âŠja vĂ”iolla ĂŒts vĂ€rskele koksit sibulakuuriga vĂ€rvit muna sinnĂ€ mano. SÀÀne omgi mu meelest munapĂŒhiaignĂ” Ă”ndsus. A sis loet kostki, et kĂ”omahl olĂ”-i muud ku Ă”nnĂ” vesi, kon tsipa puutsukĂ”rd seen. Ja viil loet, et suidsuliha ja muna ei olĂ” tervĂŒsele hÀÀ. EgĂ€sugumaidsi ullâuisi vĂ”i tÀÀmbĂ€dsel aol lukĂ” ja kĂ”kkĂ” vĂ”it uskma kah jĂ€iĂ€, selle et hÀÀ ullâus om iks sÀÀne, kon terĂ€kene tĂ”tĂ”t kah seen. MidĂ€ sis tetĂ€? LugĂ”minĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0
TimahavanĂ” VĂ”ro maakunna vokaalansamblidĂ” pĂ€iv, miĂ€ peeti 5. mahlakuul VahtsĂ”liinan, ollâ laabsa ja lustilinĂ”. SeokĂ”rd ollâgi inĂ€mb tĂ€helepandmist pööretĂŒ nalâategemisele, esiki pÀÀvĂ€ pÀÀlkiri ollâ «Nalâaga poolĂ”s». Et kiri tĂ€ĂŒde lĂ€nnĂŒ, olli pĂ€ivĂ€ sisse ja vĂ€llĂ€ juhatama kutsutu mi kandi ĂŒte kimmĂ€mbĂ€ nalâategijĂ€ Laheda muti Lahedalt. Anni, Tooni ja Senni olli seogi kĂ”rd tĂ€vve tervĂŒse ja mĂ”istusĂ” man. NĂ€ lauli, tandsĂ” ja kĂ”nĂ”li uudissit moodust ja maailmast. Muti kÀÀvĂ€ aoga ĂŒten,... Vaata lĂ€hemalt âș
0
KĂŒndlekuu 11. pÀÀvĂ€l ollâ VĂ”rol Kreutzwaldi muusĂ”umin Koidula luulĂ”vĂ”igĂ”lusĂ” eelvuur, kost ma pĂ€ssi edesi lĂ”ppvĂ”igĂ”lusĂ”lĂ” PĂ€rnuhe. Ma loi Koidula luulĂ”tust «Meil aia-veeren uulitsan» hindĂ€ tĂ”lgitun vĂ”ro keelen. Tuu Grothi Klausi luulĂ”tusĂ” om jo Koidula esi kah alambsaksa keelest ĂŒmbre pandnu. VĂ”ro komisjonist arvati, et Koidulat iks ei kĂ”lba vĂ”ro keelen lukĂ”. Ma lubasi nĂ€ile sis PĂ€rnun lukĂ” eesti keelen. LĂ€tsâ mitu nĂ€dĂ€lit mĂŒĂŒdĂ€ ja kai, et Talânan om kah ettelugĂ”misĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0
OlĂ” no katĂ”ssa aastakka umast elost VĂ”ro liinan elĂ€nĂŒ ja perĂ€mĂ€dse aasta seo liina kĂ”gĂ” vanĂ”mban piirkunnan Koidula uulitsan. Mu parhilladsĂ” kodo vastan om ĂŒts seo liina armsampi ja ilosampi majju, miĂ€ kand nimme Villa Olga. TĂ€ jĂ€i mullĂ” silmĂ€ joba sis, ku VĂ”rolĂ” elĂ€mĂ€ tulli, ja et tĂ€ sais tĂŒhi, naksi paikligu rahva kĂ€est timĂ€ kotsilĂ” kĂŒsĂŒmĂ€. PĂŒhendi tĂ€lle Koidula ettelugĂ”misĂ” konkursil luulĂ”tusĂ” kah ja tuust aost pÀÀle kĂ€ĂŒ... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Dokumentaalfilm «Laskumine orgu»Portreefilm Lauritsa PiitrestLavastaja Huimerinna Johan Jah, seo om VĂ”romaa film. Film innekĂ”kkĂ” KĂŒtioro luudusĂ”st kĂ”igi ummi puiĂ”, puhmĂ”, kihulaisi, nĂ€ttĂ€vide ja nĂ€gemĂ€ldĂ€ mutukidĂ”ga. Ja kĂ”gĂ” tollĂ” sisse om hinnĂ€st kĂŒkĂ€nĂŒ ĂŒts puulandsakunĂ” kunstnik Lauritsa Piitre, kiĂ€ om aoga muutunu luudusĂ”imme osas. Filmitegijit tulĂ” kittĂ€. EsierĂ€nis nĂ€ide piinĂŒt tunnĂ”t, avvostust uma matĂ”rjaali vasta. KĂ”iki noid vĂ”imsit oropilte, tagasikaehuisi aigu, ku sÀÀlsaman toimĂ”ndâ kunstnik Ohaka. Vaata lĂ€hemalt âș
0
Nalâapildiga tsuskas ĂŒtiskunda mĂ”nĂ”st hellembĂ€st kotussĂ”st RĂ”ugĂ” RebĂ€se kĂŒlĂ€ miis Varustini Andres, tunnĂ”t ka nimĂ”ga Parm. Vaata lĂ€hemalt âș
0
UrbĂ”kuu perĂ€mĂ€dsel pikĂ€l nĂ€dĂ€lil Ă”nnistu mul kĂ€vvĂŒ ĂŒten VĂ”romaa haridusĂ”-, muusĂ”umi- ja keeletegelĂ€isiga europarlamendi saadigu Mikseri Sveni kutsĂ”l BrĂŒsseli liinan. KolmĂ” pÀÀvĂ€ pÀÀmidses tsihis ollâ saia tiidmiisi europarlamendist, Euruupa aoluust ja BrĂŒsseli liinast. Lisas pÀÀmiidsile tsihtele lĂ€tsi BrĂŒsselile katĂ” kitsamba huviga. TahtsĂ” nĂ€tĂ€, kas tĂ”tĂ”stĂ” om BrĂŒsseli muusigariistu muusĂ”umi saina pÀÀl VĂ”romaa pillimeistre Teppo Augusti pilt, ja luutsĂ” lĂ¶ĂŒdĂ€ suurĂ”st liinast mĂ”istligu hinnaga kĂ€ngĂ€ kooli l Vaata lĂ€hemalt âș
0
Seo lugu juhtu restoraanin. Vanast iks oodĂ”ti restoraanin vĂ€ega hÀÀd teenindĂŒst. Nii lĂ€tsâki ĂŒts miis restoraani, istĂ” lavva taadĂ” ja telse kelneri kĂ€est kroosikĂ”sĂ” kohvi. VeitĂŒ ao perĂ€st tĂ”igi kelner kohvitassi, a luidsast es tuu. Miis kai kroosikĂ”ist tĂŒkk aigu, sis kutsĂ” kelneri hindĂ€ mano tagasi. Ătelâ, et luidsast ei olĂ”, kuimuudu tĂ€ tsukĂ”rd sekĂ€, nii om jo vĂ€ega rassĂ” kohvi juvva. Kelner vĂ”tsĂ” kohvitassi mehe iist Ă€r ja vei... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ma kuuli raadiost, et seo aasta kolmĂ” kuuga om rahva kĂ€est inĂ€mb rahha vĂ€llĂ€ petetĂŒ ku terve minevaastaga kokko. Kelmi lÀÀvĂ€ kĂ”rrast targĂ”mbas ja inemise laskva hinnĂ€st kĂ”rrast kergembĂ€le Ă€r pettĂ€. Mi olĂ”mi harinu, et ĂŒtskĂ”ik mÀÀne asâaajaminĂ” kĂ€ĂŒ lihtsĂ€he, tulĂ” Ă”nnĂ” Ă”igĂ” koodi sisse vaota. Tuu om nii sisse harinu asi nigu rattaga sĂ”itminĂ”, mi ei mĂ€rgota inĂ€mb, et vaia om inne sĂ”kada ĂŒte ja sĂ”s tÔÔsĂ” jalaga. Selle... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Nalâapildiga tsuskas ĂŒtiskunda mĂ”nĂ”st hellembĂ€st kotussĂ”st RĂ”ugĂ” RebĂ€se kĂŒlĂ€ miis Varustini Andres, tunnĂ”t ka nimĂ”ga Parm. Vaata lĂ€hemalt âș
0
PĂŒhĂ€pÀÀvĂ€, 22. urbĂ”kuul ollâ UrvastĂ” seldsimajan Contra sĂŒnnĂŒpÀÀvĂ€ kirĂ€ndĂŒsĂ”dak. PÀÀesinejĂ€ ollâ seokĂ”rd kirĂ€ndĂŒsprofesri ja kirĂ€nik Merilai Arne, kink suvĂ”kodo om UrvastĂ” lĂ€hkĂŒl ja kink loomingut seo kandi rahvas kĂ”vastĂ” mĂ”otanu om. Ădagu edimĂ€dsen poolĂ”n aigi Contra juttu Merilaiga, pÀÀmidselt timĂ€ romaanist «Puuinimesed», miĂ€ sai aasta iist kultuurkapitali kirĂ€ndĂŒse tsihtkapitali proosakirĂ€ndĂŒse aastapreemiĂ€. Romaan poim ĂŒtte tiidĂŒst, kunsti, eloluku ja vĂ€llĂ€mĂ”tĂ”ldut. Merilai Arne lugi raamatust ette jup Vaata lĂ€hemalt âș
0
VĂ”romaa muusĂ”ummi joudsĂ” ildaaigu aoluuga kohvri. 1955. aastagal Tsiberihe Mordva laagrihe karistust kandma saadĂ”tul mĂ”tsavellel, TĂ€nnĂ€ssilmĂ€ mehel Vigla Jaanil lubati 1976. aastagal Eestihte tagasi tulla ja tĂ€ saatsĂ” uma kraami inne tulĂ”kit kohvrin pandĂ”rolliga kodomaalĂ”. TimĂ€ perijĂ€ tĂ”iva no pikĂ€ tii maaha rĂ€nnĂ€nĂŒ ja aoluust kĂ”nĂ”lĂ”ja kohvri ĂŒten ĂŒmbrĂŒskotiga, mille pÀÀl aadrĂ”s, muusĂ”umi kokko. Kabuna Kaile jutt ja pilt Vaata lĂ€hemalt âș
0
MidĂ€ vanĂ”mbas saa, toda ullimbas lÀÀ: naka kevĂ€jet uutma joba pÀÀle jĂ”ulĂ”. Naka uutma edimĂ€st paiuurvakĂ”ist, edimĂ€st pÀÀvĂ€paid, edimĂ€st hainakibĂ”nĂ”kĂ”ist, edimĂ€st lillihĂ€itsmekeist, lĂ”okĂ”sĂ” lÔÔri taiva all⊠KĂ”gĂ” rohkĂ”mb ooda Ă”ks aigu, ku saa nĂ€pu mulda tsusata. KĂ”ik talvitsĂ” hĂ€dĂ€ ja valu vaosĂ” nigu imevĂ€el kohegi kavvĂ”mbalĂ”. ViimĂ€tsil aastil om kevĂ€je tulĂ”k venĂŒnĂŒ ku villanĂ” lang, talv taha-i kuigi umma vĂ”imu kĂ€est Ă€r anda. Ja ku sĂ”s lĂ”pus saa nĂ€pu mulda... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Seo lugu juhtu Kasaritsan tsipa pÀÀlt tuud, ku 1949. aastagal luudi sinnĂ€ MĂ€gismaa kolhoos. KevĂ€jĂ€ tetti kardokapandmisĂ” talgu. Rahvast ollâ kokko aetu nii hulga, et kĂ”igilĂ” tĂŒĂŒd es jakkugi. Nii otsustiva kolm noorĂ”mbat miist, et vaia nallâa kah tetĂ€. NĂ€ kattĂ”va paaris tunnis Ă€r ja ku tagasi tulli, olli nĂ€ide jala nĂ”rga ja keele pehme. Mehe kĂ”nĂ”li, et nĂ€ jĂ”iva vĂ”su takast lumbist vett ja paistus, et sinnĂ€ vii sisse... Vaata lĂ€hemalt âș
0
ElĂ€mine om tiil olĂ”minĂ” edimĂ€dsest hengĂ€hĂŒsest viimĂ€tseni. Tii hoit inemist hinele mĂ”rsjas, om Enno Ernst «RĂ€ndĂ€jĂ€ Ă”dagulaulun» luulĂ”tanu. LatsĂ”n kĂ€ĂŒt tiid piten imĂ€-esĂ€ kĂ€e kĂ”rval, nimĂ€ andva tsihi ja vĂ”tva ĂŒten, oppasĂ” astma, jalgpöörĂ€ga sĂ”itma ni ĂŒmbrekunda tĂ€hele pandma. SĂ”s tulĂ” pikk koolitii, kannat jo esi kaala: opit ja otsit, essĂŒt ja levvĂ€t, olĂ”t tĂ€vvega hindĂ€tiidjĂ€ tiiline. Koolitiid kĂ€vven tunnus tii tihtsĂ€le hall, ikĂ€v ja vĂ€sĂŒtĂ€jĂ€, oodat kipĂ”stĂ” lĂ”ppu. Arvat,... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ma kuuli raadiost, et kevvĂ€i nakasâ pÀÀle kolm nĂ€dĂ€lit inne, ku kallendrikevvĂ€i perĂ€le jĂ”udsĂ”. A ma es kuulĂ” raadiost, et nĂŒĂŒd om ilm lĂ€mmi, pĂ€iv paistus, tuul puhk ja elektrihind om Ă”nnĂ” paar senti. KiĂ€ki ei kitĂ€, et kĂŒlh om hĂ€ste. Et viimĂ€te sai tuu pikk ja kĂŒlm talv lĂ€bi. Vast piĂ€ssi kitmĂ€ ja mĂ”tlĂ”ma, kuismuudu otav elektri mi juhtmidĂ” sisse saa. Ăkki ei piĂ€ssi kĂ”gĂ” vasta vĂ”itlĂ”ma, nĂ€ĂŒtĂŒses generaatoridĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Suidsusannu ĂŒle-eestilidsel kokkolugĂ”misĂ”l om edimĂ€dse aastaga joosul kirja saanu tuhat sanna. KĂ”gĂ” rohkĂ”mb om sannu Vanal VĂ”romaal, a ka muial LĂ”unĂ”-Eestin. Veebikaardi pÀÀl omma nĂ€tĂ€ neo 550 suidsusanna, mille umanigu omma lubanu sanna asukotust kaardi pÀÀl vĂ€llĂ€ nĂ€ĂŒdĂ€dĂ€. TuhandĂ”st kirja saanust sannast om 750 puhul kirotĂ”t pikembĂ€lt perre sannakombidĂ” kotsilĂ” kah. NĂ€ĂŒtes om jakkuvalt kombĂ”s suidsusannan vihtlĂ”minĂ”: kats kolmandikku sannaliidsist vihtlĂ”s alasi, kolmas jago mĂ”nikĂ”rd ja Ă”nnĂ” 2% vihtlĂ”-i suk Vaata lĂ€hemalt âș
0
1. mahlakuu pÀÀvĂ€l saa 80 aastakka lahengust Sulbi lĂ€hkĂŒl HaamastĂ” kĂŒlĂ€n Hindriku (MÀÀritsa) talon, kon mĂ”tsavele katĂ”sa tunni rĂŒndĂ€jile vasta panniva ja hinnĂ€st elosalĂ” kĂ€tte es anna. Tuul pÀÀvĂ€l plaanitas mĂ”tsavelli talokotussĂ” man vĂ€iku kombĂ”tĂ€ĂŒtmisega mĂ€lehtĂ€. «VĂ”romaa KaitsĂ”liit tulĂ” malĂ”vkunna esindĂŒsega, tetĂ€s mĂ€lehtĂŒstseremoonia ja lastas avvupaukĂ”, paiga pÀÀle tulĂ”va nuurkotka ja kodotĂŒtre,» kĂ”nĂ”lĂ”s pÀÀvĂ€ KaitsĂ”liidu-puulnĂ” kĂ”rraldaja Saamo Toomas. Talo tÀÀmbĂ€ne umanik om usaldanu talosĂŒĂ€me ja mĂ€le Vaata lĂ€hemalt âș
0
Om nelĂ€pĂ€iv, 19. urbĂ”kuu. KallendritalvĂ” perĂ€mĂ€dse pÀÀvĂ€ keskpĂ€iv nakkas kĂ€tte jĂ”udma. HummogudsĂ” udsudsĂ” ilma asĂ”mĂ”lĂ” om pĂ€iv hinnĂ€st taivalakkĂ” vidĂ€nĂŒ ja sirotas ummi kirgi maa poolĂ”, nii et nĂ€ mullĂ”, autoga liina poolĂ” sĂ”itjalĂ”, Ă”kva nĂ€kko paistusĂ”. Nihuta pÀÀvĂ€sirmi silmi ette, et kuigi iks tiid nĂ€tĂ€. Liina puult sĂ”it vasta hulga traktorit. MĂ”nĂ”l nĂ€ist omma iin sildi, miĂ€ tulĂ”tasĂ” söögijulgĂ”olĂ”kit miilde. LehvĂŒtĂ€ nĂ€ile rooli takast, umbĂ”s poolĂ” lehvĂŒtĂ€se vasta kah.... Vaata lĂ€hemalt âș
0
«Seldsimiis! Mi sĂ”idami hummĂ”n hummugu VĂ”rumaalĂ”. Kas tahadĂ” ĂŒten tulla?» OlĂ”s mul tÀÀmbĂ€ne tiidmine ollu, ma olĂ”s toona profesrilĂ” ĂŒlnĂŒ: «Ma olĂ”-i seldsimiis, ma olĂ” muidu kehvĂ€ste rĂ”ivin.» A kuuskĂŒmmend viis aastat tagasi ma tennĂ€ssi akadeemikut kutsmisĂ” iist ja lupasi jĂ€rgmĂ€dsel pÀÀvĂ€l varra TĂ€htveren olla. Reisuseldsilidses AristĂ” Pauli uhkĂ” Volgaga arvati minnu tuuperĂ€st, et sĂ”it lĂ€tsâ edimĂ€lt MehkamaalĂ”, konh elĂ€sivĂ€ profesri tutva, edesi ollâ plaanin sĂ”ita VahtsĂ”-Roosa ja Hopa kaudu... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja Àra maga maha pÀeva kÔige tÀhtsamat uudist!
04.06.2026 08:59
Viimane uuendus: 08:54.
Uudiste reiting uuendatud: 08:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net nÀitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpÔhimÔttetest loe lÀhemalt KKK rubriigist.
Keele valik
ĐĄŃĐżŃĐșĐž / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Đ ŃŃŃĐșĐžĐč ŃĐ·ŃĐș (ĐœĐŸĐČĐŸŃŃĐž ĐŃŃĐŸĐœĐžĐž) ĐŁĐșŃаŃĐœŃŃĐșа ĐŒĐŸĐČа (ĐœĐŸĐČĐžĐœĐž ĐŃŃĐŸĐœŃŃ)