18 koht 0
Seo lugu juhtu Kasaritsan tsipa päält tuud, ku 1949. aastagal luudi sinnä Mägismaa kolhoos. Keväjä tetti kardokapandmisõ talgu. Rahvast oll’ kokko aetu nii hulga, et kõigilõ tüüd es jakkugi. Nii otsustiva kolm noorõmbat miist, et vaia nall’a kah tetä. Nä kattõva paaris tunnis är ja ku tagasi tulli, olli näide jala nõrga ja keele pehme. Mehe kõnõli, et nä jõiva võsu takast lumbist vett ja paistus, et sinnä vii sisse oll’ pantu midägi, miä jala nõrgas ja keele pehmes tege. Et nä olli mitu tunni sääl lumbi kal
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Uma Leht
Punaselõnga rituaal on üks nendest kommetest, millel on mitmekihiline tähendus ja mis on levinud paljudes kultuurides üle kogu Vaata lähemalt ›
0 värske
Punaselõnga rituaal on üks nendest kommetest, millel on mitmekihiline tähendus ja mis on levinud paljudes kultuurides üle kogu Vaata lähemalt ›
0 värske
Emadepäeval peetakse meeles kõiki emasid ja väärtustakse emade rolli ühiskonnas. Traditsioon pärineb USAst. Eestisse tõi emadepäeva tähistamise kombe Vaata lähemalt ›
0 värske
Pärnu Transcomi kapten Aav_ meie peale ei lootnud Tartu vastu keegi, see seeria andis palju usku Vaata lähemalt ›
0 värske
Emadepäev on tänupäev emadele. Emasid on väga palju erinevaid ja kõik nad on väärtuslikud, sest emadeta me elu edasi kanda ei saa. Sel emadepäeval otsustasin kirja panna mõtted hoopis värsketele isadele. Selleks, et emad oleksid veel rohkem hoitud, nähtud, kuuldud ja väärtustatud. Vaata lähemalt ›
0 värske
Venemaa naasmise küsimus on hakanud lõhestama seni ühtset rahvusvahelist joont. Rahvusvaheline kurlinguliit seisab seetõttu keerulise valiku ees, kus põrkuvad noorsportlaste tagasitoomine, juriidiline surve ja majanduslik haavatavus. Vaata lähemalt ›
0 värske
Dopamiini interjööri trend vallutab kodusid: erksad toonid, lustakad mustrid, julged värvikombinatsioonid ja põnevad tekstuurid toovad ruumidesse uut energiat ja elujõudu. Trendi keskmeks on individuaalsus ja hea enesetunne, kus igapäevastest ruumidest luuakse koht, mis tõstab tuju ja virgutab loovust. Psühholoog ja sisekujundaja selgitavad, milles dopamiini interjöör täpsemalt seisneb ning kas kodukeskkond saab tõesti mõjutada meie enesetunnet. Vaata lähemalt ›
0 värske
Emadepäev on rahvusvaheline püha, mis on ühtaegu noor traditsioon, ent kannab endas aastatuhandete vanust, loodususundist pärinevat emaduse ja perekonna pühadust. Emadepäeva tähistamine sai alguse Ameerika Ühendriikidest aastal 1908. aastal, kui seda hakati esimest korda tähistama Ann Jarvise eestvedamisel. Eestis ulatub emadepäeva ajalugu tagasi juba 1920. aastatesse, kui seda tähistati esmakordselt Uderna koolis Naiste Karskusliidu poolt Helmi Mäelo algatusel. Selle […] Vaata lähemalt ›
0 värske
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on valmis kohtuma Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga ükskõik kus, kuid mitte Moskvas, ütles laupäeval Ukraina juhi kantselei nõunik Serhi Leštšenko. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ootuste kiuste pole Läti suure salasigaretitehase sulgemine salakaubandusele piiri pannud – vastupidi, see on plahvatuslikult kasvanud. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel on viimase pooleteise aasta jooksul konfiskeeritud rekordilised 37 miljonit illegaalset sigaretti. Vaata lähemalt ›
0 värske
Muffin koos tassikese kohvi või teega on alati hea! Rabarberihooajal tee neid lihtsaid hapukaid ja magusa üllatusega muffineid kasvõi iga päev, aga varieeri üllatust – kord võib see olla valge šokolaad, kord lehmakommid või hoopis martsipan. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuigi Ukraina ja Venemaa teatasid mõlemad kolmepäevalisest relvarahust, ründas Venemaa ukrainlaste väitel pühapäeva öösel mitut tsiviilhoonet. Vaata lähemalt ›
0 värske
OP panga uus Eesti maajuht Maila Kirspuu, kelle eelmine ametikoht panganduses oli sama panga Balti igapäevateenuste (Cash Management) juht, on näinud erinevusi Balti riikide vahel. Vaata lähemalt ›
0 värske
32 PÄEVA MM-ini | Kuidas jõudis Eesti spordimuuseumi Pele autogrammiga ajaleht Futbol? Vaata lähemalt ›
0 värske
2026. aasta aprilli lõpu seisuga on Jaapani ja Puna-Hiina vahelised suhted jõudnud kriitilisse faasi. Pekingi režiimi jätkuvad ähvardused on sundinud Jaapanit astuma otsustavaid samme oma strateegia ümberkujundamiseks ja diplomaatiliste suhete ümberhindamiseks, eemaldudes varasemast leplikumast poliitikast. Pekingi püüdlus domineerida India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning ähvardused Taiwani (Hiina Vabariigi) suunal on vallandanud järjest kuhjuvad sündmused. Jaapani […] Vaata lähemalt ›
0 värske
Ebameeldivad lõhnad, niiskus, vana elektrijuhtmestik, purunenud aknad – stsenaariume on lõputult ja kohtuasjad, mis on seotud kinnisvaraobjektides avastatud varjatud puudustega, on juristide sõnul viimasel ajal sagenenud. Vaata lähemalt ›
0 värske
Õena töötamine on väljakutseterohke, kuid tänuväärne töö. Pikaaegse õe kogemusega Ulvi Kõrgemaa (PhD), Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor, annab viis soovitust, miks asuda õppima õeks. 1. Sinu töö mõjutab inimese elu iga päev Kõik õpitavad ametid on vajalikud, tähenduslikud ja ühiskonnale olulised. Õe ametis saab otseselt tunda, et kohalolek, teadmised ja hool mõjutavad inimeste elu iga ... Vaata lähemalt ›
0 värske
1933 – Saksamaal toimus üleriigiline «saksa hinge vastaste» raamatute põletamise aktsioon. Vaata lähemalt ›
0 värske
Uma Leht
Võrokeelist vai hinnäst võrokeelitses nimmavat muusikat tulõ täämbädsel pääväl internetti keriden küländ tihtsäle ette. A inämbüisi om naidõ vahtsidõ laulõ man väega kõvva tunda kunstmudso kätt, miä tege laulu ümärikus, paiguldõ õkva säändses, nigu oodõtas, a ku nakkat täpsempä kaema ja kullõma, ei saa õigõlõ midägi arvo. Massin iks ei mõista periselt luulõta ja ei mõista timä kiiltki niipall’o, nigu hüvvi laulusõnnu jaos vaia olnu. Tuuperäst om Veriora Raudvara ildaaigu... Vaata lähemalt ›
0
Edimädsel lehekuu pääväl Lasval olnul 23. Võro maakunna maatiatridõ pääväl tull’ päiv vällä ja ilm läts’ mõnusalõ lämmäs. Kas hulga tiatritükke mängmine ja pall’o kaemishuviliidsi võivaki olla säändse ilmamuutusõ põhjus? Timahavadsõl maatiatridõ pääväl jäi silmä mitu asja. Mitmõn tükün leivä päält vanno tegijide üten noorõ. Mullõ paistu, et tuu tõi tükkele õkva särtsü mano. Ka hindajilõ jäivä noorõ silmä, nii mitmõlõgi anti hää näütlejä preemiä. Esierälidselt jäi silmä Lasva latsiaia... Vaata lähemalt ›
0
Egä massinaga, miä inemise asõmõlõ tulõ, jääs mi ütiskund kõrrast inemises olõmisõst kavvõmbalõ Olõ viimätsel aol nännü, et sääl, kon vanast inemine hellü tekk’, inämb hengekeist olõ õi. Ma ei kõnõlõ siin vannuinemiisi, kuiki jah, noid kah jääs veidembäs. A päält tuu, et Peetrus tutviid kõrrast hindä manu kuts, jätetäs inemiisi egält puult veidembäs, selle et nii ollõv keremb egäsugudsõ as’a tettüs saia. Vabahus, võrdsus ja üttemuudu olõminõ! A sis... Vaata lähemalt ›
0
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0
Ma kuuli raadiost, et seo aasta hõigatas üle Eesti vahtsõst vällä aasta imä. Tuu jaos piät olõma pere üles kasvatanu vähämbält neli last. Või jo targuta tuu üle, kas piät mõnõ imä tõisist korgõmbalõ nõstma. Muidoki omma inämbüs imä väärt, et näid tähele pantasi. A illos om iks kaia, ku latsõ ja latsõlatsõ umma immä tennäse ja kitvä. Tuud hääd sõnna om egäpäävätseh eloh niigi veidü. Massa-i sõs tuuperäst tunnustamist... Vaata lähemalt ›
0
22.–23. mahlakuuni oll’ Tarton Ahhaa keskusõn opilaisi tiidüstöie riikligu konkursi lõppvuur. Parõmbidõ töie hulka valiti timahavva kats Võromaa ja võro keelega köüdetüt tüüd. Tarto Waldorfgümnaasiumi opilasõ Iva Tuulõ põhikooli praktilidsõ tüü teema oll’ Saarõ Anti raamadu «Pärt ei oska saltot» tõlkminõ eesti keelest võro kiilde ja sisselugõminõ audioraamatus. Tuulõ tahtsõ, et timä 8. klassi praktilinõ tüü olõs köidet võro keelega, tuust tull’ mõtõ midägi ümbre panda. «Ütsindä ümbrepandminõ tundu terve... Vaata lähemalt ›
0
Parhilla om väega muudsas aoviitmises kuulutõt mol’otaminõ. Ega hindälgi olõ õi mitä tuu vasta ku rassõ tüü vaihõlõ kipõn taivapilvi vahti. A ku tuu mol’otaminõ tüküs egäpäävätses laiskusõs vinnümä, om õks kuri kar’ah. Lännü suvi tahtsõ ma umah aiah juurigupindre viirde kipõn kunsti tsusata. Mul klaar pilt silmi iih, kuimuudu ilovikur mängmä panda, a tuu jaos oll’ vaia paar kõvva pulka maa sisse lüvvä. Kõmpsõ uma taadu mano, kiä pingi... Vaata lähemalt ›
0
Joba viiendät kõrda tulõ vahtsidõ võrokiilside laulõ võistlus Uma Laul. Võistlusõlõ oodõtas umakiilsit ja umaluuduisi vahtsit laulõ vabal teemal. Laulu võiva olla nii vahtsõaolidsõ ku perimüsligu: tundõlidsõst viiest flamenkoni, regivärsist hiphopini. Muidoki või laulõn olla kokko köüdet vana ja vahtsõnõ (nt regilaul, miä kõnõlõs parhillatsõst aost). Laulõ oodõtas konkursilõ 23. süküskuus 2026. Üts autor või võistlusõlõ saata kooni viis laulu. Saadõtuisi laulõ hulgast valitas vällä nuu luu, miä saava edesi. Vaata lähemalt ›
0
«Katõ latsõ esä, Vahtsõliina muusigakooli lüükpilli ja bassi oppaja, ansamblitegijä tan. Muid ammõtit om viil: dirigent Puiga segäkoorin ja muusigaoppaja Setomaa kuulõ Meremäe opikotussõn.» Õkva nii ja säändsen järekõrran kõnõlõs hindäst Talviku Ermo. Pillimehetüü jätt tä hoobis nimmamalda. Ermo käe all toimõndas Vahtsõliinan neli nuuriansamblit, miä olõ-i väikun kotussõn ja veeremaal peris harilik asi. Minevä kuu alostusõn kävevä kõik nuu bändi Põlvan nuuribände festivalil ja ansambli Krõps tull’ säält kod Vaata lähemalt ›
0
Noorõn tüüti ja opsõ ma pääliinan ja kõik mu sõbra es kõnõlõ muust, ku et kuis nä suumlaisiga ärri teivä, ku odavalt nä midägi saiva ja miilidsä iist pagõsiva. Edesi kolisi ma elämä Võrumaalõ. Tihti sõitsõ siski pääliina, et ummi vannu sõpru nätä. Jutt oll’ näil iks sama ja keerel’ suumlaisiga äri tegemise ümbre. Inne bussi pääle minekit hulksõ niisama liina pite ümbre. Viru uulidsa pääl tull’ mu manu üts... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Forte
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.05.2026 07:35
Viimane uuendus: 07:14.
Uudiste reiting uuendatud: 07:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)