Harju maakohus mõistis 19. veebruaril Narvas elanud Iisraeli kodaniku Anatoly Privalovi (50) süüdi Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses Venemaa FSB heaks ning karistas teda 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Privalov edastas aastatel 2016–2025 FSB-le infot Eesti julgeolekuasutuste, kaitserajatiste ja värbamiskandidaatide kohta ning osales sabotaaži ettevalmistamises, ränderünnetes ja USA poolt tagaotsitava isiku põgenemise plaanimises. Venemaa […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinnas tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva õhtut traditsioonilise tõrvikurongkäiguga, mis tõi pealinna tänavatele mitu tuhat inimest, kes soovisid ühiselt austada riigi iseseisvust ja rahvuslikku järjepidevust. Rongkäik on kujunenud vabariigi aastapäeva üheks nähtavamaks rahvuslikuks kogunemiseks, milles osalevad inimesed erinevatest ühiskonnakihtidest ja erakondadest. Õhtu kulges pidulikus meeleolus, kui osalejad kogunesid kesklinna ja liikusid tõrvikutega läbi linna, meenutades ajaloolisi […] Vaata lähemalt ›
0
24. veebruar on kõige tähtsam päev meie riiklikus ning rahvuslikus elus. Täna mäletame, kelle vere ja tahtega on see maa vabaks võideldud, ning tuletame meelde, et vabadus ei püsi iseenesest. Rahvuslik vabadus nõuab valvsust, ühtehoidmist ja valmidust kanda vastutust ka siis, kui ajad muutuvad raskeks. 1918. aastal, keset lagunevate impeeriumide kaost, tõusid eestlased ja kuulutasid […] Vaata lähemalt ›
0
Kalendris on päevi, mille tähendus on juba enne vastavaid sündmusi olnud ette kirjutatud mullas, keeles ja ajatajus. 24. veebruar on selline päev. Tänapäeva eestlane teab seda riigi sünnipäevana, kuid juba rahvakalender mäletab teda ussi äratamise päeva, madisepäeva või silakapööramise päevana. Ei saa pidada juhuslikuks, et juba muistsed eestlased pidasid seda päeva pühaks, sest temas nähti […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinnas tähistatakse 24. veebruari õhtul Eesti Vabariigi sünnipäeva traditsioonilise tõrvikurongkäiguga, mis on kujunenud üheks nähtavamaks rahvuslikuks kogunemiseks aastapäeva tähistamise raames. Kogunemine algab kell 18 Vabaduse väljakul ning rongkäik stardib kell 19. Osalejaid ootavad muusikalised etteasted Sandra Nurmsalu ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna segakoori esituses, kõlamas on rahvuslikud ja pidupäevale kohased laulud. Tõrvikuid jagatakse Vabaduse väljakul kahest […] Vaata lähemalt ›
78
23. veebruar 1918 on Eesti riikluse loos kuupäev, mis jääb sageli järgmise päeva varju. Ometi seostub see õhtu Pärnus ühe konkreetse nimega – vandeadvokaat Hugo Kuusneriga. Tema hääl kandis esimest korda avalikult rahva ette teksti, millest kujunes Eesti riigi alus. Kes ta aga oli ning milline oli tema teekond enne ja pärast seda hetke, on […] Vaata lähemalt ›
35
Juhan Libe (1904–1947) oli eesti ajaloolane ja ajakirjanik, Tartu Ülikooli cum laude lõpetanu ning korp! Sakala vilistlane. Ta kuulus 1930. aastate rahvusliku mõtte kujundajate hulka, olles üks suurteose „Eesti rahva ajalugu“ (1932–1933) koostajaist koos August Oinase, Hendrik Sepa ja Juhan Vasaraga. Libe oli ühtlasi vabadussõjalaste liikumise üks põhiideolooge ning selle häälekandja, ajalehe Võitlus, toimetaja. Käesolev […] Vaata lähemalt ›
27
Prantsusmaal Lyoni linnas tulid laupäeval tänavatele tuhanded inimesed protestiks vasakäärmusliku vägivalla vastu, mille tulemusel eelmisel nädalal suri raskete peavigastuste tagajärjel 23-aastane rahvuslik aktivist Quentin Deranque. Noormees sai vigastada 12. veebruaril puhkenud kokkupõrgetes parempoolsete ja vasakäärmuslike aktivistide vahel ning suri kaks päeva hiljem haiglas. Juhtum leidis aset poliitilise konverentsi lähistel, mis toimus ülikooli Sciences Po hoonete […] Vaata lähemalt ›
9
Eesti sisepoliitilise ajaloo üks valusamaid haavu on võib-olla hakanud tervenema. Erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) kiitis 19. veebruaril Rannu kihelkonnas toimunud erakorralisel üldkoosolekul kohalolijate täishäältega heaks ühinemise Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Koguga (EVP–PK). Nii sulanduvad Konstantin Pätsi 1920. aastal asutatud Põllumeestekogude ja Artur Sirgu vabadussõjalaste liikumise traditsioonid lõpuks ühte erakonda – rahvustervikluse ja Eesti […] Vaata lähemalt ›
12
Deniss Kapustin („White Rex”) on Vene Vabatahtlike Korpuse (VVK) komandör. Tema üksus sai tuntuks 2023. aasta märtsis pärast sissetungi Venemaa Brjanski oblastisse. Kapustin määratleb end parempoolse vene rahvuslasena ja lükkab tagasi talle internetis omistatud äärmuslase sildi. Ta kolis 2017. aastal Kiievisse ning asutas 2022. aasta augustis Vene kodanikest koosneva sõjalise üksuse, mille eesmärk on kaitsta […] Vaata lähemalt ›
11
Loe kõiki osi siit. 1. järgu suurtükiväe kapten Pavel Šiško oli Vene–Jaapani sõja ajal 1904. aastal Vaikse ookeani laevastiku staabiohvitseri ülesannetes. Ta üritas kaks korda kaubalaevaga murda läbi jaapanlaste positsioonide blokaadis Port Arturisse, pardal laskemoon ja medikamendid. Tsushima lahingus langes Šiško vangi. Osales 1907. aastal Vladivostokis rahutuste mahasurumises. Väidetavalt seisis ta 48 tundi torpeedokaatri Tvjordõi […] Vaata lähemalt ›
2
Eestlaste kultuuriline enesemõistmine on harva olnud sirgjooneline. Oleme Euroopa äärealal, ajalooliste murdejoonte ristumiskohas, kus püsimajäämise eest on alati tulnud võidelda. Just seetõttu pole üllatav, et eestlaste jaoks tähistab soome-ugri pärand ka laiemat maailmataju – kuhu ja kuidas end kultuuriruumis paigutada. Folklorist Madis Arukask on toonud välja, et Eesti on selles mõttes erandlik. ERR Novaatorile antud […] Vaata lähemalt ›
0
Sel nädalal rindejoon Ukrainas peaaegu ei muutunud, küll aga nihkub rinde taga toimuv dünaamika. Ukraina tegutseb üha selgemalt võrgustikupõhise doktriini järgi, kus otsustavaks ei saa mitte üks läbimurre, vaid võimekus kujundada lahinguvälja riske mitmes domeenis korraga. Kes suudab piisavalt kiiresti leida ja hävitada vastase ressursid, hoides samal ajal oma kaotusi minimaalsena, seda saadab ka edu. […] Vaata lähemalt ›
3
Tuhkapäev on muinaseesti rahvakalendris liugupäevale järgnev päev ja osa kihlakutest (uuemal ajal tuntud kui vastlad). See on liikuv püha; tänavu tähistame tuhkapäeva 14. veebruaril. Tuhkapäeva hommik algas vaikuse ja rahulikkusega, sest muinaseestlased teadsid, et sel päeval tuleb olla ettevaatlik ja jälgida hoolikalt kombeid, et mitte tuua majja kärbseid või ligi meelitada haigusi. Tuhkapäev oli justkui […] Vaata lähemalt ›
29
Teisipäev, 13. veebruar on liugupäev ehk kihlakute esimene päev. See oli päev, mil paljud igapäevased toimetused jäid tahaplaanile, et anda ruumi aastatuhandete vanustele tavadele ja rahvatarkustele. Meie esivanemate jaoks oli see päev täis rõõmu, ennustusi ja liulaskmist. Liugupäevale kohaselt tõusid nii väikesed kui suured vara, et järgida põliseid rituaale ja saada osa selle erilise päeva […] Vaata lähemalt ›
24
Vilniuses tähistati Leedu riikluse taastamise aastapäeva taas kord tõrvikute valguses – meenutades mineviku ohvreid ja kinnitades kohustust hoida vabadust elavana. Riigi iseseisvuse 108. aastapäeva puhul kogunes esmaspäeva õhtul Leedu pealinna tänavatele sadu inimesi, et osaleda iga-aastases rahvuslaste tõrvikurongkäigus. Osalejad kogunesid ajaloolise tähendusega paika – Koiduvärava (Aušros vartai) lähedusse ning Jonas Basanavičius mälestusmärgi juurde, kust rongkäik […] Vaata lähemalt ›
36
Kodanikeühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) avaldas vastulause väidetele, mis kõlasid veebisaates „Otse Postimehest“, kus arutati Eesti metsade olukorda. Ühenduse hinnangul kujutati avalikkusele pilti, mis ei peegelda tegelikku raiemahtu ega metsade seisundit, ning selline käsitlus võib mõjutada nii poliitilisi otsuseid kui ka ühiskondlikku arusaama. Avaldame vastulause täismahus. Kuidas ära tunda tööstuse kõige klassikalisemat demagoogiat, millega varjatakse […] Vaata lähemalt ›
0
Loe kõiki osi siit. Vene surmapataljon Muhu saarel Saksa surmaratsanike vastu Tallinna Surmapataljoni (Ревельский морской батальон смерти), mis koosnes Tallinnas seisnud sõjalaevade madrustest ja mida juhtis 1. järgu kapten Pavel Šiško, saatis Venemaa väejuhatus teiste relvajõudude seas Tagalahe dessanti takistama. Selle üksuse nimeks on teiste kirjakohtade järgi ka Tallinna Üksik Mereväe Surmapataljon. Sisuliselt oli see […] Vaata lähemalt ›
18
15. veebruaril möödub 82 aastat Džohhar Dudajevi sünnist. Ta oli Tšetšeenia iseseisvusliikumise juhtfiguur, Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esimene president ning üks reljeefsemaid vastupanusümboleid Vene imperialismile postsovetlikul ajastul. Eesti jaoks on Dudajev eriline ka seetõttu, et tema poliitiline ja rahvuslik ärkamine oli tihedalt seotud teenistusega Tartus ning Eesti iseseisvuspüüdluste tunnistajaks olemisega. Džohhar Dudajev sündis 1944. aasta veebruaris […] Vaata lähemalt ›
86
Loe I osa siit.Loe II osa siit. Kohtuprotsesside ajal jäi enamik süüdistatavaid oma veendumustele kindlaks. Näiteks Alfred Jodl teatas: „Kõige olulisem on nüüd tõestada, et minu enda südametunnistus on puhas. Seda, et tegin kõik võidu nimel, võivad nad mulle ette heita nii palju, kui tahavad.“ Relvajõudude Ülemjuhatuse ülem feldmarssal Wilhelm Keitel ütles oma pojale: „Mehel […] Vaata lähemalt ›
35
Populaarsemad allikad
Sirp
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.04.2026 17:51
Viimane uuendus: 17:48.
Uudiste reiting uuendatud: 17:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)