Ei möödu päevagi selleta, et keegi tuttava kultuurirahva hulgast ei valutaks ühismeedias südant kärpepoliitika tõttu ärajäetud näituste, etenduste või lausa tegevustoetuse kaotuse pärast. See, mis praegu eesti kultuuris kärbete tõttu toimub, on kirjeldamatult õudne ning tõik, et kultuurministeerium vähendas tantsuteatri Fine5 toetust ja jättis Eesti Tantsuagentuuri (ETA) lausa tegevustoetusest ilma, on lihtsalt uskumatu! Alustan sellest: […] Vaata lähemalt ›
128
„Oo, betoon!“, Merle Karro-Kalberg vestles arhitekt Oliver Soometsaga Margit Mutso vestles värske Tallinna linnaarhitekti Andro Männiga Aimar Ventsel, „„Heade venelaste“ kunst“ Andrei Liimets vestles Briti dokumentalisti James Jonesiga Alari Purju, „Institutsioonid ja majanduslik edenemine“ Hent Kalmo, „Kasvuraskused. Pikk vaade“ Priit-Kalev Parts, „Energiaüleminekuist nüüd ja muiste“ Maarja Grossberg-Kuusk ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas Dmitri Vinnikov, „Jõuelektroonika teeb ene Vaata lähemalt ›
0
Eesti Maalikunstnike Liit avab 20. novembril kell 17 Kadrioru galeriis (Vesivärava 50, Tallinn) suuremahulise ülevaatenäituse “SINU KEHA”, kus astub üles poolsada autorit. Avamisel esinevad Indrek Mikk bändiga “Makiga ja Makita” ning üllatuskülaline. Näitus jääb avatuks kuni 18. jaanuarini 2025. Keha teema on maalikunstis olnud aktuaalne aegade algusest peale, esimesed maalid kaljuseintel kujutasid eelkõige keha ning selle seost […] Vaata lähemalt ›
3
22. novembril avatakse Raplas Riinimanda Galeriis näituse „ Rao Heidmets ja veider seltskond“. Anima loomingu kõrval on Heidmetsal märkimisväärne näituste pagas. Tema tööd on hõlmanud graafikat, objekte, foto-, video – ja konseptuaalset kunsti, teemadeks inimese hämar siseilm ja laiemad ühiskondlik-filosoofilised probleemid.Viimati esines ta näitusel „Sürrealism 100” Tartu Kunstimuuseumis, mis näitas tema pikaajalist seotust sürrealismi ja […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavuse aastanäituse pealkiri on „Multisürrealism” ning idee autor ja kujundaja on Martti Ruus. Teoseid saab esitada 20. novembrini 2024 aadressil www.kunstimaja.ee 100 aastat tagasi segastel aegadel sündis sürrealism ja tänaseks on see aegruumis transformeerunud multisürrealismiks. Olemasolevat sürrealistlikku kunsti võime käsitleda kui lähet multisürrealistlikku maailma. Proovime dekodeerida head uut ilma läbi visuaalse kunstiprisma. Kuidas kujutada kujutamatut, […] Vaata lähemalt ›
0
Suvine rannariba. Päevitav tütarlaps. Lähedusse palli mängima sattunud kaks poissi. Süütust suhtlusolukorrast saab alguse provokatsioonide seeria, mis võtab üha tõsisema mõõtme. Millal saab mõistaandmisest nõusolek ja piiride kompamisest vägivald? Mitmeid lastefilme teinud, aga viimati eksperimentaalfilmi „Kallid reisijad“ (2022) eest tunnustust pälvinud Madli Lääne käsitleb oma uues lühifilmis „Ääremängijad“ seksuaalse vägivalla ning rollimängude okkalist teemat läbi […] Vaata lähemalt ›
0
Õnn on lõpuks õuele veeremas. Kultuuriministeerium andis teada, et kui tippjuhtide valikukomisjon oma tööga hakkama saab, asub ministeeriumis hiljemalt kevadel ametisse loomingu asekantsler. Põhjenduseks toodi, et „vastutusvaldkondade haare, suur eelarvemõju ja eesootavad reformivajadused nõuavad ministeeriumilt tugevat strateegilist juhtimist ja aktiivset dialoogi kõigi nende valdkondadega.“ Mäletatavasti koondati sama sisuga ülesannetes kunstide asekantsleri koht 2023. aasta suvel […] Vaata lähemalt ›
0
Ei möödu päevagi selleta, et keegi tuttava kultuurirahva hulgast ei valutaks ühismeedias südant kärpepoliitika tõttu ärajäetud näituste, etenduste või lausa tegevustoetuse kaotuse pärast. See, mis praegu eesti kultuuris kärbete tõttu toimub, on kirjeldamatult õudne ning tõik, et kultuurministeerium vähendas tantsuteatri Fine5 toetust ja jättis Eesti Tantsuagentuuri (ETA) lausa tegevustoetusest ilma, on lihtsalt uskumatu! Alustan sellest: […] Vaata lähemalt ›
128
Rahvusooperi uue ooperi laboratooriumi toetatakse 1,2 miljoni euroga, et 2026. aasta kevadel saaks esietenduda esimesed tuliuued lühiooperid. Kaasatud on 12 inimest, kellest moodustuvad asjatundjate välja valitud kolmeliikmelised, heliloojast, libretistist ja lavastajast/dramaturgist koosnevad tiimid. Eesmärk on omamaise muusikateatri elavdamine, ajakohastamine ning uue põlvkonnaga kokkuviimine. Kaasatud on ka lauljad ja tehniline personal, et aidata juba eos leida […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Vari“ (Taska Film, Apollo Film Productions, HansaFilm, Reede, Eesti 2024, 93 min), režissöör Jaak Kilmi, stsenarist Indrek Hargla, operaator Mihkel Soe, kunstnik Karoliina Kull, helilooja Ardo Ran Varres, produtsendid Tanel Tatter, Kristian Taska, Veiko Esken, Armin Karu, Tuuli Roosma. Osades Pääru Oja, Rain Simmul, Kersti Heinloo, Andres Mähar, Karol Kuntsel, Peeter Tammearu jt. Filmist […] Vaata lähemalt ›
71
PÖFFi programm „Vana kuld. Klassika ärkab ellu“ pakub ahjusoojade ekraanitööde kõrvale vanemaidki filme, aitab teadvustada üha mahukamaks paisuvat filmimöödanikku ja töid, mida ikka vaadata-meenutada tasub. Otar Iosseliani saanuks tänavu 90, mullu detsembris ta paraku lahkus meie seast. „Hüvasti, kallis kodu“1, üks tema tähtteoseid, koondab enesesse Iosseliani loomingu olulisi teemasid, võimaldab rääkida tema loomingust tervikuna ning […] Vaata lähemalt ›
0
Ettekanded, kontserdid ja töötuba konverentsil „Tulevik läks meist mööda“ 8.–10. XI Eesti Nüüdismuusika Keskuses. Ülo Krigul, Margo Kõlar, Sven Grünberg, Kiwa, Raul Keller, Mikko Ojanen, Tarmo Johannes, Jari Suominen, Nina Stener Sørensen, Jaak Tomberg, Tõnis Kahu, Jaagup Irve, Kristjan Jansen, Maria Hansar, Taavi Kerikmäe, Eesti Elektroonilise Muusika Ansambel, DIM-duo (Ojanen-Suominen), Robert Dick trio (Dick–Præstholm–Windfield), Hainbach. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapitali iga-aastane venekeelse autori kirjandusauhind moondub alates sellest aastast kord kahe aasta jooksul väljaantavaks võõrkeelse kirjanduse auhinnaks. Kirjanduse sihtkapitali esimees Piret Viires põhjendas otsust sellega, et „.. viimasel ajal on nende teoste hulk, mille hulgast vene autorite žürii valima pidi, liiga ahtakeseks jäänud. Seetõttu hakkasid nominentide ja laureaatide seas aastast aastasse korduma ühed ja samad […] Vaata lähemalt ›
61
Ukraina pinnal toimuvast sõjast rääkiva dokumentaalproosa, päevikute ja esseede puhul tõusetub nüüdseks küsimus, mida uut on neil lisada uudiste ja analüüside lõppematusse kaleidoskoopilisse voogu, millega on meid meedia (ja tegelikult ka kirjanduse, kunsti jne) vahendusel kostitatud juba pea kolm aastat. Teiseks, mida uut lisavad need tegelikkusse või selle tajusse, mis on olnud vähemalt sama kaua […] Vaata lähemalt ›
0
Tulen teie juurde Kesk-Euroopast, täpsemalt Austria pealinnast Viinist. Viin on suuruselt viies ja kõige kiiremini kasvav linn Euroopa Liidus – seda tänu sisserändele Ida-Euroopast: endisest Jugoslaaviast, Ungarist, Ukrainast ja mujalt. Rahvastikuteadlased ennustavad, et järgmiseks aastaks ületab Viini elanike arv Pariisi oma. Slovakkia pealinn Bratislava asub tunniajase autosõidu kaugusel ja Ungari pealinn Budapest – Viktor Orbáni […] Vaata lähemalt ›
36
Eesti ajakirjanduses on ilmunud erinevaid arvamusi Donald Trumpi valimisvõidu võimalike tagajärgede kohta. Juba valimiste eel, kui oli selge, et Trumpi võit on võimalik, ilmus refereeringuid anonüümseilt (ja ilmselt teadlikult muutuseks pinda ettevalmistavailt) euroametnikelt, justkui võiks Trumpi võit olla Euroopa Liidule kasulik šokk. Pakuti utopistlikus vaimus, et liit võiks seetõttu teha pöörde ja hakata läbi viima […] Vaata lähemalt ›
29
Enn Tarvel (1932–2021) oli viimase saja aasta üks olulisemaid, isikupärasemaid ja erudeeritumaid Eesti ajaloolasi. Tema uurijahuvid olid ajaliselt ja temaatiliselt väga laiahaardelised: XI–XX sajandini, Olaf Tryggvepoja saagast kuni Teise maailmasõja järgsete repressioonideni. Vahest kõige laiemalt on ta tuntud Läti Henriku kroonika eestikeelse tõlke toimetaja ja kommenteerijana ning põhjalike ja ladusa tekstiga piirkonnaajalooliste teoste autorina.1 Siiski […] Vaata lähemalt ›
0
Ladina-Ameerika lugu on sügav ja mitmepalgeline: selles põimuvad kolonialismi tumedad varjud, ülekohtust kantud valu ning põlisrahvaste elujõuline pärimus, mis toimib ka suurlinnade moodsa elu taustal. Lääne progressi ideaalid põrkuvad siin vajadusega hoida alles esivanemate kultuuri ja elutarkust ning kindlustada kohalike tulevik omal maal. Nende näiliselt lepitamatute maailmade vahel jätkub Ladina-Ameerika kaua kestnud eneseotsing. Kirglikud tantsurütmid […] Vaata lähemalt ›
5
Viimastel aastatel on Eesti koolid hakanud varasemast rohkem tegelema globaalprobleemide (kliimamuutused, ökoloogilised kriisid, ebavõrdsuse kasv, ränne, konfliktid jne) tundmaõppimise ja nendele lahenduste otsimisega. Motivatsioon on tekkinud nii õpilaste kui ka õpetajate enda huvist, aga ka arenenud võimalustest teemasid huvitavalt ja mitmekülgselt avada. Abiks on tulnud uus mõiste „maailmaharidus“, mis püüab hoida alal lootust, et maailma […] Vaata lähemalt ›
0
Euroopa ühiskonnad on pingestunud. Eelkõige tekitab muret poliitiliste lõhede süvenemine, valijate mobiliseerimine vastanduvate sõnumitega, ühiskondade sidususe ja inimestevahelise solidaarsuse vähenemine, sallimatuse suurenemine. Selliseid märke on olnud näha juba viimased kümme aastat, kuid Venemaa agressioonisõda on neid oluliselt võimendanud. Kuigi suurem osa Euroopa inimestest tajub sõja taustal kõige suurema murena majanduslikku olukorda – ning Euroopa peab […] Vaata lähemalt ›
0
Oktoobri alguses külastas Eestit Briti uuriv ajakirjanik Martin Bright, kes avaldas loo, mille põhjal on tehtud Hollywoodi film „Riigisaladus“ („Official Secrets“). Film räägib Suurbritannia nn vilepuhujast Katharine Gunist, kes lekitas pressile informatsiooni ebaseadusliku luureoperatsiooni kohta, mis oli seotud 2003. aasta Iraagi sõja alustamisega. Praegu töötab Bright toimetajana sõnavabaduse kaitse ja edendamisega tegelevas mittetulundusühingus Index on […] Vaata lähemalt ›
78
Näitus „Nude“, kuraatorid Johan Vikner, Thomas Schäfer, Pauline Benthede ja Maarja Loorents. Fotografiskas kuni 19. I 2025. Alustan kaugemalt. Mind on juba pikemat aega köitnud eelajaloolised jumalannakujukesed, mida võib kohata peamiselt Vahemere-äärsete riikide muuseumides. Lisaks sellele, et neid esineb sadades versioonides, iseloomustab Venuse-kujukesi erakordselt volüümikas naisekeha – nende rinnad, puusad, kõht, tagumik ja reied on […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 5 |
Õhtuleht
|
15% 4 |
ERR
|
12% 2 |
Maaleht
|
7% 7 |
Uued uudised
|
4% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.11.2024 20:07
Viimane uuendus: 20:04.
Uudiste reiting uuendatud: 20:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)