Tehis ja päris, looduslik ja kunstlik ei ole vastandid. Vastandumine eeldab puhast substantsi, aga kui need on juba ammu teineteist nakatanud, siis – mis millele vastandub, kus on piir? Loovus ja vastutus Kõlab ehk õõvastavalt, aga inimene on hübriidolend: meie mõtted on bioloogilised, aga kujutlused tehnoloogilised. Keel ise, üldse kogu kultuur, on tehislik süsteem, kuid selles väljendub päris kogemus – seega ei tähenda tehis ainult ja alati elutut. Aed on... Vaata lähemalt ›
0
Osalesin teoreetilise bioloogia kevadkoolis, mis oli järjekorras juba 52., toimus seekord Viidumäel Saaremaal ning kandis teemapealkirja „Pool-looduslik“.1 Üles ma seal ei astunud, aga pärast kevadkooli sugenesid järgmised mõtted. Otsene ja kaudne Tavapruugis eristatakse tehislikku ja looduslikku tihti teljel inimese tehtu vs. muul moel tekkinu. Mõnel piiratud praktilisel eesmärgil ajab see eristus asja ära. Aga kui me hakkame lähemalt ja sisulisemalt juurdlema, siis pole sellisest eristusest palju abi (nag Vaata lähemalt ›
0
Enne kui panin tähele tõttava Katarina Bonnevieri lehviva jaki värvilisi hõlmu või pigimustast nahast mootorrattapükse ja vesti, märkasin tema olemuse eredust, mis ei vähenenud ka hetkel, mil ta astus hämarasse kohvikusse. Bonnevieri teosed ja loomingulise koosluse Mycket tegemised lähtuvad soolisuse ja ligipääsetavuse teemalistest arhitektuuriaruteludest. Ta rõhutab, et arhitektuuris on vaja rohkem mängida öö ja narratiividega ning arhitektuuri tuleb suhtuda kui elavasse organismi. Aprillis pidas ta meie k Vaata lähemalt ›
0
Virumaal Küti vallas Inju-Aruvälja külas sündinud Kalju Saaber ei näinudki oma isa, kelle punased olid maha lasknud. Kolme poega kasvatas leseks jäänud ema ning talumeheoskusi ja -tarkusi tuli poisil omandada onu juures elades. Mälestustesse jätsid jälje vanadest riietest tehtud tuulepluusid, metsavendade öised visiidid, leivasabad, puskarikeetmine ja sundkollektiviseerimine. Hea jutuga vanaemast Anettest sai Saaberi hilisemate teoste vanaperenaiste algkuju. Raamatuid oli kodus napilt. Seda suurem näis vaim Vaata lähemalt ›
0
Rein Joasoo oli trummimees, kes ei jäänud kunagi hiljaks, aga lahkus siiski liiga vara. Trummar on bändi mootor ehk süda. Tunnistus selle kohta, et Rein oskas meid koos hoida, on 40 aastat tuhandeid ühiseid kontserte, peale selle mitu plaaditäit eesti muusikaajaloolisi salvestisi. On loendamatu hulk teisigi muusikakoosseise, mis kenasti tema löökpilli järgi tantsisid. Singer Vingerile oli ta selgelt ja kaugelt rohkem kui lihtsalt trummar. Tegemist oli dirigendiga, tänu kellele meie... Vaata lähemalt ›
0
„Lõpmatuse aktiivne pool“, Konstantin Kuningas vestles Daniil Zandbergiga Eesti naiskirjanduse auhinna laureaadi Berit Petolai kõne Veiko Belials, „Tehis on päris“ Äli-Ann Klooren, „Kontsertidest (üle)küllastatud aprill“ Margus Ott, „Tehislik ja looduslik“ Mihkel Kangur, „Metsa ei istutata“ Piret Karro-Arrak, „Meie laste tore ja turvaline elu“ Mirjam Hinrikus, „Dekadents – korraga feministlik ja antifeministlik“ Tristan Priimägi, „Hirmu paradoks“ Joosep Ehasalu, „Tühja võimla Ameerika mäed“ Marge Monko ja I Vaata lähemalt ›
0
Mõni nädal tagasi kirjutas Kunter Tätte Sirbi veergudel allovanemlusest ehk laste kasvatamisega seotud vastutuse jagamisest vanavanemate, õdede-vendade, onude-tädide, nõbude ning teiste lähemate ja kaugemate sugulastega. „Lapsele tähendab allovanemlus eelkõige püsivaid turvalisi suhteid ja selgemat kogukonnatunnetust,“ kirjutab Tätte mulle palju mõtteainet ja samastumisvõimalust pakkunud artiklis.1 Minagi kogen oma pisikese tuumikperega vanavanematest kaugel elades igatsust hooletöö jagamise järele: küll ol Vaata lähemalt ›
0
24.04.2026 Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi presidendi noore kultuuritegelase preemiale ja sotsiaaltöö preemiale. Mõlema preemia suurus on 7000 eurot. Taotlusi oodatakse kuni 18. maini aadressile vpinfo@vpk.ee Noore kultuuritegelase preemia on mõeldud kuni 35-aastasele Eesti kultuuritegelasele või grupile, kelle loomingulised saavutused on leidnud laialdast tunnustust või aidanud oluliselt kaasa Eesti ja eesti kultuuri tutvustamisele maailmas. Kandidaate saavad preemiale esitada. Vaata lähemalt ›
0
Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini. „Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25... Vaata lähemalt ›
0
7.05.26 – 28.05.26 Jakobi galerii, Jakobi 52, Tartu Neljapäeval, 7. mail kell 18.00 avatakse Jakobi galeriis Mirjam Variku fotonäitus „Oma võõras“. Projekt käsitleb põlvkondade kohtumist läbi fotode ja arhiivimaterjalide. See on lugu lahkunud vanaisadest ja siia jäänud vanaemadest ning sellest, kuidas pildid, vanad kirjad ja mälestused aitavad taastada katkenud sidemeid ja mõista oma juuri. Me pärineme kusagilt, oleme kellegi moodi või nägu. Perekonna ajalugu ei ole kunagi üheselt mõistetav —... Vaata lähemalt ›
0
Alates reedest, 15. maist on Tallinna rahvaste muuseumis avatud sisserändajate kogemusi peegeldav näitus “Vahepealsuse lävel. Kõik teed tõid Eestimaale”. Näitus kutsub mõtisklema rände keerukuse ja eneseväljenduse üle mälestuste, identiteedi ja kuuluvustunde kaudu. Malaisiast pärit kuraator ja kunstnik Ouddhena Eronigca Teern on kunstikeskkonna Batiksuutra looja, kelle praktika käsitleb batikat kui rituaalset ja kontseptuaalset loomevormi. Eestisse elama asus Ouddhena 2019. aastal. Nagu paljud kaugetest ma Vaata lähemalt ›
0
Tartus avaneb must kast: sündmuste sari uurib mänguliselt, kus lõpeb päris ja algab tehis. Tartus Aparaaditehase Armastuse saalis toimub 11.–15. maini kirjandusfestivali Prima Vista sündmuste sari ja näitus „Opening the Black Box”, mille on kureerinud Erica Masserano ja Francis Gene-Rowe Londonist. Nädala jooksul uurivad kunstnikud, kirjanikud ja mänguloojad festivali tänavust teemat „tehis ja päris” arhiivimaterjalide, keelemudelite, kirjanduslike mängude, poeetiliste ennustuste, filmide, töötubade ja esin Vaata lähemalt ›
0
Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
30. aprillil kell 18 avatakse A-Galerii seifis Remigija Vaitkutė (Leedu) ja Anne Roolahe (Eesti) näitus RITUAAL. Kahe metallikunstniku teosed tõstavad esile aeglasi ja rahulikke tegevusi kui vastuhakku tänapäeva tormlevale elutempole. Kivi on aja puudutus ja raamat on mõttejälg. Mõned koguvad maakera killukesi, teised mõttejälgi. Ühel juhul tükikesi universumist ja ajast, teisel sõnu ja kogemusi. Kiires ja lärmakas maailmas osutub raamatu lugemine või kivi ülesvõtmiseks kummardumine justkui mässuteoks. Need Vaata lähemalt ›
0
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) kuulutab 1. mail välja populaarse külastusmängu „Avasta Eesti raamatukogusid“ neljanda hooaja. Kuni 1. oktoobrini kestev ettevõtmine kutsub leidma tee Eesti eriilmelistesse ja põnevatesse raamatukogudesse. Kuidas mängus osaleda? Mida rohkem rändad, seda suurem on võiduvõimalus. Auhinnaloos toimub raamatukogupäevade ajal oktoobris 20. oktoobril ja võitjatega võetakse personaalselt ühendust. Eestimaa raamatukogud on rohkem kui lihtsalt raamaturiiulid – need on kogukonnake Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on Vikipeedia keeletoimetamistalgute parimad toimetajad. Stipendiumid anti üle 29. aprillil Eesti Keeletoimetajate Liidu toimetajaseminaril. Talgute eesmärk on väärtustada keeletoimetaja tööd ja parandada Vikipeedia artiklite keelelist kvaliteeti. Detsembrist märtsini kestnud talgutel osales 17 toimetajat, kes parandasid kokku 250 Vikipeedia artiklit. Parimate väljavalimisel hinnati keeletoimetaja ametiülesannete korrektset täitmist ning tehtud paranduste põhjendatust ja mõju teksti terviklikkusele Vaata lähemalt ›
0
Täna, 28. aprillil kuulutati Tallinna Kirjanike Majas välja Eesti naiskirjanduse auhinna laureaat. Tunnustuse pälvis Berit Petolai luulekoguga „Hele, tuisklev ja nimetu“ (Hunt). Raamatut on Sirbis arvustanud Brita Melts (29. VIII 2025). Auhinda annab välja Eesti Naiskirjanduse Selts ning selle suurus on 15 000 eurot. Esimene laureaat oli Carolina Pihelgas 2025. aastal romaaniga „Lõikejoon“, tänavu anti auhind välja teist korda. Žüriisse kuulusid Sirel Heinloo, Tiina Põldmaa, Eva Nooni, Maia Tammjärv ja... Vaata lähemalt ›
0
Olen vahel püüdnud kõneleda põlisrahvaste püsimajäämise muredest. Üldiselt võtavad kuulajad sellise jutu heatahtlikult vastu, ehkki ei ole selgust, kas see neid ikka kõnetab. Mõned kohalviibijad aga ütlevad otsesõnu: „Kui inimesi on vähe, siis nad ei loe. Suured rahvad kannatavad palju rohkem.“ Justkui ei oleks mingit vahet, mis väikeste rahvastega juhtub. Sellise määratluse järgi põlisrahvaste kannatused kunagi ei loegi, sest neil ei ole ette näidata piisavalt ohvreid. Levinud on hoiak, et... Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise repertuaaris on lavastus, mis sobib ülikoolilinna kultuuripilti kui valatult: kus siis veel, kui mitte Eesti vanima ja suurima ülikooliga linnas kõnelda akadeemilise maailma siseelust. Muidugi, Juha Jokela näidend „Akadeemiline lühis“ Taago Tubina lavastuses pole nii kitsa temaatikaga, et sellest peaksid huvituma vaid ülikooliga seotud inimesed. Lavastus pakub laiemat mõtteainet meie ühiskonna toimimisest. Juha Jokela on tunnustatud soome näitekirjanik, kelle näidendeid on ka siin mitmel korral la Vaata lähemalt ›
0
Jim Jarmuschi uues mängufilmis „Isa ema õde vend“1 lahatakse peresuhteid laste ja vanemate vahel, aga jarmuschlikult ilma liigse draama ja emotsioneerimiseta, vaid pigem vaatlevas, kuivalt koomilises laadis. Film koosneb kolmest vinjetist, millest keskmises näeme ka kaasaja üht tipp-naisnäitlejat Cate Blanchetti temale pisut tavatus kohmakas-kohmetus rollis, mis avab ta vastuvaidlematu talendi uue tahu ja näitab meile näiteks dirigent Lydia Tári2 vastandit, kuigi mõlemat iseloomustab fanaatilisepoolne suhe. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Telegram
|
0% |
Harju Elu
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.06.2026 10:20
Viimane uuendus: 10:18.
Uudiste reiting uuendatud: 10:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)