VII Viljandi suveooper üllatas 2. juulil vaatajaid-kuulajaid kontsertliku lavastusega „Tähtede lend“ lapsena Eestist lahkunud ja oma elutöö USAs teinud tšellistist Jüri Tähest. See nimi on alles hiljaaegu meie kultuuriruumi sugenenud ja seda suuresti tänu Evelin Tähe raamatule*, mis omakorda tõukub tiitlitega pärjatud filmist „Roheline raamat“, kus Jüri Tähest on saanud … venelane Oleg. Arvata võib, et 1941. aastal perega siit venelaste eest põgenenud ja kodumaa kaotanud eestlane seesuguse käsitluse üle... Vaata lähemalt ›
0
Igor Stravinski ja kirjanik Charles-Ferdinand Ramuzi kuulus 1918. aastal valminud „Sõduri lugu“ („L’histoire du soldat“) on taas saanud uue interpretatsiooni. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on teos ette kantud mitmeid kordi, alates Nyyd Ensemble’i ja Peeter Jalaka koostööst 1996. aastal. (Teose varasem lavaelu piirdus Eestis peamiselt puhtalt muusikaliste kontsertettekannete ja lühendatud versioonidega, kuna Nõukogude ajal oli Stravinski modernistlik helikeel pikalt põlu all või raskesti kättesaadav.). Vaata lähemalt ›
0
Mul oli rõõm kogeda uhiuut festivali, esimest (aga kindlasti mitte viimast) korda korraldatud „Tartu Punchi“. Festival oli jaotatud kahele päevale ning kui välja arvata linnaprogramm, mille raames oli kuus tasuta kontserti linna peal, toimus see algusest lõpuni Tartu lauluväljakul. Kui reedel festivalile jõuan, on pidu juba ammu täistuuridel käima tõmmatud. Saabume DJ ja mu lavakaaslase Mia-Stella Aaslaiuga lauluväljakule Baxter Dury ajaks, kahjuks on kuulamata jäänud Sadu, Maria Kallastu, Fonda, Rita... Vaata lähemalt ›
0
Juulis, kui Sirp puhkas, said kõik soovijad töötavalt ajakirjanduselt oma infonälja leevenduse siiski kätte. Pakkumist kuigivõrd oli. Rahvusooper Estonia oma sisetülidega, poolilmadaamide suhtedraamad, vaidlus selle üle, kas Tartu südalinnas on auk või ehitamine, aga näiteks Postimehes trükikõlbulikuks arvatud mõttevahetus Tallinna vanalinna olukorrast oli hapususelt kaugel üle riknemispiiri. Kui infovoog (pakkumine) on hõredam, eks siis korjatakse üles ka sisutühi looming. Seda teatakse eriti hästi erakon Vaata lähemalt ›
0
Andsin endale möödunud aastavahetusel lubaduse kogeda rohkem analoogkultuuri. Ilmselt oli aastatega minust saanud üsna tüüpiline hilismillenniaal. Muusikat kuulasin ma Qobuzist, NTSist ja IDAst, raamatuid lugesin Kindle’ist või siis mõnest, hmm, hämarast netisopist hangitud PDFilt, uudiseid peamiselt ERRi telefoniäpist. Filme vaatasin HBOst ja MUBIst ning jooksuringidel saatis mind kümmekond taskuhäälingusaadet. Hea, mugav, piiritut valikuvõimalust tõotav ja pealegi minusugusele kahe mandri vahel tiirutava Vaata lähemalt ›
0
Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samal ajal moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika juurutaja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päritolu. Kirjandusteadla Vaata lähemalt ›
0
Toomas Paul tuli 1986. aastal õpetajaks Tallinna Jaani kirikusse Saaremaalt, oma kuningriigist, nagu ta naljaga pooleks kord ütles. Seal oli ta õpetaja ja praost. Mäletan, kuidas üsna pea hakkasid ringi liikuma jutud tema erilistest jutlustest. Taheti teada, mis need on, ja seati sammud Jaani kirikusse. Paljud sinna ka jäid, nii ka mina. See oli isemoodi aeg, mil algas Eesti Vabariigi taasiseseisvumise protsess. Olude muutumisel otsiti elule uut mõtestatust ning nälg... Vaata lähemalt ›
0
Mitu nädalat peaksid sina vastu ilma poes käimata? Kuidas küll meie esivanemad ilma poest toiduaineid ostmata hakkama said? Minevikku idealiseerimata toon alljärgnevalt välja varasematelt põlvedelt edasi kandunud teadmisi, mida tuleb hoida ja edasi arendada. Kohapealsed teadmised ökoloogiast Arvukad uuringud tõestavad, et kohalikud ökoloogiateadmised (local ecological knowledge, edaspidi LEK) selgitavad reaalsuse osi, mida teadus veel seletada ei suuda.[i] Kohalikud teadmised on keeruliste komponentide süst Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on operaator, režissöör ja dokumentalist Kristjan Svirgsden, Lobi küla Fellini. „Mina sattusin televisiooni, tunnistan ausalt, juhuslikult. Aga see keskkond hakkas mind kohe vormima,“ meenutas Kristjan Svirgsden ühes oma vestes. Eesti Telefilmis töötas ta aastatel 1972–1993, hiljem tegi filme ja saateid Eesti ning välismaistele telekanalitele. Tema filmograafias seisab 27 autorifilmi ja teist samapalju kaasautorina. Kinoliitu astus ta 1987. aastal ning vahest võibki pidada tema viljakaimaks periood Vaata lähemalt ›
0
Kümme aastat tagasi ilmus Sirbis intervjuu „Reform reformi pärast“,1 kus Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) toonane direktor Raivo Stern ja ametisse asuv direktor Urmas Nagel arutasid instituudi tulevikku ajal, mil teaduskorralduses oli õhus palju reformi-, liitmis- ja ümberkorraldusplaane. Küsimus ei olnud ainult ühe asutuse administratiivses kuuluvuses, vaid ka selles, millist teadust soovitakse –kas suurt ja konsolideeritud süsteemi või mitmekesisemat kooslust, kus ülikoolide kõrval teg Vaata lähemalt ›
0
Kõik teavad, et Eesti riigieelarve on puudujäägis, et riigivõlg kasvab kiiresti; praegu on eelarve puudujääk 4,2% SKPst ehk umbes 1400 eurot elaniku kohta aastas. Kõik teavad ka seda, et niimoodi ei saa lõputult jätkata. Vähem räägitakse sellest, et ka lahendused on ammu teada. OECD ja IMF, aga ka Eesti endi majandusteadlased on aastaid osutanud samadele probleemidele ja pakkunud samalaadseid lahendusi. Tegelik küsimus ei ole ammu enam selles, mida teha. Küsimus... Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 7. augustil kell 17.00 avatakse Võrumaa Muuseumi galeriis ajalooline näitus „Sajanditagune Võru läbi Judeikinite pere loo“. Tänapäeval elab Võru linnas neli juuti. On aga olnud aegu, mil siin elas üle kahesaja, isegi üle kolmesaja selle rahvusvähemuse esindaja, moodustades ligi üheksa protsenti linna elanikkonnast. Kohalikele juutidele kuulusid Võrus mitmed majad, ärid, poed ja tööstusettevõtted. Tuntumate seas võib nimetada näiteks Meier Goldbergi nahatööstust, Govsei Šeri riideäri ja Ludvig Kaani. Vaata lähemalt ›
0
Mauri Grossi maalinäitus „Puhas muld 2” 28.06-09.08.2026 Muld on algus. Vaikne, tume ja viljakas pind, millest võrsub kõik elav. Näitus „Puhas muld 2″ koondab teosed, mis kõnelevad kasvamisest, küllusest ja looduse lakkamatust muutumisest. Lopsakad lille- ja võsamaalid avavad vaatajale maailma, kus metsik ilu ei allu rangetele piiridele. Taimestik levib, põimub ja vallutab ruumi, meenutades, et elu loomulik seisund on kasvamine, milles inimene vaid osaleb kas sekkudes või vaatlejana. Õied ja... Vaata lähemalt ›
0
MONIKA JÄRG Peegeldused 23.07-23.08.2026 Neljapäeval, 23. juulil kell 17.00 avatakse Monika Järgi näitus „Peegeldused“ Hop galeriis. Monika Järg on tekstiilidisainer kes väljendab end oma loomingus struktuuride ja mustrite keeles ning loob lahendusi lähtuvalt materjalidest, tehnoloogiast ja eesmärgist. Annan vaipadele nende olemuse ja ilme, tuginedes oma teadmistele, kogemusele ja intuitsioonile. Kangakudumise põhitõed on kandunud aastatuhandete tagant tänasesse päeva.Kaasaegne tehnoloogia lisab sageli vaid Vaata lähemalt ›
0
24.07.–26.08.2026 Uno Roosvalt „Kodused rannad“ Vabaduse galeriis on avatud Uno Roosvalti juubelinäitus „Kodused rannad“, mis on inspireeritud kodulähedastest motiividest. Näituse kuraator on Katariina Pruus ning näitus jääb avatuks 26. augustini. Kunstniku värskeim looming koondub näitusel terviklikuks ja mõtlikuks ansambliks, kus loodus ja inimene, looja ja looming kohtuvad ning harmooniliseks tervikuks sulanduvad. Valitud teostes avaldub Roosvalti isikupärane käekiri, pakkudes vaatajale kompositsioonili Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapitali stipendium „Ela ja sära“, suurusega 20 000 eurot aastas, pakub kõrgvormis loomeinimestele võimaluse pühenduda oma erialale. Stipendiumile võisid kandideerida kõikide Kultuurkapitalis esindatud valdkondade professionaalid. Sihtkapitalide nõukogud valisid 143 kandidaadi hulgast välja 14 stipendiaati. Stipendiaadid on: Arhitektuur Brit Pavelson Hanna Karits Audiovisuaalne kunst Kadriann Kibus Liis Nimik Helikunst Alisson Kruusmaa Sten Heinoja Kirjandus Aet Ringborg Triin Paja Kujutav ja r Vaata lähemalt ›
0
KARIN ALLIK: 20 aastat teatristatistikat Teatristatistika on nagu kapsas: talvel ja kevadel kogutakse eelmise aasta seemnekesed, suvel vormub kuju ja sügise hakul tuleb väljanäitus. Traditsiooniks on saanud, et sügis ei alga meie teatris üksnes uue hooaja avamisega, vaid ka eelmise aasta lõpetamisega, kokkuvõtete tegemisega. Nimelt läkitab Tiia Sippol, Eesti Teatri Agentuuri teatriinfo toimetaja – teisisõnu Eesti teatristatistika hoidja, koguja ja koostaja – septembri esimesil päevil avalikkusele arvud, mis Vaata lähemalt ›
0
28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Mängin iga päev, eelkõige lapsega, samal ajal pole võõras ka tunne, et mängida ei jaksa. Miks on enda mängule häälestamine kohati vaevaline? Olles terve päeva oma mina harjumuspäraste mõtete ja rollide marinaadis laagerdanud, on raske endast ühtäkki kedagi täiesti teist kokku panna. James Carse tõdeb oma teoses „Lõplikud ja lõpmatud mängud: nägemus elust mängu ja võimalusena“, et meie ühiskond toimib küll mängude võtmes, aga need on enamasti lõplikud mängud, kus... Vaata lähemalt ›
0
Juuni lõpus jõuab ETV2 kanalil ja ERRi Jupiteri keskkonnas vaatajateni Terje Toomistu dokumentaalsari „Piirideta põlvkond“, mis kasvas välja sarja „Eesti lood“ lühidokist „Põlvkond piiri taga“1, kus ta uurib välismaal elavate Y-põlvkonna eestlaste kuuluvustunnet. Terje, kelleks te ennast praegu eeskätt peate, kas teadlaseks, see on antropoloogiks, või dokumentalistiks? Kui peaksin valima ühe mütsikese, mis endale pähe panna, siis ilmselt on see antropoloogi oma. Praegu töötan Tartu ja Tallinna ülikoolis nin Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Külauudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.07.2026 12:02
Viimane uuendus: 11:58.
Uudiste reiting uuendatud: 11:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)