Rahvas valis president Donald Trumpi päästma Ameerikat. Tal on selleks piiratud poliitiline kapital ja kahanev ajaraam. Ent Gröönimaa hõivamise katse on olnud suur löök Trumpi toetajatele ning tohutu kingitus tema vaenlastele. Edevusprojektide nimel riigi laostumisega riskimine on andestamatu, kirjutab USA valgete rahvuslaste üks intellektuaalseid liidreid Greg Johnson veebilehel Counter-Currents. Donald Trump ületas pühapäeval, 18. jaanuaril, […] Vaata lähemalt ›
5
Läti julgeolekuasutused on viimastel nädalatel pidanud kinni vähemalt kolm isikut, keda seostatakse nn Balti antifašistide võrgustikuga. Läti TV3 uuriva saate Nothing Personal andmetel on tegemist informantide võrgustikuga, mis edastas Venemaa eriteenistustele teavet sõjatehnika liikumise, Ukrainast pärit isikute ning Ukraina toetajate kohta Lätis. Kinnipidamised põhinevad dokumentidel, mis on jõudnud Venemaa opositsioonitegelase Mihhail Hodorkovskiga seotud „Dossier Centeri“ […] Vaata lähemalt ›
42
Taani oli valmis astuma lahingusse Ameerika Ühendriikide vastu, kui USA president Donald Trump oleks kõige mustema stsenaariumi korral andnud käsu Gröönimaa hõivamiseks. Sellest kirjutab Taani ringhääling DR, viidates nii Gröönimaale saadetud Taani sõduritele kui ka poliitilistele allikatele Kopenhaagenis. Kuigi Taani ei pidanud realistlikuks Gröönimaa kontrolli pikaajalist säilitamist USA sõjalise ülekaalu vastu, olnuks strateegiline eesmärk sundida […] Vaata lähemalt ›
24
Tartu linnavolikogu otsustas neljapäevasel istungil häälteenamusega jätta kuni 19-aastastele noortele Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna (EMO) visiidi ka edaspidi tasuta. Sellega lükati tagasi muudatus, mille kohaselt oleks alates 2026. aastast tulnud noortel EMO-sse pöördudes maksta viieeurost visiiditasu. Hääletusel toetas senise korra säilitamist 18 volikogu liiget, vastu oli 15. Otsustavaks said mitme koalitsioonisaadiku hääled, kes […] Vaata lähemalt ›
63
Soome-ugri rahvaste kogukonda on tabanud kaotus: 16. jaanuaril 2026 lahkus 61-aastasena igavikku komi etnofuturistlik kunstnik Juri Lissovski (11.04.1964–16.01.2026). Lissovski oli üks silmapaistvamaid komi kaasaegseid kunstnikke, kelle looming ja tegevus aitasid kujundada etnofuturismi kui soome-ugri kunstilise eneseteadvuse olulist suunda. Juri Lissovski elutee ei olnud tavapärane. 14-aastaselt lahkus ta Ukrainast ning asus elama Komimaale, kus õppis jõelaevnikuks, […] Vaata lähemalt ›
12
Loe kõiki osi siit. Kornilovi vabatahtlikud pealuud Lavr Kornilovi (oli 1911.–1912. aastal 8. Eesti jalaväepolgu ülem) vabatahtlikud Lõuna-Venemaa rindel, kes kandsid käisel pealuud, mille all diagonaalselt risti mõõgad, aga lipul ka pealuud säärekontidega, ilmusid pärast Ajutise Valitsuse kukkumist ajalooareenile Anton Denikini juhatatavate valgekaartlaste vabatahtliku armee osana Lõuna-Venemaal. Juba toona kasutasid pealuusümbolit ka anarhistide relvarühmitused nii […] Vaata lähemalt ›
6
Briti kirjanik Hilaire Belloc võis veel 20. sajandi algul öelda: „Euroopa on usk ja usk on Euroopa.“ Tollal tundus see enesestmõistetav: kristlus oli eurooplaste identiteedi lahutamatu osa ning „ristirahvas“ tähendas vaikimisi eeskätt Euroopa elanikkonda. Ent juba meie eluajal on see pilt hakanud kiiresti muutuma. Selle muutuse ulatust ja sügavust kirjeldab põhjalikult Ameerika religiooni- ja ajalooprofessor […] Vaata lähemalt ›
30
Sõda Ukrainas on 2026. aasta kolmandaks nädalaks jõudnud faasi, kus talv kujundab lahinguvälja otsustavalt. Külmakraadid, lumikate ja piiratud varjevõimalused on mõjutanud inimeste liikumist palju rohkem kui tehnikat, suurendades järsult droonide rolli. Püsivad jäljed maastikul ja lehestiku puudumine on teinud hiiliva tegutsemise erakordselt kulukaks ning võtnud Vene vägedelt mitmed taktikalised eelised, millele nad varem toetusid. Nendes […] Vaata lähemalt ›
3
Loe kõiki osi siit. Surmapataljonide sünd Venemaa Ajutine Valitsus sai Veebruarirevolutsiooniga 1917. aastal päranduseks peale võlakoorma ka keiserliku armee laguneva, kuigi hiiglasliku jäänuki. Üldiselt iseloomustas toonast Vene armeed kaootiline ja omaalgatuslik taganemine, selle käigus omaenese kaitserajatiste õhkamine, seega rinde lagunemine, moraalne laostumine, madal motivatsioon, infopuudulikkus tegelikust olukorrast, sõjaväsimus, reeglina selle juurde käiv marodööritsemine ning selle […] Vaata lähemalt ›
2
Viimaste aastate arengud Lätis näitavad, et rahvusriik suudab sihikindla ja seaduspõhise poliitikaga tugevdada oma suveräänsust ning vähendada võõrpäritolu rahvastiku osakaalu ilma jõumeetmeid kasutamata. Pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale 2022. aastal karmistas Läti järk-järgult Venemaa kodanike elamis- ja sisserändereegleid, seades keskmesse riigikeele, lojaalsuse ja julgeoleku. Läti parlament Saeima muutis sisserändeseadust nii 2022. kui ka 2024. aastal, […] Vaata lähemalt ›
17
Ameerika konservatiivne mõtleja ja kultuurikriitik Titus Techera tõdes hiljutises intervjuus väljaandele The European Conservative, et konservatiivsel liikumisel on sügavad sisemised probleemid, mis takistavad kõnetamast nooremat põlvkonda ja saavutamast laiemat kultuurilist mõju. Tema hinnangul ei ole tegemist üksnes poliitilise vastasseisuga, vaid konservatiivide enda valikute tagajärjega. Intervjuu anti pärast Techera osalemist Bratislavas toimunud 5. konservatiivide tippkohtumisel, kus […] Vaata lähemalt ›
0
Kindralleitnant Johan Laidoneri 14. detsembril 1938 Kõrgemas Sõjakoolis peetud loeng kuulub nende haruldaste tekstide hulka, kus Eesti Vabariigi sõjaaja väejuht kõneleb avatult ja süsteemselt maailmapoliitika sügavamatest seaduspärasustest. Tegemist on teadaolevalt ainsa korraga Vabadussõja-järgsel perioodil, mil Laidoner pidas Kõrgemas Sõjakoolis sisulise strateegilise loengu. Ta ei esine siin üksnes endise Vabadussõja ülemjuhatajana, kes tõusis Eesti vägede etteotsa […] Vaata lähemalt ›
2
Meediamagnaat Robert Maxwelli, tema tütre Ghislaine Maxwelli ning nüüdseks surnud ärimehe, seksuaalkurjategija ja inimkaubitseja Jeffrey Epsteini vahelised suhted on pälvinud üha kasvavat tähelepanu. Üleskerkinud küsimuste keskmes on Robert Maxwelli seosed Iisraeli luureasutustega ning Ghislaine Maxwelli otsene tegevus seksuaalse ärakasutamise korraldamisel Epsteini kuritegelikus võrgustikus. Faktid Maxwelli perekonna suhete kohta luureteenistuste ja elitaarsete võimustruktuuridega ei tulene ühestainsast [… Vaata lähemalt ›
14
Muinaseestlaste jõuluemapäev avanes talupidajatele kui müstiline hetk, mil päike tõotab uue elutsükli algust. Jõuluemapäev, mida tähistati jaanuari keskpaigas, on Tõnni vaka püha. Sellel talvepäeval, kui päevatee on jõuludest saati kukesammu võrra pikemaks läinud, seostati jõuluemapäeva erilise tähendusega päikese särava valguse kaudu. Tõnni vaka püha kandis endas koduhaldja Tõnni austamist ja soovi kevadeni jäävaks karja- ning […] Vaata lähemalt ›
80
Eesti üks kogenumaid ornitolooge ja looduskaitsjaid Renno Nellis hoiatab, et kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti koostatud must-toonekure kaitse tegevuskava eelnõu võib viia ühe meie haruldasema linnuliigi kiire väljasuremiseni. Tema hinnangul ei peegelda plaan ei teaduslikku teadmist ega ühiskondlikku ootust looduse kaitsmisel. Must-toonekurg on Eestis kriitiliselt ohustatud liik. Viimaste aastakümnete jooksul on tema arvukus langenud ligikaudu neli protsenti […] Vaata lähemalt ›
35
Loe kõiki osi siit. Saksa väejuhatus läks 1915. aasta suvel-sügisel avantüürile lüüa koos Austria-Ungari vägedega Vene väed välja Poolast ja seeläbi ka sõjast. Üks suurrünnak ja keskriigid oleks saanud keskenduda oma läänerindele. Arvestades venelaste suurkaotusi sama aasta kevadtalvel Karpaatias, oli katse riski väärt. Mackensen juhtis rünnakul Visla suunas 11. armee koosseisus kaheksat Saksa jalaväediviisi, kaht […] Vaata lähemalt ›
0
Saksamaal on avalik hoiak sisserände suhtes viimase kümnendi jooksul oluliselt muutunud. Aasta lõpus läbi viidud YouGovi küsitluse tulemused näitavad, et enamik Saksa elanikke peab nii ebaseaduslikku kui ka seaduslikku sisserännet liiga suuremahuliseks ning toetab rangemaid meetmeid, sealhulgas ajutist sisserändemoratooriumi ja migrantide väljasaatmist. Küsitluse kohaselt leiab 81 protsenti vastanutest, et ebaseaduslik sisseränne on viimase kümne aasta […] Vaata lähemalt ›
29
14. jaanuaril 1919, 107 aastat tagasi, sai Tartu vabaks enamlaste terrori alt. See ajalooline sündmus oli üks Vabadussõja kõige helgemaid ja kangelaslikumaid hetki. Toonaste sündmuste meenutamine laseb meil mõista, kuidas väikese, kuid vapra rahva sihikindlus ja julged teod muutsid ajaloo kulgu. Tartu oli alates 1918. aasta lõpus alanud okupatsioonist kannatanud punase terrori all. Enamlaste hirmuvalitsus […] Vaata lähemalt ›
38
Muinaseestlaste taliharjapäev oli aeg, mil loodus tundis end valmistumas uuele elule. See talve keskpaiga tähtsündmus tõotas päikeselist suve, tervist ja viljakust. Ööl, mil taliharja peeti, murti talve selgroog pooleks, kuid selles rituaalis oli midagi enamat kui lihtsalt looduse ärkamine. Taliharjapäevale eelnenud ööl tundis maa põhjaosas karu end eriti eriliselt. Talvejõududele vastuhakkamiseks keerutas karu külge ning […] Vaata lähemalt ›
53
Täna möödub 136 aastat Jüri Uluotsa sünnist – mehest, kelle nimi kuulub lahutamatult Eesti riikluse kõige raskemate ja otsustavamate hetkede juurde. Kui räägime 20. sajandi Eesti suurimatest riigimeestest, seisab Jüri Uluots nende ühe käe sõrmil kokku loetavate rahvuslike suurkujude seas: mõtleja, õpetlane ja poliitik, kelle jaoks riik ei olnud iialgi pelk võimukorraldus, vaid õiguse ja […] Vaata lähemalt ›
15
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.04.2026 19:29
Viimane uuendus: 19:22.
Uudiste reiting uuendatud: 19:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)