Reedel, 12. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis kunstiprojekti „Pärnu-Tartu-Pärnu kunstiekspress“ raames kolm uut grupinäitust: suures saalis „Edela-Eesti anarhismi eripärad“, väikeses saalis „NAINE&NAINE: Ellujäämise kunst“ ja monumentaalgaleriis „MEES&MEES: Ellujäämise kunst“. Tartu Kunstimaja ja Pärnu Linnagalerii koostööprojekt „Pärnu-Tartu-Pärnu kunstiekspress“ toob kokku kahe Eesti linna kunsti. Linnad on küll distantsilt kauged, kuid kunstilt lähedased. Projekti […] Vaata lähemalt ›
0
Tähelepanu, valmis olla, siit tuleb Müürilehe tähelepanumajanduse erinumber! Katrin Tiidenberg defineerib, mis see tähelepanumajandus õigupoolest on. Silvia Urgas analüüsib Brigitte Susanne Hundi fenomeni. Aleksander Tsapov teeb ekskursi tähelepanumajanduse lähiajalukku. Helena Aadli uurib, kas nutitelefonist vabanemine võiks tähelepanudefitsiiti vähendada. Kultuuriinimesed jagavad enesepromoga kaasas käivaid sisemisi heitlusi. Henri Kõiv kirjutab reklaami keelustamisest, Anne Vetik laikimisest, Andreas Roo Vaata lähemalt ›
0
6.04.-26.05.2024 AVAMINE 6.APRILLIL KELL 14.00 Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus KUSAGIL – ÜLE VIKERKAARE on erakordselt rõõmsavärviline näitus, kuhu oma värskeid teoseid esitasid kaugelt üle saja Eesti Maalikunstnike liidu liiget. “Someplace where there isn’t any trouble. Do you suppose there is such a place, Toto? There must be. It’s not a place you can get to […] Vaata lähemalt ›
0
Lapsed valisid Nukitsa konkursil Eesti parima kirjaniku ja illustraatori. Iga kahe aasta tagant toimuv Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejaküsitlus leidis sel aastal aset juba 17. korda ning oma lemmikute poolt andis raamatukogudes ja veebis hääle 6707 noort lugejat vanuses 5–13 aastat. Nukitsa konkursi eesmärk on tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid ning populariseerida lugemist. Lapsed tegid […] Vaata lähemalt ›
0
6.04.-26.05.2024 AVAMINE 6.APRILLIL KELL 14.00 Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus KUSAGIL – ÜLE VIKERKAARE on erakordselt rõõmsavärviline näitus, kuhu oma värskeid teoseid esitasid kaugelt üle saja Eesti Maalikunstnike liidu liiget. “Someplace where there isn’t any trouble. Do you suppose there is such a place, Toto? There must be. It’s not a place you can get to […] Vaata lähemalt ›
0
Indrek Ojam on kirjandusteadlane ja -kriitik, ametilt Eesti kirjandusmuuseumi erakorraline teadur. Hiljuti kaitses Ojam Tartu ülikoolis doktoritöö „Stseeni poeetika ja eesti modernistlik romaan“. Millega tegu? Kuidas mõtestad terminit modernism? Kas selle puhul võib täheldada samasugust laialivalguvust nagu näiteks dekadentsi puhul või on modernism ajaliselt kindlamini piiritletud nähtus? Jah, peaaegu iga modernismi käsitleva artikli või monograafia […] Vaata lähemalt ›
120
Pärast Keskerakonna errusaatmist ainuvõimu troonilt Tallinnas on õhk täis lootust. Eriti lootusrikkad on mõistagi kakskümmend aastat opositsioonis piinelnud ja oma korda oodanud erakondade Tallinna harud, juhatused ja volinikud, kes nüüd koalitsioonikõnelusi peavad, luues avalikkuses muljet, et igal linlasel hakkab kohe parem pisiasjades ja olmes ning pealinna tabab ka uuestisünd. Suurpuhastuses kanalisatsiooni voolavat keskerakondlikku mustust kirjeldavad […] Vaata lähemalt ›
0
Kevad on tulnud. Päike käib kõrgemalt. Hanede parved lendavad üle linna. Kurgid lähevad poes odavamaks. Lopp, lörts ja libedus on läbi saanud, nii et võib taas ilma hirmuta mööda tänavaid kõndida. Eksitus. Suur eksitus. Sest koos päikesega ilmuvad välja rattad, erarattad ja rendirattad, tõuksid ja jalksid. Ja taas tuleb hakata igaks juhuks pidevalt pilke selja […] Vaata lähemalt ›
381
Kord ilmutasin autorit austades mulle vastumeelse loo („Keskkonnakaitselise tasakaalu poole“, Sirp 22. IX 2023). Seejärel ei tulnud kogeda pelgalt kolleegide jt toredate inimeste hukkamõistu. Ülestõusmispühadel rappis justkui parastavalt mu kodulähedasi metsi ööpäev läbi ka RMK harvester. Niisugune „hooliv majandamine“ kõige vagamal ajal, pausideta, öösiti. Midagi ei jää karistuseta. Selle Sirbi Mihkel Kunnuse (MK) looski (lk 14-15) on küsitavusi […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel teise koha saanud Hannes Parmo „Beeta“ on jäänud kahtlaselt varju. Kui lähtuda näiteks Goodreadsist, on Piret Jaaksu kolmanda koha romaan „Taeva tütred“ pälvinud 27. märtsi seisuga 131 hinnangut. Romaanivõistluse laureaatidest on Vahur Afanasjevi „Serafima ja Bogdani“ järel suurim arv Goodreadsi arvustusi Sven Mikseri „Varedal“, koguni 493, „Beetal“ tühisevõitu 12. Teost on kommenteeritud ka […] Vaata lähemalt ›
0
Kui palju on meis sisu? Kui kõva on me koorik? Kui suur on meie isu? Kui valmis on me toorik? Urmas Alender (lk 340) Tsiteeritud luuletuse pani Urmas Alender kirja 1980. aasta 20. novembril. Kohtasin seda luuletust esmalt 2007. aastal Karl Martin Sinijärve kokku pandud kogumikus „Truu nailonkuu“, millele on sooja ja südamliku järelsõna kirjutanud Jürgen Rooste. Nüüd […] Vaata lähemalt ›
0
Vilniuse südames avati Mo-muuseumis märtsis suur näitus „Meil seda ei tehta. Intiimsus, normid ja ihad Balti riikide kunstis“, mis on toonud kokku soolisust ja seksuaalsust käsitlevad teosed 1960ndatest kuni tänapäevani. Näitus on avatud selle aasta 8. septembrini. Tegu on päris laiahaardelise koostööprojektiga: väljas on 130 kunstniku 300 teost, kusjuures Eesti autoreid on 39. Siinkohal saab […] Vaata lähemalt ›
0
Kärt Hammeri isikunäitus „Dirty White“. Tütar-galeriis kuni 7. IV 2024. Noblessneri sadamalinnakus asuv Tütar-galerii on suhteliselt uus lisandus Tallinna kirevasse kunstipilti, olles seadnud eesmärgiks tutvustada eelkõige alla neljakümneste kunstnike loomingut. Veidi alla aastase tegutsemisperioodi vältel on siin eksponeeritud Katrin Piile, Anna Mari Liivranna, Kristina Õlleki, Urmas Lüüsi ja Maryliis Teinfeldt-Grīnsi loomingut. Kuskil kuklataguses teadmises olid […] Vaata lähemalt ›
3
Näitus „Elisarion. Elisar von Kupffer ja Jaanus Samma“, kuraatorid Kadi Polli, Andreas Kalkun ning Hannes Vinnal. Kumu 3. korruse B-tiivas 22. III 2024 – 8. IX 2024. Palun külastajal, kes läheb Kumu teise korruse saali vaatama näitust „Elisarion. Elisar von Kupffer ja Jaanus Samma“ võtta samasugune hoiak, nagu Evelyn Waugh’ romaanis „Tagasi Bridesheadi“ (1945) võtab […] Vaata lähemalt ›
93
Kristina Birk-Vellemaa nime ja sekspositiivsuse mõistet kohtab meedias (Müürilehest ja Eesti Ekspressist naisteajakirjade, televisiooni ja taskuhäälinguteni) päris tihti. Näib, et nendega seondub tõhus turundus ja teema läheb inimestele korda. Seksiga seonduv on inimesi ikka paelunud ja tundub, et praegu on ses vallas toimumas suurem kultuuriline murrang. Oma veebilehel www.sekspositiiv.ee kirjutab Birk-Vellemaa enda kohta nõnda: „Olen […] Vaata lähemalt ›
77
Ilmunud on ainulaadne monograafia, mis viib lugeja XVIII sajandi eestlasele ligemale kui ükski varem avaldatud raamat, n-ö otse tema magamistuppa. (Sellele tuleb küll kohe lisada, et „magamistuba“ on sobimatu sõna kasutamiseks modernismieelsel Liivimaal, kus ei olnud eraldi magamistube ega privaat- ja muu elu sellist eristamist, nagu on omane tänapäeva ühiskonnale.) Et ka autor on teadlik […] Vaata lähemalt ›
30
Eri kohtades ja aegadel sündinud inimeste elu pikkus varieerub üksjagu. Aga ka sama põlvkonna kaasteeliste eluiga võib tublisti erineda. Miks see nii on? Pikk elu ei ole loodusliku valiku esmane sihtmärk. Evolutsiooni vaatepunktist loeb vaid meie geneetiline esindatus järgnevates põlvkondades, teisisõnu – elu jooksul saadud sigimisvõimeliste järglaste (ning nende järglaste jne) arv, mida nimetatakse kohasuseks. […] Vaata lähemalt ›
105
Teadust ja tehnoloogilist innovatsiooni peab ühiskond nii praeguste kui ka tulevaste probleemide päästerõngaks. Areng on ju olnud tormiline. Kaugel pole ajad esimestest lendamiskatsetustest, aga vaadake meid nüüd. Maakera on ümbritsetud tuhandetest lennumasinatest, olgu need suurel kiirusel ja suurel hulgal puhkusele siirdujad või suhteliselt väikesed satelliidid, mis meile internetti annavad või asukohta tuvastavad. Ja neid tuleb […] Vaata lähemalt ›
222
Tänavusse märtsikuu kontserdiellu mahtus eripalgelisi sündmusi, millest väisasin nelja. Kajastan neid retrospektiivses järjekorras, s.t vähikäigu meetodil. 31. märtsil, esimesel ülestõusmispühal leidis Viimsi Artiumi suures saalis koostöös Eesti muusika- ja teatriakadeemiaga aset kontsert pealkirjaga „W. A. Mozart „Väike öömuusika““. Esines viiuldaja Triin Ruubeli ümber koondunud andekatest üliõpilastest ja kogenud professionaalidest koosnev 13-liikmeline keelpilliorkester. Kontserdi pealkiri pisut […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Laureaatidele anti Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri. Piduõhtu korraldas Tartu Uus teater, autor-lavastaja oli Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi ja […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
35% 18 |
Kroonika
|
11% 7 |
Õhtuleht
|
7% 15 |
ERR
|
7% 10 |
Uued uudised
|
6% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.05.2024 06:37
Viimane uuendus: 06:34.
Uudiste reiting uuendatud: 06:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)