Sõnaveebi järgi tähendab kolonialism muu hulgas teiste riikide või piirkondade hõivamist riikide poolt ning nende sihipärast oma huvides ümberkujundamist.1 Ehkki kolonialistlik mõtte- ja tegutsemisviis näib esmapilgul kuuluvat kuhugi XIX sajandisse, elab see kõigele vaatamata siiski edasi ja mitte üksnes riigi tasandil. Esmapilgul ootamatu kolonialismi avaldusvorm näib olevat ka igapäevaelu see osa, mis haakub ühel või teisel viisil moesõnaga „kogukond“. Kogukond on inimrühm, kes on omavahel seotud nt ühise Vaata lähemalt ›
562
Näituse „Piirideta aineväljadel“ saatetekst lubab hübriidset ja transainelist – nagu nüüd ikka kombeks –, ent muuseuminäitusele valitud tööd sosistavad mulle kõige valjemini kunstniku ja materjali suhtest. Tarbekunsti erialadele omaselt aimub lisaks selgepiirilisele lõpptulemusele ka intiimsemaid kihistusi – teekonda koos materjaliga. Kunstniku ego kohtumas materjali egoga. Oma ERKI/EKA õpingute ajal 1990ndate teisel poolel sattusin murranguliste materjaliuuenduste pöörisesse. Professor Kadri Mälgu tarmuka. Vaata lähemalt ›
108
Kuigi ikka käib kusagil sõda koos sellega kaasas käiva ebainimlikkusega, on siiski kurb, et sõjahirm jõuab samasse kohta tagasi enne, kui vanad haavad on paranenud. Kuigi Ukraina on rohkem kui tuhande ja Gaza rohkem kui kolme tuhande kilomeetri kaugusel, on praegune maailm nii palju väiksem, et kaadrid purustatud linnadest ja elust tunduvad nii käegakatsutavalt lähedal, et kisuvad vaevu marrastunud haavad lahti. Nii neil, kes on sõda oma silmaga näinud, kui... Vaata lähemalt ›
18
Üks hästi kirjutatud raamat tabab hinge ja võib mõtted segi raputada. Tihti ei mõtestata raamatukujundust, fondi- või paberivalikut selle kogemuse osana. Meeleliste aistingutega avab raamat end sõnadest varem, vajutab lõhna, tekstuuri ja värvidega tajule templi. Lapsepõlvest mäletangi ehk sõnadest rohkem tunnet, mida raamat füüsilise objektina kandis. Kergelt kolletunud ,,Seiklusjutte…” vanaema riiulis mõjus pehmete, kehva kvaliteediga lehtedega koduselt, sealsamas kõrval seisis tumesinine A. H. Tammsaare Vaata lähemalt ›
0
Mida aasta ja film edasi, seda kindlamaks saab Wes Andersoni polaarsus. Tema ilmeksimatult äratuntav visuaalne keel, nihkes huumor ja superstaar-näitlejate armaada on vaid nende põhjuste veepealne osa, miks paljud on valmis ka kinnisilmi tema uue filmi poole jooksma, aga suuresti samadel põhjustel on teine kildkond sinefiile Andersoni suhtes jäägitult tõrksad. Õigupoolest liiguvad vaatajad tihti ühest grupist teise: alustad noore filmihuvilisena oma teekonda Andersoni käevangus, aga kui helendava ekraani s Vaata lähemalt ›
0
Riste Sofie Käär on Hiiumaalt pärit kirjanik, muusik ja kriitik. Ta on õppinud teoloogiat ja graafilist disaini. Kääri loomingut on ilmunud väljaannetes Värske Rõhk, Müürileht, Vikerkaar, Looming, Edasi jm. Ta on avaldanud luulekogud „Elektrikujulised asjad“ (2022) ja „post post traat traat elekter!“ (2023) ning kasseti-plaadi „Supipäev“ (2023). Riste Sofie Käär lööb kaasa ansamblis Avemaria ning on tegev ka teatri vallas: sel kevadel tuli Von Krahli teatris lavale tema ja Elo... Vaata lähemalt ›
230
Veel kord … Kui intellektuaali noorusaeg langes üheksakümnendatesse, siis küllap paelus teda ka postmodernism. Märksõna tegi lennukat karjääri nii humanitaar- ja sotsiaalteadustes kui ka kultuurikriitikas, näiteks võib meenutada, et varane Hasso Krull tõlgendas koguni Hando Runnelit postmodernistina.1 Ent nüüd on pea konsensuslikult levinud arusaam, et postmodernism on läbi saanud. Möödunud aasta lõpul meenutati kadunukest Tartus suurejoonelise sümpoosioniga, mis talletati õnneks ka kultuurilukku.2 Esimese. Vaata lähemalt ›
18
Veel kaua aega enne seda, kui igaüks sai olla siin hiphopimaailmas kes tahes, valitses scene’is tugev tõsipeade kultuur. See tähendas seda, et uued tegijad võeti mängu ainult kindlate reeglite järgi ning igaüks isegi ei sobinud räppariks. Praegu … on aga lood teisiti. Elame maailmas, kus igaüks võib teha, mida tahab, ja olla, kes tahes – mis pole tingimata halb. See näitab, et maailm on muutunud avatumaks ja võimalusi on rohkem.... Vaata lähemalt ›
21
Tegid magistrikraadi Tartu ülikoolis kunstifilosoofia alal, oled olnud ka vahetustudeng kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis, kus said omajagu arhitektuuriajaloo loenguid. Doktorantuuris spetsialiseerusid teatriteadusele, doktoritöö on lõpetamisel. Sa pole varem otseselt ruumiloome valdkonna asutust juhtinud, kuidas tekkis mõte arhitektuurikeskuse juhiks kandideerida? Mõte sai alguse siis, kui õppisin 2023-2024 Soomes Aalto ülikoolis kultuuri ärikorraldust „Business of Culture“ programmis Põhja- ja Bal Vaata lähemalt ›
14
Kava vaadates võib tekkida küsimus, mis seob itaalia barokki, hilisromantismi, modernismi ja nüüdismuusikat ning miks on valikusse sattunud just nende heliloojate looming. Britten ja tema õpetaja Bridge on mõjutanud nii Kõrvitsat kui ka Dondereri ning just nende nimed kerkisid kava koostamisel esile.* Samuti võib nelja helilooja muusikalises väljendusviisis ja esteetikas leida mõningaid paralleele: kõigile neile on iseloomulik teatav poeetiline tundlikkus ja muusikaline lüürika. Ehkki kontserdil kõlas vaid. Vaata lähemalt ›
0
Muinasjuttude uusversioonid on moes. Alles äsja koperdas mööda kinosid Disney taaskäitlus „Lumivalgekesest“1. Norra lavastaja Emilie Blichfeldt on nüüd ette võtnud vähemalt kahe tuhande aasta taguste juurtega, vendade Grimmide läänestatud jutustuse klaaskingakesega neiust, keda enamasti tuntakse Tuhkatriinuna. Ka sellest on loomulikult olemas Disney versioon: lugu vaesest kaunitarist, kurjast kasuemast, õilsast printsist, appi tõttavast võluväest ja kõrvitsaks muutuvast tõllast. „Inetu kasuõde“ on Disney võ Vaata lähemalt ›
0
Maikuu kontserdielu oli ootuspäraselt tihe: hooaja lõppkontserdid, sekka veidi ärevamat laadi kontserteksamid, kolme hilisõhtut hõlmav Eurovisioni lauluvõistlus ja nagu kevadist õietolmu hakkas lendlema ka potentsiaalseid suvehitte. Muusikaelu ülevaateks valmistudes tuleb esmalt lahti saada suurest ahastusest, sest kolm või neli kontserti ühe õhtu jooksul on vähemasti maikuus täiesti tavapärane – raske südamega tehtud valik piirdub siinkohal vaid pealinnas toimunuga. Ja veel – ehkki toidupoe iseteenindusk Vaata lähemalt ›
29
Loodusteemalistel näitustel märkan ma tihti, et minu positsioon erineb kunstnike omast ühes kindlas aspektis väga tugevalt. Ja üsna samamoodi tunnen ma ennast ka selleteemalistel konverentsidel, kus otsitakse väljapääsu sellest umbkotist, kuhu me sattunud oleme – et looduse olukord üleüldse läheb kogu aeg halvemaks, hoolimata sellest, et looduse probleemidest saadakse aru üha paremini. See positsioonierinevus on kõige lihtsamini kokku võetav järgnevalt: mulle tundub, et inimesed, kes tunnevad looduse pärast Vaata lähemalt ›
3
Kuna raamatuaastal pööratakse muu hulgas rohkem tähelepanu just paberraamatutele ja nende omamoodi vastas- (või kõrval?)seisule e-raamatutega, jäin raamatuaastale muusikakultuuri perspektiivist mõeldes pidama samalaadsele vastasseisule. Ehkki ma pole päris kindel, kas füüsiline helikandja – olgu CD, vinüül, kassett või veel miski muu – ja pilvest ehk voogedastusplatvormidelt leitav muusika on raamatu eri vormide veenev analoog (liiatigi need ju ka ei välista üksteist), on selle üle raamatuaasta tuules pasli Vaata lähemalt ›
42
Otsustasin pärast järjekordset lõppematut (doom)skrollimist Facebookis ja Instagramis – et mulle aitab. Kuhu läheb mu aeg ja mis saab kord mu pöidlast, kui sedasi jätkan? Alates eelmise aasta sügisest märkan, et veedan online’is rohkem aega kui kunagi varem ja kui mulle varem meeldis muu hulgas end teistele tutvustada kui kedagi, kes kunagi eriti ei satu millestki sõltuvusse, siis tunnistan, et ühismeediast on saanud miski, mida on väga raske „maha jätta“.... Vaata lähemalt ›
0
Parimat osa sõjapidamisest nimetatakse sõjakunstiks ja ikka asja pärast. Olgugi argipäev lahinguväljal jõle ja verine tihutöö, kui sinna saabub kunstnik, sünnib midagi ilusat, meeldejäävat ja originaalset. Just sellise järjekordse teose kinkisid Ukraina sõjakunstnikud maailmale vaatamiseks ja arutamiseks läinud nädalavahetusel, kui korraldasid efektse rünnaku Venemaa sügavuses paiknevatele sõjalennuväljadele. Publik ahhetas ja kriitikud-analüütikud on tõotanud selle loo kirjutada kõigisse õpikutesse ja ajal Vaata lähemalt ›
21
Mõeldes innovatsioonile, tulevad sageli esimese asjana silme ette laborikitlites teadlased, moodsad tehnoloogiaettevõtted, tänavatel liikuvad isejuhitavad autod või pakirobotid. Innovatsioonist rääkides keskendutakse sageli sellele, mis see on: uued tehnoloogiad, tooted ja teaduslikud läbimurded. Kuid liiga tihti unustatakse, kuidas ja miks – kuidas uued ja murrangulised ideed tekivad ning miks need õnnestuvad või ebaõnnestuvad. Innovatsioon ei ole ainult originaalse insenerimõtte ja tipptasemel laboritöö t Vaata lähemalt ›
106
Cannes’is oli Eestil tänavu taas tähelepanuväärne aasta. Lisaks kahele märkimisväärsele saavutusele, milleks olid Natalja Mirzojani kolmanda koha võit alaprogrammis „La Cinef“ lühianimatsiooniga „Lumi saadab meid“ (2025) ja Sander Joone uue animaprojekti „Jänesjuus“ valimine parima filmiesitluse ehk pitch’i auhinnale programmis „Cinéma de demain Focus WiP [Work in Progress]“, oli Cannes’is eesti filmiasja ajamas mitmeid veel avalikkusele seni tundmatuid tegijaid, nende hulgas ka end Eestiga sidunud Ukraina. Vaata lähemalt ›
0
Konstantin Kuningas vestleb Christopher Rajaveerega Kaarel Vanamölder, Madli Vanamölder, „Kolonialism ja kogukond“ Lisete Velt, „Õnnelik mai“ Andrus Laansalu, „Mis siis, kui kõik teised on võõrad?“ Tiina Randma-Liiv, Anu Realo, „Sotsiaalteadused kui innovatsiooni nähtamatu katalüsaator“ Intervjuu arhitektuurikeskuse uue juhi Kristiina Reidolviga arhitekt Nina Mathieseniga ukraina produtsendi Alex Gaponiga TTÜ tootmistehnika professori Tauno Ottoga luuletaja Riste Sofie Kääriga Vaata lähemalt ›
0
28. mail avatud EKA iga-aastase lõputööde festivali TASE avamisel kuulutati taas välja noore kunstniku, noore disaineri ning noore tarbekunstniku preemiate laureaadid.Noore kunstniku preemia said graafika eriala bakalaureuseõppe tudeng Helena Pass ning kaasaegse kunsti magister Viktoria Martjanova. Endoveri stipendiumi pälvis maali eriala bakalaureuseõppe tudeng Rebecca Norman töö “Laetud tühjus” eest. Viktoria Martjanova videoteos “Visiit” on installeeritud lakoonilise esteetikaga ülekuulamisruumi meenutav Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
24% 1 |
ERR
|
14% 3 |
Õhtuleht
|
13% 3 |
Maaleht
|
11% 0 |
Uued uudised
|
7% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.08.2025 22:34
Viimane uuendus: 22:28.
Uudiste reiting uuendatud: 22:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)