Kolmapäeval, 11. veebruaril avatakse kunstigaleriis Vernissage Eesti ühe mitmekülgseima metallikunstniku Urve Küttneri juubelinäitus “Femme Fatale’ist feminismini”. Näitus on pühendatud kunstniku hea sõbra, kunstiteadlase Heie Maria Treieri (1963 – 2026) mälestusele. Näitusel on väljas eelkõige Küttneri fantaasiaküllane vabalooming, mis pakub vaatajale äärmiselt inspireerivat kaasamõtlemist. Eksponeeritakse tema märgilisi Paul Delvaux loominguga dialoogis olevaid ehteinstallatsioone ja kunsti ajaloole tugin Vaata lähemalt ›
20
Tekstiilikunstniku, Eesti Kunstnike Liidu auliikme Merike Männi 90. sünnipäeva puhul tutvustame tarbekunstigalerii Kunstiaken aknanäitusel kunstniku värskemaid tegemisi. Näitusmüügil on 20 autoritehnikas vaibakavandit ja kaks vaipa. Juubelipäev on 11. veebruaril ja näitus jääb aknale 27. veebruarini 2025. Enam kui 60 aastase loometeegaMerike Männi on 20 aastat olnud Eesti Kunstiakadeemia armastatud tekstiilieriala õppejõud. Tema looming on olnud uuenduslik ja isikupärane ning panus Eesti tekstiilikunsti luk Vaata lähemalt ›
0
Preemiakandidaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid, kes hindasid 2025. aastal ilmunud tekste üheteistkümnes kategoorias. Aastaauhindade põhižürii koosseisus Elisa-Johanna Liiv (esinaine), Maarja Vaino ja Tiit Aleksejev valis auhinnale kandideerima järgmised teosed: PROOSA Aliis Aalmann „Kes aias“Mehis Heinsaar „Eesti keelde sukelduja“Andrus Kasemaa „Minu kangelased“Andrus Kivirähk „Eesti rahva uued jutud“Eva Koff „Õhuskõndija“Kairi Look „Tantsi tolm põrandast“ LUULE Martin Algus „Ele Vaata lähemalt ›
21
RAIT LÕHMUS Dekristallisatsioon / Decrystallization 13.02.-8.03.2026 Neljapäeval, 12. veebruaril kell 18.00 avatakse Rait Lõhmuse näitus „Dekristallisatsioon“ Hop galeriis. Rait Lõhmuse isikunäitus „Dekristallisatsioon / Decrystallization“ Hop galeriis on jätk autori magistriõpingute jooksul väljatöötatud materjalikäsitlusele. Lõhmus uuris magistritöö raames klaasist valmisvormide kasutamist klaasipuhumisstuudios ning pakkus alternatiivse lähenemise stuudioklaasile – materjalikäsitlusele, mis on püsinud muu Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 13. veebruaril kell 17.00 avab kunstnik Erki Kannus Vabaduse galeriis näituse „tulivesivärv“. Erki Kannus on paberile lahti lasknud kolm stiihiat – tule, vee ja värvi – ning püüab neid jõudumööda ohjeldada, ehk isegi mingit harmooniat leida. Ükskõik kui kaootilisena mõjub protsess või kui abstraktsena võib näida tulemus, on tegevuse algus- ja lõpp-punktis siiski alati Naine. Tolle nimetu Naise tujude vaheldumisel –tulisuse ja voolavuse pöörises – saab autor kord kõrvetada,... Vaata lähemalt ›
0
Millalgi sügisel tundis üks ajakirjanik muret, et Eesti muusikamaastik on ajast maas, kuna USA räpis on ropendamine olnud pikalt normaalsus, aga meil veel mitte. Mul tekkis tollal küsimus, et – mis ajast maas? Enam kui sajand tagasi pani noorkirjanik Oskar Luts Raja Teele suhu sõna sitavikat, millega see väljendas oma pahameelt Tootsi plaanitegemise üle. Loomulikult sai Luts vanematelt kirjanikelt noomida ja sõna korjati hiljem välja. Hilisemas eesti kirjanduses selliseid sõnu... Vaata lähemalt ›
33
Uuringuga antakse ülevaade, kuidas Tallinna sadama ala meeldivamaks kujundada. Mis on alal praegu puudu ning millised on selle elavdamise võimalused, kuidas tuua sadamasse rohkem inimesi, luua paremad ühendused ning rohkem mere ääres ajaveetmise võimalusi? Sellest räägib lähemalt TLÜ linnauuringute professor Tauri Tuvikene. Miks te selle projekti ette võtsite? Projekti kaugem ajend on ülikooli ja sadama koostöö. 2025. aastal sõlmisid Tallinna Sadam ja Tallinna Ülikool koostööleppe, mille eesmärk on teha ühi Vaata lähemalt ›
0
„Sügavale ära peidetud“ on põnev raamat, mille lugemine, nagu selgus, on ebatavaliselt raskeks tehtud. Peatun mõningail selle põhjustest allpool, esmalt aga sellest, millega üleüldse tegu. Populaarteaduslik teos käsitleb kvantteooriat kõige laiemas ulatuses – kvantmehaanika alustest läbi kvantväljateooria ja kvantgravitatsiooniteooria kuni kvantmehaanika aluste metafüüsiliste tõlgenduste-laiendusteni, keskendudes Hugh Everetti 1950ndatel välja töötatud kvantmehaanika paljude maailmade tõlgendusele. Sean Ca Vaata lähemalt ›
0
Olgem ausad, prantsuse loodusfotograafi ja dokumentalisti Vincent Munieri värskeima, peagi kinolevisse jõudva filmi „Metsasosinad“1 jälgimine nõuab – eriti kärsitumalt vaatajalt – keskmisest rohkem kannatust. Sest ega seal juhtu ju tegelikult mitte midagi, aga samas juhtub väga palju. Film mõjub kui meditatsioon või nagu Munier ise ütleb – teraapia. Loodusteraapia. Kui Munieri eelmine film „Lumeleopard“2 viis vaataja koos Nick Cave’i muusikaga Tiibetisse, siis seekord rännatakse Prantsusmaal Vogeesides Muni Vaata lähemalt ›
0
Praegu on veel vara muljetada Tallinna Linnateatri uuslavastusest uueks saanud maja mainimata. Oli rõõm näha, et paljud olid teatrisse tulnud korraliku ajavaruga ning uitasid enne etendust ringi suure uudishimuga, piiludes nurgatagustesse ja katsudes tunnustavalt sisustust. Õieti on Taevasaal tundmatuseni muutunud: seda ümbritsevad ruumid ja publikukogemus on justkui päris uued. Maitsekalt ja luksuslikult renoveeritud maja on tasakaalukalt väärikas ja värske, kuid õnneks ka pehmelt kutsuv. Uudsusele vastuka Vaata lähemalt ›
127
Hans Christian Anderseni autasu – kuldne medal ja diplom – on nimetatud lastekirjanduse Nobeli preemiaks. Tänapäeval, mil rahvusvaheliselt esiletõstmise võimalusi on palju, on Anderseni auhind jäänud juba oma pika ajaloo tõttu ikkagi väga austusväärseks. Esimest korda anti Anderseni auhind välja 1956. aastal. Kümne aasta pärast autasu pooldus: üks kirjanikule ja teine illustraatorile. Anderseni auhinna määrab Rahvusvaheline Noortekirjanduse Nõukogu (International Board on Books for Young People – IBBY). Kui Vaata lähemalt ›
24
30. jaanuaril lahkus meie hulgast professor Ain-Elmar Kaasik, klinitsist ja teadlane, kelle kõrval töötamine ja kellelt õppimine on olnud suunava jõuga mitmele arstide põlvkonnale. Ta kuulus nende hulka, kes oskasid nii arsti kui ka teadlasena kriitiliselt hinnata ja vastutustundlikult suunata Eesti meditsiini põhjalikku muutumist – üleminekut empiirilisel kogemusel põhinenud arstikunstilt kvantitatiivsele, tõenduspõhisele meditsiinile. Kolleegina oleme temas hinnanud eelkõige intellektuaalset ausust ja mõ Vaata lähemalt ›
0
78aastaselt Toomas Raudamilt on peaaegu neli kümnendit ilmunud igal aastal raamat. Ta on nagu Gore Vidal, kes ei pidanud oma raamatute üle arvet: ta kirjutas sellepärast, et pidi kirjutama. 43aastase Katrin Ruusi debüütkogu ilmus 2024. aastal. Raudami ja Ruusi uus ühisraamat „Võrdsed“ on nagu Balenciaga rõivastes Balzac ja ei ole ka. Raudam kirjutab Eric Claptonist, Ruus vastab Rolling Stonesiga. Üks kirjutab elegantsemalt, teine pingutab püksirihma, aga mõlema lugudes leidub palju... Vaata lähemalt ›
86
Enamiku selle veste keelenäiteist olen saanud Vikerraadiost, viimase viie aasta uudiste-, poliitika- ja kultuurisaadetest ning intervjuudest, aga ka mõnest ETV saatest, mõnelt teaduskonverentsilt ja siit-sealt veel.* Tõukejõuks loo kirjapanekul sai Krista Aru öeldu Vikerraadio saates 19. V 2024: „Igal raadios öeldud sõnal ja mõttel on tähendus.“ Petlik päästerõngas Elame prügiajastul. Prügi täidab meie maad ja mered. Küllap elame sellegi üle, nagu on üle elatud kivi-, raua-, kriidi- ja teab mis... Vaata lähemalt ›
0
Laenates Mark Fisheri määratlust, leian, et Puuluup on hauntoloogiline bänd. Marko Veisson ja Ramo Teder kasutavad oma muusikas kummitama jäänud muusikalisi segmente, detaile popist ja folgist, pungist ja hiphopist; minevikust on nad välja toonud hiiu kandle, andnud sellele instrumendile luuperi toel uue kõla; ning mineviku tähenduslikule potentsiaalile viitavad ka Marko ja Ramo naftaliinihõngused tumedad esinemisülikonnad. Vormiga kaasas käivast rangusest astuvad nad aga üle või läbi paljajalu nagu rändmoo Vaata lähemalt ›
0
9. novembril tehti isadepäeva puhul ETVs intervjuu kahe isaga, keda tutvustati koos nende lastega. Teistsuguse perekonnatüübi kajastamine muutis aktuaalseks teema, millele muidu tihtipeale otsa ei vaadata – asendusemaduse ehk kuidas samasoolised paarid endale üldse lapse saavad. Eesti on võtnud Balti riikidest asendusemaduse osas kõige rangema (kriminaliseeriva) seisukoha. Selle õigustatus tänapäeval, kus „traditsiooniline“ perekond ei ole kaugeltki ainus pereloomise viis, on aga küsitav. Olenemata viljatus Vaata lähemalt ›
0
Nüüdiskultuur võib oma paljususes tekitada korralikku peapööritust. Üks võimalus selle leevendamiseks on keskenduda üksikutele fragmentidele. Just seda Janek Kraavi oma aasta lõpul ilmunud raamatus „Post“ teebki: olgu siis mõne teose, motiivi, tehnika, žanri, voolu või hoopis põhimise tunnetusliku allhoovuse tasandil. Tema fragmendid on oma parajuses ammendavad ja tõusevad väljapuhastatult iseäranis kirkalt esile. Igaüks neist sisaldab omal moel ka osutust kultuuritegelikkusele tervikuna. Libisedes kõigepea Vaata lähemalt ›
110
Eelmise aasta märtsis näitas ETV „Pealtnägijas“ saatelõiku „Mida tähistab Tallinna üle ujutanud tähekombinatsioon CTAH?“,1 kus arutleti Tallinna linnaruumis leviva suurtähtedes grafiti „CTAH“ võimaliku autorsuse ja tagamõtte üle. Olgu see üllatus või mitte, aga kuhugi ei jõutudki: eksperdid möönsid tõika, et selline asi toimub, raputasid garneeringuks peale näputäie käibetõdesid ja tunnistasid, et rohkem polegi midagi öelda. Analüüsis piirduti tuvastusega, et ilmselt on tegemist autori-täägija nime või nime Vaata lähemalt ›
0
30. jaanuarist 1. veebruarini avati Rakveres kolme kontserdi ja ühe matineega Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru [samuti avati Ukuarus Eesti Kunstimuuseumi külalisnäitus „Virumaastikud“ – toim]. See on esimesena valminud riikliku tähtsusega kultuuriobjekt, mida on rahastanud kultuurkapital. Ehk on huvitav teada, et 2009. aastal välja kuulutatud rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus 136 projekti 29 riigist: Eesti ja Euroopa riikide kõrval ka India, Tšiili, USA, Kanada, Jaapani ja Hiina arh Vaata lähemalt ›
145
Jõuan Teras Beachile, sisehalli randa, kui esimesed umbes 200 rannatooli lava ees on juba võetud: neil lebavad sallid, väikesed ebamäärased nutsakud ja igasugu muud loovad lahendused istekohtade hõivamise markeerimiseks. Veelgi eespool, päris orkestrile püstitatud lava juures, on poolsada riidest lamamistooli, mis on reserveeritud muusikanautlejatele, kes ei pea paljuks sümfoonilise muusika eest preemiumpiletit osta. Lavalt kostab mõnusalt kakofoonilist heli, kuskil kaugemal on kuulda kõlaritest voogavad oo Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Keila linn
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
Hiiu Leht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 06:00
Viimane uuendus: 05:48.
Uudiste reiting uuendatud: 05:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)