Pärast Eesti vabariigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal on Eesti areng piirkonniti olnud väga ebaühtlane. Viimaste aastakümnete jooksul on Eesti peamised rahvastikutrendid näidanud elanikkonna kahanemist ja koondumist suurematesse linnaregioonidesse. Elanikke on enim juurde võitnud pealinn Tallinn ja selle lähiümbrus, kus elab ligi kolmandik elanikkonnast. Väiksemate linnaliste asulate ja maapiirkondade elanikkond on kiiresti kahanenud, põhjustades tervete piirkondade ääremaastumise. Kohalike omavalitsus Vaata lähemalt ›
183
Me elame kummalises paralleelreaalsuses. Ühelt poolt me kinnitame oma keele ja kultuuri usku. Ajaloolise raamatuaastaga tähistame eesti rahva liikumist valguse, vabaduse, humaansuse poole. Sellel on ülev ja sakraalne, isedust puudutav mõõde. Meie põli on paremaks läinud, me ise paremaks saanud. Tahame sellel elusamuse teel edasi minna, üha enam iseneda. Kahelt teiselt poolt aga näeme, kuidas orjapidajate diktatuur sülitab oma ohvritele taevast tuld ja tõrva alla. See tähendab surma ja verd.... Vaata lähemalt ›
35
Mu arm, kas meeles veel on sul see lõõskav suvi? Mu arm, kas meeles veel on sul see selge, särav päev, kui paelus meie huvi üks raibe maantee käänakul?* Eks see oli augustis teada, et sügiseses kultuurielus sugeneb ilusate asjade vahele paksu pahandust. Ikka raha pärast, sest rahajagamine on ainus, mida võib mingilgi määral nimetada kultuuripoliitiliseks tegevuseks. Läinud sügisel pahameelitseti näitlejate juhtimisel, tänavu on protest laiema põhjaga ja avaldub täpselt... Vaata lähemalt ›
33
Valgus hakkas juba saabuma, aga enne jõudis juba peitu pugeda, kui kohale jõudis … Sellesse hämarduvasse novembrikuu laupäeva tõi helgust ja värve Tallinna Kammerorkestri kontsert Mustpeade majas. Kodupubliku ees oli pärast rohkem kui kümneaastast pausi rahvusvahelise haardega, praegu põhiliselt USAs tegutsev tšellosolist Silver Ainomäe. Sel korral astus ta üles ka dirigendina ning mängis muu hulgas ka kummitusliku häälega teremini. Juba kontserdi kava lugedes paistis mulle, et selliste heliloojate ja teost Vaata lähemalt ›
5
Uue õppeaasta aga kindlasti uue – tehisintellekti ajastu hakul on paslik tuua avalikku ruumi senisest rohkem diskussiooni vabadustest õppida ja teha teadustööd. Haridus- ja teadusmaastikul ei ole üldjuhul kombeks liialdada eneseanalüüsiga ja arutelda individuaalsete ja organisatsiooniliste vabaduste teemal, pigem ollakse keskendunud ühiskonna, õppurite ja teiste sihtgruppide huvide teenimisele. Ometi on kiire ja mitmedimensiooniline maailmaareng teravalt päevakorda tõstnud küsimuse inimõigustest ja -vaba Vaata lähemalt ›
0
Tõnu Viik ja Raina Loom, „Ülikoolide akadeemilisest autonoomiast“ Alari Purju, „Mis tekitab ja hoiab majanduskasvu?“ Hent Kalmo, „Stagnatsiooni ökonoomika“ Marleen Metslaid, „Sada aastat Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatut“ Eero Epner, „Hullumeelsus Eesti vanemas kunstis. Raamistusprobleeme“ Kalle Vellevoog Põlva keskväljakust ja Eesti regionaalarengust Tristan Priimägi vestles katalaani režissööri Carla Simóniga Triinu Tamm vestles Anna Verschiku ja Katrin Kerniga Tiia Kõnnussaar vestles emeriitprofessor J Vaata lähemalt ›
0
12. novembril avatakse Telliskivi Rohelises saalis Eesti Kunstiakadeemia noorte kunstnike biennaali mõõtmetes väljapanek „Nähtamatud kivid. Noore kunstniku pilk tööstusele“. Näitusel on väljas üle saja teose, mis uurivad tööstuse ja ühiskonna dialoogi. Väljapanek on sündinud EKA tudengite suvepraktika käigus, mis toimus 2025. aasta suvel Ida-Virumaal Viru Keemia Grupi tööstusmaastikel. Kokku osales praktikal 65 tudengit stsenograafia, animatsiooni, graafika, skulptuuri, kaasaegse kunsti, moe- ning maaliosak Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval, 15. novembril avatakse Viljandis kaks omavahel seotud väljapanekut: Kondase Keskus annab ülevaate kunstnik Eduard Timbermanni (1905—1935) elust ja loomingust ning Viljandi Muuseum tutvustab samal ajal toimuval satelliitnäitusel „Kuldaeg“ 1920.—1930. aastate Viljandit ja linna kunstielu laiemalt. Viljandi kunstniku Eduard Timbermanni nimi on jäänud võrdlemisi tundmatuks, ehkki ta jõudis vaatamata oma lühikeseks jäänud elule palju korda saata. Timbermann õppis Pallase kunstikoolis Ado Vabbe käe all Vaata lähemalt ›
0
Aeg on lahti võtnud, laiali kandnud ja uutmoodi kokku lapanud selle raamaturiiuli, mis mulle lapsena heledast sektsioonkapist otse voodisse vaatas. Raamatute värvilistelt ja paksudelt selgadelt lugesin tookord salapäraseid nimesid: Feuchtwanger, Merle, Goethe, Rolland … Kontrollisin aja jooksul raamatupealkirjade järgi oma silmateravust – kas suudan ikka veel tähti eristada – ja nii jäid need omal kindlal kohal meelde. Vahepeal oli üks teistest olulisem („Surma nimi on Engelchen“) ja lapsena palusingi sagel Vaata lähemalt ›
0
Ukraina sõja kultuurilisest tuumast kõneleva antoloogia idee sündis toimetajal ja koostajal Oksana Forostõnal kolleeg Lida Savtšenko-Dudaga õhuhäire ajal Lvivis: „Meie hääli ei võetud kuulda palju aastaid ja alles siis, kui hakkasid kõlama plahvatused, saime ärakuulamise võimaluse,“ kirjutavad nad sissejuhatuses. Sealt pärinebki pealkirja iva – unmuted – ning ambitsioon „selgitada nii palju kui vaja, et hääl muutuks äratuntavaks“ ka väljaspool Ukrainat. Teose teine osa lubab „üllatusi“, murendada stereotüüp Vaata lähemalt ›
0
igal ööl kraabin pead nagu õnneloosiärevus ei lase magada nagu varem kui tean:keegi magamises minust kindlasti on paremtundub et kõik sõbrad on kogu aeg valgusvihusluiged vannis kotkad katusel jaanalinnud pihusvõidavad aastaauhindu kulka Tuglase Krossi Alveri Gailiti Liivi Mati Nuude Liis Lemsalu ema Teresa Robin Hoodi preemiaidhaamriga-pähe-isa-soovitusel-preemia parima läbilöögi eestkohtuvad presidendiga ripuvad Viru keskuse fassaadil – oeheesti kirjanduse aasta läbi vist ei saagi ...ja ma tõesti ei suuda Vaata lähemalt ›
0
„Filosoofilistelt kõrgustelt vaadates tundub mulle, et muutuste vajadust on hakatud tajuma, kuid endistviisi tahaksid paljud elada samamoodi edasi, nagu on harjutud elama. Ning ajalugu õpetab, et see on pikk protsess.“ Heldur Meeritsa e-kiri Ülar Margile märtsis 2011 Oma mõtted on sõnastanud EALi esimees aastatel 2006-2007 Ülar Mark: „Heldur oli ajast ees. 2007. aastal olin liidu esimees ja olime jõudnud arusaamiseni, et arhitektide positiivne pool on vaja ühiskonnas välja tuua. Olime... Vaata lähemalt ›
0
Juba Horatius annab 2000 aastat tagasi „Ars poeticas“ teada kirjanduse kaks olulist rolli (Jaan Bergmanni tõlkes): „Lõbudust luua on tööks ning õpetust jagada luuldel.“ Nii kestis see XIX sajandini, kui Théophile Gautier oma romaani „Preili de Maupin“ eessõnas aastal 1835 mõnitas raamatust õpetust ehk kasu otsivaid kriitikuid: „Tõeliselt kaunis on vaid see, millest ei ole mingit kasu; kõik kasulik on inetu [—] Kõige kasulikum koht majas on peldik“. Siit saab... Vaata lähemalt ›
6
Hingedeajal 500 aastat tagasi konfiskeeris Lübecki raad võõrastemajas Kuldsarve Juures ühe raamatutega tünni, mis oli teel Riiga. 8. novembril 1525 on Lübecki toomdekaan Johannes Brandes kirjutanud päevaraamatus, et tünnis oli lisaks luterlikele raamatutele ka tekste Liivimaa rahvakeeltes – läti ja eesti keeles. Vahetult järgnenud uurimise tulemusena luterlikud raamatud hävitati. Mis sai ülejäänutest, üheselt selge ei ole, kadunud nad igal juhul on. See napp informatsioon on andnud eestlastele ja lätlastele Vaata lähemalt ›
0
Gruusia kõigub noateral. Meie siin hoiame hinge kinni, sest mõistame hästi, mis on kaalul. Pärast eelmise sügise presidendi- ja parlamendivalimisi puhkenud suured meeleavaldused pole vaibunud, hoolimata protestijate vastu kasutatud jõuvõtetest. Vaatlejate hinnangul valimistel õigusetult absoluutse enamuse saanud Gruusia Unistus õiendab teisitimõtlejatega arveid ja sõbrustab Venemaaga. 2010. aastal kirjutasin Gruusia omadramaturgia festivalist ülevaate, kus puudutasin arusaadava kadeduse ja austusega ka milj Vaata lähemalt ›
0
Mina olen Robin. Vanust on mul 21 aastat ja õpin kolmandat aastat Tallinna ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Õpingute kõrvalt asutasin ja juhin nüüd TLÜ kirjandusklubi ÜDI*, kellega korraldasime 28. oktoobril kirjandusfestivali „Röögatus!“. Kuna niisugune sündmus toimus TLÜ praeguses vaimses ruumis esimest korda ja eestvedajad olid tudengid, on paslik ka mõtiskleda, kas noorus on tõesti hukas. Noored vajavad kokkusaamisi Vestlesin hiljuti oma gümnaasiumiaegse kirjandusõpetajaga ja sain üllatuse osaliseks Vaata lähemalt ›
0
On halb maitse alustada artiklit kohe vabandamisega, aga mis sa, patune hing, ikka teha saad. Olen varasemalt viies artiklis arutlenud etendus- ja visuaalkunstis populaarse esteetika üle, mida ennekõike seostatakse posthumanistliku elutunnetusega. See nii-öelda väikeste sõpruskondade siseasi on paisunud nii suureks, et lausa turvalises peavoolus triivivad, hiigelsummadega oma reklaaminägu kujundavad brändid on hakanud asja omaks võtma ja enam pole võimalik ignorantselt posthumanistliku esteetika kohalolu i Vaata lähemalt ›
0
PÖFFi põhivõistlusprogrammis esilinastub João Nuno Pinto draama „Täismäng paradiisi“1. Pinto tuleb Tallinna Portugalist, mille tuntuim lavastaja on ilmselt autorifilmimees Manoel de Oliveira (1908–2015). Küsin, millised viimase aja Portugali filmid on Portugalis vaadatuimad. Pinto ütleb kohe, et „Kuldne puur“2 2013. aastast, peaosas Joaquim de Almeida – aegade edukaim kodumaine film 761 000 külastusega, mida on Eesti tippudega võrreldes pisut vähe, kuigi Eestis elab seitse korda vähem inimesi. Immigratsioo Vaata lähemalt ›
0
Oktoobrikuu viimasel päeval astus ERSO ette prantsuse dirigent Adrien Perruchon peamiselt Ravelile keskendatud kavaga ja esitati helilooja laialdaselt mängitud teoseid. Kavalehel on dirigenti kirjeldatud peaaegu lõputuna näiva nimekirjaga: Bucheoni Filharmooniaorkestri (Lõuna-Korea) ja Lamoureux’ orkestri (Pariis) peadirigent, katkematu rägastik koostööpartnereid rahvusvaheliste orkestrite ja solistidena. Perruchoni valitud kava oli õrnatundeline, ühtaegu lüüriline ja hetkelisi muljeid vahendav. See lubas h Vaata lähemalt ›
0
Oktoober on olnud üks tihedalt muusikat täis pikitud kuu: nii mõnelgi õhtul toimus ainuüksi Tallinnas ühel ajal eri kohtades mitu ahvatlevat sündmust. Kuu sisse mahtus ka mitu festivali, mida on juba eraldi kajastatud, seega piirdun siinses ülevaates enamasti üksikkontsertidega. Et alustada päris algusest, kerin oma mälulindi tagasi 1. oktoobri õhtusse, mil Tallinna teletorni teise korruse vitraažisaalis kõlasid ühiskontserdil hääl, vioola, kannel ja tuuba. Neid väga erineva kõlajõu ja muusikaloolise pagasi Vaata lähemalt ›
41
Populaarsemad allikad
Postimees
|
23% 1 |
Õhtuleht
|
16% 4 |
ERR
|
11% 0 |
Uued uudised
|
7% 1 |
Kodused lood
|
6% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.12.2025 08:30
Viimane uuendus: 08:28.
Uudiste reiting uuendatud: 08:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)