Kirjanik ja Eesti luuleprõmmu valitsev meister Mari-Liis Müürsepp naasis hiljuti Saksamaalt Euroopa meistrivõistluselt. Mari-Liis Müürsepp, kes jäi tiheda konkurentsiga Euroopa poetry slam’i ehk luuleprõmmu finaalist välja erakordselt napilt, räägib Saksamaa kogemusest, sellest, kuidas luua head prõmmuteksti, aga ka peatselt ilmuvast luulekogust ja ühismeedia mõjust loomingule. Äsja Saksamaal lõppenud luuleprõmm oli seni kõige suurejoonelisem seesugune võistlus siinkandis. Olid laval sadade inimeste ees. Ku Vaata lähemalt ›
6
Linnade parkimiskitsikuse lahendaks väliruumi mitmeotstarbeline kasutamine ja jagatud ruumi põhimõtte laialdasem omaksvõtt. Kui küsida mõne suure paneelelamurajooni elanikult, kust king kõige enam pitsitab, siis ei ole see pahatihti avaliku ruumi puudus, elurikkuse kadu või libe kõnnitee. Enamasti võtab hinge kinni ja südame värisema õhtul autole parkimiskoha leidmine. Pärast tööpäeva lõppu Lasnamäel, aga ka mujal ringi vaadates on hästi näha, et hoolimata mõni aasta tagasi renoveeritud parklatest on kohti Vaata lähemalt ›
57
Austria neutraliteeti esindavale Viinile omaselt oli „Viennale“ eesmärk pakkuda võimalust mugavates kinosaalides keeruliste ja ebamugavate küsimuste üle pingevabalt arutleda. Saalid olid valdavalt täis ning ka esmaspäeva õhtul kihasid kinod huvilistest: pärast filmi jäädi rahulikult kuni tiitrite lõpuni istuma ja kui tuled uuesti süüdati, siis ei joostud kiiruga minema, vaid jäädi kinobaari klaasikese taha nähtu üle arutlema. Enamikul linastustest olid filmitegijad ise kohal, samuti korraldati publikule era Vaata lähemalt ›
0
„Valka, kuule!..“ Vaikus. „Valentin on mu nimi,“ vastab kõnetatu. Pisut kähe, vaikne, kuid konkreetne ja veenev hääl välistab edaspidiseks igasuguse familiaarsuse … Selline oli sõber Kuik. Läbi nende aastakümnete, mil koos toimetasime. Otsekohene ja väga aus. Tõeline härrasmees. Valentin Kuik – nooruses tugev poksija ja … ka saksofonimängija, armeeteenistuse järel mõnda aega valgustaja Eesti Televisioonis, nukujuht Nukufilmis. Noor pereinimene. Aasta 1970 tõi aga tõsise elumuutuse: Valentin Kuik võeti vastu Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise „Kontrastid“, noorte koreograafide balletiõhtu. I osa „Viiulikontsert“. Helilooja Pjotr Tšaikovski, koreograaf-lavastaja Georgia Toni Hyrkäs. II osa „Incipience“. Lavastuses kõlab Woodkidi, Zach Hemsey, Hans Zimmeri, Jed Kurzeli, Mikael Karlssoni, WillGelli, FreshmanSoundi ja Dobrinka Tabakova muusika, koreograaf-lavastaja ja helikujundaja Gus Upchurch. Mõlema lavastuse kostüümikunstnik Mare Tommingas ja valguskunstnik Kaspar Aus. Laval Vanemuise balletitrupp. Esietendus 8. III Vanemuise suures ma Vaata lähemalt ›
0
Aap Tepperi, Birgit Püve ja Serge Eckeri näitus „See, mida ma vaatama tulin, oli juba kadunud“ on ilus ja poeetiline: juba selle pealkiri mängib kohalolu ja puuduolekuga. Foto paradoksaalsest seosest aja kulgemise, surma ja kaduvusega on palju kirjutatud. Momentvõte ajas võimaldab näha seda, mida enam ei ole, hea kadreering aga suudab näidata seda, mida veel pole. Fotokujutised on alati jäljed. Ent sel näitusel lisandub kõigele spetsiifilisem mõõde, nimelt annab näitus... Vaata lähemalt ›
68
Kultuurilugu kui tüvitekst. Kultuurilooline draama koos A. H. Tammsaare, Oskar Lutsu ja Andrus Kiviräha loominguga kujundab eesti teatri rahvuslikku identiteeti – see on see meie oma asi, mis teistesse suurt ei puutu. Kõige populaarsem kultuurilooline isik, kes kirjanikke ja lavastajaid on inspireerinud, on ilmselt Koidula, ja temaga algab ilmselt ka kultuurilooliste lavastuste rida. Eesti teatri lavastuste andmebaasist ilmneb, et Koidula-teemalisi näidendeid on kirjutanud näiteks Artur Adson (1931), Hella. Vaata lähemalt ›
0
Mida sügavamale sügise hämara südame poole liigume, seda ebamaisemaks muutub kogu õhkkond. Inimsuurused kanad käivad keskööl saunatamas, metsarajal kohatud kääbik kõneleb kähiseval häälel tagurpidi ning kuusepuu ladva kohal õhus pöörab must ronk ennast muudkui ümber oma telje. Isegi Eesti Pagari Pealinna koogil on väike valge, imestusest lahti jäändki suuga martsipanist (mardisandist?) kummitus. Käes on november, hingedeaeg, ja ümberringi võib igal pool leida tumedaid märke ja võbelusi. Kui sellel süngevõi Vaata lähemalt ›
77
Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus ning Eesti Lavastuskunstnike Liit korraldavad 14. ja 15. novembril Tallinnas Salme kultuurikeskuse konverentsiruumis ja Eesti Kunstiakadeemia aulas ühiskonverentsi „Stsenograafia kord“. Milline on Eestis stsenograafia hetkeseis? Kui sujuvalt kulgeb lavastuskunstnike koostöö lavastajate ja teatritega? Mul on täpselt sama küsimus. Sellepärast sai algatatud ka see konverents, et saaks mõne vastuse. Aga ilma naljata, kuna mina olen teatriuurija, siis kunstniku-lavasta Vaata lähemalt ›
45
1. novembril esitas Ludensemble pühakutepäevale sobilikku repertuaari, mille alged on pop- ja folkkultuuris. Õhtu oli pime ja niiske, täpselt selline sügisene õhtupoolik, mil pole veel harjutud talve-eelse varajase pimenemisega ning välja vaadates võiks kell olla vabalt kas kuus või ka üksteist õhtul – täiesti suurepärane aeg koguneda hubases Muba kammersaalis ja kuulata, mida Ludensemble on selleks õhtuks kuulajaile välja valinud. Kontserdi ülesehitus oli lihtne: esitusele tulid Bryce Dessneri teos „Murde Vaata lähemalt ›
30
Viimasel kümmekonnal aastal on uute päästekomandode ning politsei- ja piirivalveameti ühishoonete rajamine huvipakkuv fenomen. XXI sajandil on kerkinud pea 30 uut hoonet. Sealhulgas kuus uhiuut (alla kümne aasta vanust) komandohoonet, mis on mõeldud peamiselt professionaalsetele päästjatele: Vastseliina (Kavakava Arhitektid, 2018); Türi (2023) ja Jüri (2024, Anu Kulbach, Ivo Rannaste, Kavakava projekti järgi); Haapsalu, Viljandi ja Paide (kõik Kuu, 2024). Lisaks on riigi abiga rekonstrueeritud nii kutselist Vaata lähemalt ›
54
„Afekti“ puhul oli seekord tegu juba XXIV rahvusvahelise nüüdismuusika festivaliga, kuigi nii festivali pealkiri kui ka kontseptsioon on ajaga muutunud. Loodetavasti saab selle muusikasündmuse korraldamisest järgmisel aastal veerand sajandit. Aastate jooksul on Eesti publikule toodud kohale palju nimekaid heliloojaid ja muusikuid, kõlanud on palju esiettekandeid. Festivali eesmärk on hoida kätt pulsil Lääne-Euroopas toimuval. Tõenäoliselt on tegemist siinse piirkonna ühe vähese ettevõtmisega, kus pööratakse Vaata lähemalt ›
0
Oktoobris tehti teatavaks Lasnamäele Martsa tänavale kavandatava uue põhikooli arhitektuurivõistluse tulemused. Senise tüüpkoolimaja asemele rajatakse lähiajal täiesti uue kontseptsiooniga õpikeskkond, kus siseruumide kõrval on võrdväärsel kohal õueala. Miks on siis ikkagi oluline õpikeskkonda mitmekesistada ja laiendada see ka õue? Mida ütleb teadus? Igapäevane keskkond kujundab seal tegutsejaid rohkem, kui võiks arvata. Inimene ei erine teistest elusolenditest: ta sõltub täielikult keskkonna pakutavatest. Vaata lähemalt ›
39
Ei mullast sul olegi enam suurt lugu, kui kõndima õpid parkettide pääl, sääl ununeb loodus ja loomise lugu ja kõrvadest kustub sul põldude hääl. Hando Runnel Maismaal kasvab 12. oktoobril 2025 avaldatud andmetel kõrgemate taimede (soontaimede) 357 450 aktsepteeritud liiki. Arvestades hübriide, liigisiseseid alamliike ja sünonüüme (sama taim erineva nimega) on soontaimede nimetusi kokku 1 419 285.1 Olenemata igal aastal uute taimeliikide avastamisest annavad juba tuntud soontaimed otseselt või kaudselt... Vaata lähemalt ›
0
Tänavate ümberkujundamise vajadusest on Tallinnas ja kogu Eestis viimastel aastatel palju juttu olnud. Vähem on aga kohti, mida esile tuua. Linnade tänavadisaini ja -ehitust seni suunanud standardist „Linnatänavad“ ei ole samuti palju abi olnud: tegemist on pigem maanteemaastike kui linnaruumi juhendiga. Seetõttu on suur rõõm, et Tallinna peaarhitekti büroos on koostöös transpordiameti ning keskkonna- ja kommunaalametiga valminud „Tallinna tänavaruumi juhend“, mille koostamisel ei ole lähtutud liikumiskiir Vaata lähemalt ›
0
Vahel tundub, et inimkond on jõudnud mingile platoole, hetkeks seal ringi vaadanud, õlgu kehitanud ning siis kõik täis lagastanud. Kuhu on siit veel edasi minna ja milleks üldse? Planeet närbub meie jalge all, sest inimene on kogu eksistentsi jooksul peamiselt enda peale mõelnud. Nüüd on raske lülituda teistsugusele toimimisloogikale ning mõista, et elurikkus ja suhete-erinevuste rohkus ökosüsteemides, isegi argielus, on hea asi. Eks tulnud rohepööregi peamiselt sellepärast, et inimene mõtleb... Vaata lähemalt ›
0
Sõda käib, linnad põlevad, inimesed surevad, poliitikud tegutsevad ja maailm … naerab. Ühismeedia on üleküllastunud naljakatest meemidest/lühivideotest, mille tegelasteks on maailma juhtivad poliitikud: Trump, Putin, Zelenskõi, Kim Jong-un, Xi Jinping, Ali Khamenei, Narendra Modi, Netanyahu, Macron jpt. Tänu tehisintellektile on meeme toota ülilihtne ja enamasti pole võimalik ära tabada, kes need on teinud. Meemide taga võib aimata nii Ukraina kui ka Venemaa sihipärast propagandat, aga põhimõtteliselt saab Vaata lähemalt ›
0
Ennustatavalt sai teade, et Tallinnas alustavad koalitsioonikõnelusi Keskerakond ja Isamaa, Postimehes mõistva ja Delfis hukkamõistva hinnangu. Kas nüüd hakkab tallinlastel kõik hästi või kõik halvasti minema, jääb usuküsimuseks ka pärast erakondade detailse koostööleppe sõlmimist, aga kas see usk ka riigikogu valimisteni pooleteise aasta pärast püsima jääb, on enam kui kahtlane. Kahvleid, mille otsa kukkuda, leidub küllaga. Ja kui midagi hukka mõista, siis ennekõike seda, et erakonnad ise suruvad ühiskonna Vaata lähemalt ›
17
Kirjandusring Ellips on tudengiorganisatsioon, mis on loodud 2018. aastal Tartu ülikooli kirjandustudengite ja õppejõudude initsiatiivil. Meie eesmärk on pakkuda tudengitele mõnusat vaba seltskonda, kus tahetakse oma huvidest rääkida ja uusi teadmisi omandada. Ellips ei ole kinnine organisatsioon, vastupidi, tegutseme küll ülikooli kultuuriteaduste instituudi juures, kuid meie teemaõhtutele on oodatud kõik tudengid, vilistlased ja õppejõud sõltumata erialast. Ellipsil puudub liitumisprintsiip. See tähendab, Vaata lähemalt ›
11
„Kallis Muhv!“ luges ta. „Mu vaene väike! Kindlasti ei aima Sa, kui õnnetu ma olen neid ridu Sinu poole teele saates. Ma olen nii üksik, nii kohutavalt üksik siin suure maakera peal. Mul pole suruda kellegi kätt. Sa ju tead, kallis Muhv, et mul pole ainsatki sõpra …“ Head ajad, head kasutajad Tehisintellektist on tehtud jumalalaadne, vääramatu iseenesliku arengu tulemusel igasse nurgatagusesse kantseleisse ja pudupoodi pungunud olem, mille üle –... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 11 |
Õhtuleht
|
17% 7 |
Delfi
|
14% 10 |
ERR
|
12% 3 |
Kodused lood
|
6% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.12.2025 14:32
Viimane uuendus: 14:28.
Uudiste reiting uuendatud: 14:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)