Uma Leht uudised

Kuuntüü, kullõminõ ja tennämine avitasõ egäpääväello maal edesi

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Tassakõisi toimõndaminõ ja minkagi luumisõlõ vai püsümä jäämisele üten avitaminõ om nigu sisemäne vajahus, vastanakkaminõ himolõ midägi är lahku. Egä aasta tegevä kogokunna hulga häid ja ütenhaardvit ettevõtmiisi, miä jääse silmä ja omma väärt meelenpidämist. Parhillatsõl aol saava paikligu kogokunna olla tegüsä ja kimmä õnnõ sis, ku tetäs midägi ütenkuun. Egän kotusõn omma vällä kujonu uma kombõ, egäaastagadsõ tegemise ja tsihi, mink poolõ minnä ja mink jaos tüüd tetä.  Om... Vaata lähemalt ›

0

Kunst, luudus ja perimüs Kaikal

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Minevä puulpäävä alost’ Kaika seldsimajan pääle üritüisi seeriä «Kunst, luudus ja perändüs», mink tsiht om läbi kunsti luudusõ ja kultuuriperändüsega läbikäümises võimaluisi luvva. 2026. aastaga seen peetäs kunstihuviliidsilõ latsilõ, noorilõ ja suurilõ Karula rahvuspargin, Antslan ja muial kokko 12 kokkosaamist, opitarrõ, kunstilaagrit ja opireisi. Ettevõtmisõ ellokutsja kunstnik Remmi Jane eläs suurõ osa aost Kaika kandin ja om uma opmisõ ja kunstitüü köütnü õkva luudusõ ja kultuuriperändüsega. Tä om vidä Vaata lähemalt ›

0

Lihtsämbä rahva poodirõõmu

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Ütspäiv juusk’ uudissist läbi ähvärdüs, et suurõ poodiketi möövä umatoodangut odavamba hinnaga ja tuu tulõssi är keeldä. Minno ai tuu teedüs väega pahatsõs. Niipall’o viil omgi lihtsil inemiisil rõõmu, ku mõni puutnik näide pääle kah mõtlõs. Ma esi käü inämbähe Grossi poodin. Mu meelest om sääl kaup vähä odavamb ku tõisin puutõn. Gross om iks hää miis, kes viil inemiisist kah huul. Mis mullõ prõlla miilde tulõva näide odavambast umatoodangust,... Vaata lähemalt ›

0

Priinime lugu: Henning

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Seod nimme kand Eestin 51 inemist. Sama nime tõnõ kuju Hennink om är kaonu. Pandmisõ kotussit om säidse. Kõgõ suurõmb suguvõsa om peri Harglõ kihlkunna Saru mõisa Linnardi talust. Nimä saiva hingelugõmisõn nimekuju Henning ja keriklikun pruugin nimekuju Hennink. Linnardi Hansi poja Jakap ja Henu olli päämidse, kiä nimme edesi veivä. Õigõ varsti pääle priinime saamist läts üts Saru Henning elämä Tsooru mõisa Kiviroos’kõsõ (Roosiku) tallu. Osa Linnardi Kusta (Jakapi... Vaata lähemalt ›

0

Muda Mari pajatus. Raamaduaasta ärsaatminõ

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Ma kuuli raadiost, et minevaasta trükiti paprõ pääle veidemb aolehti ja aokirju ku varõmb. Õnnõs om raamatidõ trüküarv umbõs samas jäänü. A ku üteldä, et oll’ raamaduaasta, olõs võinu imäkiilsit raamatit inämbki vällä anda. Muidoki om välläandmisõst tähtsämb tuu, pall’o raamatit ostõtas ja loetas. Lukõ saat vanno raamatit kah. Vanno raamatidõ hulk om kõgõ suurõmb raamadukogoh. Täämbä tetäs rahvaraamadukogodõh kõkkõ muud kah: saa näütüisi kaia, mälomängu mängi, hinnäst koolita, käsitüüd... Vaata lähemalt ›

0

Parm tsuskas: opimi imäkeelepääväl imäkiilt!

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›

0

Tossu Tilda pajatus. Eläjämuinasjutt

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Eesti rahva perimüsen om hulga juttõ eläjist ja tsirgõst. Tihtipääle andva nuu jutu inemiisile nõvvu, kuis ellä ja olla ja kuis lõpp või kipõstõ tulla. Nii seo jutt kah. Jänes oll’ kirotõnu latsilehele luulõtusõ. Tuu avaldõdi är ja jänes sai kuulsas. Nii kävegi tä, nõna pistü, mõtsan ümbre ja kitse rebäsele, et om no kuulsa ja tedä massa-i puttu. Repän es tii tuust lorist vällägi, ütel’, et või jänesse är... Vaata lähemalt ›

0

Käsu Hansu ikulaulu täüs Tarto Jaani kerik

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Oh, ma vaene Tarto liin!Mes sündi nüüd siin minoga,perätu ma ole siin,kes võib mo pääle kaeda?Mo patt mulle tegi seda,et mul johtu nii suur häda,seda peä nüüd tundma siin.Oh, ma vaene Tarto liin! Õunapuu Lauri ja Sommeri Lauri omma uma laulu vallalõ löönü. Om riidi, 6. urbõkuu päiv 2026 ja Tarto Jaani kerik om täüs egäsugumaidsi lõunõeesti keele, kirändüse ja aoluu huviliidsi, akadeemikit ni muid maausuliidsi. Näütüsele omma vällä pantu... Vaata lähemalt ›

0

Mooste Elohelü kuts muusikit ossavõtmisõst teedä andma

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Eesti rahvamuusigatüütlüisi festival Mooste Elohelü kuts muusikit folgipidolt ossavõtmisõst teedä andma. Timahava peetäs Mooste Elohelü 14.–15. põimukuul. Nigu õks, tulõ osaliidsil ette kanda üts etteant lugu. Timahavanõ võistluslaul om vahtsõmbat laadi rahvalaulu viis, minkal om siski regilaululõ umanõ kõrd ja sinnä mano passitõdu regilaulu sõna. Timahava saava võistlõja valli katõ esi sõnnovariandsi vaihõl, edimäne kand päälkirja «Susi opas’ umma poiga» ja tõõnõ om krutskilidsõ sõnomiga «Peetrus ja Pilatu Vaata lähemalt ›

0

Plaat «Kolme Teppo lood» 

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Valmis om saanu plaat Teppo Augusti, timä poja Augusti ja pojapoja Heino lõõdsalukõga. Plaadi pääl om kokko 35 luku, minkast 17 om mängnü pillimeistri Teppo August esi. Matõrjali om üles võtnu Eesti Raadio aastil 1956 ja 1970. Vahtsõ plaadi tege esierälidses tuu, et vana salvõstusõ om helümeistri Kikka Tiit täämbädse ao tehnikaga är puhastanu. «Nüüd om nii, et vana Augusti, timä poja ja pojapoja mäng kõlas nii, nigu nä olõs... Vaata lähemalt ›

0

Lühkene jutt

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Sõidi üts pühapäiv liina kerkohe. Veidükese tutva bussijuht küsse, et mille pühäpäävä sinnä liina mindäs, kas kohki andas midägi hääd vai. Ütli, et ku õigõdõ kotussõdõ läät, sis andas väega hääd ja hüvvä. «Koh tuu sääne kotus om?» küsse timä. Ütli, et kerkon. Tä pidi mulal veitse vaiht ja küsse sis, kas ma piä hinnäst väega patutsõs. «No iks,» ütli ma. «Vaihõl om sääne tunnõ, et tahassi patust valla saamisõs... Vaata lähemalt ›

0

Uutminõ

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Kõik mu kolm poiga mõtliva vällä plaani minnä vahtsõtaastat vasta võtma mõtsa. Nojah, ega nä es kullõva mu keelitüst mitte minnä, mis tuust, et väläh oll’ 20 kraati külmä. Nii nä sõs lätsivä, võtsõva üteh veidükese söögikraami ja lämmä rõiva. Jõudsõ kätte vahtsõ aasta hummok ja pia jo lõuna kah. Ma ooda ja ooda, nõna vasta aknõklaasi. Kiäki ei helistä, ei kippu ega kõppu. Om jo vana tõtõ, et uutjalõ... Vaata lähemalt ›

0

Võro keele kohviõdak Tarton 

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Nigu kevväi näüdäs’ ummi edimäidsi tulõmisõ märke, tull’ 5. urbõkuu õdagu päält pikkä talvõvaheaigu tagasi Tarto Ülikooli keeletiidüisi instituudin peetäv võro keelekohvikidõ sari. Sääne, 2023. aastaga märdikuust peetäv keelehuviliidsi kokkosaaminõ sündü joba 12. kõrda. Seokõrd tull’ paiga pääle 11 inemist ja kõnõldi arotuisist, miä käävä võro keele keelesäädüste pandmisõ ümbre. Ku varrampa oll’ keelekohvik tsihit päämidselt nuurilõ inemiisile, sis no omma ossa võtma oodõdu kõik huvilidsõ. Plaan om, et kokk Vaata lähemalt ›

0

Nukahsaisja

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht 3 koht · 12.03.2026 00:01

Seo lugu tulõtas miilde 1970. aastit, ku ma koolipinki nühkse. Inämbüisi kiret’ vahetunni aigu kalitori sainaviir latsist, muidogi suuga õks saina poolõ. Nä olli saanu mõnõ viguriga ütele poolõ, vai sõs mõnõ tõõsõ patuga üles astnu. Mu sõsaraga käve üteh klassih Helju, kiä oll’ uma dressipüksi kodo unõhtanu ja tuuperäst es saa tä võimlõmisõ tunni minnä. Jälki panti vahetunni aigu nukka saisma. Tuukõrra oll’ meil säksa keele oppaja Grumenš, kiä... Vaata lähemalt ›

0

Klaaspiltest näütüs meelütäs päivä vällä

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht 2 koht · 12.03.2026 00:01

Vana-Võromaa käsitüüesindüsen uut kaejit vahtsõnõ näütüs, Raudvasara Tamara tettü klaaspildi ja vitraasitüü. Aastidõga om meistril valmis saanu hulga esimuudu klaasikuntsi, miä om lätteainõt saanu luudusõst – taivalaotusõn lindävist tsirgõst kooni meresüvvüsen elävide kalloni. Keväjädsen päävävalgusõn läükelese klaasikildakõisist kokko säedü ilostusõ, livvakõsõ, kündlelatõrna ja piigli – egäüts esimuudu. Egäst klaasipildist helkäs vasta lämmind ja rõõmu, miä tulõ pildi luuja süämest. Seod silmäillo näge koo Vaata lähemalt ›

0

Massin piät kõrran olõma ja joonul inemisel olõ-i ruuli asja

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht 1 koht · 12.03.2026 00:01

Kevväi nakkas kätte jõudma ja tuu tähendäs, et om mõistlik uma sõidumassina üle kaia, kummi vaihta ja ku vaia, tsipakõsõ remonti laskõ, et olnu veidemb ohtu nii hindäle ku tõisilõ. Vahtsõ massina ostminõ om nigu noorõ naasõ võtminõ. Edimält om illus sille, läükvä ja mugu lüü tassa nurru. A midä aig edesi, toda inämb tulõva kordsu, logisõs ja ei taha inämb käümä minnä. Ma sõida esi kah vana massinaga. Koskilt... Vaata lähemalt ›

0

Tossu Tilda pajatus. Malaaria

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 26.02.2026 00:01

Üts provva oll’ haigõmajan. Tä naas’ joba umast hädäst terves saama, tuuperäst oll’ täl ikäv ja tä lugi mugu raamatit. Noidõ hulgan oll’ raamat, miä kõnõl’ inemise tervüsest ja haiguisist. Ütekõrraga nõstsõ tä silmä raamatust üles ja kost’: «Taivakõnõ, mul om malaaria!» Huuldaja, kiä oll’ palatilõ jõudnu, püüdse provvat maaha rahusta. Tä ütel’: «Ajagu-i, olõ-i sul määnestki malaariat.» Asi oll’ tollõn, et huuldaja tiidse: tuul provval oll’ kommõ esihindäle tõpi... Vaata lähemalt ›

0

Ilvese Aapo: püvvä eesti ja võro kiilt vii pääl hoita

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 26.02.2026 00:01

Räpinä mehe ILVESE AAPO jalajälg kultuurin om nii sükäv, et sinnä astmisõs tulõ vähembält kalameheseerigu jalga säädi. Uuri Aapo käest timä täämbäidsi tegemiisi kotsilõ. * * * Olõ hää, tulõta miilde tuud Hermann Julius Schmalzi asja. Kas oll’ niimuudu, et timä tekk’ esi hindäle avvoraha ja säädse rõnda? Timä oll’ praktilidsõ meelega inemine jah. Tunnustust oll’ vaia, a kiäki ordenit andma es tüki, no tull’ eis tetä. Sa liigutat viiolimängoga... Vaata lähemalt ›

0

Avvomärgi saaja Rüga Pille

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 26.02.2026 00:01

Pille tull’ umal aol Peri kuuli luudusainidõ oppajas. Sai kümme aastakka olla Vilde kolhoosin sekretär-as’aõiõndaja kah. Parhillast ammõtit naas’ Pille pidämä vabariigi vahtsõst esisaismisõ aigu. Tuukõrra oll’ asotusõl viil miilidsä nimi, a muudõti joba katõ kuu peräst ümbre politseis. Asotust om kutsut nii passilavvas ku kodakondsusammõtis, parhilla sis om politsei- ja piirivalvõammõt (PPA). Ammõdinimetüs om olnu inspektri ja spetsiälist, parhilla om kundõtiinjä. Küsse Pille käest, kas tä mõist arvada, kui Vaata lähemalt ›

0

Lauri Varju: kõgõ suurõmb tunnustus om, ku latsõ ja latsõlatsõ su tüüd edesi veevä

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 26.02.2026 00:01

Mitte õnnõ võrokõisi, a ka hulga eestläisi silmänägemist avitas terräv hoita ja näil julgõlõ päävä poolõ kaia Võrol sündünü ettevõtõ Pro Optika. Ettevõttõ luuja LAURI VARJU om üts noidõ hulgast, kiä saiva timahava presidendi käest avvomärgi. A miä om Varju jaos elon ja tüün tähtsä? * * * Kuis läts’ nii, et teiti 1990. aastidõ alostusõn Võrol valla prillipoodi? Ma tüüti 1980. aastidõ lõpun ja 1990. aastidõ alostusõn riigi optigasüstemin... Vaata lähemalt ›

0