Preemiakandidaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid, kes hindasid 2024. aastal ilmunud tekste üheksas kategoorias. Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil. Aastaauhindade põhižürii koosseisus Kai Olivia Arrak (esimees), Sveta Grigorjeva, Janika Kronberg valis auhinnale kandideerima järgmised teosed: PROOSA Tiit Aleksejev, „Taevaminejad“ Maimu Berg, „Abitu armastus“ Kristiina Ehin, „Südametammide taga“ Lilli Luuk, „Ööema“ Arne Merilaid, „Puuinimesed“ Ca Vaata lähemalt ›
0
PROOSA Tiit Aleksejev, „Taevaminejad“ (Varrak) Maimu Berg, „Abitu armastus“ (Tuum) Kristiina Ehin, „Südametammide taga“ (Loomepuhkus) Lilli Luuk, „Ööema“ (Saadjärve kunstikeskus) Arne Merilaid, „Puuinimesed“ (EKSA) Carolina Pihelgas, „Lõikejoon“ (Loomingu Raamatukogu) LUULE Veiko Belials, „Tiigri aasta“ (Lummur) Mart Kangur, „Pöörduks“ (Loomingu Raamatukogu) Piret Põldver, „Tõmme“ (Kastani Tänava Kirjastus) Maarja Pärtna, „Ülestõusmise serval“ (Tedretäht) Triin Soomets, „Kerge […] Vaata lähemalt ›
384
11. veebruariltähistatakse Eestis viiendat korda rahvusvahelist päeva „Naised ja tüdrukud teaduses“. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu naiste ja tüdrukute olulisele rollile teaduse arengus ning julgustada neid teaduskarjäärile. Samuti on see meeldetuletus, et STEM-valdkondades (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) on sooline tasakaal endiselt puudulik. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) kutsub üles selle nädala jooksul märkama ja […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teatri Agentuur koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega kuulutab välja 2025. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse. Viieliikmeline žürii ootab algupäraseid noorele teatrivaatajale suunatud tekste (välja arvatud dramatiseeringud) kõikvõimalikes žanrites ja -laadides. Žüriisse kuuluvad Eesti Lastekirjanduse Keskuse, VAT Teatri, Eesti Noorsooteatri, Ugala ning Piip ja Tuut Teatri esindajad. Võistluse auhinnafond on 9600 eurot. Võistlustööde esitamise tähtaeg on […] Vaata lähemalt ›
0
Meel Paliale on 26aastane fotograafiharidusega filmitegija, kes on just pärjatud oma teise täispika mängufilmi „Pikad paberid“ (2024) eest kultuurkapitali aasta filmi preemiaga. Viimaselt PÖFFilt saadi kätte ka Just Filmi publiku lemmiku auhind. Paliale on selle kõrgelt hinnatud filmi režissöör, stsenarist, monteerija ja helilooja. Vestleme Sõpruse kino esireas tema käänulisest, aga väga sihikindlast teekonnast režissööriks saamisel, […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Pikad paberid“ (Tallifornia, Eesti 2024, 97 min), režissöör-stsenarist Meel Paliale, operaator Margus Mikk, helilooja Meel Paliale, produtsendid Rain Rannu ja Tõnu Hiielaid. Osades Mihkel Kuusk, Maria Helena Seppik, Kaur Tõra, Urmet Piiling, Karl Birnbaum, Edgar Vunš jt. Aina kiiremini muutuvale maailmale vaatamata on kindel ja ümberlükkamatu tõsiasi, et noored jäävad noorteks: nad on hukas ja […] Vaata lähemalt ›
0
Nora. Tere, minu nimi on Nora Maria. Ma saan detsembris 19aastaseks. Minu põlvkonnas on palju Norasid, aga mina sain nime Ibseni näidendist. Ema ütleb: „Naise järgi, kes otsustab ise otsustada.“ 18aastased ei tea midagi Ibsenist ja käivad teatris ainult siis, kui õpetaja käsib. Olete sellist või sellega sarnast mõtet kuulnud ehk lugenud? Muidugi olete. Minu […] Vaata lähemalt ›
349
Kes me oleme? Kust me tuleme? Kuhu me läheme? Kas järgmise 100 aasta jooksul saavad need küsimused vastatud? Alustame päris algusest. Soome-ugri maailmal puudub looja, see on tekkinud iseenesest. Siin puudub ka selgepiiriliselt sõnastatud eesmärk, kuhu inimene võiks jõuda – niisuguse sihi püstitamine tundub tarbetuna, elu ei nõua tingimata tähenduse otsimist ja mõtestamist. Selle poolest […] Vaata lähemalt ›
6
Pedantlik prelüüd Sada aastat ühe kultuuri, rahva, maa mõõtkavas tundub inimeluga võrreldes olevat vaid üks hetk, hingetõmme. Teades küll päris täpselt, mida ma minuti pärast teen, saan endale selle kohta, mida kujutab endast Eesti ja selle kultuur sajandi möödudes, lubada üksnes väga hägusat ja kõhklevat kujutelma. Seda mitte ainult tolle tõttu, et olen kulturoloogias, ajaloos […] Vaata lähemalt ›
0
Igikestvas ja aina teravnevas võistluses tähelepanu pärast ei möödu nädalatki, mil avaliku erutatud huvi keskmesse ei veeretataks järjekordset mahukat käsitlust sellest, kuidas põhiseaduslik kord ja selle institutsioonid Eestis toimivad ning millega täidavad oma tööpäevi ametnikud ja poliitikud. Väidetavalt, sest neid lugusid jutustavad ise varju jäävad kõrvalseisjad, kes piirideta kunstnikuvabadusega realiseerivad oma nägemust, oma lugu, pakkudes […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstiakadeemia rektori hääletamine, nagu ka muud valimised, oli põnev troonide mäng, mille taustal figureerinud kokkulepped ning põrkumised joonistuvad välja alles sügisel. Nagu meie maa lugu on ka selle õppeasutuse pärand vastakas ning väärib taas mõtisklemist, mida üldse tasub ajaloost ning eelkäijate tegemistest väärtustena kaasa võtta. Kunstiakadeemia eelkäijaks olevat kunsttööstuskooli juhtis 1914–1934 sajandi algul Peterburis Stieglitzis […] Vaata lähemalt ›
12
Muidugi paneb küünitama kraadiklaasi järele, kui nunnude lustisaadete vahel korraks ekraanile sattunud naiseriietes mehe pärast riikliku lõburingluse eestvedajaid Männiku karjääri ähvardatakse vedada. Trullallaa on tõesti „pikk, lai ja objektiivne“, kui erutuvad „vaimses pankrotis macho’d ja rangelt heteroseksuaalne duo“. Kuid kas meie intellektuaalne kliinik ei keskendu liialt kultuurisõdadele, nägemata seoseid frustratsiooni ja inimeste toimetulekumurede, süveneva varandusliku ebavõrdsuse […] Vaata lähemalt ›
0
Akadeemik, Tallinna tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor Maarja Grossberg-Kuusk tegeleb uue põlvkonna materjalide arendamisega päikeseenergeetika rakenduseks. Mäletan umbes viieteist aasta eest akadeemik Enn Mellikovi kutsel aset leidnud külaskäiku Tallinna tehnikaülikooli, kus tutvustati toonaseid päikeseenergia alaseid alusteaduslikke ja tehnoloogilisi töid. Toona ei teadnud veel keegi, et päikeseenergeetikast saab suur osa maailma energiabilansist. Uued ja tõhusamad […] Vaata lähemalt ›
114
Õhk on raske spekulatsioonidest, mida Donald Trump Ukraina sõja lõpetamiseks ette võtab või kas tal üldse õnnestub ses osas kokkuleppeni jõuda. Ukraina Youtube’i kanalitel on ühed sagedasemad külalised USAsse emigreerunud ja vastavalt New Yorgi ja Wisconsini kohaliku tasandi poliitikas tegutsevad Boris Pinkus ja Juri Raškin.1 Esimene on vabariiklane, teine demokraat. Kuna mõlemad räägivad vabalt vene […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm otsustas eelmise aasta detsembris Iisraeli külalisõppejõu Jonathan Ventura veebruaris toimuma pidanud meistriklassi poliitilistel põhjustel ära jätta. Otsus tuli nagu välk selgest taevast nii doktorantidele kui ka prof. Venturale. Hiljem on Kalm oma otsust põhjendanud meeleoludega ülikoolis. 28. jaanuari AKs ütles Kalm, et „ülikooli asi ei ole poliitilisi seisukohti võtta“, seistes samal […] Vaata lähemalt ›
104
Rahvusluse arengus paistab olevat oma seaduspära. Tavapäraselt on see esialgu midagi paindlikku ja võimestavat – jõud, mis juhib rahvaid vabastama mitte ainult ennast, vaid ka kõiki teisi, kes sel maal rõhumise ikke all elavad. Ka meie riigi loonud revolutsioon oli selline, olles suunatud „õiglusele ja seadusele ja vabadusele“ kõigi eestimaalaste jaoks. Vabadus ei tähendanud siin aga […] Vaata lähemalt ›
17
Ida-Virumaa on ala, kus läbi aegade on eestlaste kõrval elanud teised soomeugrilased: ingerisoomlased, vadjalased, isurid ja kaugemad sugulasrahvad. Eesmärgiga esitleda soome-ugri kultuuripärandit esitati Narva 2025. aasta soome-ugri pealinna kandidaadiks ja selle tiitli linn ka võitis. Mastaabilt ei ole kindlasti tegu Euroopa kultuuripealinnaga võrreldava staatuse ja kultuuriprogrammiga, kuid kohalikus plaanis on see tähtis siiski. Kultuuripealinna kavagi […] Vaata lähemalt ›
53
Eesti Muusika Infokeskus (EMIK) tähistab 3. mail Eesti muusika päevadel 30. tegevusaastat. Ühtlasi on infokeskusel 2024. aasta 1. novembrist uus juht, muusikateadlane Saale Kareda, kes süvamuusika valdkonnas nähtavasti tutvustamist ei vaja. Muu hulgas on Saale Kareda süvitsi uurinud Arvo Pärdi tintinnabuli-stiili, töötanud Viinis Universal Editioni muusikateadusliku konsultandina ja Eesti suursaatkonna kultuuriesindajana, olnud ajakirja Teater. Muusika. […] Vaata lähemalt ›
17
Ühismeedias kurdeti muudkui, et jaanuar oli justkui pime ja hall omaette aasta, mille oleks võinud vahele jätta. Olen vist ainuke, kes nautis pikka aasta algust. Peale selle, et suve saabumise magusat ootusärevust jagub nii kauemaks, oli ka muusikamaailmas veidi teistmoodi kui tavaliselt ja vaheldus on ju tore. Esiteks ei olnud see kontserdimaastikul aeglane ja sündmustevaene […] Vaata lähemalt ›
0
Kui uurida Eesti elanikkonna statistikat, siis võib püstitada hüpoteesi, et 20 aasta pärast võivad olla alles küll teatrimajad ja loodetavasti ka etendajad, lavastajad ja muud loovtehnilised töötajad (teatrit teha on ju tore!), aga saalid osutuda tühjaks. Statistikaameti küsitluste järgi külastab teatrit järjest vähem inimesi: 2017. aastal käis vähemalt korra aastas teatris 44% Eesti elanikest, 2023. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 2 |
Delfi
|
19% 16 |
Õhtuleht
|
7% 5 |
ERR
|
6% 6 |
Kroonika
|
6% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.04.2025 16:01
Viimane uuendus: 15:58.
Uudiste reiting uuendatud: 16:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)