8. piimĂ€kuul kell 18 om VĂ”rol KandlĂ” aian kontsĂ”rt «RÔÔmsa lats». KontsĂ”rdil laulva Tarto laulustuudio Laulupesa latsĂ” vahtsit vĂ”rokeelitsit latsilaulĂ”, miĂ€ omma luudu keelepesĂ€- ja muusigaoppajidĂ” ĂŒtistĂŒĂŒn. PÀÀlt Laulupesa latsi om kontsĂ”rdi kavva poimit ka VĂ”ro liina keelepesĂ€rĂŒhmĂ€ latsi ĂŒlesastminĂ”. Kuimuudu laulukava kokko sai ja midĂ€ kontsĂ”rdist uuta, saa kullĂ”lda seo kevĂ€jĂ€ perĂ€mĂ€dsest Vikerraadio saatĂ”st «VahtsĂ”mbalt VĂ”romaalt». UL Ăkvatii saatĂ” mano: https://vikerraadio.err.ee/1610024336/vorukeelsed Vaata lĂ€hemalt âș
0
Lugu juhtu hulga aastit tagasi, ku viil nuur olli, nii 12â13aastanĂ”. TollĂ” ao latsĂ”n olli ma joba tĂ€ĂŒsinemise iist vĂ€llĂ€n. ĂtskĂ”rd otsusti imĂ€-esĂ€ga kavvĂ”lĂ” sugulaisilĂ” kĂŒllĂ€ minnĂ€. Usutliva, kas ma Ă”ks saa hakkama. No muidugi, olli ma kimmĂ€s. Kodu jĂ€i viil kuvvĂ”aastanĂ” vĂ€ikuveli Ălo. TĂ”sĂ”l hummukul tulli varra ĂŒles. Talliti elĂ€jĂ€, panni piimĂ€ jahtuma ja ai kats lehmĂ€, vasiga ja lamba karâamaalĂ”, kodu lĂ€hkĂŒle. ElĂ€jĂ€ jĂ€ivĂ€ ilustĂ” sĂŒĂŒmĂ€. Ku pĂ€iv... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Aastid tagasi tĂ”i naabrinaanĂ” Silvi Tartu liina pÀÀlt indĂ€le puid lahkma Ilmari-nimelidse mehe. Ollâ Silvile kitnĂŒ, Ă”t om puid lahknu ja tulĂ” tĂŒĂŒge toimĂ”. ĂtspĂ€iv kuulĂ” naabrinaasĂ” elĂ€mise puult, ku rauda lĂŒvvĂ€s vasta rauda. LĂ€tsi kaema, kas naabrinaanĂ” om sepĂ€ toonu ja mis asju tĂ€ meisterdĂ€s. JĂ”udsĂ” naabrinaasĂ” poolĂ” ja miĂ€ mu silmĂ€ nĂ€ivÀ⊠SeppĂ€ Ă”s olĂ” koskil, ollâ hoobis puulahkja Ilmar, kes ollâ puulahkmisĂ” kirvĂ” puupaku sisse löönĂŒ ja... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Mahlakuu 18. pÀÀvĂ€l peeti Oravil pidulidsembĂ€lt 20. kĂŒlĂ€pillimehi pĂ€ivĂ€. SÀÀndse kokkusaamisĂ” omma algusĂ” saanu Oravilt PĂ€hnĂ€ KĂŒlli iistvidĂ€misel. PĂ€hnĂ€ KĂŒlli sĂ”nnu perrĂ€ ollâ edimĂ€ne pidu sÀÀne lihtsĂ€: kuvvĂ” lÔÔdsamehe ja rahvamaja tsÔÔrĂ”ga sai pidu peetĂŒs, rahvast ollâ hulga, a tunnĂ” ollâ jÀÀnĂŒ sÀÀne, et lÔÔdsamehi tasus viil kokku kutsu. Noist kuvvĂ”st lÔÔdsamehest olli 20. juubĂ”lipidul kohal LindmĂ”tsa Harri, Kahari Heinar ja Andersoni Jaak, kats miist mĂ€ngvĂ€ joba pilvi pÀÀl. Kolmandat... Vaata lĂ€hemalt âș
0
VahtsĂ”mbal aol tĂŒkĂŒs vĂ€gĂŒsi pÀÀhĂ€ arvaminĂ”, et kĂ”ikĂ” saat poodist. Ja ku poodist ei saa, sis olt pahanu. Rahha om kĂ”igil veidĂŒ, a nii pallâo iks, et kĂ”rrakĂ”nĂ” poodi mano minnĂ€. Ja ku sis poodist ei anda toda, midĂ€ tahat, kÀÀnĂŒs miil kurâas. Kuis nii, et ei saa, ma taha sĂŒvvĂ€ ja Ă”kva parhilla! Niimuudu mĂ”tĂ”ldĂ”h olt iks vĂ€ega vĂ”lssi liikmah. TĂ€htsĂ€ om kasvai veidĂŒkeses tagasi minnĂ€ juuri mano, sinnĂ€,... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ei tiiĂ€ki, om taa lugu periselt juhtunu vai aolehehannast loetu. Uma tÔÔterĂ€ paistus siski seon jutun seen ollĂ”v. Ătsik naistĂ”rahvas pandâ lehte kuulutusĂ”, kon kirĂ€n, et taht tutvas saia kĂ”rralidsĂ” mehega, kiĂ€ viina ei vĂ”ta ja suitsu ei tii. Kuulutus ilmu lehen Ă€r ja jĂ€rgmĂ€dsel pÀÀvĂ€l kĂ”lisigi naasĂ”l ussĂ”kell. UssĂ” takan kĂ”iksĂ” purjun miis, suits suun, ja ĂŒtelâ: «Muti, ma tulli su kuulutusĂ” pÀÀle!» HiitĂŒnĂŒ naanĂ” naasâ ust kinni tougatĂ”n... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ma kuuli raadiost, et meil kaitstas elĂ€jit inĂ€mb ku latsi. TĂ”tĂ”stĂ” omma olĂ”mah nii elĂ€jĂ€kaitsĂ”- ku latsikaitsĂ”ammĂ”tnigu, a perĂ€mĂ€dse kammandasĂ” inĂ€mb vanĂ”mbidĂ”ga, kiĂ€ latsĂ” ilma hoolĂ”da omma jĂ€tnĂŒ. A kiĂ€ kaits koolilatsi, nĂ€ĂŒtĂŒses haridusministri iist? TĂ”ist aastat tetĂ€s kevĂ€jĂ€ latsiga inemkatsit. Ollâ aig, ku uibu ja tsireli hĂ€itsivĂ€ ni patsĂ” ja valgidĂ” pĂ”lvsukkĂ”ga koolilĂ”pĂ”taja joosiva ĂŒmbre koolimaja. SĂ”s ollâ tutipĂ€iv, pÀÀle tuud naksi lĂ”pueksĂ€mi. A parhilla om ĂŒtsĂ€ndikel jo mahlakuust... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Nalâapildiga tsuskas ĂŒtiskunda mĂ”nĂ”st hellembĂ€st kotussĂ”st RĂ”ugĂ” RebĂ€se kĂŒlĂ€ miis Varustini Andres, tunnĂ”t ka nimĂ”ga Parm. Vaata lĂ€hemalt âș
0
ĂigĂ” pia saa puutrĂ”mĂ€ngu Minecraft mĂ€ngi vĂ”ro keelen. Parhilla om valmis saanu proovivariants, midĂ€ viil tĂ€vvendedĂ€s, a umbĂ”s katĂ” kuu perĂ€st pandas vĂ”ro kiil Minecrafti mĂ€ngu keelevalikidĂ” hulka. A miĂ€ tuu Minecraft tĂ€psempĂ€ om? SeletĂ€s mĂ€ngu ĂŒmbrepandmisĂ” vidĂ€jĂ€ Brauni Mihkli: «Taa om sÀÀne liivakasti-tĂŒĂŒpi videomĂ€ng, kon mĂ€ngjil olĂ” Ă”i ĂŒtte ĂŒlesannĂ”t, a nĂ€ vĂ”iva esi valli, midĂ€ nĂ€ tetĂ€ tahtva. OlkĂ” tuu sis ilmotsalda suurĂ” ja egĂ€ kĂ”rd esierĂ€lidse maailma... Vaata lĂ€hemalt âș
0
16. lehekuu muusĂ”umiĂŒĂŒ pÀÀsĂŒndmĂŒs VĂ”ro liinan ollâ raamadu «Valgusest ja tondipimedusest» vĂ€llĂ€nĂ€ĂŒtĂ€mine VĂ”romaa muusĂ”umin ja illatsĂ”mb tiiĂ”dak Kreutzwaldi majamuusĂ”umin, kon sai trĂŒkĂŒlĂ€mmind raamatut sĂ”rmitsa ja VĂ”ro liina ja KrĂŒmmeri kooliga kĂ¶ĂŒdetĂŒid mĂ€lehtĂŒisi kullĂ”lda-kĂ”nĂ”lda. Jansonsi Silvi kokko sĂ€et raamat «Valgusest ja tondipimedusest» tege elĂ€vĂ€s ĂŒte VĂ”ro liina inneskidse uhkĂ” ja pallâo nĂ€nnĂŒ maja, 19. aastagasaal tan haridusello kujondanu koolijuhi KrĂŒmmeri Heinrichi perrĂ€ nime saanu huunĂ” luu. Ă Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ăkva seo kuu keskpaigan tullâ sÀÀne tunnĂ” pÀÀle, et kardohk tulĂ” maaha panda. ToomĂ” olli mĂ”ni pĂ€iv varrampa hĂ€itsemĂ€ lĂ€nnĂŒ, mi maal vist usutas, et tuu om Ă”igĂ” kardohkapandmisĂ” aig. Es hiidĂŒtĂ€ tuu, et minevĂ€ aastak sai vast sama pallâo saaki, ku maaha olli pandnu. Ka pikk kevĂ€jĂ€ne pĂ”vvaaig es hiidĂŒtĂ€, selle et perĂ€kĂ”rd tullâ jo ka kĂ”rralik vihm ja vali maa likĂ”s. EgĂ€ kevvĂ€i tulĂ” mullĂ” kardohkapandmisĂ” aigu miilde... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ăte turismiĂŒtehĂŒse kuunolĂ”kil arutĂ”di, kuis parĂ”mbalĂ” mi piirkunda tutvas tetĂ€. Pakuti vĂ€llĂ€ esi asju: kellel ollâ vaia sann, kellel vahtsĂ”nĂ” tii ehitĂ€, kellel kodulehte vahtsĂ”nda. Mul tekkĂŒ kĂŒsĂŒmĂŒs, kuis kĂ”ik nuu asâa piirkunna nĂ€ĂŒtĂ€mise man ĂŒten avitasĂ”. Um jo sannu ja elĂ€miisi muial maailman kah. A miĂ€ um tuu, miĂ€ pand inemist ĂŒtte kimmĂ€le paika minemĂ€, kotussĂ” vasta huvvi tundma? Mu meelest um tĂ€htsĂ€ vĂ€llĂ€ nĂ€ĂŒdĂ€dĂ€, mÀÀne um ĂŒte vai... Vaata lĂ€hemalt âș
0
«Ku kavva sutt VĂ”romaa hinnĂ€st hoita Ă”igĂ”l tiil?» kĂŒsĂŒti 39 aastat tagasi lehekuul, ku Tarto levimuusiga pĂ€ivil laulti edimĂ€st kĂ”rda ĂŒtitselt Eestimaa luudusĂ” kaitsĂ”s. Aasta innemb ollâ lehekuu algusĂ”h VĂ”rolt kah mito bussitĂ€ĂŒt nuuri miihi viidĂŒ TĆĄornobĂ”li tuumaasku kraamma. NĂŒĂŒd ollâ alanu fosforiidisĂ”da. Radokuul jĂ”udsĂ” inemiisile tiidmine, et Moskvast om ant kĂ€sk Viromaal fosforiiti kaibma naada. Tulli kokko edimĂ€dse rahvakuunolĂ”gi kaibmisĂ” vasta. Eski edimĂ€dse mai paraadil olli verevide lippĂ” vaihĂ”l... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ollâ kuulda, et valitsus plaan vahtsĂ”t sÀÀdĂŒst inemiisi tervĂŒse parandamisĂ” ja arstiabi parĂ”mba kĂ€ttesaamisĂ” hÀÀs. Muidoki om kĂ”gĂ” tĂ€htsĂ€mb inemiisi hindĂ€ hariminĂ” tervĂŒse hoitmisĂ” asâan, nigu egĂ€pÀÀvĂ€ne liikmine ja muido tervĂŒsele hÀÀ elĂ€mise muud. A ku inemine iks haigĂ”s jÀÀs, sis piĂ€t peretohtri vastavalt vahtsĂ”lĂ” plaanilĂ” haigĂ” viie pÀÀvĂ€ joosul hindĂ€ mano kutsma, Ă€r kullĂ”ma ja ravi mÀÀrĂ€mĂ€. Ja ku om vaia edesi eriarsti mano saata, tulĂ” perearstil tetĂ€ e-konsultatsioon... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Eesti perekunnanimeraamadu kĂ€sikirĂ€n om seost nimest kirutanu FastrĂ” Mariko. Nimi panti hingelugĂ”miisi perrĂ€ kuvvĂ”n mĂ”isan. KĂ”gĂ” rohkĂ”mb om nime Pang kandjit, kink edevanĂ”mba saiva seo HarglĂ” kihlkunna Taheva mĂ”isa Tilga talun. TĂ”sĂ”n Tilga talun panti Pang ja tĂ”sĂ”n Poolik (Polik), nimi, minkal om alla kuvvĂ” kandja. Arvada, et neo kats nimme omma kĂ”rraga vĂ€llĂ€ mĂ”tĂ”ldu. 20. aastasaal ellivĂ€ Pangi nimega perekunna naabrusĂ”n Saru kĂŒlĂ€... Vaata lĂ€hemalt âș
0
MajandustiidlĂ€ne, profesri RAUDSEPĂ VAMBOLA pidi Tarto ĂŒlikooli majandustiidĂŒskunnan oppĂ”jĂ”uammĂ”tit pia 40 aastakka. PensionipĂ”lvĂ”n om Vambola naanu inĂ€mb huvvi tundma ao- ja kodoluu vasta, a mĂ€rgotas iks ilmaelost laembalĂ” kah. TĂ€ om pandnu kirja hulga perimĂŒst tÀÀmbĂ€dse kodopaiga KoorastĂ”, a pÀÀlt tuu viil uma sĂŒnnĂŒkihlkunna UrvastĂ” kotsilĂ”. 24. lehekuu pÀÀvĂ€l tĂ€hĂŒstĂ€s tĂ€ 85. sĂŒnnĂŒpĂ€ivĂ€. * * * Kuis lĂ€tt, Vambola, mÀÀndse omma Su egĂ€pÀÀvĂ€dse tegemise? Uuri Osola kalmuaida edesi. Ăkva aroti... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Toda, et nĂ€et tulĂ”vat aigu, juhtu-i egĂ€ pĂ€iv. 7. lehekuul SĂ€nnĂ€n tuu siski juhtu, Adsoni Arturi avvus peet latsi ja nuuri luulĂ”pĂ€iv lasksĂ” kĂ”rrakĂ”sĂ”s hiitĂ€ pilgu mi maa, keele ja kultuuri tulĂ”vikku. Mitte kavvĂ”l helkelevĂ€st PĂ€rlijÔÔst sais SĂ€nnĂ€ kultuurimĂ”is, suur kĂ”llanĂ” maja uma ehidĂŒ saaliga. KiĂ€ tiid joba mitmĂ”s aastak saava sÀÀl ĂŒtel kevĂ€jĂ€dsel pÀÀvĂ€l kokko Vana-VĂ”romaa noorĂ”, et lukĂ” hindĂ€le ja tĂ”isilĂ” ette vĂ”rokeelist luulĂ”t. Timahava olli kokko tulnu... Vaata lĂ€hemalt âș
0
MTĂ Vana-VĂ”romaa KĂ€sitĂŒĂŒ kĂ”rraldĂ”dul konkursil «Vigurine vĂ€rk» sai pÀÀpreemiĂ€ tĂŒĂŒ «QrPajakas», luuja Bergmanni Karille. Köögin söögitegemise man tarvilinĂ” paalapp om kirĂ€t kirjuga, miĂ€ omma Vana-VĂ”romaa kruutligaisi hammĂ”kirju muudu. Vikur om tan man sÀÀne, et vĂ€llĂ€ummĂ”lus tĂŒĂŒtĂ€s nigu kruutkuud, midĂ€ saa nutiktelefoniga silmĂ€dĂ€. Kuud vii ilmavĂ”rgon lehe pÀÀle, kost lĂ¶ĂŒd vĂ”rokĂ”isi köögi tiijuhi, retseptiraamadu, a ka hulgana tarviliidsi köögitarkuisi ni nippe. ErĂ€preemiĂ€ lĂ€tsâ Alla Helvele, kink kĂ€e all oll Vaata lĂ€hemalt âș
0
MinevĂ€ kuu keskpaigan olli Mehkariil, nigu hennest kutsva MĂ”nistĂ” rahvamaja soliidsĂ”n iĂ€n laulja ja tandsja, kĂŒlĂ€lise JĂ”gĂ”vamaalt. Kaarepere rahvamaja kapell ja lauluansambli, kedĂ€ juhendas Aunapi Artur, tullâ seo kandiga tutvambas saama, Mehkariile esinemĂ€ ja neidega ĂŒten pitu pedĂ€mĂ€. SÀÀne reis vĂ”eti plaani jo aasta iist, ku Mehkari Kaarepere rahvamajan kĂŒlĂ€n kĂ€vve. KĂŒlĂ€lise saije MĂ”nistĂ” talurahvamuusĂ”umist kĂ”rraligu ja pĂ”hjaligu pildi. Tuu iist kandâ huult muusĂ”umi programmijuht ja giid Tamtiku Mare. El Vaata lĂ€hemalt âș
0
MĂ”ni nali om nii maolda, et aja peris naardma.ToimĂ”ndaja om kats sÀÀnest siiĂ€ vĂ€llĂ€ valinu. HÀÀ hamba Miis naasĂ”lĂ”: «No kĂŒl sul omma hÀÀ hamba.» NaanĂ”: «Mille sa nii arvat?» Miis: «Kehvi hambidĂ”ga hindĂ€le iks sÀÀnest perst taadĂ” ei sĂŒĂŒ.» Paganamaa Mann Kosjaminek TĂŒtrik ĂŒtelâ, et tulku ma Ă”dagu, sis ei olĂ” kedĂ€gi koton. OstsĂ” lilli, veini, koogi. LĂ€tsi, koputi ussĂ” pÀÀle. KedĂ€gi es olĂ” koton! Virga Rosalia Vaata lĂ€hemalt âș
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja Àra maga maha pÀeva kÔige tÀhtsamat uudist!
19.07.2026 17:21
Viimane uuendus: 17:16.
Uudiste reiting uuendatud: 17:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net nÀitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpÔhimÔttetest loe lÀhemalt KKK rubriigist.
Keele valik
ĐĄŃĐżŃĐșĐž / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Đ ŃŃŃĐșĐžĐč ŃĐ·ŃĐș (ĐœĐŸĐČĐŸŃŃĐž ĐŃŃĐŸĐœĐžĐž) ĐŁĐșŃаŃĐœŃŃĐșа ĐŒĐŸĐČа (ĐœĐŸĐČĐžĐœĐž ĐŃŃĐŸĐœŃŃ)