Ligembil pĂ€ivil saa valmis ansambli KĂ”hukesed CD-plaat «Keele pÀÀl», kon saa vĂ”rokeelitside laulĂ” ja muusiga vaihĂ”lĂ” kullĂ”lda Rahmani Jani luulĂ”tuisi ja juttĂ”. PlaadimatĂ”rjal vĂ”eti ĂŒles minevĂ€ aasta imĂ€keelepÀÀvĂ€ aigu kontsĂ”rdil Ihamaru kĂŒlĂ€majan. Et ansambli avvostaja omma joba pikembĂ€t aigu kĂŒsĂŒnĂŒ helĂŒkandjat, midĂ€ saanu koton vai auton plaadimassinalĂ” tsusada, antigi kontsĂ”rtsalvĂ”stus vĂ€llĂ€ plaadi pÀÀl. Ansambli KĂ”hukesed mĂ€ng kuun joba kĂŒmnendĂ€t aastakka, nĂ€ide firmamĂ€rk om kĂ”nĂ”lda muusiga vaihĂ”lĂ” nalâa Vaata lĂ€hemalt âș
69
Vana-VĂ”romaa KĂ€sitĂŒĂŒ MTĂ plaan sĂŒgĂŒsest valla tetĂ€ rahvarĂ”ivakooli, kon saa katĂ” aasta joosul valmis meisterdĂ€ ĂŒte naisi vai miihi rahvarĂ”ivakomplekti, pÀÀkattĂ”st kooni tsuugĂ”ni vĂ€llĂ€. Opiao seen andas muidoki hulgan tiidmiisi rahvarĂ”ividĂ” kandmisĂ” kotsilĂ” ja egĂ€sugutsit nĂ€potĂŒĂŒnĂ”ksĂ”. RahvarĂ”ivakooli iistvĂ”tja Oja Vilve ĂŒtelâ, et huvilidsĂ” tahetas joba radokuu joosul kirja saia. Sis om aigu oppajidĂ”-meistridega lĂ€bi kĂ”nĂ”lda ja tugĂ”jit otsi. RĂŒhmĂ€n piĂ€s olĂ”ma 20 inemise ĂŒmbre, sis tulĂ” kooliraha mĂ”istligu su Vaata lĂ€hemalt âș
52
Seo lugu om JohannesĂ”st, vai nigu kĂ”ik tedĂ€ tundva inemise kutsva â Jussist. Asâa esi sĂŒndĂŒ ammutsĂ”l Vinne aol. Nii kongi kuvvĂ”kĂŒmnendil. Juss ollâ olnu elupĂ”linĂ” tiimiis. TĂŒĂŒlisest kooni meistrini. NĂŒĂŒd pidi tĂ€ pensionipĂ”lvĂ”. Ollâ matnu naasĂ”. Uma elĂ€mise jĂ€tnĂŒ pojalĂ”, kel suur pere. Esi kolinu maalĂ”, suurĂ”mpahe keskustĂ”. Kortin ollâ postkontoriga ĂŒten majan, Ă”kva ĂŒle kalitori. OlĂ”misĂ” poolĂ”st ollâ tĂ€ suur nalâa- ja muidomiis. Krutskit ollâ tĂ€ otsast otsani... Vaata lĂ€hemalt âș
0
VĂ”rokiilne karmanihelĂŒ «Poodi man» om ĂŒles sĂ€et Eesti aasta keeleteo avvohinna kandidaadis. Taa om timahavatsidĂ” kandidaatĂ” siĂ€n ainukĂ”nĂ” Eesti piirkunnakiiliga kĂ¶ĂŒdet keeleettevĂ”tminĂ”. Keeleteo pÀÀavvohinna saaja otsustasĂ” siiĂ€maalĂ” ammĂ”din olnu Eesti haridus- ja tiidĂŒsministi. Rahvaavvohind andas toolĂ” kandidaadilĂ”, kink puult rahvas kĂ”gĂ” inĂ€mb helle and. HelĂŒ andmisĂ”s om aigu kooni 17. radokuu pÀÀvĂ€ni. HellĂŒ saa anda internetin aadrĂ”si hm.ee/aasta-keeletegu-2025 pÀÀl. UL KarmanihelĂŒ «Poodi man» logo om Vaata lĂ€hemalt âș
0
NelĂ€pÀÀvĂ€, 5. radokuul kell 18 tulĂ” VĂ”ro instituudi saalin (Tarto uulits 48, VĂ”ro liin) vĂ”ro keele Ă”dak, kohe oodĂ”tas kĂ”iki, kiĂ€ tahtva harâota vĂ”ro keelen kĂ”nĂ”lĂ”mist ja uma keele pÀÀl pĂŒsĂŒmist. ĂdagulĂ” oodĂ”tas egĂ€n iĂ€n inemiisi. Nii noid, kiĂ€ mĂ”istva vĂ”ro kiilt, ku noid, kiĂ€ ei mĂ”ista. Kuun plaanitas istu kooni kats tunni, aia mĂ”nusahe juttu, serbĂ€dĂ€ lĂ€mmind juuki, mĂ€ngi mĂ”nt mĂ€ngo ja kaia, midĂ€ viil saa tetĂ€. PÀÀmine, et... Vaata lĂ€hemalt âș
29
Niipia ku kĂŒlm viikogolĂ” kaasĂ” pÀÀle pand ja ijĂ€ pÀÀle lubatas minnĂ€, omma platsin talvidsĂ” kalapĂŒĂŒdjĂ€. MiĂ€ tĂ”mbas kalamiihi talvĂ”l ijĂ€ pÀÀle kĂŒlmetĂ€mĂ€? Proovi perrĂ€ uuri. VĂ”romaa mehe Priit ja Marko omma otsustanu puulpÀÀvĂ€ Peipsi pÀÀle minnĂ€. Marko om kalafoorumist lugĂ”nu, et Peipsi jĂ€rven KĂ”davere all ollĂ”v kalla saadu. TuuperĂ€st sÀÀdvĂ€ mehe uma massina joba hummoguhĂ€mĂ€rĂ€n sinnĂ€poolĂ” minemĂ€. VĂ”romaalt om sinnĂ€ peris pikk sĂ”it, nii 120 kilomiitret. IlmateedĂŒs om ĂŒtelnĂŒ,... Vaata lĂ€hemalt âș
81
Leningradi suvitaja olli jĂ€l Kasaritsan suvitaman. NĂ€ide vĂ€iku poig MiĆĄa ĂŒtelâ ĂŒtspĂ€iv, et taht kalla pĂŒĂŒdĂ€, selle et ollâ nĂ€nnĂŒ kostki pildi pÀÀlt, kuis kalla pĂŒĂŒdĂ€s. VĂ€llĂ€ lumbi viirde es taheta MiĆĄat laskĂ”, arvati, et tuu om ohtlik. Nii aruti timĂ€ esĂ€ ja imĂ€, et tulĂ” panda nukatarrĂ” vanaimĂ€ aknĂ” ala suur mĂ”sukauss, kohe kala sisse tuvva. Sis saa MiĆĄa rahuligult aknĂ”st kalla pĂŒĂŒdĂ€. Nii tettigi: mĂ”sukaussi panti 12 lumbist... Vaata lĂ€hemalt âș
0
OlĂ” jo paarkĂŒmmend aastakka olnu kĂ¶ĂŒdetĂŒ vaba tandsuga, alosti viie rĂŒtmi tandsĂ”st ja parhillatsĂ”s omma mu tandsmisĂ” kasunu ekstaatiliidsis tandsurĂ€ndĂ€miisis. Ku sullĂ” miildĂŒs tandsi, a sa ei taha hinnĂ€st kĂ¶ĂŒtĂ€ kimmide etteantuisi sammĂ”ga, nigu om nĂ€ĂŒtĂŒses pidotandsun, sis vaba tands om tuu jaos kĂ”gĂ” parĂ”mb vĂ”imalus. Ja ku olĂ”t sinnĂ€ sisse joba trehvĂ€nĂŒ, saat arvo, et tands om ĂŒts parĂ”mbit teraapijit, uma kihĂ€tiidmise ja meele lĂ”dvaslaskmisĂ” kĂ¶ĂŒdĂŒs. Seo om meditatiivnĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0
ldaaigu tetti VĂ”rol KandlĂ”n vallalĂ” kunstiakadeemiĂ€ magistrandi ja moodukujondaja LUKSI SANDRA nĂ€ĂŒtĂŒs «Trash to Temptation», kon saa nĂ€tĂ€ timĂ€ hindĂ€ tettĂŒid pilte umast luumistĂŒĂŒst. Pildi omma meelĂŒtĂ€jĂ€, miĂ€ om ummamuudu pruuvminĂ”, kas nii om vĂ”imalik panda inemiisi inĂ€mb vahtsĂ”stpruukmisĂ”st kĂ”nĂ”lĂ”ma ja ummi pruukmisharinĂ”miisi muutma. Uma Leht pallĂ”lâ VĂ”rolt peri Sandral umast elost ja luudust lĂ€hkĂŒmbĂ€lt kĂ”nĂ”lda. * * * Kuis jĂ”udsĂ”t moodukujondamisĂ” mano? Mis Sinno seo ala man kĂ¶ĂŒt? Alosti... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ku ĂŒlepÀÀ om maa pÀÀl olnu vaba hing, sis tuu ollâ mu lell. Ollâ 1950. aasta, ku mi kĂŒlĂ€n naati kolhuusi luuma. LellĂ€ perren kasvi kats suurĂ”mbat poiskĂ”ist ja ĂŒts poolĂ”aastanĂ” poig. LellĂ€l ollâ noorĂ”puulnĂ” vĂ€ega illos ja hĂ€ste söödet valgĂ” hopĂ”n. Muidoki vĂ”eti tuu perre kĂ€est Ă€r ja viidi kolhoosi talli. Niisama vĂ”eti lehm kah kolhoosi nimekirja. LatsĂ” jĂ€ivĂ€ ilma piimĂ€ldĂ€. Koton ollâ Ă”hvakĂ”nĂ” kah, a tuu es olĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0
RĂ€nnĂŒmiis Kama Kaido om matkanu mitmĂ”n maailma paigan ja esiki ĂŒmbre maakerĂ€ purjetanu. PerĂ€mĂ€dse kĂŒmne aasta joosul tekkâ tĂ€ lĂ€bi viil ĂŒte matka, seokĂ”rd suusĂ”ga ĂŒmbre uma kodokihlkunna Karula. Seo matk kĂ€ve jupikaupa, alostus ollâ 2017. aastagal ja timahava vahtsĂ”aastakuu keskpaigan sai tsÔÔr ĂŒmbre kihlkunna tĂ€ĂŒs. No kirotas Kaido esi umast suusatsÔÔrist lĂ€hkĂŒmpĂ€. * * * Kihlkund Kihla sĂ”na om mi keelen perĂ€dĂŒ vana germaani lain. Ku vĂ”rrelda nĂ€ĂŒtĂŒses sĂ”nnuga... Vaata lĂ€hemalt âș
20
Mi kĂŒlĂ€n omma ligitsikku maja. Meil olle kĂŒlĂ€n latsĂ”lats Jannu, naabrimajan Andu. Poisi olli umbĂ”s viieaastadsĂ”. ĂtspĂ€iv tulle naabri Andu meile Jannuga mĂ€ngmĂ€. AlgusĂ”n olli tarĂ”n, perĂ€n tahtsĂ”va vĂ€llĂ€ lumĂ”ga mĂ€ngmĂ€ minnĂ€. MöllĂ€ssivĂ€ lumĂ”n tĂŒkk aigu, ma iks aknĂ”st kaiĂ”, et midĂ€gi ei juhtusi. TĂŒkĂŒ ao perĂ€st es nĂ€e ma poissĂ” inĂ€mb koskil. LĂ€tsi vĂ€llĂ€, naksi hĂ”ikma ja otsma. Koskilt es tulĂ” helĂŒkeist vasta. Hirm tullâ naha vahelĂ”: kuis ma... Vaata lĂ€hemalt âș
0
KĂŒlmĂ€ ĂŒĂŒ veevĂ€ mĂ”ttĂ” kĂŒtmise pÀÀle. Ma ei olĂ” umma elotustĂ” viil mÀÀndsitki lĂ€mmĂ€pumpĂ” sisse sÀÀdnĂŒ, tuuperĂ€st tulĂ” iks nika, ku viil jĂ”udu ja tervĂŒst om, pruuvi ahokĂŒtmist jakada. Tuu paistus kĂ”gĂ” loomulikumb viis tarrĂ” lĂ€mmind saia ja avitas ihho ja vaimu kah truksa hoita. AhokĂŒtmise man piĂ€t mĂ”istma ette mĂ”tĂ”lda. Ku lupa kĂ”vva kĂŒlmĂ€, sis om mĂ”istlik inne ahi Ă€r kĂŒttĂ€, selle et peris suurĂ” kĂŒlmĂ€ga tĂ”mbas ahi tarĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Nalâapildiga tsuskas ĂŒtiskunda mĂ”nĂ”st hellembĂ€st kotussĂ”st RĂ”ugĂ” RebĂ€se kĂŒlĂ€ miis Varustini Andres, tunnĂ”t ka nimĂ”ga Parm. Vaata lĂ€hemalt âș
0
Nimme RĂ€mson kand parhilla 101 inemist. Taa panti RĂ€pinĂ€ Miiksi mĂ”isa Parapalo kĂŒlĂ€n kujul RĂ€mson. RĂ€pinĂ€ keriklik pruuk ollâ RĂ€mmson, a lĂ”pus jĂ€i iks pĂŒsĂŒmĂ€ RĂ€mson. Nime saanut peremiist nimetedi 1816 Hemmelisse RemĂ€ Peter, 1795 vĂ€ĂŒmiis Remme Peter. Abielumeetrikast om nĂ€tĂ€, et tĂ€ ollâ peri Meerapalo RĂ€mmĂ€ hĂ”imust. A osa RĂ€msoni nime kandjit om viil peri ĂŒle jĂ€rve Solâna kĂŒlĂ€st, kon nĂ€ide edevanĂ”mbas ollâ RĂ€mmĂ€ Adam RĂ€mmson. Nimme RĂ€mmar kand... Vaata lĂ€hemalt âș
15
Ma kuuli raadiost, et eesti kirĂ€ndĂŒse pÀÀvĂ€l loetas ĂŒtitselt uno Ăöbiku juttĂ”, mille kirotâ Niidu Ellen nelikĂŒmend aastat tagasi. Uno Ăöbik tekkâ kĂ”kkĂ” tĂ”istmuudu, ku suurĂ” mehe tuul aol vĂ”isĂ”va tetĂ€. NĂ€ĂŒtĂŒses sĂ”itsĂ” toukpöörĂ€ vai tĂ”ukĂ”rattaga. Ku katsakĂŒmnendil aastil ollâ tuu vĂ€ega nalâakas, sĂ”s viimĂ€tsil aastil tulĂ” liinah egĂ€ nuka pÀÀl tĂ”uksiga miihi vasta. Nii noorĂ”mbit ku vanĂ”mbit, pallâodĂ”l om eski ĂŒlikund sĂ€lĂ€h ja lips iih. Mi vĂ”inuki noid toukpöörĂ€ga... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Mi aastatsÔÔri kĂ”gĂ” talvitsĂ”mbal kuul â kĂŒndlekuul vai radokuul â tĂ€hĂŒstedĂ€s timahava vastlapĂ€ivĂ€ vai sis tÔÔsĂ” nimega livvupĂŒhhi kah. Nigu teedĂ€, om vastlapĂ€iv sÀÀne kinĂ€ livvulaskmisĂ” pĂŒhĂ€, miĂ€ ei trehvĂ€ egĂ€ aastak sama kuupÀÀvĂ€ pÀÀle, a nĂ”ud kĂ”gĂ” tĂ”sĂ”pĂ€ivĂ€ ja nuurt kuud. Nii trehvĂ€s lihahiitepĂ€iv (vastlapĂ€iv) timahava 17. radokuu pÀÀvĂ€ pÀÀle. Karilatsi vabaĂ”humuusĂ”um kuts puulpÀÀvĂ€ inne vastlapĂ€ivĂ€, 14. radokuul nuuri ja vannu, perrit ja seltskundĂ” sĂ”bralikulĂ” perrepÀÀvĂ€le. MuusĂ”umi lumidsĂ” nĂ”lva... Vaata lĂ€hemalt âș
0
TrĂŒkĂŒvalgust om nĂ€nnĂŒ KĂŒbĂ€rĂ€ Kristi romaan «PerĂ€mĂ€ne luidsas». Raamat ilmu minevĂ€ aasta lĂ”pun eesti keelen kah ja tuu kĂ€sikiri sai Eesti kirĂ€nige liidu minevĂ€aastadsĂ”l romaanivĂ”istlusĂ”l Jaan TĂ”nissoni Postimehe fondi avvohinna. Autor kirotâ romaani vaeldumisi eesti ja vĂ”ro keelen ja otsustâ sis, et lugu piĂ€t mĂ”lĂ”mban keelen ilmavalgust nĂ€gemĂ€. LigembĂ€lt kĂ”nĂ”lĂ”s umast romaanist autor KĂŒbĂ€rĂ€ Kristi niimuudu: «Seo raamat kĂ”nĂ”lĂ”s egĂ€stĂŒtest meist. Ăt inemises olĂ”misĂ” man om pallâo kihte. Kuimuudu mi... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja Àra maga maha pÀeva kÔige tÀhtsamat uudist!
04.06.2026 09:55
Viimane uuendus: 09:54.
Uudiste reiting uuendatud: 09:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net nÀitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpÔhimÔttetest loe lÀhemalt KKK rubriigist.
Keele valik
ĐĄŃĐżŃĐșĐž / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Đ ŃŃŃĐșĐžĐč ŃĐ·ŃĐș (ĐœĐŸĐČĐŸŃŃĐž ĐŃŃĐŸĐœĐžĐž) ĐŁĐșŃаŃĐœŃŃĐșа ĐŒĐŸĐČа (ĐœĐŸĐČĐžĐœĐž ĐŃŃĐŸĐœŃŃ)