Olen vahel püüdnud kõneleda põlisrahvaste püsimajäämise muredest. Üldiselt võtavad kuulajad sellise jutu heatahtlikult vastu, ehkki ei ole selgust, kas see neid ikka kõnetab. Mõned kohalviibijad aga ütlevad otsesõnu: „Kui inimesi on vähe, siis nad ei loe. Suured rahvad kannatavad palju rohkem.“ Justkui ei oleks mingit vahet, mis väikeste rahvastega juhtub. Sellise määratluse järgi põlisrahvaste kannatused kunagi ei loegi, sest neil ei ole ette näidata piisavalt ohvreid. Levinud on hoiak, et... Vaata lähemalt ›
0
Mingil kombel on juhtunud, et Eesti muusika päevadele (EMP) kui tervikfestivalile ei ole ma tükk aega sattunud. Viimati kuulasin läbi suurema osa festivalist 2021. aastal koroonapandeemia ajal, kui Balti muusika päevade egiidi all toimunud kontserte edastati ainult veebis. Kuna viibisin tookord Eestist eemal, oli see kogemus justkui kirjake kodumaalt, südantsoojendav võimalus oma kultuuriga kontaktis püsida. Tänavusel festivalil ei käinud ma küll turistina, sest eesti heliloojate esiettekandeid võib õnneks. Vaata lähemalt ›
0
Eesti ei satu kuigi sageli rahvusvahelise meedia huviorbiiti, kuid viimastel nädalatel on Setomaad külastanud kahe suure Euroopa telekanali ajakirjanikud, et vahendada teateid elust Venemaa naabruses. Piirist saab korraks „uudis“: näidatakse metsatukka, piiritara, kordonit ja külatänavat, kus elu käib teistmoodi kui Tallinnas. Ka Narvast tehakse juhusliku ühismeediapostituse alusel taas „lugu“ kui julgeolekupuuduse ja turvariskidega linnast, „kus vaba maailm lõpeb“. Välisajakirjanikule on see ohtlikuvõitu e Vaata lähemalt ›
0
Helilooja, dirigent ja laulja Bianca Rantala valiti hiljuti UMO Helsinki Jazz Orchestra ehk UMO Helsingi Džässiorkestri 2026/2027. hooaja residentheliloojaks. Peagi algaval festivalil „Jazzkaar“ esitab UMO Rantala teose „Gigil Marathon“, kus soleerib harpejji-mängijana Valter Soosalu. Märtsi lõpul antud intervjuus avab helilooja Bianca Rantala oma teose ja UMOga alanud koostöö tagamaid ning mõtiskleb Soome ja Saksamaa kultuurierinevuste üle. Kuulsin, et õpid praegu korraga kahes kohas. Mida sa täpsemalt õp Vaata lähemalt ›
0
Ega keegi meist ei saaks aru, kui temperatuur muutub pool kraadi – suurt vahet ju pole, kas toatemperatuur on 21 või 21,5 kraadi. Sellest lihtsast kogemusest on aga sündinud üks väga levinud kliimamüüt, et väike globaalne soojenemine muudab elu vaid paremaks. Kuna me võrdleme olusid omaenda eluea jooksul, siis muutuste määr pole olnud nii tugevalt tajutav, sest oleme juba elanud üha muutuvates keskkonnatingimustes. Müüt sellest, et väike temperatuuritõus muudab ilma... Vaata lähemalt ›
0
Ukraina animaator Mõkõta Lõskov sai Eesti Joonisfilmi abiga eelmisel aastal valmis animeeritud lühifilmi „Kõjivi tort“, mis räägib sõjast julge musta huumori prisma kaudu. Film on valitud lühifilmide kategoorias Euroopa filmiauhindade lühinimekirja, 16 filmi hulka. Täna, reedel, 24. aprillil, selgub, kas „Kõjivi tort“ saab parima animafilmi EFTA auhinna Eestis. Räägi palun ukraina animaatorist Mõkõta Lõskovist enne 22. veebruari 2022. Kui palju filme olid juba teinud? 2012. aastal lõpetasin Kõjivis ülikooli Vaata lähemalt ›
0
Kui ma poolteist aastat tagasi „Plekktrummi“ saates mainisin, et kirjanike liit käis väljasõidul, kus söödi lõhet, tundis üks sümpaatne liidu liige tõsist muret, mis nüüd saab. Kui kuuldakse, et kirjanik sööb, keeratakse ju kõik rahakraanid kinni! Õige viis, kuidas kirjaniku elu kujutada, olevat Knut Hamsuni „Nälg“. Jaa, tõsi, seda lehitsedes tuleb isu peale, võtan kohe külmkapist midagi mõnusat. Kas või Kalamata oliive ja sinihallitusjuustu. Igaks juhuks kinnitan, et kirjanike liit... Vaata lähemalt ›
0
Nädala jagu tagasi, aprilli keskpaigas, käis Eestis teist korda uue turnee raames kuulus Briti astrofüüsik ja teaduse populariseerija Brian Cox ning tegi suurele saalile uhke live show. Suure rõõmuga publiku seas istudes ja kuulates juttu Johannes Keplerist, Voyager 2st, müüonitest, Marsist ja Jupiteri kuudest, käis mul mitu korda peast läbi, et küll on ikka vahva, et niisugune suur publik on kogunenud kuulama midagi, mis on tegelikult füüsikaloeng. Kuid siin oli... Vaata lähemalt ›
0
Vahetevahel, kui tõesti veab, on tervik midagi muud kui pelgalt oma osade summa.1 Tegelikult loodan ka ise selle tõdemuse järgi kulgeda, nii et elu viimsel hingetõmbel oleks võimalik sellele logisevale tervikule tagasi vaadates enam-vähem rahul olla. Iga objekti või nähtuse, sealhulgas ka elu (või kunsti), mõistmiseks on tarvis see mõnikord koost lahti võtta ning selle elemente, osi, kilde, tahke, külgi, etappe, jooniseid, kavandeid, mõõtmeid, kaardistusi, mudeleid jms läbi mõtestada. Ehk... Vaata lähemalt ›
0
Arvestades saabuvaid vahevalimisi USAs selle aasta novembris on Hormuzi väina avamine kujunenud Trumpile ja vabariiklastele kõige pakilisemaks küsimuseks, kuna sellest sõltuvad kütuse hind ja valijate hääled. Kütuse hind turul hüpleb üles-alla vastavalt Trumpi sõnumitele, kas väin on nüüd jälle avatud või ei ole või kui edukalt kulgevad läbirääkimised Iraaniga. Kui esmatähtsaks sai sõja käigus Hormuzi väina probleem, sellele viitab Trumpi raevukas väljaütlemine Iraani liidrite aadressil Truth Sociali platv Vaata lähemalt ›
0
Demokraatia püsimise seisukohast seisame silmitsi eksistentsiaalse küsimusega: kas me suudame lähikümnenditel tehisaru rakendada ühishüve edendamise teenistusse, nõnda et see ei teeniks ainult käputäie tehnoloogiahiidude ärilist erahuvi, või lepime harjumuspärase demokraatiamudeli järkjärgulise kadumisega. Nõnda kirjutab hiljuti ilmunud raamatus1 Belgia filosoof ja meediaprofessor Mark Coeckelbergh. Poliitikateaduses on TI temaatika esiplaanile tõusnud ja asjaomast kirjandust ilmub palju, kuigi rohkem küll Vaata lähemalt ›
0
Akadeemik Mart Saarma valimine Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks ei tähendanud lihtsalt ühe nimevahetuse vormistamist Eesti teaduse esindusinstitutsiooni tipus. See tähendas sisulist suunamuutust. Teaduste akadeemia presidendiks on inimene, kes räägib järjekindlalt mitte ainult teaduse väärikusest, vaid ka selle mõjust majandusele, ühiskonnale ja riigi tulevikule. Mart Saarma jaoks ei ole teadus intellektuaalne klaaspärlimäng, mille ülesanne on iseendas täiuslikkust otsida. Teadus peab sünnitama uut tea Vaata lähemalt ›
0
Prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty näitas 2013. aastal kiiresti bestselleriks saanud raamatus „Kapital 21. sajandil“, et kapital kipub ajas kasvama kiiremini kui kogu majandus, see viib aga rikkuse koondumiseni ning tulemuseks on kasvav ebavõrdsus. XX sajandi alguse Lääne-Euroopas ja USAs oli ebavõrdsus äärmiselt suur: Suurbritannias, Rootsis ja Prantsusmaal kuulus rikkaimale 10% elanikkonnast keskmiselt 84–91% kogu varast, vaesemale poolele aga vaid 1-2%. Ebavõrdsus kasvas nii riikide sees kui ka va Vaata lähemalt ›
0
Bring the little fishes Bring the sharks1 Mike Scott On luulekogusid, mis ei näi esmapilgul nõudvat lugejalt kuigi palju. Selged, voolavad ja kergesti jälgitavad tekstid on pandud imeilusate kaante vahele. Need on kõnekeelsed või kirjutatud tavakohases, tuttavas kirjanduslikus keeles, ilma hirmutavate intellektuaalsete viideteta, mille otsa võiks komistada. Seesugune kergus on teatud mõttes ebamugav: kui tekst ei takerdu, ei sunni peatuma ega vastu töötama, siis mida selle lugemine annab? Martin Alguse... Vaata lähemalt ›
0
8. kuni 10. aprillini peeti Tartus Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi. Kümnetest ettekannetest oli kohalviibijatelgi raske täit ülevaadet saada. Teeme siinkohal lühikese kokkuvõtte konverentsi teravalt aktuaalsetest mälu- ja keskkonnateemalistest aruteludest. Mälu on tavapäraselt käsitletud eelkõige inimesekeskselt. Mäletamist on mõistetud protsessina, mis seostub individuaalse kogemuse ja narratiivse tähendusloomega. Viimastel aastatel on aga hakatud tähelepanu pöörama mälu materiaalsetele vormidele Vaata lähemalt ›
0
Kõige rohkem tuska teeb teadmatus, mis juhtus Alma ja Lainega Eesti kõige kuulsama teleseriaali viimases osas. Ringo Ramuli ja Indrek Koffi „Rõdul“ esietendus Endla teatri Küünis oli laupäeva õhtul, mistõttu Õnne tänava elanikele ei olnud mahti kaasa elada. Küll aga sai näha, kuidas elatakse Mõisavahe tänavas. Vähemalt ma arvan, et lavastuse kunstnik Arthur Arula on rõdude ehitamisel võtnud eeskuju okupatsiooni ajal Tartu Annelinna serva kerkinud kortermajadest. Lavakujundus surub näitlejad nelja... Vaata lähemalt ›
0
„Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik“, Juhan Raud vestles Merike Estnaga Tõnis Saarts, „Tehisaru ohustab kõiki demokraatia aluskomponente“ Ülo Mattheus, „Avage see kuradi väin!“ Rein Ruusalu, „Üleskutse majanduslikule õiglusele“ Jaanus Terasmaa, „Väike temperatuuritõus ei muuda midagi?“ Marje Ingel vestles helilooja ja dirigendi Bianca Rantalaga Ülar Mark, „Märkmed konverentsilt „Kuidas luua ligipääsetavat arhitektuuri?““ Maarja Tüür vestles maastikuarhitekt Ursula Wieser Benedettiga Vivian Vaata lähemalt ›
0
Uue Kunsti Muuseumis Avamine 25. aprillil kell 14.00 „Kui rõivad räägiksid…“ on fotoseeria on fotoseeria, mis toob esile elukogenud inimeste avastamata lood ja rajab uue dialoogi põlvkondade ja kultuuride vahel. Näituse pealkiri on sümbol vaiksetele mälestustele ja omaette lubadus, et iga vana mantli, kleidi või mütsi lugu on kuulamist väärt. Paljude eakate inimeste riidekapis ripuvad nimelt rõivad – näiteks nooruspõlve pulmakleit või tädi kootud villane kampsun – mis peidavad endas... Vaata lähemalt ›
0
Eesti sõjamuuseumi uus näitus “Röövritsikast tiigrini: 20. sajandi sõjatehnika mudelid” tutvustab suurt valikut eri maade raskerelvi ja -tehnikat mudeli kujul. Näituse avamist tähistab pühapäeval, 19. aprillil toimuv perepäev koos kuraatorituuride ja heategevusliku kohvikuga kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetuseks. Erakogudel põhineval mudelinäitusel on väljas ligi 200 eri mõõtkavas militaarmudelit, peamiselt tankid ja liikursuurtükid, aga leidub ka laevu, lennukeid, autosid, mootorrattaid ja isegi f Vaata lähemalt ›
0
Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna elutööpreemia laureaat, arhitektuuriajaloolane Ants Hein vaatab mõisaajale tagasi suure uudishimuga. Arhitektuuri kõrval pakub talle ühtmoodi huvi nii mõisnik kui ka talupoeg. Kõrvuti mitme mõisa monograafiaga ongi nüüdseks ilmunud ülevaateid vanaaja pulmakommetest ning mõisate söögipoolisest ja -kommetest. Oma hubases Tallinna vanalinna kodus avab Hein auhinna saamise puhul pisut oma mõttekäike ja jagab entsüklopeedilisi teadmisi. Alustame algusest. Läksite Tartu Riik Vaata lähemalt ›
0
Juba aastaid on idamaiseid nn kausitoite (üsna naeruväärne sõna!) pakkuv firma reostanud suuremate ristmike äärseid puid pesakaste meenutavate roosade objektidega. Loomulikult ei ole seda tehtud lindude hüvanguks, sest kastid on mürarohketes kohtades, madalal, värvitud, suvalise vormiga. Valik on küüniline: linnusõbra kuvandi taga on soov olla heas kohas nähtav ja jääda meelde, ent usutavasti ka reklaami arvelt raha kokku hoida. Nimelt on pseudopesakastid paigaldatud kohati gerilja korras ja firma on suisa. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
100% 100 |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.05.2026 00:08
Viimane uuendus: 00:02.
Uudiste reiting uuendatud: 00:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)