Päivi Vaarula MEELELAHUTUS / MITTE KUNAGI IGAV HETK 4.04.-29.04.2025 Neljapäeval, 3. aprillil kell 17.00 avatakse HOP galeriis Soome tekstiilikunstniku Päivi Vaarula näitus ‘’Meelelahutus / Mitte kunagi igav hetk’’. Soome tekstiilikunstnik Päivi Vaarula loob tekstiilikunsti, mis vaatleb elu üldisemalt ja ammutab sellest sisu – tõlgib elu tekstiilikunsti keelde. Meelelahutuse asemel püüdleb kunstnik tähenduslikuma kunsti ja läbi selle sündivate seisukohtade väljendamise poole. Näituse sisuline pool põhineb p Vaata lähemalt ›
0
Olete oodatud osalema Tartu Kunstioksjonil, mis toimub reedel, 04. aprillil kell 17.00. Oksjonile registreerumiseks tuleb saata kiri aadressile oksjon@kunstimaja.ee hiljemalt 03. aprilliks, kuigi tõsiseid huvilisi ukselt tagasi ei saadeta. Kirjas märkida kindlasti eelistatav osalemisviis. Palun tutvu reeglite ja osalemisviisidega täpsemalt siin: https://oksjon.kunstimaja.ee/tartu-kunstioksjoni-reeglid-ostjale/ Oksjonile valiti 50 teost. Osalevad kunstnikud on: Viktoria Berezina, Helen Bunder, Merike Estna,. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 4. aprillil 2025 kell 17.00 avab maalikunstnik Leho Rubis Vabaduse galeriis isikunäituse „Poeetilised sisemaastikud“.Näitus jätkab autori loomingulist rada teadvuse, teksti ja tajuväljade suhte teemal, lähtudes Aldous Huxley esseest „Taju uksed“ (1954). Teadvuse olemus, selle tekkimine ja suhe tajuväljadega on üks viimaseid teaduse lahendamata küsimusi. Kuid sellele on võimalik vastata poeetiliselt. Antud näitus teeb seda kasutades lähtematerjalina Eesti luuletajate, kunstnike ja muusikute loomingut Vaata lähemalt ›
0
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Mehhiko Suursaatkond Eestis ja Soomes esitleb Tallinna Botaanikaaia Palmimajas näitust „El Otro Muro | The Other Wall | Teine Müür“, kus eksponeeritakse tunnustatud Mehhiko kunstniku Amador Montese teoseid. Kunstnik ise viibib näituse avamisel 3. aprillil kell 14.00. Näitus keskendub vabaduse teemale. Amador Montes uurib, kuidas linnud, kalad ja putukad liiguvad takistusteta läbi õhu, vee ja maa. Tema kunstiteosed peegeldavad inimeste kalduvust seda loomulikku vabadust eirata, luues kujuteldavaid piire. Sam Vaata lähemalt ›
0
4. aprillil avaneb Adamson-Ericu muuseumis Portugali keraamiliste plaatide ehk azulejo’de näitus, mis tutvustab Eestis esmakordselt selle erakordse fenomeni ajalugu ja kunstilist mitmekesisust. Portugali Rahvusliku Azulejo’de Muuseumiga (Museu Nacional do Azulejo) koostöös valmiva näituse „Azulejos. Portugali pärlid“ kuraatorid on João Pedro Monteiro ja Karin Vicente. Portugali kultuuripärandis ja arhitektuuris on keraamikal olnud kandev roll. Värvikirevad ja detailirikkad plaadid jutustavad kaasahaaravalt. Vaata lähemalt ›
0
Camera Erotica toob Von Krahli Teatris ekraanile erootilise kinokunsti. Sel kevadel jätkab filmiõhtute korraldamisega erootilisele kinokunstile pühendatud programm Camera Erotica, tuues vaatajate ette kolme režissööri loomingu. Tegemist on ainulaadse filmiürituste sarjaga, mis pakub platvormi seksuaalsuse ja intiimsuse eri tahkude uurimiseks. Linastused leiavad aset Von Krahli Teatri kohvikus kord kuus ning igale linastusele järgneb temaatiline vestlusring erikülalistega, õhtu jätkub järelpeoga. Programm Vaata lähemalt ›
0
„See, mida ma vaatama tulin, oli juba kadunud” 05.04–18.05.2025 Reedel, 4. aprillil kell 18 avatakse Viljandis Rüki galeriis Serge Eckeri (LU), Aap Tepperi (EE) ja Birgit Püve (EE) näitus „See, mida ma vaatama tulin, oli juba kadunud“. Näituse kuraator on Fanny Weinquin (LU/EE). Laupäeval, 5. aprillil kell 15 toimub näituse ringkäik kunstnike ja kuraatoriga. Näituse pealkiri, mis on tuletatud Roy Scrantoni esseekogumikust „We’re Doomed. Now What? Essays on War and... Vaata lähemalt ›
0
Iga kord, kui poliitikud oma kokkulepped äkki üles ütlevad ning kitsas ringis ja suletud uste taga uut lepet sõnastama hakkavad, seiskub ühiskond või vähemasti selle poliitikakujundusest otseselt sõltuv osa ärevas ootuses, kuni suitsu ja hämu seest ilmub uue plaani lõpptekst, sedapuhku „Koalitsiooni aluslepe“. Sellest selgub, kas „meie kohta ka midagi on“. Kultuurivallas on selguse asemel saabunud aga hoopis segadus. Lugedes aluslepet Reformierakonna kodulehelt, leiab majanduse peatükist järgmised laused: „ Vaata lähemalt ›
0
Aasta alguses toimus Eesti Rahva Muuseumis veebiseminar1, mis kandis lootusrikast pealkirja „Tekstiilivärvid homme. Kuidas minevik meid tulevikus aitab?“. See oli osa säästlikumate tehnoloogiate arendamise projektist, kuhu kuuluvad Helsingi ülikooli Lapimaa ülikool, Leedsi ülikool, Prantsusmaa värviettevõte Pili, KIK/KIRPA ehk Belgia kuninglik kultuuripärandi instituut ja Tartu ülikool. Viimase roll on uurida tekstiilivärvimise minevikku Läänemere piirkonnas ja heita valgust unustuse hõlma vajunud töövõtete Vaata lähemalt ›
0
Näituse korraldajad teevad oma mahukas bukletis „Japanisches Glück / Japanese Happiness“, üsna konkreetselt selgeks, et nad ei tegele jaapanlaste õnne küsimusega. See, mida nad näidata üritavad, on jaapanlik õnnetunne sellisel kujul, nagu seda võiksid tajuda inimesed üleüldse. Muidugi oleks võimalik selle peale küsida, kas on olemas mingi kindlate etniliste omaduste järgi äratuntav õnn – näiteks soome õnn (õnnelikkuse edetabeli esimene koht) või taani õnn? Või miks ka mitte näiteks handi... Vaata lähemalt ›
0
Prantsuse filmilavastaja Jonathan Millet on oma uues põnevikus „Varjude jälil“1 võtnud vaatluse alla pakku läinud Süüria sõjakurjategijaid Euroopas ja mujal maailmas jahtiva ja püüdva variorganisatsiooni tegevuse. Film põhineb autori enda sõnul tõsielulistel faktidel, ehk et nende gruppide liikmed praegu ka meie seas Euroopas ringi liiguvad. Peategelane Hamid (Adam Bessa) on vanglast piinamise käest pääsenud ning mingi ime läbi ellu jäänud, küll aga on vägagi elus temas lõõmav kättemaksuleek. Filmis kujutat Vaata lähemalt ›
5
Olen viimastel nädalatel kolinud oma raamatukogu. Pakkinud teoseid kastidesse ja siis neid jälle lahti pakkinud. Kolisin raamatuid viimati pea kolmkümmend aastat tagasi, ja toona ei olnud neid veel väga palju, nii et kogemus on suuresti esmakordne. Olen avastanud, et raamatutel on imetabane omadus paisuda, kui need riiulist välja võtta. Kastirivi kasvab kiiresti ja seega on kolimine tulnud jaotada mitmeks etapiks. Uues kodus pakin kastid lahti, samal ajal kui vanas tõstan... Vaata lähemalt ›
12
On selge, et iga raamatuarmastaja tunneb täielikku õndsust omaenda riiulite vahel, kus marjulepajõelikult raamatud n-ö tõmbavad. Me teame, et peame oskama rääkida ka raamatutest, mida me ei ole lugenud. Teine lugu on seista oma armsa sõbra Tartu kodu riiuli ees ja märgata seal kombinatsioone, kus küljekuti on Vahing ja Unt, Márquez ja Borges, Kanaaride ja Andaluusia reisiraamatud. Sellise riiuli ees seismine ja kaanepealkirjade uurimine pakub sügavat naudingut. Riiulist selguvad ühised... Vaata lähemalt ›
0
„On see tõsielul põhinev film?“ oli esimene küsimus, mis tekkis arhitektide seas vaheajal pärast poole filmi vaatamist. Linateos on nimelt 215 minutit pikk ja väga inimlik on teha paus, et vaatajad saaksid vahepeal kangeks jäänud liikmeid sirutada, klaasi vett juua ja tualetis käia. Kiire guugeldamine andis küsimusele vastuse: ei, see on fiktsioon, virtuaalne ajalugu. Vabalt võiks see olla ka tõsielust! Brady Corbeti ja Mona Fastvoldi kirjutatud lugu Austria-Ungari juudist, väikeses... Vaata lähemalt ›
3
Traagiline Juminda miinilahing 28. – 31. augustil 1941 on põnev peatükk meie ajaloos ning ikka uurijate tähelepanu pälvinud nii meil kui Soomes ja ka Venemaal (NSV Liidus). Strateegiline olukord oli selline, et Wehrmachti 18. armee jõudis 7. augustiks Kunda kandis Soome laheni, sellega oli Punaarmee taganemisvõimalus mööda maismaad Tallinnast itta ära lõigatud ning jäi üle ainult meretee. Selle kasutamise takistamiseks paigutasid Soome ja Saksamaa Soome lahte Jumindast põhja poole meremiinid,... Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeval on paljude näitustega see jama, et veel enne kui galeriisse jõuad, on see ühismeediast põgusalt juba tuttavaks saanud, nii et näib, nagu polekski enam vaja minna. Selline pinnapealne vaatlusviis on ilmselgelt eksitav, seda enam et Karl Joonas Alamaa näitus pakub kohapeal erilist peidetud narratiivi. Moekunsti taustaga kunstniku väljapanek on stiilne ja visuaalselt puhas, kujundlik ja mänguline, isegi kui selle pealkiri viitab lihtsusele. Kohapeal tuli sügavama kihina nähtavale näituse tuum... Vaata lähemalt ›
33
Arhiluse Fond on Eesti Arhitektide Liidu (EAL) loodud fond, mille eesmärk on koguda raha Eesti arhitektuuri maja rajamiseks. Järgnevalt räägib ettevõtmisest lähemalt arhitekt ja fondi juhatuse esimees Tarmo Stöör. Kuidas fond sündis? Fondi idee sündis minu ja arhitekt Andro Männi vestluse käigus. Algselt mõtlesime, et liit peaks koguma tagavara, et tagada järjepidevus ja toimetulek ka keerulisematel aegadel. Mõistsime, et pelgalt raha kogumine ei ole eesmärk omaette, peab olema suurem eesmärk.... Vaata lähemalt ›
15
Kadrioru kunstimuuseumis avaneb rahvusvaheline suurnäitus Itaalia varabaroki hiilgava meistri Bernardo Strozzi mitmekülgsest loomingust Kadrioru kunstimuuseumis on 29. märtsist avatud rahvusvaheline suurnäitus „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“, mis esitleb 40 itaalia varabaroki suurmeistri kunstiteost Euroopa muuseumidest ja erakogudest, sealhulgas teoseid, mida pole varem avalikult eksponeeritud. Näituse kuraatorid on Anna Orlando ja Greta Koppel. Näitus on Kadrioru kunstimuuseumi juubeliaasta. Vaata lähemalt ›
0
Kadri Liis Rääk, „Morfogenees“ Avamine 04.04.2025 kell 18 04.04.–20.04.2025 ARS Projektiruum, Pärnu mnt. 154, Tallinn Kadri Liis Rääk loob ARSi Projektiruumi hõlmava lavastusliku näituse, kus uuritakse multisensoorseid ruumi- ja kehakogemusi. „Morfogenees“ toimib poeetilise ökosüsteemina, mis pakub võimalusi kogu kehaga tajutavaks suhtluseks. Näitusel saab näha loomeprotsessi metamorfoose – materjali muundumist, mis on leidnud oma vormi läbi kunstniku tundlike käte järjepideva töö. Selline meetod on morf Vaata lähemalt ›
0
„Kontrastid ja pikad kaared“, Maria Mölder vestleb Märt-Matis Lillega Eesti teatri auhindade laureaadid ja žürii esimeeste kommentaarid Intervjuu Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soonega Juhan Hellerma, „Trump ja tiigrihüpe“ Jaanika Anderson, „Tehisaru toetab ja inspireerib mäluasutusi“ Intervjuu Arhiluse Fondi juhi Tarmo Stööriga Intervjuu Prantsuse filmilavastaja Jonathan Millet’ga Marek Tamm, „Ma pakin lahti oma raamatukogu“ Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 27. märtsil avavad Euroopa kultuuripealinnade Tartu 2024 ja Bodø 2024 esindajad Mulgi Elamuskeskuses mulgikeelse näituse “Noored ja juured”, mis annab ülevaate saami, seto, võro ja mulgi noorte kogemustest omakultuuri hoidmisel ja edasi kandmisel. Näitus “Noored ja juured”valmis möödunud aasta Euroopa kultuuripealinnade Tartu 2024 ja Põhja-Norras Bodø 2024 noorte koostöös. Näitusel saab kogeda, kuidas tänased saami, võro, seto ja mulgi noored oma kultuuri peredes ja kogukondades mõtestavad, kus Vaata lähemalt ›
0
28. märtsil kell 17 avab Johannes Luik Vana-Võromaa kultuurikojas oma isikunäituse „Mõeldes jõgedes“, asetades mõned oma varasemad skulptuurid dialoogi uute töödega. Ta sekkub galeriiruumi, ehitades sinna oma maailma. Näitus jääb avatuks kuni 11. maini. Väljapanekus „Mõeldes jõgedes“ uuritakse loomeprotsessi, keskendudes idee tekkimisele, selle arenemisele ja lõpuks vormumisele. Idee ei sünni vaakumis ega ilmuta end hetkega – see võtab kuju katsetuste, materjalidega töötamise ja otsingute käigus. Näituseruu Vaata lähemalt ›
0
2025. aasta Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista leiab aset 5.–10. maini. Festivali teemaks on “Raamat kui paik, paik kui raamat”. Partnerlinnaks on seekord Valga ning patrooniks kirjanik Kai Aareleid. 2025. aastal tähistatakse üle Eesti meie omakeelse raamatu 500. sünnipäeva. Eesti Raamatu Aasta 2025 kannab motot “Rahvas algab raamatust” ning sellest inspireeritult keskendub Prima Vista tänavu Tartu, Eesti ja maailma eri paikade kirjanduslikule kaardistamisele ja mõtestamisele. Kirjandusteose Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta lõpus ilmus eesti keeles Rüdiger Safranski mahukas ja mitmekülge filosoofiline biograafia XX sajandi ühest mõjukamast mõtlejast Martin Heideggerist „Meister Saksamaalt. Heidegger ja tema aeg“ (Postimehe Kirjastus, soovitaja Ivar Tröner). Paljudesse keeltesse tõlgitud põhjalik käsitlus Heideggeri mõtlejateekonnast on rikkalik lugemisvara ka neile, kes on üldiselt huvitatud XX sajandi kultuuri- ja mõtteloost. Raamatu on tõlkinud Andres Luure, kes on Heideggeri sõnaloome keerukaid kohti elegantse Vaata lähemalt ›
6
Mis juhtub, kui loeks raamatuaastal uide nii, kuis lemmin helis. Nii võtsin unest teha. Lehti annab roojata ihu ja hingega, kuid mis heaga aega olme või välmega mehele panna. Sihka, kuhu tahes, alalugu paristatakse teavet. Raisk, kuidas tigestab. Kuna sitta suistub kui hobuse hänna alt, vormub muugi kinnisuksi samaseks – silmalt ripub peerugi küljes ehisena taal. Ainult sellele ma vahel mõelda suudangi. Ükstakama, kuhu suunas end kiputan, sihkan mokk lontis... Vaata lähemalt ›
0
Luuletaja Olivia Saar sai sündides kaasa niisuguse elujõu, et kõrvalseisjad aina imestasid, sõbrad ja tuttavad aga naeratasid mõistvalt, kui värvikas ja sarmikas daam taas julgelt tähelepanu valgusvihku astus. Ta tegi seda ka 90. sünnipäeval, kui esitles luulekogu „Laintesse libises naer“. Olivia Saart tunti eelkõige kui lastekirjanikku ja toimetajat, hiljem ka mitmete raamatusarjade algatajat. Ta töötas aastatel 1952–1955 ajalehes Säde – just tema kui toimetaja juurde tuli esimeste luuletustega Heljo Mänd... Vaata lähemalt ›
0
Rakvere teatri korraldatud näidendivõistlusele laekus 80 tööd, mille seast pälvis esikoha Vootele Ruusmaa „Vöötrada“ ning teist-kolmandat kohta jäid jagama Ott Aardami „Dora-Mia“ ja Katariina Libe „Kala pisarad“. Võistlusel märgiti ära veel kuus näidendit: Kasper Sebastian Silla „Kruiis“, Arlet Palmiste „Pööripäev“, Vootele Ruusmaa „Barbariss“, Merilin Jürjo „Ringmäng“, Erki Aule „Kägarkõnni meistrid“ ja Ilo Tuule Rajandi „Näidisinimesed“. Näidendeid hindas viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid Kertu Moppel,. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
25% 6 |
ERR
|
12% 4 |
Õhtuleht
|
11% 0 |
Uued uudised
|
7% 2 |
Objektiiv
|
6% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.04.2025 03:53
Viimane uuendus: 03:42.
Uudiste reiting uuendatud: 03:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)