga tsipa tutvas saia. Sai kullĂ”lda PĂ€rdi Arvo kujunĂ”misĂ” luku ja mĂ€rgota, lĂ€bi mÀÀndside rassĂ”huisi tĂ€ um jĂ”udnu maailma ĂŒtes tunnĂ”tumbas eestlĂ€ses. Ătest lihtsĂ€st maapoisist um saanu inemine, kedĂ€ terve maailm tund ja kes viil tÀÀmbĂ€ mi seen elĂ€s. KeskusĂ”n sai kaia viiemeistri kirotĂ”dut noodikirja. MĂ”tli inne uman pÀÀn, et mis tuu sis um, lihtsĂ€le... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Neo kats ilusat naasĂ”nimme omma ka vana priinime, Miinal om Eestin 45 kandjat, nimekujul Mina 13 kandjat. Virvel om 47 kandjat. PÀÀle kĂ”gĂ” muu omma naa nime Pindi mĂ”isa juhtumisĂ”l ĂŒtest suguvĂ”sast tulnu. Pindi mĂ”isan ollâ Tiri Jaan lĂ€nnĂŒ peremehes Virve kĂŒllĂ€, kon tedĂ€ naati kutsma Virve Jaan. TimĂ€ poigĂ” perre saiva sÀÀl edimĂ€lt priinime Miina (Mina), nii keriklikult ku hingelugĂ”misĂ”n 1826. VanĂ”mbast pojast Hindrikust sai peremiis ja timĂ€ pere... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ajami juttu kirĂ€nigu ja julgĂ”olĂ”gieksperdi KOORTI ERKKIGA. * * * Kuis lĂ€tt? Ei noh, ku Eesti om vaba ja perrega om kĂ”rran, sis ĂŒlejÀÀnĂŒ omma detaili. Nii et hĂ€ste lĂ€tt. Sul om valmis saanu nelĂ€s raamat sĂ”asulatsĂ”st MarkusĂ”st. Minkast tuu kĂ”nĂ”lĂ”s? MarkusĂ” luu olli mĂ”tĂ”ldu ku triloogia, a nĂŒĂŒd om kuigi triloogia saanu jĂ€re. Tuu kĂ”nĂ”lĂ”s ĂŒtest sÀÀndsest kotussĂ”st nigu Kursi. InĂ€mbĂŒs inemiisi tiidvĂ€ tuud ku Puurmani. Keskao paiku ollâ... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja Àra maga maha pÀeva kÔige tÀhtsamat uudist!
19.07.2026 17:21
Viimane uuendus: 17:16.
Uudiste reiting uuendatud: 17:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net nÀitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpÔhimÔttetest loe lÀhemalt KKK rubriigist.
Keele valik
ĐĄŃĐżŃĐșĐž / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Đ ŃŃŃĐșĐžĐč ŃĐ·ŃĐș (ĐœĐŸĐČĐŸŃŃĐž ĐŃŃĐŸĐœĐžĐž) ĐŁĐșŃаŃĐœŃŃĐșа ĐŒĐŸĐČа (ĐœĐŸĐČĐžĐœĐž ĐŃŃĐŸĐœŃŃ)