«TÀÀmbĂ€dsel pÀÀvĂ€l om tĂ”nĂ”kĂ”rd targĂ”mb mĂ”ni asi tegemĂ€dĂ€ jĂ€ttĂ€, tulĂ” odavamb, ku umalĂ” tĂŒĂŒle pÀÀle massa.» Saekaadrimiis Kaha Kaido kĂ”nĂ”ldĂ”n tuust, et talvitsidĂ” korgidĂ” eelektrihinduga olĂ”-i mĂ”tĂ”t saekaadrit tĂŒĂŒle pandagi. («Poodi man» saatĂ”n) Vaata lĂ€hemalt âș
0
«Seldsimiis! Mi sĂ”idami hummĂ”n hummugu VĂ”rumaalĂ”. Kas tahadĂ” ĂŒten tulla?» OlĂ”s mul tÀÀmbĂ€ne tiidmine ollu, ma olĂ”s toona profesrilĂ” ĂŒlnĂŒ: «Ma olĂ”-i seldsimiis, ma olĂ” muidu kehvĂ€ste rĂ”ivin.» A kuuskĂŒmmend viis aastat tagasi ma tennĂ€ssi akadeemikut kutsmisĂ” iist ja lupasi jĂ€rgmĂ€dsel pÀÀvĂ€l varra TĂ€htveren olla. Reisuseldsilidses AristĂ” Pauli uhkĂ” Volgaga arvati minnu tuuperĂ€st, et sĂ”it lĂ€tsâ edimĂ€lt MehkamaalĂ”, konh elĂ€sivĂ€ profesri tutva, edesi ollâ plaanin sĂ”ita VahtsĂ”-Roosa ja Hopa kaudu... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Om nelĂ€pĂ€iv, 19. urbĂ”kuu. KallendritalvĂ” perĂ€mĂ€dse pÀÀvĂ€ keskpĂ€iv nakkas kĂ€tte jĂ”udma. HummogudsĂ” udsudsĂ” ilma asĂ”mĂ”lĂ” om pĂ€iv hinnĂ€st taivalakkĂ” vidĂ€nĂŒ ja sirotas ummi kirgi maa poolĂ”, nii et nĂ€ mullĂ”, autoga liina poolĂ” sĂ”itjalĂ”, Ă”kva nĂ€kko paistusĂ”. Nihuta pÀÀvĂ€sirmi silmi ette, et kuigi iks tiid nĂ€tĂ€. Liina puult sĂ”it vasta hulga traktorit. MĂ”nĂ”l nĂ€ist omma iin sildi, miĂ€ tulĂ”tasĂ” söögijulgĂ”olĂ”kit miilde. LehvĂŒtĂ€ nĂ€ile rooli takast, umbĂ”s poolĂ” lehvĂŒtĂ€se vasta kah.... Vaata lĂ€hemalt âș
0
1. mahlakuu pÀÀvĂ€l saa 80 aastakka lahengust Sulbi lĂ€hkĂŒl HaamastĂ” kĂŒlĂ€n Hindriku (MÀÀritsa) talon, kon mĂ”tsavele katĂ”sa tunni rĂŒndĂ€jile vasta panniva ja hinnĂ€st elosalĂ” kĂ€tte es anna. Tuul pÀÀvĂ€l plaanitas mĂ”tsavelli talokotussĂ” man vĂ€iku kombĂ”tĂ€ĂŒtmisega mĂ€lehtĂ€. «VĂ”romaa KaitsĂ”liit tulĂ” malĂ”vkunna esindĂŒsega, tetĂ€s mĂ€lehtĂŒstseremoonia ja lastas avvupaukĂ”, paiga pÀÀle tulĂ”va nuurkotka ja kodotĂŒtre,» kĂ”nĂ”lĂ”s pÀÀvĂ€ KaitsĂ”liidu-puulnĂ” kĂ”rraldaja Saamo Toomas. Talo tÀÀmbĂ€ne umanik om usaldanu talosĂŒĂ€me ja mĂ€le Vaata lĂ€hemalt âș
0
Suidsusannu ĂŒle-eestilidsel kokkolugĂ”misĂ”l om edimĂ€dse aastaga joosul kirja saanu tuhat sanna. KĂ”gĂ” rohkĂ”mb om sannu Vanal VĂ”romaal, a ka muial LĂ”unĂ”-Eestin. Veebikaardi pÀÀl omma nĂ€tĂ€ neo 550 suidsusanna, mille umanigu omma lubanu sanna asukotust kaardi pÀÀl vĂ€llĂ€ nĂ€ĂŒdĂ€dĂ€. TuhandĂ”st kirja saanust sannast om 750 puhul kirotĂ”t pikembĂ€lt perre sannakombidĂ” kotsilĂ” kah. NĂ€ĂŒtes om jakkuvalt kombĂ”s suidsusannan vihtlĂ”minĂ”: kats kolmandikku sannaliidsist vihtlĂ”s alasi, kolmas jago mĂ”nikĂ”rd ja Ă”nnĂ” 2% vihtlĂ”-i suk Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ma kuuli raadiost, et kevvĂ€i nakasâ pÀÀle kolm nĂ€dĂ€lit inne, ku kallendrikevvĂ€i perĂ€le jĂ”udsĂ”. A ma es kuulĂ” raadiost, et nĂŒĂŒd om ilm lĂ€mmi, pĂ€iv paistus, tuul puhk ja elektrihind om Ă”nnĂ” paar senti. KiĂ€ki ei kitĂ€, et kĂŒlh om hĂ€ste. Et viimĂ€te sai tuu pikk ja kĂŒlm talv lĂ€bi. Vast piĂ€ssi kitmĂ€ ja mĂ”tlĂ”ma, kuismuudu otav elektri mi juhtmidĂ” sisse saa. Ăkki ei piĂ€ssi kĂ”gĂ” vasta vĂ”itlĂ”ma, nĂ€ĂŒtĂŒses generaatoridĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0
ElĂ€mine om tiil olĂ”minĂ” edimĂ€dsest hengĂ€hĂŒsest viimĂ€tseni. Tii hoit inemist hinele mĂ”rsjas, om Enno Ernst «RĂ€ndĂ€jĂ€ Ă”dagulaulun» luulĂ”tanu. LatsĂ”n kĂ€ĂŒt tiid piten imĂ€-esĂ€ kĂ€e kĂ”rval, nimĂ€ andva tsihi ja vĂ”tva ĂŒten, oppasĂ” astma, jalgpöörĂ€ga sĂ”itma ni ĂŒmbrekunda tĂ€hele pandma. SĂ”s tulĂ” pikk koolitii, kannat jo esi kaala: opit ja otsit, essĂŒt ja levvĂ€t, olĂ”t tĂ€vvega hindĂ€tiidjĂ€ tiiline. Koolitiid kĂ€vven tunnus tii tihtsĂ€le hall, ikĂ€v ja vĂ€sĂŒtĂ€jĂ€, oodat kipĂ”stĂ” lĂ”ppu. Arvat,... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Seo lugu juhtu Kasaritsan tsipa pÀÀlt tuud, ku 1949. aastagal luudi sinnĂ€ MĂ€gismaa kolhoos. KevĂ€jĂ€ tetti kardokapandmisĂ” talgu. Rahvast ollâ kokko aetu nii hulga, et kĂ”igilĂ” tĂŒĂŒd es jakkugi. Nii otsustiva kolm noorĂ”mbat miist, et vaia nallâa kah tetĂ€. NĂ€ kattĂ”va paaris tunnis Ă€r ja ku tagasi tulli, olli nĂ€ide jala nĂ”rga ja keele pehme. Mehe kĂ”nĂ”li, et nĂ€ jĂ”iva vĂ”su takast lumbist vett ja paistus, et sinnĂ€ vii sisse... Vaata lĂ€hemalt âș
0
MidĂ€ vanĂ”mbas saa, toda ullimbas lÀÀ: naka kevĂ€jet uutma joba pÀÀle jĂ”ulĂ”. Naka uutma edimĂ€st paiuurvakĂ”ist, edimĂ€st pÀÀvĂ€paid, edimĂ€st hainakibĂ”nĂ”kĂ”ist, edimĂ€st lillihĂ€itsmekeist, lĂ”okĂ”sĂ” lÔÔri taiva all⊠KĂ”gĂ” rohkĂ”mb ooda Ă”ks aigu, ku saa nĂ€pu mulda tsusata. KĂ”ik talvitsĂ” hĂ€dĂ€ ja valu vaosĂ” nigu imevĂ€el kohegi kavvĂ”mbalĂ”. ViimĂ€tsil aastil om kevĂ€je tulĂ”k venĂŒnĂŒ ku villanĂ” lang, talv taha-i kuigi umma vĂ”imu kĂ€est Ă€r anda. Ja ku sĂ”s lĂ”pus saa nĂ€pu mulda... Vaata lĂ€hemalt âș
0
VĂ”romaa muusĂ”ummi joudsĂ” ildaaigu aoluuga kohvri. 1955. aastagal Tsiberihe Mordva laagrihe karistust kandma saadĂ”tul mĂ”tsavellel, TĂ€nnĂ€ssilmĂ€ mehel Vigla Jaanil lubati 1976. aastagal Eestihte tagasi tulla ja tĂ€ saatsĂ” uma kraami inne tulĂ”kit kohvrin pandĂ”rolliga kodomaalĂ”. TimĂ€ perijĂ€ tĂ”iva no pikĂ€ tii maaha rĂ€nnĂ€nĂŒ ja aoluust kĂ”nĂ”lĂ”ja kohvri ĂŒten ĂŒmbrĂŒskotiga, mille pÀÀl aadrĂ”s, muusĂ”umi kokko. Kabuna Kaile jutt ja pilt Vaata lĂ€hemalt âș
0
PĂŒhĂ€pÀÀvĂ€, 22. urbĂ”kuul ollâ UrvastĂ” seldsimajan Contra sĂŒnnĂŒpÀÀvĂ€ kirĂ€ndĂŒsĂ”dak. PÀÀesinejĂ€ ollâ seokĂ”rd kirĂ€ndĂŒsprofesri ja kirĂ€nik Merilai Arne, kink suvĂ”kodo om UrvastĂ” lĂ€hkĂŒl ja kink loomingut seo kandi rahvas kĂ”vastĂ” mĂ”otanu om. Ădagu edimĂ€dsen poolĂ”n aigi Contra juttu Merilaiga, pÀÀmidselt timĂ€ romaanist «Puuinimesed», miĂ€ sai aasta iist kultuurkapitali kirĂ€ndĂŒse tsihtkapitali proosakirĂ€ndĂŒse aastapreemiĂ€. Romaan poim ĂŒtte tiidĂŒst, kunsti, eloluku ja vĂ€llĂ€mĂ”tĂ”ldut. Merilai Arne lugi raamatust ette jup Vaata lĂ€hemalt âș
0
KevvĂ€i nakkas kĂ€tte jĂ”udma ja tuu tĂ€hendĂ€s, et om mĂ”istlik uma sĂ”idumassina ĂŒle kaia, kummi vaihta ja ku vaia, tsipakĂ”sĂ” remonti laskĂ”, et olnu veidemb ohtu nii hindĂ€le ku tĂ”isilĂ”. VahtsĂ” massina ostminĂ” om nigu noorĂ” naasĂ” vĂ”tminĂ”. EdimĂ€lt om illus sille, lĂ€ĂŒkvĂ€ ja mugu lĂŒĂŒ tassa nurru. A midĂ€ aig edesi, toda inĂ€mb tulĂ”va kordsu, logisĂ”s ja ei taha inĂ€mb kĂ€ĂŒmĂ€ minnĂ€. Ma sĂ”ida esi kah vana massinaga. Koskilt... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Vana-VĂ”romaa kĂ€sitĂŒĂŒesindĂŒsen uut kaejit vahtsĂ”nĂ” nĂ€ĂŒtĂŒs, Raudvasara Tamara tettĂŒ klaaspildi ja vitraasitĂŒĂŒ. AastidĂ”ga om meistril valmis saanu hulga esimuudu klaasikuntsi, miĂ€ om lĂ€tteainĂ”t saanu luudusĂ”st â taivalaotusĂ”n lindĂ€vist tsirgĂ”st kooni meresĂŒvvĂŒsen elĂ€vide kalloni. KevĂ€jĂ€dsen pÀÀvĂ€valgusĂ”n lĂ€ĂŒkelese klaasikildakĂ”isist kokko sĂ€edĂŒ ilostusĂ”, livvakĂ”sĂ”, kĂŒndlelatĂ”rna ja piigli â egĂ€ĂŒts esimuudu. EgĂ€st klaasipildist helkĂ€s vasta lĂ€mmind ja rÔÔmu, miĂ€ tulĂ” pildi luuja sĂŒĂ€mest. Seod silmĂ€illo nĂ€ge koo Vaata lĂ€hemalt âș
0
Seo lugu tulĂ”tas miilde 1970. aastit, ku ma koolipinki nĂŒhkse. InĂ€mbĂŒisi kiretâ vahetunni aigu kalitori sainaviir latsist, muidogi suuga Ă”ks saina poolĂ”. NĂ€ olli saanu mĂ”nĂ” viguriga ĂŒtele poolĂ”, vai sĂ”s mĂ”nĂ” tÔÔsĂ” patuga ĂŒles astnu. Mu sĂ”saraga kĂ€ve ĂŒteh klassih Helju, kiĂ€ ollâ uma dressipĂŒksi kodo unĂ”htanu ja tuuperĂ€st es saa tĂ€ vĂ”imlĂ”misĂ” tunni minnĂ€. JĂ€lki panti vahetunni aigu nukka saisma. TuukĂ”rra ollâ meil sĂ€ksa keele oppaja GrumenĆĄ, kiĂ€... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Nigu kevvĂ€i nĂ€ĂŒdĂ€sâ ummi edimĂ€idsi tulĂ”misĂ” mĂ€rke, tullâ 5. urbĂ”kuu Ă”dagu pÀÀlt pikkĂ€ talvĂ”vaheaigu tagasi Tarto Ălikooli keeletiidĂŒisi instituudin peetĂ€v vĂ”ro keelekohvikidĂ” sari. SÀÀne, 2023. aastaga mĂ€rdikuust peetĂ€v keelehuviliidsi kokkosaaminĂ” sĂŒndĂŒ joba 12. kĂ”rda. SeokĂ”rd tullâ paiga pÀÀle 11 inemist ja kĂ”nĂ”ldi arotuisist, miĂ€ kÀÀvĂ€ vĂ”ro keele keelesÀÀdĂŒste pandmisĂ” ĂŒmbre. Ku varrampa ollâ keelekohvik tsihit pÀÀmidselt nuurilĂ” inemiisile, sis no omma ossa vĂ”tma oodĂ”du kĂ”ik huvilidsĂ”. Plaan om, et kokk Vaata lĂ€hemalt âș
0
KĂ”ik mu kolm poiga mĂ”tliva vĂ€llĂ€ plaani minnĂ€ vahtsĂ”taastat vasta vĂ”tma mĂ”tsa. Nojah, ega nĂ€ es kullĂ”va mu keelitĂŒst mitte minnĂ€, mis tuust, et vĂ€lĂ€h ollâ 20 kraati kĂŒlmĂ€. Nii nĂ€ sĂ”s lĂ€tsivĂ€, vĂ”tsĂ”va ĂŒteh veidĂŒkese söögikraami ja lĂ€mmĂ€ rĂ”iva. JĂ”udsĂ” kĂ€tte vahtsĂ” aasta hummok ja pia jo lĂ”una kah. Ma ooda ja ooda, nĂ”na vasta aknĂ”klaasi. KiĂ€ki ei helistĂ€, ei kippu ega kĂ”ppu. Om jo vana tĂ”tĂ”, et uutjalĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0
SĂ”idi ĂŒts pĂŒhapĂ€iv liina kerkohe. VeidĂŒkese tutva bussijuht kĂŒsse, et mille pĂŒhĂ€pÀÀvĂ€ sinnĂ€ liina mindĂ€s, kas kohki andas midĂ€gi hÀÀd vai. Ătli, et ku Ă”igĂ”dĂ” kotussĂ”dĂ” lÀÀt, sis andas vĂ€ega hÀÀd ja hĂŒvvĂ€. «Koh tuu sÀÀne kotus om?» kĂŒsse timĂ€. Ătli, et kerkon. TĂ€ pidi mulal veitse vaiht ja kĂŒsse sis, kas ma piĂ€ hinnĂ€st vĂ€ega patutsĂ”s. «No iks,» ĂŒtli ma. «VaihĂ”l om sÀÀne tunnĂ”, et tahassi patust valla saamisĂ”s... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Valmis om saanu plaat Teppo Augusti, timĂ€ poja Augusti ja pojapoja Heino lÔÔdsalukĂ”ga. Plaadi pÀÀl om kokko 35 luku, minkast 17 om mĂ€ngnĂŒ pillimeistri Teppo August esi. MatĂ”rjali om ĂŒles vĂ”tnu Eesti Raadio aastil 1956 ja 1970. VahtsĂ” plaadi tege esierĂ€lidses tuu, et vana salvĂ”stusĂ” om helĂŒmeistri Kikka Tiit tÀÀmbĂ€dse ao tehnikaga Ă€r puhastanu. «NĂŒĂŒd om nii, et vana Augusti, timĂ€ poja ja pojapoja mĂ€ng kĂ”las nii, nigu nĂ€ olĂ”s... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Eesti rahvamuusigatĂŒĂŒtlĂŒisi festival Mooste ElohelĂŒ kuts muusikit folgipidolt ossavĂ”tmisĂ”st teedĂ€ andma. Timahava peetĂ€s Mooste ElohelĂŒ 14.â15. pĂ”imukuul. Nigu Ă”ks, tulĂ” osaliidsil ette kanda ĂŒts etteant lugu. TimahavanĂ” vĂ”istluslaul om vahtsĂ”mbat laadi rahvalaulu viis, minkal om siski regilaululĂ” umanĂ” kĂ”rd ja sinnĂ€ mano passitĂ”du regilaulu sĂ”na. Timahava saava vĂ”istlĂ”ja valli katĂ” esi sĂ”nnovariandsi vaihĂ”l, edimĂ€ne kand pÀÀlkirja «Susi opasâ umma poiga» ja tÔÔnĂ” om krutskilidsĂ” sĂ”nomiga «Peetrus ja Pilatu Vaata lĂ€hemalt âș
0
Oh, ma vaene Tarto liin!Mes sĂŒndi nĂŒĂŒd siin minoga,perĂ€tu ma ole siin,kes vĂ”ib mo pÀÀle kaeda?Mo patt mulle tegi seda,et mul johtu nii suur hĂ€da,seda peĂ€ nĂŒĂŒd tundma siin.Oh, ma vaene Tarto liin! Ăunapuu Lauri ja Sommeri Lauri omma uma laulu vallalĂ” löönĂŒ. Om riidi, 6. urbĂ”kuu pĂ€iv 2026 ja Tarto Jaani kerik om tĂ€ĂŒs egĂ€sugumaidsi lĂ”unĂ”eesti keele, kirĂ€ndĂŒse ja aoluu huviliidsi, akadeemikit ni muid maausuliidsi. NĂ€ĂŒtĂŒsele omma vĂ€llĂ€ pantu... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja Àra maga maha pÀeva kÔige tÀhtsamat uudist!
21.07.2026 02:42
Viimane uuendus: 02:16.
Uudiste reiting uuendatud: 02:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net nÀitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpÔhimÔttetest loe lÀhemalt KKK rubriigist.
Keele valik
ĐĄŃĐżŃĐșĐž / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Đ ŃŃŃĐșĐžĐč ŃĐ·ŃĐș (ĐœĐŸĐČĐŸŃŃĐž ĐŃŃĐŸĐœĐžĐž) ĐŁĐșŃаŃĐœŃŃĐșа ĐŒĐŸĐČа (ĐœĐŸĐČĐžĐœĐž ĐŃŃĐŸĐœŃŃ)